,,DETEKTIIV LOTE" Toimus: 13.12.08 kell 12.00 Teater: Vanemuine (Suures majas) Tartus LAULUD: *Kelleks tahad saada *Leiutaja Oskari laul *Detektiivi laul *Jäneste kurb elu *Lotte laul hoolimisest *Spordimeeste laul *Kass Betty laul sõprusest ja võistlemisest *Doktor Ave laul *Mati laul ümbermaailmalennust *Leiutajate küla laul Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt ...
Lastekirjandus ja lugemise juhtimine Kokkuvõte tegelasest 2015 Kokkuvõte tegelastest Detektiiv Triibik loomaaias Autor: Reeli Reinaus Kirjastus: Tänapäev, 176 lk Illustraator: Ott Vallik Peategelane: Pille- Riin Merimaa ehk Triibik Kõrvaltegelased: onu Andres, onu naine Katre, loomaaia direktorist vanaisa, onu lapsed Bert ja Birgit, klassikaaslased Karoliina ja Richard, Lauri. Peategelase iseloomustus Selle raamatu peategelaseks oli 7- aastane Triibik, kellele meeldivad väga loomad. Triibiku ema ja isa on loomauurijad ja vanaisa loomaaia direktor. Kuna Triibiku vanemad on parasjagu Aafrikas uurimistööd tegemas, siis Triibik elab oma kuulsa näitlejast onu Andrese ja tema naise Katre juures. Iga oma vaba hetke veedab Triibik loomaaias ja kui seal hakkavad toimuma kriminaalsed sündmused, siis Triibik asub koos k...
Lotte ja ta sõber Bruno ei jää käed rüpes istuma, vaid otsustavad hakata detektiivideks ning suhkrumasina üles otsida. Etendus Esietendus 28. novembril 2008 Vanemuise suures majas T.11.03.2014 12:00 Teater Vanemuine, suur maja, Tartu Detektiiv Lotte Eesti N.20.03.2014 18:00 Teater Vanemuine, suur maja, Tartu Detektiiv Lotte Eesti Video Lastemuusikal Detektiiv Lotte Vanemuise teatris https://www.youtube.com/watch?v=01CAb_vdcGA Rohkem infot Google.ee piletilevi.ee vanemuine.ee
Laura pöördus tagasi müügisaali,kuid pood oli inimestest tühi.Tüdruk imestas ja otsustas,et nüüd pühib küll põranda lõpuni puhtaks. Põrandat koristades tundus Laurale,et midagi on väga valesti. Hakates uurima,et kas kõik asjad on ikka alles,avastas ta järsku,et kaduma on läinud klaasukse tagant 40 000 kroonine briljantkaelakee. Laura jooksis ruttu taharuumi telefoni juurde,valis politsei numbri ja kutsus abi.Politseinikud tulid juveeliärisse asja uurima. Detektiiv küsitles tüdrukut ja soovis ka täpset kirjeldust inimeste kohta,kes olid poes sellel ajal viibinud. Möödus mõni tund ja leiti üles naised ning meesterahvas ,kes olid poes käinud ja hakati neidki küsitlema. Uurija meelest tundusid kahtlased 2 naist,sest nemad olid ,,niisama" poes käinud vaatamas ehteid. Korraga helistati politseijaoskonnast,et kõrvalkvartalist on leitud mahajäetud ratastool telefoniputka kõrvalt. Nüüd oli selge,et otsida tuli ratastoolis istunud
Helises äratuskell, Bob vaatas kella, see näitas 6.40. Tal oli veel aega 20 min magada, kuid otsustas siiski üles tõusta. Bob oli juba vanamees ning pidas oma tööst ja just nimelt kohvist väga lugu. Nii, nagu igal hommikul läks ja pani ta kohvi keema. Kuid siis helises ta telefon, kell oli alles 6.42. Kes küll võiks talle nii vara helistada. Äkki tema joodikust naaber helistab ja tahab raha laenata ? Bob otsustas siiski telefoni vastu võtta ning teiselpool toru oli hoopis tema töökaaslane Blake. ,,Hallo, Bob kuuleb." ,,Tervist Bob, siin Blake. Jookse ruttu Missisippi jõe äärde, pargist 3 km itta, on toimunud mõrv, surnukeha on veel soe." Seejärel viskas Blake toru hargile ning Bobil ei jäänud muud üle, kui kohale minna. Bob oli natukene pahane, et ei saanud oma kohvi valmis teha, kuid nüüd pole enam midagi teha, mõrv ootab lahendust. Jõe äärde jõudes avanes seal üsna kole vaatepilt. Surnukeha tükid ulpisid vees. Bob käskis oma kolm...
Kalle Blomkvistile meeldib hirmsasti detektiivitöö. Ta ei ole aga suutnud avastada midagi suurt. Kallel, Andersil ja Eva-Lottal oli igav. Nad otsustasid teha natuke nalja. Nad peitsid ennast sireliheki taha ja panid tänavale välja paki, millel oli nöör küljes. Kui keegi tahab pakki kätte saada, tõmbame nöörist. Üks naisterahvas sai väga kurjaks. Siis tuli veel keegi. Kalle passis peale. Kuid see ei aidanud. Mees pani jala pakile. See oli Eva-Lotta onu Einar. Onu Einar ostis ajalehe. Kalle võttis selle ajalehe pärast endale, seda on ehk tarvis tuleviku jaoks. Kalle täidab oma märkmikku "Kahtlaste isikute register": omab muukrauda ja taskulampi; korrespondeerib Stockholmiga. Onu Einar lahkub öösel akna kaudu toast, Kalle järgneb talle, kuid kaotab silmist. Onu Einar kaotab oma muukraua. Kalle läheb lossivaremetesse. Ta märkab, et seinal pole enam nende nimesid, need olid pliiatsiga läbi kriipsutatud. Onu oli käinud öösel varemetes. Kall...
KRIMINAALJUTUD TUNNUSED: kuriteoavastamine süüdlase tuvastamine peategelane nutikas detektiiv KOHUSTUSLIKUD KOMPONENDID: juhtum ja sellega seotud tegelased kuriteo detailid juurdlus lõpplahendus kurjategija avastamine DETEKTIIVI OMADUSED: Jahmatav kiirus Enneolematu taiplikkus Hämmastav järjekindlus Kiire otsustusvõime Haruldane tähelepanelikkus Kadedust tekitav loogiline mõtlemine SÜÜDLASELE OMASED JOONED: Ilmub tegevustikku loo alguses on oma kuriteo läbimõeldult planeerinud ... ...ja teostanud temal lasub kõige väiksem kahtlus
,,Da Vinci kood" Dan Brown Sisukokkuvõte Sisu tänapäevane osa hõlmab 24 tunni jooksul toimuvaid sündmusi, peamiselt Pariisis, Londonis ja Sotimaal. Harvardi Ülikooli professor Robert Langdon ja Sophie Neveu (koodide salasõnumite analüüsile spetsialiseerunud detektiiv) aitavad lahendada Jacques Saunière'i, Pariisi Louvre'i muuseumi kuraatori kummalise mõrva saladust. Nad avastavad, et Saunière mõrvati, sest ta oli Siioni prioraadi suurmeister. Siioni prioraat on väidetavalt salaühing, mis asutati varjamaks "tõde", et Jeesus abiellus Maarja Magdaleenaga, valmistades teda ette juhtima kirikut peale oma surma. Selle salateadmise kohaselt oli Maarja Magdaleena Jeesuse ristilöömise ajal temast rase ja Prantsusmaal on tänaseni säilinud nende järeltulijatest alguse saanud kuninglik suguvõsa. Reaalse karika või peekri asemel oli "Püha Graal" Maarja Magdaleena ise "an...
krooni. Üks varas helistas bossile ja ütles: Me leidsime kõige väärtuslikuma juveeli üles. Nad võtsid taskunoaga juveeli ära aga just siis tuli politsei ja vargad põgenesid tagauksest välja. Põgenedes kukkus neil mobiil taskust välja. Politseinikud nägid nende mobiili ja võtsid jaoskonda kaasa. Detektiiv Snuff tuli jaoskonda ja politseinikud rääkisid vargusest ja ta hakkas asja uurima. Ülem politsei andis ka detektiivile ära varaste telefoni. Detektiiv läks enda jaoskonda ja ühendas mobiili arvuti taha ja ta proovis helistada selle numbrile millega varas helistas enda bossile. Boss võttis vastu ja ta rääkis vargusest teadmata kes talle helistab. Kui üks minut sai täis, siis tuli varaste aadress arvutisse. Detektiiv ja politseinikud läksid varaste majja. Vargad tahtsid põgeneda ära, aga ei saanud, sest nad olid ümberpiiratud. Detektiiv läks varaste juurde ja küsis Kus on juveel? nad ütlesid Et juveel on meie bossi käes
Kriminaal - teose keskmeks on peategelane, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Selleks on dektetiiv, politseinik või juhuslik sündmustesse haaratu, kes hakkab kuritegu uurima. Tüüpiliseks miljööks vanad lossid ja ka suurlinnad. Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. 1. Romaanis peab olema kõige enam üks detektiiv ja üks kahtlusalune ja vähemalt üks ohver (laip). 2. Kahtlusalune ei tohi olla professionaalne kurjategija; ei tohi olla detektiiv; peab tapma isiklikel põhjustel. 3. Kriminaalromaanis pole kohta armastusel. 4. Kahtlusalusel peab olema teatud positsioon a) elus: ta ei tohi olla lakei või toatüdruk, b) raamatus: ta peab olema üks peategelastest. 5. Kõigel peab olema mõistuspärane seletus, fantastika pole lubatud. 6
tervise eest), Buba I ja Kärbes-Czopek (kaks venda, käivad koos Marekiga poksi trennis), Okulusowa (Mareki klassijuhataja), Zdeb (õpib Marekiga ühesklassis, volask ehk istuma jäänud poiss), Papkiewiczit (Mareki klassivend, sööb kriiti), leitnant Prot (uuris Marek Pieguse kadumis juhtumit), pann Ceduur (pann Truba tuttav sõber, kes tutvustas Hippollit Kwassi), Hippollit Kwass (kuulus detektiiv), Teodor (loomataltsutaja ja väga hea detektiiv ning tal oli oma poiste salk) ja palju teisi tegelasi. See raamat jutustab ühest poisist nimega Marek Pieguse. Marek nimetas ennast pigilinnuks sellepärast, et temaga juhtus väga tihti õnnetusi (erinevaid juhtumeid). Eriti meeldis mulle Mareki juhtum tema klassis. Oli hommik, kui Marek läks kooli. Klassi astudes, aga oli mingi segadus. Kõik klassikaaslased olid ärevil. Varsti sai Marek teada, et kõik see sebimine oli nende klassijuhataja Okulusowa
,,Tuhkur hobune" Agatha Christie Kriminaalteose detektiiv oli Lejeune, kuigi enamus ajast olid esiplaanil Ginger ja Mark Easterbook, kes pidevalt uurisid juhtumit aina edasi. Detektiiv Lejeune oli rohkem tugitoolidetektiiv, sest raamatus ei olnud kirjeldatud väga palju tema aktiivset uurimist. Selle eest Mark ja Ginger olid rohkem püstolikangelased, kes seadsid endi elud ohtu, et lahendada see saladuslik juhtum. Detektiiv Lejeune oli väga kogenud ja taibukas ning seetõttu ilmselt suutis ta avastada süüdlase. Mark ja Ginger olid isikuomaduste poolest väga aktiivsed ja ettevõtlikud, eriti Ginger. Kuna Gingeril puudus hirm ning kartus selle juhtumi vastu nagu oli seda Markil, aitas ka kindlasti see omadus juhtumi lahendamisele kaasa. Juhtumi lahendamiseks otsustasid Mark ja Ginger teha ise leping ,,Tuhkur hobusega" ja seeläbi teada saada, mis tegelikult kogus selle asja taga on.
Kriminaalkirjandus Kriminaalkirjandus on kindlasti üks huvitavamaid kirjanduseliike. See pärineb 19. sajandist ja üheks selle loojaks peetakse inglast Arthur Conan Doyle’i. Edasiarendajatena on paistnud silma tema kaasmaalane Agatha Christie ja prantslane Georges Simenon. Ühel kriminaalromaanil on suhteliselt lihtne ülesehitus. Peamised komponendid on detektiiv, mõrv, mõrvar, kuritegu ja lahenduskäik. Traditsioonilisteks osadeks on kuritegu, kuritöö uurimine ja lahendus. Kõige tavapärasemateks tegelaskujudeks on ohver, kuriteo uurija ning kurjategija. Kriminaalromaane on kolme liiki – detektiivromaan, thriller ja kohtudraama. Detektiivromaanis on peategelaseks salapolitseinik ja loo sisu seisneb kuritöö avastamises ning selle lahendamises. Detektiivromaan on minu arvates ilmselt üks põnevamaid ja kaasahaaravamaid.
Romantismi kokkuvõte · Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. · Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja peitmata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. · Romantilised tegelased. · Erandlikkust toonitatakse. · Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud. · Tegelasi vastandatakse. · Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. · Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. · Loodus iseloomustab salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. · Tegevuspaigaks sageli metsik maastik, salapärased vanad lossid, varemed või eksootilised paigad. · Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. § Tormine ilm ärevus § Kaunis päikesepaiste õnnelik armastus § Äikesetorm segadus § Kotka laskumine kindlus § Rebase hiilimine kavalus § Koera lamamine peremehe kõrval usaldus * Romantismiaja kirja...
Kirjutama ajendas Agatha Christie't juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani. Selle kummutamiseks (mitte trükis avaldamiseks) kirjutas Agatha Christie 1918.a. "Saladuslik juhtum Stylesis" See teos ilmus 1920. aastal Armastusromaan ja tegelaskujud Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu Lõi rea meeldejäävaid tegelaskujusid: belglane detektiiv Hercule Poirot ja vanapiiga miss Marple `'Mõrvad Mesopotaamias'' 1939.avaldatud kriminaalromaan, milles astub üles belglasest detektiiv Hercule Poirot Raamatu sündmustik ja olustik on inspireeritud kirjaniku reistist Lähis-Itta tänapäeva Iraagi aladele, kus ta koos abikaasaga Mallowaniga osales arheoloogilistel ekspeditsioonidel Sündmustik antakse edasi 32-aastase Amy silmade läbi
Nofretete on läinud. Detektiiv Murfile ei meeldi esmaspäevad üldse. Jälle vara ärkamine, jälle tööle, jälle kõik see stress. Aga see esmaspäevahommik on eriti halb. Miski ei tööta, ei midagi muud kui mured. Ajalehte ei ole postkastis, kohvikarp on tühi ja röster on katki. Ja nüüd on isegi Nofretete läinud. Nofretete, Berliini Egiptuse muuseumi suurim atraktsioon. Muuseumi direktsioon on helistanud ja öelnud, et Murf peaks kohe tulema. Murf ei ole ainult detektiiv, ta on ka tõeline kultuurisõber ja.. Nofretete suur fänn. Ta on tihti muuseumis ja seisab siis pool tundi kuju ees. See ilu, see elegants, see salapärane naeratus; Nofretete pidi olema suur naine. Ja nüüd on mingi põhimõttetu gangster selle pühapäeva õhtul lihtsalt varastanud. Muidugi läheb Murf kohe ilma hommikusöögita Muuseumisse ja külastab kuriteopaika, Skulptuurisaal number 13. Ta märkab et, alarm on katki, aken on lahti ja põrandal lihtsalt uskumatu on pikniku
´´Mul pole aega nendeks juurdlusteks ja pealegi pole teil mitte mingeid tõendeid!´´. ´´Ükskõik kui palju te ei kaebaks oli kadunuke ikkagi üks teie peo külalistest. Eleanora panga juhataja tapeti siin, kas te ei saaks natuke veel kannatada´´ vastas Herman peojuhatajale külma närviga. ´´Härra Herman, kas te väidate, et mõrvar on ikka veel siin?´´ ´´See on tõsi´´ vastab üks hääl ukse juurest, see oli Jim. Üks keskkooli detektiiv, kes oli palju raskeid mõrve lahendanud. Kui ta oli jalutanud inspektori juurde rääkis ta edasi. ´´Mõrv toimus suletud toas mis oli seestpoolt lukustatud mis tähendab, et mõrvar tuli sisse rõdul olevast külgnevast aknast ja väljus seda sama teed mööda. Mitte ühtegi jälge ei leitud maalt mis oli rõdu all ja selle põhjendusega pidi mõrva sooritama keegi sellelt peolt.´´ ´´See on võimatu´´ vastas peokorraldaja. ´´Vähemalt kümne meetrine vahe peab olema aknast
Arthur Conan Doyle 1) Kes on A. C. Doyle'i teoste kõige kuulsam tegelane? Detektiiv Sherlock Holmes. 2) Millal avaldas A. C. Doyle oma esimese loo Sherlock Holmesist? Aastal 1887. 3) Kus elasid Sherlock Holmes ja doktor Watson? Mrs Hudsoni majas Baker Street 221-B. 4) Kes oli Sherlock Holmesi kõige suurem vastane? Doktor Moriarty. 5) Mis peatükis laseb Doyle Sherlock Holmesil kaduda? Peatükis ,,Viimane probleem" 6) Miks pidi Doyle peale Holmesi kaduma laskmist oma detektiivi uuesti ellu äratama ning temast jälle lugusid kirjutama?
Varsti lükkas keegi põrandal asetseva luugi lahti ning sisse astusid Vincent Spaulding ja Duncan Ross. Kurjategijate ning politseinike vahel oli võitlus, kuid peale jäid seadusemehed. Sherlock püüdis Spauldingu kinni, Ross aga pääses jooksu. Mr. Wilsoni poe ukse ees seisvad politseinikud püüdsid ka tema kinni. Jälle oli Sherlock Holmes ühe kuriteo lahendanud ning jäi ootama uut ülesannet. Peategelase iseloomustus: Sherlock Holmes oli väga nutika mõtlemisega detektiiv, kes suudab ka kõige pingelisemas olukorras kiiresti ning otsustavalt mõelda. Talle meeldis rahulikult mõtiskleda ning piipu suitsetada. Holmes ei teadvustanud kohe kõiki fakte ning hoidis paljud asjad omateada. Kriminaalromaani tunnused: Teose keskmes on Sherlock Holmes, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Vaatepunkti ei vahetata. Sellega antakse lugejale võimalus peategelasega samastuda ja kujutada ennast olukordadesse, mida elus harva ette tuleb
IDENTITEEDIVARGUS Identiteedivargus Ühel päeval tuli Dr. Claus Hansbergi kabinetti teade, et toimus mõrv Pakeri tänaval. Ta ruttas kohale ,nägi laipa ja hakkas tegutsemaning mõrvariista otsima.Claus helistas kiirelt oma vennale ,Dr.Henrich Hansbergile. Vennas olid mõlemad saanud doktorikraadika Harvardi ülikoolis. Claus oli kohtuarst ja tema vend oli detektiiv. Claus viis surnukeha oma laborisse,kus ta teda hakkas lahkama ja uurima. T nägi,et ohvrile oli kaks korda terava asjaga selga löödud,arvatavasti noaga. Kui Claus oli kindlaks teinud mõrvarelva, helistas ta oma vennale. ''Henri,ohver on umbes 28-aastane meesisik,nime ma ei tea veel.'' ütles Claus. Henri vastas: ''Claus,vaata ta riiete taskusse ,seal peaks olema mingi dokument või midagi,mis viitab isiku identiteedile.'' ''Oota ,siin on rahakott,aga sees ei ole midagi
Järgmiseks saabub Donald Fraser, mõrvatu kavaler , kes satub samuti Poirot`i küsimuste alla. IV Pilt Pöördutakse tagasi Londonisse, kus toimub järjekordne nõupidamine. II Vaatus V Pilt Saabub kolmas kiri , kus vihjatakse Churstonile ning 30ndale kuupäevale ja Poirot ja Haistings tormavad rongile. Kohale jõudes saavad seltsilised teada, et mõrv on toimunud. Kohtutakse Franklin Clarke`i ja Thora Grey`ga ning Poirot asub asja uurima. Londonisse tagasi jõudes peab detektiiv kõne , mida kutsub kuulamainspektor Crome`i , Franklin Clarke`i , Thora Grey, Mary Drower`i ning Donald Fraser`i . VI Pilt Neljas kiri, Doncaster. Poirot laseb kõigil kokku kutsutud tegelastel mõrvarit kirjeldada. Minnakse Doncasterisse, kus oli toimunud juba uus mõrv. Detektiiv uurib asja ja küsitleb paari inimest. Pöördutakse tagasi Londonisse, Scotland Yardi nõupidamisele. VII Pilt Hercule Poirot on õigetel jälgedel ning ajab asju nii Londonis kui ka teistes kohtades
Salajased kasvatajad tegelased :peategelane viie aastane Michelle , kes elab koos oma tädi Bertaga , peale seda kui ta vanemad 2 aastat tagasi jõhkralt mõrvati . mõrvareid pole veel tuvastatud . Michelle lasteaia kasvatajad Yanne ja Marie . Kahtlustatavad mõrvarid maffiaboss Jonny ning tema parem käsi Tody . Michelle vanemate mõrva ning loos toimuvate kuritegusi uuriv detektiiv Barker ja politseinik Mathias , kes vahistab kurjategijad. Väikene Michelle elab koos oma tädi Bertaga peale vanemate traagilist surma Tallinnas , Mustamäe linnaosas . Neil on tänu Berta heale tööle ning Michelle vanemate pärandusele väga head elamistingimused . Uurijad , ning politseinikud pole kahe aastaga suutnud välja selgitada kes mõrvas Michelle vanemad , ning miks . kuriteo paigal oli vaid räsitud välimusega kalts , uhiuus juuksehari ning tühi paber , mis olid
PEATEGELASED: Apteeker Melchior Wakenstede Rataskaevu tänava apteegi omanik, isehakanud detektiiv, keda ajendas kuritegusid lahendama ja mõrvareid jahtima väidetavalt mure kodulinna turvalisuse pärast, kuid kes linnaelanike arvates oli lihtsalt selline mees, kes ei saanud enne rahu kui mõistatus oli lahendatud. Tema unistuseks ja eesmärgiks oli kunagi nii jõukaks saada, et raad nõustuks ta raeapteekriks kinnitama. Tema seniste teenete eest linna turvalisuse eest hoolitsemisel oli talle juba omistatud linna tunnismehe aunimetus ning ta oli andnud kohtufoogti abilise truudusevande
Karl Martin Widmark on sündinud 19. märtsil 1961. Ta on Rootsi laste ja noorte täiskasvanute kirjandusteoste autor. Martin Widmark sündis Stureforsis, Rootsis. Ta kasvas üles Linköpingus, kuid elab alates 1980. aastast Stockholmis. Karl Martin Widmark on olnud 10 aastat algklasside õpetaja. Ta kirjutab lasteraamatuid ja õppematerjale. TEMA RAAMATUD Rachel Series Briti Stern Hall LasseMaia detektiiv Nelly Rapp - tondiagent Series of David ja Larissa Aasta üheteistkümnendal tunnil Tycho Flores seiklus Halfdan Viking Series Emma ja Larry pada L
Võõrsõnad 1. defekt viga 2. tüüpiline tavaline 3. diskett väike magnet ketas 4. termos mahuti vedeliku temperatuuri hoidmiseks 5. tenor kõrge meeshääl 6. detsimeeter mõõtühik 7. tekstiil kudum 8. daatum kalendrikuu 9. debatt vaidlus 10. talent anne 11. talisman õnne toov ese 12. troopika palavvööde 13. detektiiv salapolitsei 14. deudorant lõhnaneutraliseerija 15. deklameerima etlema 16. detail üksik asi 17. termin oskussõna 18. depoo rongide hoiukot 19. trauma tõsine kahjustus 20. turniir võistlus 21. dekoreerima kaunistama 22. trüvel komm 23. tualett riietus ese või hügieeniruum
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Agatha Christie elu ja looming Referaat 14.04.2001 2 Agatha Mary Clarissa Christie, kelle neiupõlve nimi oli Miller, sündis 1891. aastal Inglismaa "kauneimas krahvkonnas", nagu ta ise ütles: Devonis, Torquays. Hariduse sai ta kodus, kus ta õpetajaks oli ema. Kahekümne kolme aastaselt abiellus ta sõjaväelase Archibald Christie`ga, 1928 see abielu lahutati ja Agatha Christie abiellus uuesti 1930. aastal Max Mallowan`iga, arheoloogiga. Kirjutama ajendas Agatha Christie`t õieti juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani. Ning pärast paari ebaõnnestunud katset mõnes tõsisemas zanris, kirjutas Agatha Christie 1918. aastal "Saladusliku juhtumi Stylesis" (The Mysterious Affair in Styles). Kirjastajad selle romaani vastu esialgu huvi ei tundnud, kuid 1920. aastal avaldas selle siisk...
Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand. Sel ajajärgul, romantismi aegadel, hakati viljelema põnevus- ja õudusjutte. Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe novellid ("Usheri maja langus", "Must kass", "Ovaalne portree", "Mõrv Rue Morgue`il" jt) või M. Shelley jutustus "Frankenstein". Kriminaalromaani kui zanri kujunemiseks peetakse alles 19. sajandit. Üks selle loojaid on inglane Arthur Conan Doyle (tema loodud populaarne detektiiv Sherlock Holmes ja truu abiline doktor Watson). Kriminaalkirjanduse edasiarendajaks on inglanna Agatha Christie (miss Marple ja Hercule Poirot` lood) ning prantslane Georges Simenon (komissar Maigret` lood). Erilise täiuslikkuseni on kriminaalkirjanduse viinud just Agatha Christie, kelle sõnastatud on ka klassikalise detektiivromaani reeglid: 1. teos peab toetuma toimepandud kuriteole; 2. süüdlasena kõne alla tulevaid isikuid peab olema alla kümne; 3
Roger Ackroydi mõrvamine Agathe Christie 1.Milline kuritöö aset leidis? King´s Abboti alevikus tapeti Roger Ackroyd, üliedukas tööstur, kes tootis vagunirattaid. 2.Kuidas sattus detektiiv asja uurima? Detektiiv Hercule Poirot oli hiljuti asunud King´s Abboti alevisse elama ja Roger Ackroydi vennatütar ja ühtlasi ka ta kasupoja kihlatu teadis,et Poirot oli King´s Abbotisse elama tulnud ja palus,et ta seda juhtumit uurima hakkaks. 3.Kes olid kahtlusalused ja miks? · Ralph Paton Roger Ackroydi kasupoega, kuna ta oli peale oma kasuisa surma põgenenud ja ta polnud pikka aega välja ilmunud ja kuna Ralph oli olnud kogu aeg
Romaan Romaan on jutustava proosa suurvorm. Teda iseloomustavad avar elukujutus,keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Esikohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus., isiku- ja olustikukirjeldustega. Jutustus Jutustus on mahul romaanist lühem. Tavaliselt piirdutakse ühe teema ja süzeeliini ning väiksema arvuga tegelastega. Ainestiku järgi võib teosed jagada seiklus-, arengu-, armastus-, reisi-, kriminaal-, noorsoo-, perekonna-, ajaloolisteks jm romaanideks, jutustusteks ja juttudeks. Seiklusromaanides on ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Tegelased jagunevad vastandeiks heaks ja halbadeks; esimestele saavad osaks...
D debüüt- esmakordne avalik esinemine dekoraator- kujundaja, lavakujunduskunstnik dekoratsioon- kaunistus, kujundus detail- üksikasi detektiivfilm- liik seiklusfilme, kus peategelaseks on detektiiv ja sisuks kuriteo avastamine dialoog- kahekõne dramaturgia- näitekirjandus, lavastamisteadus E ekraniseerima- kirjandusteose põhjal filmi looma episood- kõrvalseik, mingi teose üksiksündmus eskiis- kavand, visand F filmikaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist G grimeerija- jumestaja grimeerima- värvi, paruka jms. abil nägu muutma, jumestama K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist karakter- iseloom M
jutustused ei olnud edukad, saavutas tema esimene Sherlock Holmesi romaan "Etüüd punases" jalamaid edu. Holmesi prototüübina kasutas Doyle üht oma õppejõudu, dr. Joseph Belli. Bell ei olnud silmapaistev mitte üksnes oma patsientide haiguste diagnoosimises, vaid ka nende välimuse, tausta ja kommete põhjal nende kohta järelduste tegemises. Belli tähelepanuväärse vaatlus- ja järeldamise oskuse kandis Doyle üle Sherlock Holmesile ning tänu sellele suudab kuulus detektiiv noppida oma klientide kummalistest, salapärastest ja sageli absurdsetest lugudest välja vajaliku info. Sherlock Holmes tegutses koos oma sõbra ja abilise dr. John Watsoniga kokku 66 jutustuses ja neljas romaanis. Doyle suri 71-aastaselt 7.juulil 1930.aastal.
klassikalistest normidest: teos põhineb toimepandud kuriteol, süüdlasena kõne alla tulevaid tegelasi peab olema alla kümne, kus juures tõeline süüdlane peab ilmuma tegevustikku juba raamatu alguses, mitte aga viimastel lehekülgedel, kus antakse lahendus. Detektiivi poolt avastatavad faktid peab autor teatama ka lugejale. Samuti pole klassikalises kriminaalromaanis lubatud esitada lahenduse suhtes ebaolulisi fakte (kui näiteks detektiiv leiab ohvri taskust rongipileti, siis peab sellel olema otsene seos sooritatud kuriteoga). Vaatamata lugeja pingutustele avastada roimar enne, kui selle paljastab autor, jääb võitjaks ikka Agatha Christie. Tema trikkide kollektsioon lugeja altvedamiseks näib olevat ammendamatu. Seejuures jääb lõpp alati loogiliseks ja tundub saladuse ainuvõimaliku lahendusena. Agatha Christie jutuvestjana ja intriigipunujana on nii valdav, et varju jäävad teose
Operetid ja muusikalid Operetid: Pealkiri: “Õhtu Straussiga” Autor: Johann Strauss Lavastaja: Fabrice Gibert Teater: Teater Vanamuine Pealkiri: “Tsirkusprintsess” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Thomas Mittmann Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Silvia” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Savoy Ball” Autor: Pál Ábrahám Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Muusikal: Pealkiri: “Minu veetlev leedi” Autor: F. Loewe Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Pipi Pikksukk” Autor: Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Boyband” Autor: Peter Quilter Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Pärnu Endla teater Pealkiri: “Tuhkatriinu” Autor: Peeter Sauter Lav...
Agatha Christie Andres Zirk 8.klass Rõngu KK Autorist Dame Agatha Mary Clarissa Christie (1890- 1976) Ta on kirjutanud nii kuritegevuse romaane kui ka näidendeid ja novelle. Kuritöö toimus Egiptuses Egüptoloogid kaevandasid Egiptuse vaaraode muumiaid Nad leidsid palju üksteisekõrval asetsevaid hauakambreid. Tegelased Poirot- detektiiv Kapten Hastings- Poiroti kaaslane Sir John Willard- egüptoloog Mr. Bleibner- egüptoloog Lady Willard- sir.Johni abikaasa Robert Ames- kahtlusalune(mõrvar) Harper- kahtlusalune Sündmustik Sir John Willardi surm. Mr.Bleibneri surm. Mr.Bleibneri nõo enesetapp. Poirot ja tema kaaslane hakkasid asja uurima. Nad sõitsid Egiptusesse. Lõpplahendus Tänu Poirote hallidele ajurakkudele sai ta aru, et mõrvadest saab kasu vaid Dr
Adventure-seiklus Crime-kuritegu Detective-detektiiv* Ghost-kummitus* Historical-ajalooline* Horror-õudus* Science fiction-ulmekirjandus Spy-spioon Travel-reisimine* Boring-igav* Complicated-keeruline Educational-haridus Exciting-põnev Fantastic-fantastiline* Fascinating-paeluv Funny-naljakas* Hilarious-lõbus Imaginative-kujutlusvõime Interesting-huvitav* Outstanding-väljapaistev Romantic-romantiline* Scary-õudne/hirmutav* Case- tagaajamine Violently- vägivaldselt Cab-takso Slippers- sussid Test tube- katseklaas Astonished-üllatunud Whisper-sosistama Convinced-veendunud Mutter-podisema Destroy-hävitama Rather nervous-üpris närvis Watch-käekell* Rush-kiirustama Horrid-kohutav Eccentric-ekstsentrik Passing cab-mööduv takso Gentelman-härrasmees* Incredibly excited-uskumatult põnevil Anarchist-anarhist Forging-võltsima Contents of the tube-tuubi sisu Water supply-veevarustus Drops of liquid-vedeliku tilguad Remaining drops-ülejäänud (tilgad...
Scully õnneks oli tuhaga koos ka veidi mulda. Ta tegi proovid ja võis olla 100% kindel, et see ühtib poisi varbaküüne all oleva mullaga. Seega ta teadis, et kuigi poiss oli eluvõimetu ja sanitar oli kinnitanud, et see poiss ei ole liikunud veel kordagi 3 aasta jooksul, on siiski ta käinud öösiti metsas. Sealt ju kõik laibad leitigi. Avastati ka, et poisil oli ka ninas metallist masinake. Kuid Mulder ja Scully olid kindlad et mängus peab olema ka tema isa Billy, kes oli linna detektiiv. Mulder ja Scully otsustasid sel samal ööl kiirustada tagasi metsa. Nad arvasid, et nii isa kui ka poeg ilmuvad metsa, poeg ilma enda teadmata ja isa ei tea samuti, et poeg tuleb. Mulder ja Scully võtsid erinevad teed. Järsku nägi pimedas Scully, et Mulder jookseb kellelegi järele. Scully püüdis ka neile joosta järele. Tuli lagendik ja ta nägi, kuidas poiss seisis kaugemal otse nende poole ja Mulder seisis eemal ja sinna jõudis ka Scully
Juhan Paju 1939 2003 Paju on sündinud Tallinnas. Ta on õppinud TÜ-s ajakirjandust, Olnud ajakirjanik Karjalas, Haapsalus. Paju kui ajakirjaniku kohta on öelnud: ,, Tema stiihia oli meri ja vaba loodus. Kohusetundliku inimesena kirjutas , oleks tal olnud vabad käed, kirjutanuks lehekülgede kaupa saartest ja laidudest , mida ta paadisõitudel nägi ." Paju on olnud ka majakavahet Hiiumaal. Aastast 1972 elas Haapsalus . 1978. aastal võitis Paju Baltimaade ja Valgevene noorsooajakirjade korraldatud publitsistikavõistlusel ,, Bellaad" kolmanda koha, samal aastal ,,Töörahva Lipus" ilmunud olukirjeldusega ,,Roostetanud maa ,, (kajastab Osmussaare loodust, hetkeolukorda ). Paju on üks vähestest eesti kriminaalkirjanikest. ,,Ma olen kirjutanud sama palju krimkasid kui teised nüüdisaja eesti kirjanikud kokku ," on Juhan Paju öelnud. Ta on viljelenud Simeoni stiilis psühholoogilisi kriminaalromaane. Ta on loonud ka uurija, kes erinevates teoste...
FILMIKUNST Janno, Hendrik, Vahur, Aednik. 9c Filmikunst Filmikunst on kunstiliik, mille alla kuuluvad kunstiteosed ja filmid. Filmikunsti jaotus. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on: dokumentaalfilmid on dokumenteeritud sündmustest, armastusfilmid armastusest jne. Zanride alla kuuluvaks võib lugeda ka ekraniseeringut, samas võib ekraniseeringuid viia erinevate filmizanride alla. Zanr erineb stiilist selle poolest, et erinevaid stiile saab rakendada erinevatele zanritele. Samuti on võimalik zanride kombineerimine, näiteks ulmeseiklusfilm või õuduskomöödia. Filmikunsti ajalugu. 1895 leiutasid Auguste ja Louis Lumière kinesgraafi - kaamera, printer ja projektor koos. Esimene film 1895: http://www.youtube.com/watch?v=OYpKZx090UE 1920ndatel aastatel lisati Lumière must- valgetele piltidele ...
Mõrv Idaekspressis. Agatha Christie 1. Milline kuritöö leidis aset? Rongis Tauruse ekspress, vagunis Istanbul Calai, kupees number kaks mõrvatakse unepealt peale keskööd kaheteistkümne noahoobiga härra Ratchett. 2. Kuidas sattus detektiiv asja vormima ? Mõrvaööl oli rong lumme kinni jäänud . Nad olid Vinkovsi ja Slavonski Brodi vahel. Just Vinkovcist Slavonski Brodisse sõiduajal ei viibinud rongis ainsadki politseiniku. Raudteejaama kompanii direktor Bouc, kes viibis samuti rongis, kuid teises vagunis oli Poiroti hea tuttav ning palus teda asja uurima. Kuna ei olnud teada kunas rong jälle liikuma pääseb arvas Poirot, et see oleks hea tegevus seniks ja võttis töö vastu. 3.Kes olid kahtlusalused ja miks?
kuulutati hiljem pühakuks. 100aastane sõda. Transilvaanias. Romaanid kahel ajaplaanil ,,Õilsad südamed" ,,Lohe hambad" ,,Kahekordne mäng" 1960ndate Londoni radikaalne 1949, Pariisis püüab Hispaania 1922, Kopenhaagenis peab väiketeater lavastab näidendit pagulaskirjanik Pablo Parrera detektiiv Jens Buhl lahendama reetmisest. Näidendi tegevus trükki toimetada ajaloolist 17.sajandil Viinis asetleidnud toimub 15.sajandi Firenzes. triloogiat, mis kujutab ajaloolisi mõrva. ülestõuse 16.sajandil Hispaanias ja Hollandis. ,,Rooma päevik"
Edgar Allan Poe oli Ameerika luuletaja, toimetaja, kirjanduskriitik ja prosaist. Ta sündis rändnäitlejate perekonnas Bostonis, pärast vanemate surma kasvas rikka ärimehe perekonnas orvuna. Elas aastatel 1815-1820 Inglismaal, kus talle avaldas suurt mõju Inglise luule. Poe õppis Virginia ülikoolis, kuid jättis selle pooleli. Oli loomult ohjeldamatu, hiljem haigestus alkoholismi. Poe oli viimistletud, fantastiliste ja õuduslugude autorina üks nüüdisaja novelli ning detektiiv- ja ulmekirjanduse rajajaid. Ta alustas luuletajana, Bostonis ilmunud koguga ,,Tamerlan ja teisi luuletusi" aastal 1827. 1831. aastaks oli Poe avaldanud kolm luulekogu, mis jäid suurema tähelepanuta. Ta abiellus oma täditütre Virginia Clemmiga, kes oli tollal vaid 14-aastane ning töötas toimetajana ajakirja ,,Southern Literary Messenger" juures. Sellele järgnesid puuduse ja rännaku aastad, mil kirjanik tegi kaastööd paljudele ajakirjadele. Poe kuulsaimateks luuleteos...
Agatha Christie (1890-1976) Agatha Christie(varjunimega Mary Wsetmacott) oli kuulus inglise kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani žanris. Agatha teoste kaks kuulsaimat tegelast on detektiiv Hercule Poirot ja miss Marple. Ta on saanud ka kaks tunnustust: Grand Master Award(1955) – elutöö preemia(Edgar Allan Poe auhind) ja Grand Master(1972) – elutöö preemia(Rootsi kriminaalkirjanduse auhind). Agatha Mary Clarissa Christie(neiupõlvenimi Miller) on sündinud 15. septembril 1890. aastal Inglismaal Devonis Torquay linnas. Ta oli Frederick ja Clara Milleri kolmas laps. Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all. Ta ei saanud ametlikku haridust. Kuigi ema
kuidas loo alguses hakkavad ühes üliõpilaspansionaadis asjad kaduma ning Hercule Poirot seda asja uurima hakkab. Seda kõike uurides jõuavad nad hoopis suurema mürteeriumini kui nad alguses oleksid võinud ette kujutada 3. Teos kajastab probleeme mis tekkis üliõpilaspansionaadis kus hakkasid asjad kaduma. Kogu seda asja uurides jõuab aga kogu see lugu hoopis mõrvani. 4. Teose peategelane on Hercule Poirot. Ta on detektiiv. On oma töös väga täpsne, talle ei meeldinud kui müsteeriumei leia lõpplahendust. 5. Teose käigus ei muutu peategelane ei halvemaks ega paremaks. Kui just peab valmima siis valiksin selle, et ta muutub paremaks kuna ta lahenab müsteeriumi ja see teeb temast teoses teiste silmis kangelase. 6.Raamatut lugedes ei saanud ma aru mida või kas üldse raamatu autos sellega midagi õelda tahab. Võin loota, et kui ma raamatut lugedes ei saanud ma aru mida autor selle
• Emma Crackenthorpe – Luther's daughter who lives at home and takes care of him. • Bryan Eastley – widower of Edith Crackenthorpe, Luther's daughter. • Alexander Eastley – son of Edith and Bryan. • Dr Quimper – Luther's general practitioner. • Detective-Inspector Dermot Craddock – Godson of Sir Henry Clithering. Craddock had previously featured in A Murder is Announced and The Thirteen Problems). Jane Marple - Detektiiv & peategelane. Lucy Eyelesbarrow - Miss Marple proxy saalis, olles perenaine-cum-spioon. Elspeth McGillicuddy - tunnistaja mõrva, sõber Miss Marple. Luther Crackenthorpe - eakate lesk ja omanik Rutherford Hall, väga isekas raha. Cedric Crackenthorpe - Luther poeg; boheemlane maalikunstnik ja väljavalitu naised. Harold Crackenthorpe - Luther poeg; külm ja umbne pankur. Alfred Crackenthorpe - Luther poeg; sõja spioon ja pettur.
käiakse vabalt ringi,aluse pani Walter Scott-"Ivanhoe",seal on tegevustik välja mõeldud,tegelased on aga tõelised .Walter Scott-"Ivanhoe" ÕUDUSJUTT:eesmärgiks on vapustada,kohutada või vastumeelsust tekitada,kujutatakse piinamist, hirmu ja kannatusi. Tunnused:sündmustik,müstika ja nõidus. Edgar Allan Poe-"Keeris" SEIKLUSROMAAN:ülekaalus seiklused,tegevus tavatutes tingimustes,tegelased vastantatud head ja kurjad,on üles ehitatud suurem osa detektiiv,ulm,ajaloolisi romaane.Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" REALISM:Tekkis 1830. aastal Prantsusmaal Tegevuskohad:iga päevased mis meid ümbritseb Tegelased:tavalised,elutee ja areng ühiskonnas Juhused:teisejärguline tähendus,see ei ole kõige tähtsam Eesmärk:parandada maailma Keel:tavaline,iga päevane Esindajad:Eduard Vilde-"Külmale maale" Anton Hansen Tamsaare-"Tõde ja õigus"
,,Detektiiv Triibik loomaaias" Reeli Reinaus Selle raamatu tegelased on Triibik (peategelane, tema päris nimi oli Pille-Riin,väike esimese klassi tüdruk), Katre (Triibiku tädi), Bert ja Birgit (Triibiku onu lapsed), Andres (Triibiku onu, kes oli väga kuulus näitleja), Maarika Vaarik (Triibiku esimese klassi õpetaja), Lauri (Triibiku uus tuttav loomaaiast), Mariliis, Liisi, Richard, Reti, Jaanika, (Triibiku klassikaaslased) ning Triibiku Loomad. Selles raamatus jutustatakse ühest tüdrukust. Kes pidi minema esimesse klassi ning teda ootas terve seikluste rikas aasta. Ta elas oma tädi Katre ja onu Andrese juures. Sellepärast, et tema vanemad olid loomauurijad, kes olid sellel hetkel Aafrikas. Ta väga igatses oma vanemaid. Juba esimesest koolipäevast tahtsid kõik Triibikuga sõbrustada, sest tema elu tundus kõikidele väga vahvana. Tal oli kodus koer Matrix, kass Pätu, liivahiir...
Esimene lend üle atlandi ookeani 1919 Esimene lend üle lõunapooluse 1929 Esimene lend üle põhjanaba 1937 Esimene reaktiivlennuk 30. aastate lõpus Irene Joliet-Curie prantsuse teadlane avastas tehisradioaktiivsuse Charles Chaplin 1920. aastate üks kuulsamaid lavastajaidnäitlejaid. 'kullapalavik' E.M Remarque saksa kirjanik Ernest hemingway 1920. aastate kuulsamaid kirjanikke 'vanamees ja meri' Josephine Baker jazzmuusik Alfred Hitchcock detektiiv ja õudusfilmide suurmeister 'santaaz' Walt disney joonisfilmide valmistamise suurkuju 'miki hiir' Marlene dietrich 30. aastate kuulsaim filmitäht 'sinine ingel' Salvador dali sürrealistlik hispaania kunstnik 'unenägu, mis on põhjustatud sekundilise ärkveloleku ajal mesilase lennust ümber granaatõuna' Isadora duncan modern e. vabatantsu looja Ernest Rutherford esimene tehislik tuumareaktsioon Milles seisnes Berliini OM Jesse Owensi ninnips Hitleri poliitikale?
igaõhtusele ravimile uinutavat toimeainet, strühniini.See läks pudeli põhja ning Emily sai seda juues surmava doosi.Nende plaan oli Alfredi süüdistada valede tõendite alusel, mis oleks võidud lükata ümber tema kohtuprotsessis.Kord juba pärast kuriteo õigeks mõistmist süüdi kuulutatud, ei avastaks keegi algupärast tõendit tema vastu. Tegelased: Kapten Hastings-jutustaja, Western Frontist lahkumas Hercule Poirot- kuulus Belgia detektiiv, Inglismaa pagenik Emily Inglethorp- Stylesi proua, rikas naine Alfred Inglethorp- Emily palju noorem abikaasa John Cavendish- Emily vanem kasupoeg Mary Cavendish- Johni naine Lawrence Cavendish- Johni noorem vend Evelyn Howard- Mrs. Inglethorpi sõbranna Cynthia Murdoch- ilus, orvuks jäänud perekonna sõbra tütar Dr. Bauerstein- kahtlustatav toksikoloog Scotland Yardi politseiinspektor Japp
ma läksin kööki tooma , aga tema jäi koridori ootama . Kui ma tagasi tulin siis oli ta kahtlase näoga , aga ma ei saanud aru , miks oli ta sellise näoga . Ta läks koju , arvasin , et kindlasti pole tema sellist tüüpi varas nagu ajalehed igapäev kirjutavad . Kuni ükspäev ema avastas , et ta briljant sõrmus on kadunud . Ma sain kohe aru, et see oli see sama meie kallis naabrimees. Nii hakkasin ma mõtlema . Ega kohe ei saanud ju teda süüdistada! Aga kuna ma olen omamoodi detektiiv , nii siis hakkasin ma asja uurima . Esmaks jälitasin teda tervepäev , hommiku üheksast kuni õhtul kuueni . Sellel ajal külastas ta ajalehe kioskit , kus ostis ta päevalehe , siis külastas ta toidupoodi kus tuli ta suurte toidukottidega . Ning lõpuks külastas ta ülikonna poodi . Tundus , et tulemas on mingi tähtis sündmus või ärikohtumine , kuid ei midagi ta istus nädalaaega lihtsalt kodus. Siis oli tõesti mõte minna politseisse , kuid ma ei saa ju kedagi süüdistada
Retsensioon ,,Mamma Mia" 13.jaanuaril käisin Vanemuise kontserdimajas vaatamas muusikali ,,Mamma Mia". Lugu on tüdrukust,kelle nimi on Sophie. Tal pole õrna aimugi, kes on ta isa ja kust teda leida. Avastanud ta ema päevikust kolme mehe nimed, otsustas ta isakandidaadid salaja pulma kutsuda ning selgitada välja oma sündimise saladus. Sophie on abiellumas Sky-ga. Lavastaja on Ain Mäeots, kes on sündinud 25.detsembril 1971. Ta on väga tuntud ja minu jaoks üks parimatest lavastajatest. Tema lavastused Vanemuises on ,,Helisev muusika", ,,Detektiiv Lotte", ,,Beatrice" ja ,,Mamma Mia". Osades olid Ele Millistfer, Birgit Sarrap, Andres Dvinjaninov, Sepo Seeman, Tanel Jonas, Priit Strandberg, Merle Palmiste, Kaire Vilgats. Sophied mängis Birgit Sarrap,Skyd mängis Priit Strandberg ning isakandidaadid olid Andres Dvinjaninov, Sepo Seeman ja Tanel Jonas. Lavastuses teevad kaasa bänd, koor ja tantsurühm. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
