inimesele kasuks, avardades silmaringi. Kuid ometi ei saa öelda, et võõramaised koolid meie omadest paremad oleksid. Eesti ülikoolid on küllaltki mainekad ning kindlasti annavad kvaliteetse hariduse. (3) Kolmandaks lahkumise põhjuseks on kindlasti armastust. Minnakse varem välismaale kolinud kaaslasele järgi või abiellutakse lausa võõramaalasega. See viimane variant kogub üha enam tuure. Eesti naised justkui eelistavad võõraid mehi. Kuid kaugsuhe ei meeldi kellelegi. Kui kaaslasel ei ole võimalik kolida Eestisse, pühitakse ise Eesti tolm jalge alt. Muidugi ei saa inimest süüdistada soovis õnnelik olla ja pere luua. Kuid kas selle jaoks on just vaja väljamaale minna? Ka Eestis on palju toredaid mehi. Ning kui üks paariline on juba võõrsile kolinud, on kindlasti võimalusi, et mõlemad saaks elada kodumaal. (4) Kuid mis siis, kui Eesti riik lihtsalt ei meeldi? Ei meeldi poliitika, kliima, siinsed inimesed jne..
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise.