Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KARL MARTIN WIDMARK (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


KARL MARTIN WIDMARK
Karl Martin Widmark on sündinud 19. märtsil 1961. Ta on Rootsi
KARL MARTIN WIDMARK #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Taavi781 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
pptx

Karl Ristikivi

KARL RISTIKIVI  Karl Ristikivi (ristitud eesnimega Karp, samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin) oli eesti kirjanik.  Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis.  Varbla kuueklassilise algkooli lõpetamise järel avanes 14- aastasele Karl Ristikivile siiski võimalus edasiõppimiseks.  Tallinn oli esimene linn, kuhu Läänemaa kolkast pärit nooruk sattus. Selles majas Pivarootsis elas Mälestustahvel Karl lapsepõlves ja noorusaastail Ristikivi kirjanik Karl Ristikivi (1912-1977) lapsepõlvekodul  Tallinna kaubanduskooli lõpetamise järel 1930. aastal ei olnud

Kirjandus
thumbnail
6
docx

Lohetätoveeringuga tüdruk' - Referaat kirjandusteosest

"Lohetätoveeringuga tüdruk" Stieg Larsson Referaat kirjandusteosest Aprill 2012 Kirjaniku CV Ees-ja perekonnanimi: Karl Stig-Erland Larsson Pseudonüüm: Stieg Larsson Sünniaeg ja ­koht: 15.08.1954, Skelleftehamn, Rootsi. Surmaaeg ja ­koht: 9.11.2004, Stockholm, Rootsi. Elukohad: Skelleftehamn, Bjursele küla, Umeå ja Stockholm. Perekonnaseis: Vabaabielu, partneriks Eva Gabrielsson. Haridus: Gümnaasiumiharidus. Töökohad: Vabakutseline fotograaf, graafiline disainer Rootsi suurimas uudisteagentuuris Tidningarnas Telegrambyrå, peatoimetaja ning

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Karl Ristikivi

Karl Ristikivi "Meie juured ei ole lapsepõlves, kodumullas ja maakamaras, murukoplis, kus aabitsalapsed mängivad. Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud." Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis. Vanaisa Madis oli Võipsi talu noorema pojana leidnud ümbruskonnas rendikoha. Ema Elisabet Ristikivi, Madis Ristikivi kolmest lapsest noorim, oli teenijapiigaks sugulaste, enamasti aga võõraste juures. Kui ta oli 33 - aastane, tõi ta Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ilmale poeglapse, kes sai nimeks Karl

Kirjandus
thumbnail
12
docx

Astrid Lindgren

"Vennad Lõvisüdamed" 70. Aastatel. Astrid Lindgren kujutab kurjust ühemõõtlemiselt, kõlasis väited, ja surma esitamist probleemi lahendusena peeti vastutustundetuks ja julmaks. Astrid Lindgreni kaitsesid paljud, kõige tähelepanuväärsem oli PC Jerskildi artikkel, mis ilmus "Dagens Nyheteris". ''(Strömstedt 2000:301) 7 ''Teose minategelane on Karl Lõvi ehk Kalle, keda tuntakse rohkem Korbina. Ta on 9-aastane haiglane poisike, kes on haiguste tõttu pidanud enamiku oma elust veetma voodis. Kuulnud pealt õmblejast ema ja klientide jutuajamist sellest, et ta peagi sureb, tahab ta teada tõde oma vanemalt vennalt Joonatanilt, keda ta väga imetleb. Joonatan lohutab teda jutuga imelisest Nangijaalast, kuhu kõik inimesed peale surma lähevad. Üsna pea pärast seda hukkub Joonatan venda päästes tulekahjus

Kirjandus
thumbnail
46
docx

Jalgpall

aasta oktoobris. Meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängude eelringis, mis on jäänud ainsaks esituseks suurturniiril. Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Aastail 1940–1991 oli Eesti NSV Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992. Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, olles sellega ühtlasi Euroopa rekordinternatsionaal. Enim väravaid (35) on löönud Andres Oper. Koondise peatreener on alates 2008. aasta jaanuarist Tarmo Rüütli. Eestisse tõid jalgpallioskused ja mänguvahendid inglise madrused 20. sajandi esimestel aastatel, kui maa oli veel Vene Keisririigi kooseisus. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda (1918–1920) ja omariikluse kindlustamist. Koondis pidas oma esimese kohtumise 17

Sport
thumbnail
7
doc

Eesti muusika

Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism

Muusika
thumbnail
28
pdf

Põhjamaade kunst

k.) • mitmed kunstnikud kolisid rootsist välja mujale euroopasse. • e. dahlberg „varssavi laging“ rokokoo maalikunst • rokokoo-ajastu portreekunst tõi rootsi kunstnike ülemaailmse tuntuse. • Arengut soodustas vabade kunstide kuningliku akadeemia asutamine stockholmis 1773.a Gustav III poolt. • g. lundberg elegantsed portreed • a roslin paraadportreede maalija „daam lehvikuga“ • k.e. Wertmüller „danae“ • e. martin romantilised linna ja maastikuvaated. nt. Stockholmi vaade • Kuulasim skultor j.t. Sergel, loomingus üleminek rokokoolt klassitsismi. Nt „amor ja psyche“, „Mars ja Venus“ gustav III • 16.märtsil 1792.a haavas gustavit maskiballil ajal aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. 29.märtsil suri kuningas veremürgitusse. • Aluseks G. Verdi ooperile „Maskiball“ esietendus 17.02.1859, esietendub Estonias 13.02.2015

Kunstiajalugu
thumbnail
11
doc

Karl Ristikivi

Sissejuhatus. Selles referaadis keskendun peamiselt Karl Ristikivi isiklikule elule ja sellest sündinud teostele. Referaadis üritan kirjeldada kirjaniku tähtsamaid elusündmusi, sest just need tegid Ristikivist selle, kes ta oli. Palju abi oli Endel Nirgi ning Ivar Grünthali teostest, samuti internetist avaldatud artiklitest. Pikemalt kirjeldatakse ka teost ,,Kahekordne mäng", mida lugesin seoses kohustusliku kirjandusega. Raamat on pärit kirjaniku loomingu lõpuperioodist ning ilmus aastal 1972.

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun