2.Loeng ( 9.veebuar 2009) MAA: Maa keskmine raadius e. Ekvivalentse kera raadius 6371 km. Ekvatoriaalne raadius 6378,160 km. Maa välispind- geoid- teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täeliku tuulevaikuse korral (langeb kokku Maailmamere keskmise tasemega) ning asetseb risti loodjoonega. Maa uurimise probleemid: · Protsessid on toimunud valdavalt kauges minevikus · Protsessid on väga aeglased · Protsesid toimuvad suurtes sügavustes · Objekt on suur Uurimisprotsessid: · Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a
6,07 x 106m , mass on 4,9 x 1024 kg, tihedus on 4,95 g/cm3. · Tiirlemisperiood 225 ja pöörlemisperiood 117 ööpäeva. · Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel kasvuhooneefekti, mis tõstab pinna temperatuuri 400 0C kuni 700 0C-ni. Maa · Päikesesüsteemi kolmas planeet. Suuruselt 5 planeet süsteemis. · Keskmine kaugus Päikesest 1,5 x 1011 m. Tiirlemisperiood 365 ööpäeva 6 tundi 8minutit ja 38 sekundit ja pöörlemisperiood 24 tundi. · Raadius on 6371 km, mass on 5,97 x 1024 kg ja tihedus on 5,52 g/cm3. · Maa kaaslane on Kuu, mis on neli korda väiksem Maast Marss · Päikesesüsteemi neljas planeet. · Marsi keskmine kaugus Päikesest 2,28 x 1011m. Tiirlemisperiood 687 Maa ööpäeva ja pöörlemisperiood 24tundi ja 37 minutit. · Pinna temperatuur tõuseb Marsil harva 00C kõrgemale, langeda aga võib kuni 1300C. · Marsil on kaks väikest kaaslast: Phobos ja Deimos. Jupiter
seismograafiga maavärina tugevaima tõuke amplituudi Mercalli skaala - ühikuks pallid - mõõdetakse visuaalselt maavärina tekitatud visuaalseid purustusi Õpilane oskab 7. võrrelda maakoort, 3 kuni 80 km paksune, koosneb tahketest kivimitest. vahevööd, Ulatub kuni 2900 km sügavusele, koosneb plastilistest ja tahketest kivimitest. tuuma; Välistuum ulatub 5100 km sügavusele, vedelatest kivimitest. Sisetuum ulatub Maa tsentrini 6371 km sügavusele ja on tahke. 8. selgitada kivimite tekkeviise, tuua nende kohta näiteid, Kivimid jaotatakse kaheks - 1) tardkivimid, näiteks graniit ja obsidiaan 2) settekivimid, näiteks paekivi. kirjeldada kivimiringet; 9. iseloomustada erinevaid laamade liikumise viise (5); 1) Kahe mandrilise laama põrkumine 2) Ookeanilise- ja mandrilise laama põrkumine 3) Kahe ookeanilise laama põrkumine 4) Laamade küljetsi liikumine 5) Lahknemine 10
Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. 7 Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev sajandis 0,0016 s võrra. Vanus... Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55±0,05 miljardit aastat. Huvitavat... Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet .Suuruselt 5 planeet süsteemis. Keskmine kaugus Päikesest 1,5 x 1011 m. Maa raadius on 6371 km, mass on 5,97 x 1024 kg ja tihedus on 5,52 g/cm3. Maal on üks kaaslane- Kuu,mis on neli korda väiksem Maast. 8 Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud ookeani ning 29% maismaaga. Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. Kasutatud kirjandus... 1. http://www.birdtribe.ee/EarthWobble.jpg 2. http://wapedia.mobi/et/Maa_(planeet)#8 . 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet)
protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)Ülemine vahvöö 3)Aluminevahevöö 4)Välistuum 5)Sisetuum.Maakoor on litosfääri ülemine osa(tahke kiht), kesmine paksus 30km,kontinentide kohal 25-70km, ookeanite kohal 6-8km.Moodustab 0,8% Maa massist.Maakoor on kolmekihiline,kõige alumist pinda nimetatakse mohopinnaseks.Kõige pealmine kiht on settekivimid ehk stratisfäär
Geosfäär Välimine kiht on maakoor, keskmine vahevöö ja sisemine on tuum. Välimine kiht: Tahke kiht on keskmise paksusega 40km. Moho piir ehk piir maakoore ja vahevöö vahel. Maakores eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort: settekivimid, graniitne kiht ja basaltne kiht. See on klassikaline vaade maakoorele. Vahevöö: Sügavusel 30-2900km. Vahevöö alumist piiri nimetatakse Gutenbergi pinnaks. Tihedus märgatavalt suurem kui maakoorel. Tuum: 2900-6371 sügavusel. Tuum jagatakse kaheks, sisemine ja välimine. Välimine tuum on oma omaduseltelt lähedane vedelale olekule. Kuumad täpid seotud energiavoogudega, mida nim ka vahevöö pluumideks. Kuumad täpid ei tee kaasa mandriteriivi. Meteoriit võib anda põhjuseks, miks kuum täpp läheb aktiivseks. Maa areng varastel etappidel: Umbes viis miljardit aastat tagasi hakkasid tekkima gaasi ja tolmu pilved. Kivimite vanus:
kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa geosfäär. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatudes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Tuum algab 2900 km sügavuselt ja ulatub Maa tsentrini 6371 km. Tuum jaotatakse kaheks: välistuum (vedela aine omadustega) ja sisetuum (tahke). Litosfäär-maakoore ja vahevöö kõige ülemine osa. Astenosfäär- litosfääri all, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd. 3.Maa keemiline koostis, temperatuuride jaotus Maa sees: Tuum- raud ja nikkel, temperatuur 4000-6000 C. Vahevöös- Mg ja Fe silikaadid, temperatuur 1000 ja 4000 C. Maakoor- O2, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg ja temperatuur on alla 900 C. 4
Komeedi peas olev aine on väga hõre, veel hõredam on komeedi saba. Planeetide võrdlus: merkuuur · mass: 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) · Pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood on 87 Maa ööpäeva · raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust) veenus · mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) · raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) · Veenuse pöörlemisperiood on 117 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood 225 Maa ööpäeva Maa raadius: 6371 km (keskmine raadius, meie planeet on veidi lapik); mass: 5, 97 * 10²¹ tonni; Tiirlemisperiood on 365,256 päeva, pöörlemisperiood on 23h 56min marss mass: 6, 42 * 1020 tonni (0, 1 Maa massi) raadius: 3395 km (0, 53 Maa raadiust) Marsi pöörlemisperiood on 24h 37 min, tiirlemisperiood on 687 Maa ööpäeva 3 Jupiter Diameeter ekvaatoril(km) 142 754 12 759
tekkida nii looduslikult(maavärinad) kui ka tehislikult(plahvatused). Seisimilised lained jagunevad: 1)Siselaineteks: pikilained(p-laine) – kõige kiiremad ning ristlained(s-lained) – aeglasemad, ei saa levida läbi vedelike 2)Pinnalaineteks(kõige aeglasemad, aga kõige purustavamad): Love lained ja Rayleigh lained 30. Maa kihiline ehitus. V: koor: 0-(60)80 km mantel: (60) 80-2900 km (vahevöö) Maa kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum(sisetuum tahke ja tuum: 2900-6371 km välistuum vedel), selle peal vahevöö (mantliks nim. silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. 31. Maavärinad. Maavärinate tekkepõhjused ja iseloomustavad suurused. V: Maavärinad - maakoore (maapinna) järsud ja lühiajalised võnkumised Maavärinate tekkepõhjused • tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine • vulkaanilised • langetusvärinad • tehnogeensed
(oliviin, pürokseen jt) agregaadi või klaasi massid. Tekkinud sulatilkade kiire tahkumise tagajärjel kosmilises udukogus Meteoor planetaarse ainese fragment, mis langeb põledes läbi atmosfääri Meteoroid avakosmoses liikuv planetaarne aines Meteoriit planetaarse ainese fragment, mis on langenud planeedi pinnale - Millised on Maale kõige sarnasemad planeedid? Marss, Veenus, Merkuur - Millised on Maa kui planeedi parameetrid? o Raadius: 6371 km o Tihedus: 5520 kg/m3 o koostis: kivimiline, Fe-Ni tuum o pöörlemisperiood: 1 päev o tiirlemisperiood: 365,25 päeva o pinnatemp: 27 C, 300K o atmosfäär: N2, O2, Ar, süsihappegaas, veeaur jt - Mis vahe on asteroidil ja komeedil? o asteroid väikeplaneet, planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb ümber päikese o Komeet Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb
10. Maa siseehitus. Maakoor - keskmine paksus 30 km. Paksus väga varieeruv: kontinentide piirkonnas 25-75 km, ookeanite kohal 6-8 km. Jaotub kaheks: ülemine - litosfäär ja alumine astenosfäär. Selles kihis on ainult kõvad kivid. Vahevöö - sügavusel 30-2900 km. Jaguneb kolmeks osaks: välimine vahevöö, ülemineku vöönd ja alumine vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedelad. Tuum - sügavusel 2900- 6371 km. Jaguneb kaheks: välimine tuum(vedel) ja sisemine tuum(tahke). Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged. 11. Jää geoloogiline tegevus. Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Jää liigub allapoole raskusjõu mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub akumulatsioon(Rändrahnud). Kulutava tegevuse tagajärg - tekivad jääkriimud või oinapead(ümarkaljud, näiteks Soomes)
*(8) Maa siseehitus Maakoor - keskmine paksus 30 km. paksus väga varieeruv: kontinentide piirkonnas 25-75 km, ookeanite kohal 6-8 km. Jaotub kaheks: ülemine - litosfäär ja alumine astenosfäär. Selles kihis on ainult kõvad kivid.Vahevöö -sügavusel 30-2900 km. Jaguneb kolmeks osaks: välimine vahevöö, ülemineku vöönd ja alumine vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedeladTuum - sügavusel 2900-6371 km. Jaguneb kaheks: välimine tuum(vedel) ja sisemine tuum(tahke). Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged. *(8) Jää geoloogiline tegevus Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Jää liigub allapoole raskusjõu mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub akumulatsioon(Rändrahnud). Kulutava tegevuse tagajärg - tekivad jääkriimud või oinapead (ümarkaljud, näiteks Soomes)
nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede -- meteoriidikraatrite rohkus. Et Maa ja Kuu asuvad kosmoses samas piirkonnas, tähendab kraatrite suurem tihedus nende paremat säilivust Kuul. See on seletatav nii tuule- kui vee-erosiooni puudumisega kogu Kuu ajaloo vältel; ka vulkaanilise tegevuse jälgi pole kraatritega kaetud aladel märgata. Atmosfäär Kuul puudub ja sellest tulenevalt pole võimalik ka vedela vee olemasolu. Veel andmeid Maast: raadius: 6371 km (keskmine raadius, meie planeet on veidi lapik); mass: 5, 97 * 10²¹ tonni; keskmine tihedus: 5, 52 g/cm³; raskuskiirendus: 9, 8 m/s²; paokiirus: 11, 2 km/s 3. 4. Marss Päikesest lugedes neljas planeet, meie naaberplaneet Marss paistab silma oma punaka värvitooniga. Seetõttu on teda teiste taevakehade seast kerge ära tunda. Kuna tal on hõre ja läbipaistev pilvitu atmosfäär, teeb see ta teleskoobiga hästi vaadeldavaks. Punase värvi
Vahevöö ülaossa jääb mõnesaja km paksune kiht, mida nim astenosfääriks. Astenosfäär kujutab endast osaliselt ülessulanud vahevöö kivimite piirkonda, kus selle tulemusena tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevööga nim litosfääriks. See jaguneb mitmesuguse suurusega plaatideks litosfääri laamadeks, mis triivivad plastilisel astenosfääril kiirusega mõni kuni mõniteist cm aastas. Maa tuum algab 2900 km sügavusel ja ulatub Maa tsentrini 6371 km sügavusel. Maa tuuma moodustavad põhiliselt niklirikas raud, mille kõrval leidub veidi ka väävlit, hapnikku ja räni. Maa tuum jaguneb omakorda välis- ja sisetuumaks. Välistuum on vedelas olekus, millele viitab asjaolu, et seismilised ristlained sumbuvad seal täiesti. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa sisetuumas on nikkelraua mass kõrge rõhu tõttu tahkes olekus. 2
Keskmine paksus 30 km. paksus väga varieeruv: kontinentide piirkonnas 25-75 km, ookeanite kohal 6-8 km. Jaotub kaheks: ülemine - litosfäär ja alumine – astenosfäär. Selles kihis on ainult kõvad kivid Kõige paksem on maakoor mäestike all- kuni 80 km paksune. VAHEVÖÖ. Sügavusel 30-2900 km. Jaguneb kolmeks osaks: välimine vahevöö, ülemineku vöönd ja alumine vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedelad TUUM. sügavusel 2900-6371 km. Jaguneb kaheks: välimine tuum (vedel) ja sisemine tuum (tahke). Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged. 11. Keskkonnamõjude hindamine Litsenseeritud tegevus, igaüks seda teha ei saa. Tuleb määrata olulisi keskkonnamõjusid. KMH on kolmepoolne protsess: Arendaja valib KM hindaja, sest otsustaja nõuab seda (mingi loa väljaandja, näiteks omavalitsus). Järelvalve on keskkonnateenistuse ülesanne
Atmosfäär kaitseb Maad külma eest öösel ja liigse sooja eest päeval, ta on päästvaks soomuseks meteoriitide ja mitmesuguste kiirguste vastu. Suur osa Päikeselt Maale saabuvast soojusest kiirgub ju maailmaruumi tagasi. Tänu sellele püsib temperatuur Maa pinnal meie jaoks mõistlikkuse piires. Päikese kiirgusest kõige ohtlikuma- ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmosfääri osoonikiht. Praegu tuntakse muret sellesse tekkivate aukude pärast. (6) Andmeid Maast: · raadius: 6371 km (keskmine raadius, meie planeet on veidi lapik); mass: 5, 97 * 10²¹ tonni; keskmine tihedus: 5, 52 g/cm³; raskuskiirendus: 9, 8 m/s²; paokiirus: 11, 2 km/s Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maa kaaslaseks on Kuu (vt Joonis 8), mis tiirleb tema ümber. Joonis 8. Maa ja Kuu Kuu on maailm, kus pole õhku. Samuti puudub seal vesi ning atmosfäär. Mäed, kraatrid ja tolmused tasandikud püsivad seal muutumatutena
aastal (Luna-3, NL). Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. (Allikad 5, 8, 10) Kuu kivimid sarnanevad oma koostiselt maakoore kivimitele. Kuu tihedus on suhteliselt väike. Kuul puudub magnetväli. (Allikad 5, 8, 10) Maa keemiline koostis (massi järgi): 34.6% rauda 29.5% hapnikku 15.2% räni 12.7% magneesiumi 2.4% niklit 1.9% väävlit 0.05% titaani Veel andmeid Maast: raadius: 6371 km (keskmine raadius, meie planeet on veidi lapik); mass: 5,97 * 10²¹ tonni; keskmine tihedus: 5,52 g/cm³; raskuskiirendus: 9,8 m/s²; paokiirus: 11, 2 km/s 9 3
Nad levivad nii tahketes kui ka vedelikes. P-Lained tekitavad maapinnas väikeseid muutuseid. Pinnalained on seismilised lained, mis levivad piki maapinda või piki maasisest geoloogilisi struktuure eraldavat pinda. Pinnalained jagunevad Love'i ja Rayleigh' laineteks. Pinnalaineid eristatakse keha sisemuses levivatest kehalainetest, mis jagunevad P-laineteks ja S-laineteks. 27. Maa kihiline ehitus. koor: 0-(60)80 km mantel: (60) 80-2900 km (vahevöö) tuum: 2900-6371 km Siseehitus Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla koostis (mineraloogiline ja kivimiline), mineraalide kristallstruktuur või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see
6574 0,97766 0,25 1,20 0,20 37 6449 712 33494 1 0,21 0,40 0,30 37 5050 858 6321 1 0,40 0,00 0,32 37 4891 751 24478 1 0,14 2,64 0,36 37 5197 1158 9997 1 0,04 0,85 0,31 37 4600 746 11375 1 0,19 3,42 0,41 37 6542 869 11456 1 0,16 1,58 0,37 37 6442 717 58714 0,980724 0,09 1,90 0,37 37 6371 1045 37383 1 0,28 0,39 0,31 37 5937 692 8258 1 0,45 0,00 0,30 37 6502 817 30887 1 0,05 2,42 0,36 37 5624 1181 17025 1 0,04 0,82 0,34 37 4707 841 10278 1 0,10 1,59 0,40 37 6307 729 5497 1 0,22 1,06 0,30 37 7388 970 10071 1 0,17 1,30 0,29 37 7529 1249 55629 0,976319 0,22 1,53 0,34 37 6459 1145
6360 45125 5/28/2012 Critical 32 6361 45127 12/30/2012 Medium 10 6362 45155 2/15/2011 Low 44 6363 45155 2/15/2011 Low 35 6364 45156 2/12/2011 Low 30 6365 45156 2/12/2011 Low 35 6366 45156 2/12/2011 Low 14 6367 45158 4/10/2010 Low 40 6368 45158 4/10/2010 Low 15 6369 45184 6/17/2010 Low 25 6370 45184 6/17/2010 Low 10 6371 45190 11/19/2010 High 13 6372 45217 9/1/2010 Not Specified 40 6373 45218 5/10/2009 Low 49 6374 45248 4/16/2011 Medium 38 6375 45248 4/16/2011 Medium 32 6376 45249 11/27/2010 Low 24 6377 45254 7/26/2010 High 45 6378 45284 1/7/2012 High 7 6379 45315 4/20/2012 Medium 32 6380 45317 3/1/2012 Low 36 6381 45317 3/1/2012 Low 28
annaabi.ee 
