Baturin ,,Karu süda" Romaan algab seletusega ühest inimesest, kes elab kuskil külmas Siberis. Ta on veel noor ja palju on vaja õppida. Korraga ei saada targaks, lollus peab kaua laagerduma. Sealt lgas minu kool, ku tuli aegapidi loovutada teadmised, et saavutada mõningne tarkus. Kõigepealt tuli Niikal saada enda kored, kuna üksi ei saa seal olla. Koer peab olema kuri ja lohakas. Seejärel hakkas ta maja ehitama, kuid üksi ei valminud see piisavalt kiiresti. Õnneks sai ta tuttavaks lähedal elavate inimestega. Mehed on seal selgelt ainult jahipidajad ing naised peavad tegema kõikke muud. Lisaks sellele kui Niika nendega juttu ajas ei esitanud mitte nemad temalse küsimusi, vaid Niika pidi aru saama, mida on vaja rääkida. Lõpuks sai maja valmis. Praegusel Hetkel Niika õppib kõikki loodustarkusi. Ta on puu-usku. Varsti aga saab Niikast kõigile teistele eeskuju. Ta nimelt õpib väga usinalt ja jätab kõik mee...
Nikolai Baturin ,,Karu süda". Tallinn: Elmatar 2001 Autorist Nikolai Baturin on sündinud 5.augustil 1936 Eestis. On lõpetanud keskkooli, põllumajanduskooli ja merekooli. Seejärel teenis ta 5 aastat NSV Liidu mereväes, töötas 6 aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'
ja kurbusega on elutunnetus teravam, ta tundis end “valu vilus alati hästi“7. Nikas kannab endal „maailmasüü“ koormat, tunneb varakult “kõigi süüd kõigi ees“8 – Nikase kannatused on seotud pärispatu kontseptsiooniga. Ent mitte ainult. Kannatus laieneb kristliku moraaliõpetuse piiridest välja ja moodustab vastandpaari valega: “Valu ei ole kunagi vale ja sedamööda, kuis suureneb valu, 2 Nikolai Baturin, „Sõnajalg kivis“. Eesti Raamat, Tallinn 2006, lk. 181. 3 Sealsamas, lk. 64. 4 Nikolai Baturin, “Noor jää”. Eesti Raamat, Tallinn 1985, lk. 10. 5 Nikolai Baturin, “Karu süda”. Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk. 22. 6 Sealsamas, lk. 24. 7 Nikolai Baturin, “Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija: lapsepõlvemartüürium“. Eesti Raamat, Tallinn 1993, lk. 31. 8 Sealsamas, lk. 67. väheneb vale ja kui maailm täitub valuga, pole valel seal kohta“
Nikolai Baturin ,,Karu süda". Tallinn: Elmatar 2001 Autorist Nikolai Baturin on sündinud 5.augustil 1936 Eestis. On lõpetanud keskkooli, põllumajanduskooli ja merekooli. Seejärel teenis ta 5 aastat NSV Liidu mereväes, töötas 6 aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'
a. Viljandimaal. Teinud väga erinevaid töid, nagu lukksepp, kütt Siberis jne. Osalenud geoloogilistel ekspeditsioonidel. Avaldanud luulekogud : „Maaalused järved“, „Väljadelt ja väljakutelt“ jt. Luulutustele on omane hea loodusetaju ja elu vastuolude üle mõtisklemine. Osa luuletustest kirjutatud mulgi keeles. Proosateostes kujutab tihti inimesi ürgses looduses: taigas, kõrbes, ookeanil (romaanid „Leiud kajast“, „Karu süda“ jt.) Filmile „Karu süda“ on Nikolai Baturin kirjutanud stsenaariumi. Tema rikkalikus loomingus on ka näidendeid ja kriminaalromaane. Romaan „Sõnajalg kivis“ Romaan ilmus 2006.a. Võib pidada tema suurromaani „Kentaur“ jätkuks. Peategelane on kaptenkomander Nikolas Batrian, kelle mitu sugupõlve esivanemaid olid olnud meremehed. Batrian unistas juba noorelt teenimisest sõjalaeval ja 16-aastaselt õnnestus tal saada laevapoisiks allveelaevahävitajale, võltsides oma vanuseks 18 aastat. Tema
kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943) · Vabad assotsiatsioonid, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, vastandumine Paul-Eerik Rummo (1942) · http://www2.reform
Kultuurimaja kohvik, Ugala teatri jalutussaal. Professionaalseid kunstnikke ühendab Eesti Kunstnike Liit. Kohapealseid kunstihuvilisi ja kunstnikke ühendab Viljandi Kunstnike Ühendus Kiriküüt, tegutseb Viljandi Kunstiklubi, kunstiõpetajaid ühendab aineühendus. Mõte leida loomiseks rahu Viljandis või selle lähedal, pole ka meie ajal originaalne. Kunstnikud Anu Raud ja Kersti Rattus, lavastaja Kalju Komissarov, kirjanik Nikolai Baturin ja luuletaja Anzori Barkalaja on Viljandi ja selle lähikonna juba oma koduks teinud. Ka muu vajalik on Viljandis olemas: kaunis linn, lossimäed ja järv. Samuti on Viljandi säilitanud oma ajaloolise XIX sajandi puitarhitektuuri, võisteldes eestiliku hõngu säilitamise alal vist ainult Haapsaluga. Just oma arhitektuuri, inimliku mõõtme, keskaja müsteeriumi ja dramaatiliste järvevaadete tõttu võiks see koht saada Eesti loovintelligentsi keskuseks. Viljandi kui alternatiivpealinn
Kultuurimaja kohvik, Ugala teatri jalutussaal. Professionaalseid kunstnikke ühendab Eesti Kunstnike Liit. Kohapealseid kunstihuvilisi ja kunstnikke ühendab Viljandi Kunstnike Ühendus Kiriküüt, tegutseb Viljandi Kunstiklubi, kunstiõpetajaid ühendab aineühendus. Mõte leida loomiseks rahu Viljandis või selle lähedal, pole ka meie ajal originaalne. Kunstnikud Anu Raud ja Kersti Rattus, lavastaja Kalju Komissarov, kirjanik Nikolai Baturin ja luuletaja Anzori Barkalaja on Viljandi ja selle lähikonna juba oma koduks teinud. Ka muu vajalik on Viljandis olemas: kaunis linn, lossimäed ja järv. Samuti on Viljandi säilitanud oma ajaloolise XIX sajandi puitarhitektuuri, võisteldes eestiliku hõngu säilitamise alal vist ainult Haapsaluga. Just oma arhitektuuri, inimliku mõõtme, keskaja müsteeriumi ja dramaatiliste järvevaadete tõttu võiks see koht saada Eesti loovintelligentsi keskuseks. Viljandi kui alternatiivpealinn
Kirjutanud nii proosat kui ka filmistsenaariume („Viimne reliikvia“). Alguses humanistlik lähenemine, probleemrealism, hiljem realismist kaugenemine. Palju lühiproosat. 15. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1973–85. Ajaloolise proosa laine, realistlik probleemproosa, psühholoogilise modernismi laine, följetonistlik proosa, olmeromaani laine, eksperimentaalne modernism, postmodernism. Autorid: Mihkel Mutt, Nikolai Baturin, Ene Mihkelson, Madis Kõiv, Leo Metsar, Lennart Meri, Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat, Mati Unt, Vaino Vahing. 16. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1973–85. Uusromantiline (arbujalik) peatee, uuema rahvalaulu esteetika, modernistlikud alternatiivid. Humanistlik ja rahvuslik hoiak (vastupanuluule), luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus, looduslähedus, väikeste asjade poeetika, lauluteksti osakaal luules kasvab, absurd ja iroonia.
Tsoglokov saab endale vaenlase ja Peeter elab üle vandenõu · Tsoglokov ja Bestuzev olid harjumatult palju koos, mistõttu võid eeldada, et nende läbisaamine on hea. Paraku suutis Peeter nad omavahel tülli ajada ning need kaks meest jäid eluaegseteks surmavaenlasteks. · Peeter oli hakanud hästi läbi saama jäägritega, kes hoolitsesid tema kenneli eest. Jäägrite kaudu sai ta teada, et keski leitnant Jakov Baturin tahab temaga koos jahile minna ning on tema suur pooldaja. Peeter saigi temaga kokku, kuid põgenes hirmust kui Baturin tema jalge ette langes. Hiljem Baturin vahistatid ning ta tunnistas üles, et oli plaaninud keisrinna tappa, palee põlema pista ja suurvürsti keisriks upitada. (Ilmselgelt tunnistas ta seda piinapingil olles) Saun enne lihavõtteid ja kutsari piits · Õigeusk nõudis, et paastu esimesel nädalal käivad usklikud armulauaks valmistudes
kos ellive kassipoja, valgest obesest näive und: sepp kabjarauda lei viimätse naala ... Tii tolmass, päiv läts laugele ... Tõive kassikse vanule taossile miilde obese lämme kaala. Nikolai Baturin " Talliuune külläkil kojan" 4. RAHVARÕIVAD Mulgid on oma rahvariietest kaua nö. kinni hoidnud. Kuigi ühiskond, ja koos sellega ka talud, arenesid, säilitasid mulgid oma arhailiste rahvarõivaste kandmise kombestiku. Isegi kui lisati rõivastusse noppeid uuemast moest, kombineeriti neid ikka vanemate esemete ja asjadega. Teada on ka see, et Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised (http://mulgimaaminukodu.blogspot
minimalism. Ly Seppel (kassetiautor, luuletõlkija), Andres Ehin (,,Uks lagendikul" (1971) läbimurre, esimesene sürrealistlik luulekoguks kodumaal), Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Juhan Viiding. Nooremate autorite tuumik 1970ndate alguses koondav ,,Närvitrükk": Toomas Liiv (kriitika momendid, loodusfoon), Johnny B. Isotamm (1960ndatest alates, osales käsikirjalistes almanahhides) ja Joel Sang. Baturin (debüüt 1960ndate lõpul, looduslähedane paigaluule, murdeluule elustamine). 7. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid. Suur osa loomingust jääb 60ndatesse ja 70ndate algusesse, hiljem pilt hõreneb. Luuleloomingi periodiseerimine: 2 esimest kogu algusperiood, teises kogus hakkab muutuma, 3. kogu teine periood, 4. periood 70ndate vahetusel, 5. periood on kõik aastakümned, mis pärast seda tulevad. Esikkogu ,,Ankruhiivaja" (1962) sulaajastu luulekogu
Nimede tähendus tõlkes võiks olla 'Rõngakuningas' ja 'Rõngastega üle puistatu'." Sigrid Undset: Kristiina Lauritsatütar. 2. osa. Tln, 1989. (Tlk. Elvi Lumet) Kirjanduse interdistsiplinaarsus Kirjandus ja kunst Kirjandus ja muusika Kirjandus ja kunst Caspar David Friedrich: Luiged roostikus Kirjandus ja kunst Nikolai Baturin: Caspar David Friedrich, ,,Luiged roostikus" Kirjandus ja kunst: plastilisus, kunsti võtted tekstis Juhan Liiv: Tali, 1Talu õue... Vaiknetalvehommiku,värsket lund on sadand,kõik veel vagune.Õunapuu pääl aiashüppab varblane,tasakesti helbedtalle järele... Kirjandus ja muusika: muusikaline motiiv teksis Oskar Luts: Kevade,,Tema [Arno] hingesse asus rääkimatu õnnetundmus, talle näis,
"Puusõda" 80ndate keskel, tragikoomiline mudelsituatsioon. Jaan Kruusvall. Võrdselt tähtis proosas, draamas. Kruusvallil, eriti proosas, on rõhutatult minimalistlik tendents. Lühiproosa eriti tähtis. Esimene proosakogu aastal 73 "Armastuse esimene pool" Näidendid 1983 Pilvede värvid, 1987 Vaikuse vallamaja, kogud 2011 Tasandikkude helinad. 2004 Sinetavad kaugused. Ene Mihkelson nagu oleks kohal, aga hilineks justkui kirjandusse. Nikolai Baturin formaalselt enne kohal, loomingu tähendused hakkavad hiljem selguma. Madis Kõiv nagu oleks kõikjal kohal, samas ei oleks teda nagu kuskil. Imeliku paigutusega autor, keda kirjanduslooliselt paika saada on keeruline. Enn Vetemaa ja Mihkel Mutt. Ühine humoristlik liin, tingimisi följentonistlik proosa, mingis mõttes hea sõna, sest osutab mingitele traditsioonile, mis varem olemas, mis hiljem olemas. Võib olla ka algne, sest kitsendab arusaama loomingust. Mõlemad
Undi „Via regiast“. Vahele tuleb ka perioodi, kus püütakse olla tõsine. „Vana Fabiani nutulaul“ on koostatud tõsisema raamatuna ja „Kerge meel“ on pigem kergemate tekstidega kogumik. Ei saa öelda, et nö ärakukkumine on täielik, pidevalt on tegemist lainetamisega, tuleb tuntumaid teoseid ja tuleb vähemtuntud teoseid. „Rahvusvahelises mehes“ on ära tunda mitmeid prototüüpe, näiteks Lennart Meri. Nikolai Baturin (s. 1936) Tema loomingu suured tähendused on järjest selgemalt välja tulnud. Ta on keerulisem näide, kuid pigem näide, kus vanemas eas kirjutatud teosed annavad suuremat vastukaja kui nooremas eas. Tema keelekasutused hakkab rolli mängima mulgimurre. Batuurin õpib loomakasvatustehnikumis ning 60ndate alguses alustas tööliselu: töötas nt luksepana. 60ndate keskapigas tuli suurem muutus elulaadis. Nimelt aastal 1965 hakkas ta lepinguliseks kütiks ja nägi välja nii, et 60ndate
1962-68 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp 3-5 noore luuletaja esikkoguga. Lugejate huvi luule vastu kasvas tohutult. Esile tõusis üle 10 isikupärase luuletaja, kellest osa on hiljem kujunenud prosaistideks. Esimeses kassetis olid Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Arvi Siig, Enn Vetemaa, teises Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suuman, kolmandas Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel, neljandas Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal, viiendas Andres Ehin, Nikolai Baturin jt. Kassetid koostas Oskar Kruus. Kassetipõlvkonna vaimseks isaks oli Artur Alliksaar. ARTUR ALLIKSAAR (1923-1966) Elust Sündis Tartus. Õppis Treffneri gümnaasiumis. Oli Saksa sõjaväes, elas metsavennaelu, töötas raudteel. 1949. a arreteeriti ametiseisundi kuritarvitamise süüdistusega ja saadeti Siberisse, kust naasis loata 1958. Elas Tartus boheemlaseelu, luges Werneri kohvikus luuletusi, sest avaldada ei saanud (tal olevat kombeks olnud ka tüli norida), kirjutas ja tõlkis
Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn kassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Esimene kassett (Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Arvi Siig, Linda Ruud, Enn Vetemaa) ilmus 1962, teine (Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suuman) 1963, kolmas (Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel) 1965, neljas (Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal) 1966, viies (Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney) 1968. Kassetid koostas Oskar Kruus. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
