Aristoteles (1)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui me küsime missugune see asi on?

Lõik failist

Kõik inimesed on oma loomu poolest teadmistest huvitatud. Isegi kasu saamata meelte tajudest , armastavad inimesed neid ikkagi. Kõige enam hindavad inimesed meeltetajudest nägemist, kuna ka otsest kasu saamata armastavad inimesed nägemist sest nägemine annab kõige rohkem meile tunnetuslikku ja nägemise tõttu me leiame ka meid ümbritsevas kõige rohkem erinevusi. Sellest tulenevalt võibki öelda, et meeltetajude armastamise pärast on inimene juba oma loomult teadmishimuline.

Kõik elukad sünnivad siia ilma meeltetaju omavatena, kuid ühtedele tekib mälu ja teistele ei teki. Need, kellel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad seetõttu, et esiteks nad on võimelised mäletama ja sellest tulenevalt nad saavad mäletatavat kasutada ka edaspidi. Seda infot saab, mida nad mäletavad, meeltetajudega koos kasutada õppimiseks. Seetõttu ongi need, kes omavad mälu, õppimisvõimelisemad kui need, kellel mälu puudub.

Kunst on see, kui arvukatest kogemustest, mis on muidugi sarnased, tekib kokku mingi ühine üldine arusaam kõigist neist esimestest kogemustest. Kogemus on aga see kui mingist asjast saada aru üksikult nagu näiteks, et kedagi mingi haiguse puhul aitas mingi asi. Kunsti asi ongi see, et saadakse aru täpsemalt, mis haigust põdevat ja mis tüüpi inimest aitab mingi ravi. Niiet kunsti ja kogemuse erinevus ongi see, et kogemuse asi on ainult aru saada, et mingi ravi mõjus nt kellelegi. Kunsti asi on aga see, et aru saada mis ravi on mingit tüüpi inimesele vajalik(raviks).

Need inimesed, kellel on kogemus, on edukamad, kui need kellel on logos , selle tõttu, et kogemus on millegi üksiku teadmine ja kunst on üldise teadmine. Arstimise(ja ka kõiges muus) näitel on kogemus tähtsam, kuna kõik protsessid ja tegevused puudutavad üksikut. Ravimise näitel siis: need kellel on üldise teadmised ehk kunst siis ei saa inimest edukalt ravida kui nad ei tea üksikut . Seda võib siis võtta nii, et ei saa ravida inimest sellise teadmisega , et ravitav on inimene ja tal on midagi viga, vaid on vaja teada seda üksikut ehk seda mis tal viga on. Üldise teadjad on targemad kui kogenud selle tõttu, et tarkus tuleb teadmisest. Üldise teadjad tunnetavad "miks" ja teavad selle toimuva asja põhjust. Kogenud teavad aga seda, "et" miski asi toimub kui juhtub mingi asi, kuid nad ei tea selle taga olevaid põhjuseid. Näiteks saab tuua, et müürsepp teab, et telliseid tuleb asetada üksteise peale täpselt muidu sein ei ole kandevõimeline ja jääb vildakaks aga ta ei tea, et miks täpselt sein ei kanna ja ei mõista arvatavasti gravitatsiooni mõju ja raskuste suhteid. Selle jaoks ongi arhitektid ja ehitusinsenerid, kes saavad aru, miks on vaja, et tellised oleksid üksteise peal ja saavad aru seinte kandevõimest ja selle olulisest. Seetõttu ongi üldise teadjad targemad kui kogenud.

Üksiku teadmine on enim seotud empirismiga selles suhtes, et empirismis oli teadmiste allikaks kogemus nagu ka siis üksiku teadmine on. Ratsionalismiga on seotud üldise teadmine / põhjuste teadmine ja arusaamine , mis on siis tänu mälule võimalikud. Just mälu ongi see, mis tekitab seose ratsionalismiga, kus kaine mõistus ja mõtlemine on teadmiste allikaks.

Targaks peetakse inimest, kes teab kõike,niipalju kui see muidugi võimalik on. Mitte tarka saab targast nii eristada, et kui keegi teab midagi rohkem kui keegi teine siis ongi esimene tark ja teine vähem tark. Tark on see, kes tajub raskesti tajutavat . Targaks peetakse seda inimeset , kes teab seda, mida enamus ei tea, ehk need kes ei ole nii targad. Midagi lihtsat suudavad kõik tajuda, kuid seda inimest, kes tajub seda, mida teised ei taju, tema ongi tark. Targaks peetakse ka seda inimest, kes suudab teisi õpetada. Tark saab asjast nii palju aru, et ta suudab seda mitte tarkadele ka selgeks teha ehk siis see kes suudab õpetada teisi ongi neist targem. Targaks peetakse seda inimest kes annab korraldusi. Tark inimene, kes teab mida on vaja teha ja mida peab tegema siis tema peab andma vähem tarkadele inimestele korraldusi, mitte neilt saama korraldusi, niisiis see, kes annab korraldusi on tark. Tark on see, kellele allutakse. Kuna tark jagab korraldusi ja tema teab rohkem, siis alluvad vähem targad talle. Need inimesed kellele teised alluvad ongi targad ja need kes alluvad on vähem targad ehk mitte targad.
II
1.

Põhjuseks nimetatakse "selle asja sisu, millest ta tekib". Näiteks võib siis tuua savist kruusi. Savi on see, millest see tass koosneb. Savi on see, mille pärast see tass olemas saab olla (ühes mõttes vähemalt, materjaalselt olemas). Seetõttu ongi savi selle tassi põhjus. Poleks savi, poleks ka seda savist tassi.

Põhjuseks nimetatakse “vormi ehk ideekujundit, aga see on asja olemuse määratlus”. Näiteks siis kruus, milleks seda savi vormitakse. Kruusi tegemine / saamine on selleks põhjuseks, miks seda savi on vaja vormida.

Põhjuseks nimetatakse ka “seda, kust saab oma esimese alguse muutumine ja üleminek paigaloleku seisundisse” . Näiteks siis see inimene, kes sellest savist selle kruusi vormib. See inimene on põhjuseks selles mõttes, et tema muudab selle savi vaasiks, ilma temata ei toimuks seda üleminekut/vormimist. Järelikult tema põhjustab seda ehk on selle põhjuseks.

Põhjuseks nimetatakse “eesmärki, s.t. seda, mille pärast”. Näiteks on siis , et savist kruusi eesmärk on , et sealt seest saaks hiljem midagi juua. Siin siis ongi lõplikuks põhjuseks see, et oleks kuskilt võimalik midagi juua. Kui ei oleks vaja midagi, mille seest juua, ei oleks vaja savi kruusiks vormidagi.
2.
1.Esimene põhjuslikkuse vorm on “see, millest asjad koosnevad”. Maja näitel siis põhjuslikkuse vorm on ehitusmaterjalid , millest maja on ehitatud. Nad on põhjusteks selle pärast, et ilma nendeta ei saaks maja füüsiliselt olemas olla. Kuna neid kõiki on vaja siis nad moodustavad põhjuslikkuse vormi.
2. Teiseks põhjuslikkuse vormiks on selle “asja olemus” . Maja näitel siis on maja olemus see, et ta on koht kus saab elada ehk ta pakub varju katuse ja seinte näol ja temas on ka muud mugavuselemendid. Põhjuslikkus tuleneb sellest, et kui maja olemuseks ei oleks peavarju pakkumine, siis maju ei ehitataks selliseks nagu praegu me maju ehitame . Puuduks tal näiteks vajadus külma eest kaitsta võiks

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

195496 Õppematerjali autor

põhjuslikkuse vorm mateeria meeltetaju Aristoteles eetika filosoofia

Sarnased õppematerjalid

docx

Metafüüsika I raamat

neil puudub isegi soov ennast edasi arendada. Samamoodi puuduvad mittetargal teadmised erinevate teaduste vallas. *Me peame targaks ka seda, kes korraldusi jagab Nimelt on kõik juhid targad, sest targad ei pea korraldusi saama, vadi annavad neid edasi alluvatel. Järelikult on mittetargad ühiskonnas töötavad alluvad ehk siis kõik, eks ei ole iseenda ülemused. Põjuslikkuse vormid Aristoteles 1. nimetatakse põhjusteks? Selgitage seda näidete varal (näide ise ei ole selgitus) asja sisu, millest tekib Näiteks vasest kuju, hõbedast luskikas : Üldiselt tähendab see midagi millest asjad koosnevad, ehk siis millest koosneb kuju, kuju koosneb vasest ja omakorda kuidas on saadud vask, ning millest ta koosneb. vormi ehk ideekujund, asja olemuse määrus Peamiselt määrab see põhjus asja olemuse, nagu näiteks arvude puhul, kui me seletame ja

Filosoofia

docx

Filosoofia 6.kodutöö Aristoteles

Kodutöö 6. Aristoteles. I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus . 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Inimese teadmishimulikkust saab tõestada sellega, et meie meeltetajud on väga olulised meie jaoks, vaatamata sellele kas on nad kasulikud võim mitte, nad aitavad meid ümbritseva maailma aru saada. Neid meeltetajusid me ei hinda, vaid armastame neid nende endi pärast. Näiteks nägemist me

Filosoofia

docx

Aristoteles

Karli Oruste 112918 IAPB 13 2/4 N 10.00 Raskusaste: 4 Ajakulu: 5h Aristoteles 1. teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus. 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Kõik inimesed on loomu poolest teadmishimulised. Selle märgiks on meeltetajude armasta- mine: ka ilma kasuta armastatakse neid nende endi pärast, ja teistest rohkem seda, mida saadakse silmade kaudu. Sest mitte ainult selleks, et tegutseda, vaid ka mitte midagi teha

Filosoofia

doc

Ülesanne Aristotelese juurde

Kõige rohkem tähtsustame nägemismeelt, kuna viimane annab meile tunduvalt rohkem aimu ümbritsevast maailmast ja ilmutab kõige rohkem erinevusi asjades. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud); Kuidas mina sellest aru sain on nii, et õpitakse kogemustest. Et õppida ja saada kogemusi on valik nii mälu kui meeltetaju. Kogemused aga tekivad mälust. Nagu ütleb Aristoteles: ,,Arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu" 3. Mis on kogemus ja mis on kunst? Mille poolest nad erinevad? Selgitage seda. Kogemus on loonud kunsti, kogenematus aga juhuse. Kunst tekib, kui arvukatest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Siit aga järeldub, et kogemus on üksiku teadmine, kunst aga üldise teadmine. Toon siinkohal sinna iseenda näite. Kui kogenu oskab ravida inimeselt depressiooni, sest tal on

Filosoofia

docx

Filosoofia VI kodune ülesanne

Siiski peame me üldise teadjaid targemaks, sest tarkus tuleb teadmisest, mitte kogemusest. Üldise teadjad teavad põhjust, kogejad aga ei tea, miks üks või teine asi nii on. Me peame töödejuhatajat targemaks, sest ta teab põhjust, aga näiteks käsitööline ei tea põhjust, kuid tal on seevastu kogemusi. II alateema Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult. Samas võib ühel asjal olla ka mitu põhjust. Aristoteles toob välja mitmed põhjuslikkuse vormid. Üks nendest on materiaalne põhjus ehk see, millest see asi tehtud on. Näiteks maja materiaalseks põhjuseks on kivid, või kullast ehete põhjuseks on kuld. Materiaalne põhjus on see, millest see asi koosneb. Formaalne põhjus määrab ära asja olemuse. See on näiteks maja kavand, mida on vaja eelnevalt realiseerida. Kui maja kavand oleks teistsugune, siis seda me peaksimegi majaks. Teiste asjade puhul on

Filosoofia

doc

Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 6 Aristoteles

Filosoofia kodutöö nr. 6 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 6 teema: Aristoteles I 1. Kogemus on loonud kunsti, kogenematus aga juhuse. Kunst tekib, kui arvukatest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Siit aga järeldub, et kogemus on üksiku teadmine, kunst aga üldise teadmine. Teksti näidet kasutades – kogenul on oskus ravida haiguse põdejat, sest tal on kogemus ja ta on varem seda juba teinud. Kunsti valdaja teab põhjust, kuid ei ole kindel, kas ta tuleks toime selle haiguse puhul põdeja aitamisega.

Filosoofia

docx

Aristoteles

Aristoteles I teema: 1) Meeltetajusid armastatakse ilma mingisuguse tagamõtteta ja neist kasu tahtmata kuna nad võimaldavad meil ümberkaudset maailma tunnetada ja näha asjades erinevusi. Soov maailma tunnetada omakorda tähendabki soovi õppida ehk annab märku meie teadmishimust. 2) Mälu abil tekib inimesel kogemus ning kogemus on aluseks teadusele ja kunstile. Arvukad mälestused mingist asjast moodustavad kogemuse ning arvukad kogemused omakorda kunsti. Kogemus ja kunst võimaldavad meil teada, kuidas üksikud ja üldised protsessid toimivad, kui inimesel puudub aga mälu, siis ei saa tekkida kogemusi, millest õppida. Seetõttu on mäluga elukad õppimisvõimelisemad. 3) Kogemus on mälestuste kogum ühest ja samast asjast. Kunst omakorda tekib, kui mingid kogemused moodustavad üldise arusaama mõnest asjast. Seega, et tekiks kunst on inimesel kõigepealt vaja kogemusi. Nende erinevus seisneb selles,

Filosoofia

pdf

Filosoofia kodutöö 6: mis teadus on tarkus, põhjuslikkuse vormid, filosoofia ja substants, Platon “Pidusöök”

I alateema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus 1. Kogemus on teadvuses aset leidev sündmuste voog, mille läbielamisena ilmneb teadvus; kogemuse eeldus on, et selle omaja saab vahetu ja kindla teadmise. Aristoteles kirjeldab seda ka kui teadmist mingist üksikust [sündmusest]. Laiemas mõistes võib kogemuseks nimetada ka kogeja tuttavolekut mingi spetsiifilise nähtusega või võimet tuvastada korduvaid mustreid; väga lühidalt öeldes on see praktika. Vastupidiselt kogemusele on Aristotelese järgi kunst üldise teadmine ning kasvanud välja kogemusest. Kui arvukate asjade arusaamast on võimalik kokku sulandada üks ühine arusaam sarnastest asjadest, on kunsti tekkimiseks sobivad tingimused olemas

Filosoofia ajalugu

Rohkem sarnaseid