Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "70ndad spordis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
olümpiamängud, kohtumist, vormel, korvpall, spordis, spitz, andorra, larry, bird, indiana, auhinna, võitu, niki, 1971, maailmameistriiitli, parimat, 70ndad, baieri, liidumaa, sportlased, kurvemad, palestiina, organisatsioonapsid, koosseisusarmak, kõrgushüppesalts, svetlana, georgi, korvpallis, finaalis, jaapanis, hokkaid, 1006, filipiinidKaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osales 997 sportlast.
1975-1977 mängis ta USA klubis New York Cosmos, kellega nad tulid ka Ameerika meistriteks • USA-s lõpetas legend oma aktiivse sportlaskarjääri, kuna vigastused ei lasnud enam täisvõimsusel mängida • Oma viimase mängu pidas ta 1. oktoobril 1977. aastal 77 000 pealtvaataja ees FC Santose vastu • Pelé saavutused on märkimisväärsed. Tema saldoks jäi karjääri jooksul: • 1363 ametliku kohtumist • 1363 mänguga löönud 1281 väravat (keskmiselt 0,94 väravat mängu kohta) • Kuues kohtumises lõi ta viis väravat ja ühes koguni kahksa • Brasiilia koondise eest pidas ta 99 kohtumist ja lõi 77 väravat • Brasiilia liigas osales ta 560 mängus ning lõi neis 541 väravat • Oma 1000. värava lõi ta 1969. aastal • http:// www.fifa.com/worldfootball/statisticsandrecords/players/play er=63869/index.html • http://www.youtube.com/watch
Johannes Kotkas- Kreeka-rooma maadlus Helsingi 1952 Ants Antson- kiiruisutamine Innsbruck 1964 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine Mexico 1968 Jüri Tarmak- kergejõustik München 1972 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine München 1972 Jaan Talts- tõstmine München 1972 Aavo Pikkuus- jalgrattasport Montreal 1976 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980 Jaak Uudmäe- kergejõustik Moskva 1980 Viljar Loor- võrkpall Moskva 1980 Mait Riismann- veepall Moskva 1980 Tiit Sokk- korvpall Soul 1988 Erika Salumäe- jalgrattasport Soul 1988 'Erika Salumäe- jalgrattasport Barcelona 1992 Erki Nool- kergejõustik Sydney 2000 Andrus Veerpalu- suusatamine Salt Lake City 2002 Johannes Kotkas autasustamispoodiumil (kuldmedal) Kristina Smigun- suusatamine Torino 2006 Kristina Smigun- suusatamine Torino 2006 Andrus Veerpalu- suusatamine Torino 2006 Gerd Kanter- kergejõustik Peking 2008 Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 20 hõbemedalit:
SPORT 20. SAJANDIL ANNA-MARIA OTSA OLÜMPIAMÄNGUD 1900. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD • TEISED KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD (ESIMENE 1896) • TOIMUSID PARIISIS, PRANTSUSMAAL • 14. MAI KUNI 28. OKTOOBER • TOIMUSID MAAILMANÄITUSE RAAMES • OSALES 997 SPORTLAST NING ESMAKORDSELT KA NAISSPORTLASED • KÕIGE ROHKEM KULDMEDALEID SAI PRANTSUSMAA(26), TEISEKS JÄI USA(20) JA KOLMANDAKS SUURBRITANNIA(17) 1928. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD SUVEOLÜMPIAMÄNGUD TALIOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26 • EESTLASTEST TULID NAIST OLÜMPIAVÕITJAKS VOLDEMAR VÄLI KREEKA-ROOMA • EESTI VÕTTIS ESIMEST MAADLUSES JA OSVALD KÄPP VABAMAADLUSES
Berliini olümpiamängud 1936 Annabel Roots 9.B TDK Olümpialinna valik · Berliin valiti olümpialinnaks 13.mail 1931 · Berliini poolt anti 43 häält · Berliin võõrustas olümpiamänge ka 1916. aastal. Adolf Hitleri roll · Hitler tahtis algselt olümpiamängud tühistada. · Olümpiamängud siiski toimusid , kuna nii sai Hitler uhkeldada oma``Uue Saksamaaga``. · Olümpiamängud läksid Adolf Hitlerile maksma 8 000 000 dollarit . Rassipuhtus · Olümpiamängudele ei olnud oodatud osalema mustanahalised, mustlased ega juudid. · Saksamaa olümpiamängude tiimis viidi läbi samasugune rassipuhastus nagu Saksamaal. Avatseremoonia · Esimest korda võeti kasutusele olümpiatuli, tõrvikut kanti läbi seitsme riigi. · Viimane kandja oli Saksamaalt Fritz Schilgen. · Mängud avati 1.augustil 1936 Jesse Owens · Võitis 4 kuldmedalit ; 100m jooks, 200m jooks, kaugushüpe ja 4x100m. · Olümpiam
iseseisva riigina ka Iirimaa. Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala ja võisteldi 126 võistlusalal: Jalgpall,jalgrattasõit, kergejõustik, laskmine, maadlus, moodne viievõistlus, poks, polo, purjetamine, ragbi, ratsutamine, sportvõimlemine, sõudmine, tennis, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped. Lisaks kunstikonkursi alad. Näidisaladena olid kavas aerutamine, male, pelota, savate ehk prantsuse poks, korvpall ja võrkpall. Jagati välja 131 medalikomplekti. Eestlastest osalejad: Kergejõustiklased: Aleksander Antson (1500 m, 3000 m takistusjooks), Aleksander Klumberg (odavise, kümnevõistlus), Elmar Rähn (kümnevõistlus), Jüri Lossman (maraton), Reinhold Kesküll (100, 200, 400 m jooks), Johannes Villemson (800 m jooks), Valter Ever (teivashüpe, kõrgushüpe, kaugushüpe, kümnevõistlus), Eugen Neumann (kümnevõistlus), Elmar Reiman (maraton), Harald
Olümpiarõngad ehk olümpiasümbol Koosneb viiest omavahel põimunud olümpiarõngast. Kõik rõngad on erinevat värvi. Alates ülalt vasakult on rõngaste värvid sinine, must ja punane. Alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta rõngast, roheline rõngas aga musta ja punast. Kogu see kujund, mille rõngad moodustavad on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ja kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel, sealjuures ausas ja sõbralikus võistluses. Pierre de Coubertin oli mees, kes mõtles välja need olümpiarõngad, see mõte tuli talle 1913. aastal. Kuuest värvusest , kaasaarvatud ka olümpialipu valge põhi, kuulub iga riigi lipuvärvide hulka vähemalt üks. Olümpiarõngaste jaoks on veel üks tõlgendus. Räägitakse, et rõngad jagunevad vastavlt maailmajagudele. Sinine sümboliseerib Euroopat, must Aafrikat, kollane Aasiat, roheline Austraaliat
1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit) 1980 Mait Riisman veepall Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kergejõustik (kolmikhüpe) 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 2000 Erki Nool kergejõustik (kümnevõistlus) 8641 punkti 2002 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 37:07.4 2006 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 38:01.3 2006 Kristina Smigun suusatamine (7,5 km + 7,5 km) 42:48.7
Frank Sumberg JALGPALLI SUURKUJUD Referaat Õppeaine: Informaatika Terviseteaduste ja Spordi Instituut Kehakultuur-1 Tallinn 2011 Sisukord: 1 Sissejuhatus: Nii nagu spordis üldse, on ka jalgpallimaailmas sõna ,,suur" liigsest tarvitamisest ära kulunud ja esialgse väärtuse kaotanud. Tuhandete jalgpallurite võimeid ja vilumust on iseloomustatud kõikvõimalike ülivõrretega. Siiski võib nende seast esile tõsta mõned, keda miljonid austajad on üksmeelselt suurkujudeks tunnistatud. See arv ulatub tegelikkuses mitmekümneni, kuid ainult vähesed on nendest legendid. Pelé, Diego Maradona, Sir Bobby Charlton, Johan Cryuff, Eusébio, Romário, Ferenc Puskás, Alfredo Di Stefano, Stanley Matthews jne. Antud referaadis peatume pikemalt Franz Beckenbaueril, Eusebiol, Lev Jasinil. 2 Franz Beckenbauer: Franz Beckenbaurit on alati
aastal, aga siis jäi spordipidu loomulikult maailmasõja tõttu pidamata. Uuesti valiti Berliin olümpialinnaks 1931. aastal, enne natside võimuletulekut. Osa silmapaistvaid sportlasi otsustas siiski mänge boikoteerida ja kavatseti pidada alternatiivsed mängud Barcelonas, mis siiski teoks ei saanud. IX olümpiamängud peeti Berliinis 1.-16. augustil 1936. aastal ning osales 4066 sportlast 49 riigist. Eestlasi oli võistlemas 37. Uute spordialadena olid kavas käsipall, korvpall ja aerutamine. Esimene olümpia korvpalliturniir avati kusjuures Eesti ja Prantsusmaa vahelise mänguga, kus palli pani mängu korvpalli leiutaja James Naismith isiklikult. Selle kohtumise võitis 34:29 Eesti. Berliini olümpiamängud kujunesid üldse eestlastele edukaks: kokku võideti seitse medalit (2+2+3). Silmapaistvalt esines raskekaalu maadleja Kristjan Palusalu, kes sai kuldmedali nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluses.
annaabi.ee 
