Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia kordamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Kordamine

  • Elu omadused:
    • Koosnemine rakkudest
    • Aine ja energiavahetus
    • Kasvamine ja arenemine
    • Reageerimine ärritusele
    • Paljunemine
    • Stabiilne sisekeskkond
    • Kõrge organiseerituse tase
    • Muutlikus (evolutsiooniga)
    • Kohastumine

  • Molekulmolekulaarbioloogia , molekulaargeneetika
  • Rakutase -tsütoloogia
  • Kude - histoloogia
  • Organi = elundi tase – kardioloogia, pulmonoloogia
  • Elundkond - nefroloogia
  • Organism – anatoomia, füsioloogia, etoloogia , psühholoogia
  • Populatsioon e liik – ornitoloogia , intüoloogia, algoloogia
  • Ökosüsteemi tase – botaanika , zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia
  • Biosfääri tase – ökoloogia, evolutsiooniteooria

  • Teaduslik uurimismeetod
    • Teaduslik probleem
    • Uurimisobjekt
    • Muutuja (tegur mille mõju uuritakse)
    • Teaduslik hüpotees (oletatav vastus)
    • Katsed vaatlused
    • Hüpoteesi kontrollimine

  • Keemiliste elementide sisaldus rakkudes

    Anorgaanilised ained %
    Orgaanilised ained %
    Vesi 80
    Valgud 14
    Teised anorgaanilised ühendid (soolad) 1,5
    Lipiidid 2
    Sahhariidid 1
    Nukleiinhapped
    DNA 0,4
    RNA 0,7
    Madalmolekulaarsed org üh 0,4
  • Keemilised elemendid organismides (makroelemendid) – EI OLE IOONIDENA!
    • C- skelett
    • H- skeleti täiteaine
    • N- skeletti täitev valkude põhikoostis (NH2), DNA põhikostis
    • P - nukleiinhapped, energeetilised ühedid
    • S – aminohapped , energeetilised ühendid
    • O – oksüdeerija

  • Ioonide ülesanded
    • Ca+2 – lookoe tugevdamine, osaleb H2O hulga regulatsioonis, süntaksi töös
    • K+, Na+ - närviimpulsside edastamine
    • Cl- - maohappe koostises, aitab toidu seedimisel
    • Mg+2 – aktiveerib paljusid ensüüme, valkude nukleiinhapete stabiliseerijaks, taimede klorofülli koostises
    • Fe+2 – transpordib hapniku
    • Mn – ribosoomides, rinnapiima produtseerimiseks, vereloome soodustamiseks, side- ja luukoe moodustumiseks
    • I- - kilpnäärme hormoonide süntees

  • Peptiidsideme moodustumine
  • Bioloogia kordamine #1 Bioloogia kordamine #2 Bioloogia kordamine #3 Bioloogia kordamine #4 Bioloogia kordamine #5 Bioloogia kordamine #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor SelenaL Õppematerjali autor
    Elu omadused: Organiseerituse tasemed Teaduslik uurimismeetodkeemiliste elementide sisaldus rakkudes Keemilised elemendid organismides (makroelemendid) – EI OLE IOONIDENA! Ioonide ülesanded Peptiidsideme moodustumine Valgu struktuurid Denaturatsioon ja renaturatsioon Valkude ülesanded Lipiidide jaotus Lipiidide tähtsus Sahhariidide jaotus Sahhariidide tähtsus Nukleiinhapped RNA jaotus Rakkude võrdlus Bakterite kujud Bakterite tähtsus Seente tähtsus Rakuteooria põhiseisukohad Rakkude uurimismeetodid Bakteriaalsed haigused (tunnused, levimisviisid, kuidas hoiduda) Vee tähtsus

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    20
    docx

    BIOLOOGIA orgaanilised ja anorgaanilised ühendid

    MONOMEER - orgaaniline ühend,mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. BIOPOLÜMEER - elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis) POLÜMEERID - ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. ANORGAANILISED ÜHENDID -kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla VEE OMADUSED:  POLAARSUS - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. (selle abil tekivad vesiniksidemed)  PINDPINEVUS - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele  HÜDROFIILSUS - ainete omadus vees lahustuda  HÜDROFOOBSUS -ainete omadus vees mitte lahustuda  HÜDROLÜÜS - suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel VEE ÜLESANDED:  ON RAK

    Bioloogia
    thumbnail
    14
    doc

    BIOLOOGIA 11. klass I periood

    soetud DNA ahelast. DNA Pärilikkuse kandja ja kromosoomide põhiline koostisosa. Kordamisküsimused: Elu olemus 1. Elu tunnused. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. 3. Eluslooduse süstemaatika ja näited. 4. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 5. Uurimisprobleemi püstitamine. 6. Hüpoteesi sõnastamine. 7. Järelduste tegemine. 8. Millega tegelevad järgnevad bioloogia teadusharud: Etoloogia Histoloogia Ökoloogia Molekulaarbiolooga Anatoomia Tsütoloogia Füsioloogia Ornitoloogia Mükoloogia 9. Mõisted: Loodusseadus Biosfäär Biomolekul Hüpotees Pärilikkus Humoraalne regulatsioon Populatsioon Kohastumine Neuraalne regulatsioon Ökosüsteem Rakk Homöostaas

    Bioloogia
    thumbnail
    6
    docx

    ELU TUNNUSED

    ELU TUNNUSED, OMADUSED Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus Kõrge organiseerituse tase Aine- ja energiavahetus stabiilne sisekeskkond Reageerimine keskkonna muutustele Paljunemine Pärilikkus Kasvamine ja areng Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tase Rakuline tase Koe tase Organ = elundi tasand Elundkonna tase Organismi tase Populatsiooni ja liigi tase Ökosüsteemi ja koosluse tase KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANIMSIDES Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, bioelemendid Makroelemendid C– O – oksüdeerimine (retoksreaktsioon kopsudes) H – oluline osa sidemetes (sest vesiniksidemed lagunevad kiiresti) P– N– S– Ioonid Ca – oluline, et ioonid saaks infot üle kanda; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse Mg – vajalik, et Ca saada; seotud ka nukleiinhapetega Na ja K – osalevad närviimpulsside ülekandmises Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, I, Mo, V, Ni, F,Co Fe – hemoglobiin F – hammaste koostises

    Bioloogia
    thumbnail
    12
    doc

    Organismide koostis.

    Bioloogia kontrolltöö nr 2 ­ Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid elemente nimetatakse makroelementideks. Kümnendik- ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud normaalseks

    Bioloogia
    thumbnail
    17
    docx

    11.klassi bioloogia konspekt

    Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi ­ see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA ­ see on teiste valikute koostis C) C ­ Hüljes ­ ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand ­ molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne ­ puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk ­ on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    doc

    Konspekt - Organismide koostis

    Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid ­ Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid ­ Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi ­ 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojus

    Bioloogia
    thumbnail
    20
    doc

    Bioloogia gümnaasiumile 1osa

    BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

    Bioloogia
    thumbnail
    8
    docx

    Bioloogia 11. klass I kursuse

    Bioloogia Elu omadused 1. Elusorganismidel on rakuline ehitus 2. Keeruline organiseeritus 3. Aine- ja energia vahetus ümbritseva keskonnaga o Hingamine, toitumine, eritumine jne 4. Elusorganisme iseloomustab püsiv sisekeskond. 5. Paljunemine o Suguline o Mitte suguline (pole vaja sugurakke) 6. Kasvamine ja areng, vananemine ja surm 7. Pärilikkus ja muutlikkus 8. Reageerimine keskonna muutustele, kohanemine 9. Organismi rühmade kohanemine, evolutsioon Eluslooduse organiseeritus 1. Molekulaarne tase NT: DNA molekul a. Organellid: kromosoomid, membraan, kloroplastid jne 2. Rakutase a. Kõik eluomadused olemas a.i. Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne) a.ii. Organ ­ mass, süda, kops, aju (taimedel juured, leht jne) b. Loomadel: elundkonnad ­ nt hingamiselundkond 3. Organismi tase a. Toimub org

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun