Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tartu Kutsehariduskeskus
Ärindus- ja kaubanduse osakond
Kaili Olgo ja Tiia Saarna
EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010
Uurimustöö
Juhendaja Külliki Vaske
Tartu 2012
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
1. EELARVE JA SELLE VAJADUS 4
1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 – 2001 5
2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 – 2003 6
3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2004 – 2005 8
2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2006 – 2007 10
3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2008 – 2009 11
4. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2010 – 2011 12
5. OMAPOOLNE HINNANG 13
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD MATERJALID 15

SISSEJUHATUS

Käesolev uurimustöö käsitleb Eesti Vabariigi kulusid ja tulusid aastatel 2000 – 2010. Enne uurimise alustamist tutvuti, mis on eelarve ja milleks seda vaja on. Töö autorid jagasid aastad pooleks ja analüüsisid aastate näitajaid. Samuti vaadeldi tegureid, miks arvud sellised on.
Töö eesmärk oli teada saada:
  • Kui palju ja mille peale erinevatel aastatel kulutati
  • Mille pealt ja kui palju saadi erinevatel aastatel tulu
  • Mis olid nendel aastatel põhitegurid arvude tekkimisel

    1. EELARVE JA SELLE VAJADUS

    Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium . Rahandusministeerium on Eesti vabariigi valitsusasutus. Rahandusministeeriumi ülesanne on valitsuse maksu-, finants - ja eelarvepoliitika kujundamine ja
  • Vasakule Paremale
    EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 #1 EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 #2 EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 #3 EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 #4 EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 #5 EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 #6 EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 #7 EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 #8 EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 #9 EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 #10 EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 #11 EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 #12 EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 #13 EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 #14 EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 #15
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kailiolen Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    24
    docx

    Fiskaalpoliitika

    Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb) Riigieelarve koostamise alused. Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium) Rigieelarve kohta käib põhiseaduse § 115: ,,Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi valistus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta keskel vastu võtta lisaeelarve." Samuti § 116: ,,Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendmise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad

    Majandus
    thumbnail
    5
    docx

    Eesti rahvastiku vähenemine ja vananemine seab riigi majandusele ning rahandusele järjest suurema surve

    Eesti rahvastiku vähenemine ja vananemine seab riigi majandusele ning rahandusele järjest suurema surve 2015. aastal vähenes Euroopa Liidu keskmisega võrreldes nii Eesti tootlikkus kui ka ostujõud Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti parlamendi ja valitsuse eesmärk olnud vähendada Eesti mahajäämust võrreldes arenenud Euroopaga ning viia inimeste ja riigi jõukus Euroopa rikaste riikide tasemele. Lihtsustatult on selle saavutamiseks vaja, et Eesti majandus kasvaks kiiremini kui neis riikides, kellega end võrdleme ja kellele soovime järele jõuda. Riikide sisemajanduse koguprodukt (SKP) pole aga ainus näitaja, mille alusel ühiskonna majanduslikku olukorda hinnatakse. Üheks riikide arengutaseme levinud võrdluse viisiks, mida kasutavad nii Eesti riigiasutused kui ka Euroopa Liidu institutsioonid, on käsitleda üheskoos kolme järgmist näitajat:

    Geograafia
    thumbnail
    31
    doc

    Majanduse artikleid

    Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski

    Majandus
    thumbnail
    14
    doc

    Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011

    Uurimustöö käigus vaadeldi ja võrreldi Rahandusministeeriumi kulusid 2000-2011 aastate lõikes ning analüüsiti neid. Uurimustöö materjaliks kasutati suurel määral Rahandusministeeriumi koostatud kodulehekülgi ning eelarvetabeleid. Riigieelarve Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved ning ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid

    Rahanduse alused
    thumbnail
    6
    doc

    Majandus valdkond kirjandides

    Kallas: Eesti paistab Euroopasse positiivsena Kallas rääkis Põhjarannikule, et kõige raskemas olukorras loetakse praegu olevat Ungari ja Läti. Eesti ei paista Brüsselist vaadatuna kõige halvem välja, sest hulk probleeme, mis mujal on olemas, Eestis veel puuduvad. Näiteks ei pea Eesti kelleltki laenu küsima, tõi Kallas näiteks ja lisas, et kohtus värske Läti peaministri Valdis Dombrovskisega, kes ütles, et Läti riigi olukord on ikka vägaväga hull, pankrot onsilmaga näha. «Üleeelmisel komisjoni istungil arutati eelarvete olukorda. 27 riigist 17le prognoositakse väga halba eelarve tulevikku ja Eesti ei olnud nende hulgas. Selles mõttes on need sammud, mis Eestis on tehtud, kas nad on nüüd

    Eesti keel
    thumbnail
    116
    pdf

    Eesti arve ja fakte 2013

    EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km²

    Geograafia
    thumbnail
    8
    docx

    Eelarve mahu uuring

    Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Eesti Vabariigi eelarve mahu uuring Juhendaja: Maire Nurmet Koostajad: xxx Tartu 2010 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on uurida Eesti Vabariigi eelarve mahu muutusi 2005-2011 aastate lõikes. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. RIIGI EELARVE MAHU KULUTUSED AASTATEL 2005-2011 RIIGIEELARVE MAHU MUUTUS (mld.)

    Rahanduse alused
    thumbnail
    28
    pptx

    Riigieelarve esitlus

    lõikes. Riigieelarve koostamine • Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on Põhiseadus, Riigieelarve seadus. Tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad. Riigirahanduse põhisõnumid 2015 • Säilib valitsussektori struktuurne ülejääk, 2015. a 0,8% SKPst • Valitsussektori nominaalne puudujääk ulatub 0,5%ni SKPst • Riigieelarve tulud kasvavad 7%, sh maksutulud 6,1% • Maksukoormus püsib selle aasta tasemel ehk 32,7% SKPst • Valitsussektori võlakoormus väheneb 9,3%ni SKPst, sh EFSF moodustab sellest ligikaudu veerandi Suuremad kulukasvud • riiklik pension 100,5 mln eurot • peretoetused (universaalse lapsetoetuse tõstmine) 76,4 mln eurot • eraldis Eesti Haigekassale ravikindlustuseks 48 mln eurot • riigi kanded kohustuslikku pensionifondi 33,6 mln eurot

    Eelarveõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun