10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
piretkala
Õppematerjali autor
Ülevaade lapse kehalisest arengust Kaheaastased lapsed · veeretab, taob, venitab ja mudib voolimismaterjali; · viskab ja veeretab palli; · kükitab toe abil; · liigub vabalt, valitseb liikudes oma keha, · kõµnnib abiga trepist üles ja alla; · kritseldab pliiatsiga; · asetab esemeid sisse, peale, alla ja kõrvale; · oskab sooritada lihtsamaid rütmilisi liigutusi: plaksutamine, lehvitamine, põlve plaks, kükk jne Kolmeaastased lapsed · keerab ükshaaval raamatulehti, · hoiab rasvakriiti, pliiatsit pöidla ja sõrmega, mitte rusikaga; · kasutab mitmesuguseid töövahendeid: pintsel, pliiats, kriit jm · veeretab, mudib ja venitab savi ning plastiliini; · asetab esemeid sisse, peale, alla ja kõrvale; · liigub vabalt, valitseb edaspidi ja tagurpidi liikudes oma keha; · kõnnib abiga trepist üles ja alla; · viskab täiskasvanule palli, lööb seisvat palli jalaga, · teeb täiskasvanu abiga kukerpalli,
....................................14 Sotisaalse ja emotsionaalse arengu tähtsus...............................................................................15 Huvitavad küsimused ja vastused.............................................................................................16 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................17 Sissejuhatus Koolieelikuiga kestab aastatel 3-7. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik. Üldiselt jaguneb 3-5-aastaste laste õppimine kuude valdkonda: 1. Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Laps õpib olema enesekindel, huvi
Sealt edasi on laste ja täiskasvanute otsustusvõime kvalitatiivne erinevus üsna väike. Imikute kõrge suremus Ebainimlikud kasvatustavad: laste mähkimine kookonina, kuuma rauaga põletamine langetõve ennetamiseks, karastamise eesmärgil jääkülma vette kastmine. Kõrge suremus kui vähese hoolivuse ja järelvalve küsimus. Laste tervise näitajad 38 näitajat jaotatuna 4 rühma: Demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tegurid Lapse tervislik seisund ja heaolu Tervise determinandid, risk ja ennetavad tegurid Laste tervise süsteem ja poliitika - M.Rigby, Keele University UK, 2004 Lapse tervise mõjurid Lapse pärilikud faktorid, vanus ja sugu. Individuaalse eluviisi eripära (tervisekäitumine). Sotsiaalsed ja paikkondlikud võrgustikud. Elu- ja töötingimused. Üldised sotsiaalmajanduslikud, kultuurilised ja keskkondlikud tingimused.
.....................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid..........................................................................67 Elutee (-kaare) uurijad..........................................................................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus......................................................................................................72 Sünnituse järgne periood..........................................................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76
Mängud alates sünnist: KALLI-KALLI · Hoia last süles ja kiiguta teda · Kiigutades ütle: "Kalli-kalli, oled kallis." vms, · Sõna "kallis" juures anna lapsele musi - pealaele, ninale, varvastele. · Laps võib soovida seda mängu ka siis kui ta on pisut suuremaks saanud UURINGUTE ANDMETEL on laps suuremaks saades seda enesekindlam ja iseseisvam, mida rohkem teda imikuna süles hoiti ja kallistati. See mäng tugevdab sinu ja lapse vahelist sidet HOIDEKEEL · Ütle: "Küll sa oled armas laps!" või "Kelle väikesed varbad need on?" vms · Hoidekeelt kasutades hoia last oma näo lähedal ja vaata talle silma. UURINGUTE ANDMETEL reageerivad imikud hoidekeelele - kõrgele hääletoonile, mida täiskasvanud imikuga suheldes kasutavad. Hoidekeeles rääkimine võimaldab imikuga suhelda ning julgustada teda häälekalt vastama. See omakorda soodustab tema keelelist arengut. RAHUSTAV MUUSIKA
6 Õpetajaraamat 1. SISSEJUHATUS Õpetajaraamat on koolieelsete lasteasutuste eesti keele kui teise keele õppemater- jali osa, mille eesmärgiks on anda õpetajale metoodilist nõu ja soovitusi. Laps õpib koolieelses eas ka keelt uurides, küsides, võrreldes, kuulates, arutledes ning iseennast ja ümbritsevat vaadeldes, seetõttu tuleb tema uudishimu eesmärgi- päraselt suunata. Koolieelses vanuses lapse mõtlemisele on iseloomulik piltlikkus, kontrollimatus ja voolavus. Lapse mõtlemine on fantaasiarikas, alati ei järgita loo- gilisi struktuure, faktid leiavad seletuse ja moodustavad terviku, toetudes lapse fan- taasiale. Lapse meelest on esemed ja nähtused hingestatud. Mälu, taju ja tähelepanu iseärasused mõjutavad seda, kuidas laps teavet vastu võtab, ning õpetaja peab seda materjalide esitamisel arvestama.
Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. (1996) Oluline roll on eneseteadlikkusel kuna õpetajad peavad olema võimelised analüüsima oma emotsioone, väärtusi, motiive, mõttemudeleid jne. (Simanson, 2009) Keele õpetamisel ja töötades kakskeelses keskkonnas lasub õpetajal suur kohustus end pidevalt analüüsida ja kontrollida, kuna vastutab ta ju lapse soovi või tahte ees võõrkeelt omandada. Mitte kontrollides enda intonatsiooni, zeste või miimikat võime väga lihtsalt lämmatada lapses huvi õppida. Aju blokeeriv hoiak on kiire tulema, kui ei tunta end õpetaja väärilisena. Oma emotsionaalsete reageeringute tundmaõppimine aitab tuua emotsioonid teadvuse kontrolli alla. Sedalaadi kontroll annab meile suurema vabaduse ja senisest tunduvalt rohkeim valikuid. (Simanson, 2009)
ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskond sai piisavalt jõukaks, et säästa lapsi majanduslikust vastutusest. Mis on arengupsühholoogia? Arengupsühholoogias vaadeldakse süstemaatiliselt kõikvõimalikke muutusi arengus. Areng on seega süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Areng on kasvamine ja küpsemine. Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes. Arengupsühholoogia püüab käitumuslikke ja kogemuslikke muutusi teaduslikult seletada. Teadusharu saab inspiratsiooni osalt kasvu- ja evolutsiooniteooriast, teine osa seletustest käsitleb viise, kuidas erinevad kultuurid arengut suunavad. Arvesse tuleb võtta ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid