Süüa tuli Andrusel viis korda päevas-ikka selleks,et kaal liiga kergeks ei muutuks.Ta oli niigi Eesti suusakoondises kõige kõhnem mees-pikkust 182 cm,võistluskaal vaid 71-72 kilo. Lisaks lastele armastavad Veerpaludest vanemad ka loomi.Nendega ühe katuse alla mahuvad kass Aadikene,akvaariumikalad,kirju rott ning isane labrador Forest van Dunga. 4.SPORTLIKUD SAAVUTUSED. OLÜMPIAMÄNGUDEL 1992.aasta taliolümpiamängud Albertville`is 10.koht 4x10 km teatesõidus 21.koht 10 km klassikas 42.koht 15 km vabastiilis jälitussõidus 44.koht 30 km klassikas 1994.aasta taliolümpiamängud Lillehammeris 11.koht 4x10 km teatesõidus 26.koht 50 km klassikas 36 koht 10 km klassikas 55.koht 15 km jälitussõidus 1998.aasta taliolümpiamängud Naganos 8.koht 10 km klassikas 10.koht 4x10 km teatesõidus 19.koht 30 km klassikas 2002..aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys Olümpiavõitja 15 km klassikas Hõbemedal 50 km klassikas 9
o 14. koht 10 km klassikas o 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2001 Lahtis: o maailmameister 30 km klassikas o 7. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2003 Val di Fiemmes: o 4. koht 30 km klassika ühisstardist o 8. koht 15 km klassikas o 8. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2005 Oberstdorfis: o 4. koht 50 km klassikas o 9. koht 4x10 km teatesõidus o 19. koht 15 km klassikas +15 km vabastiilis · 2009 Liberecis: o maailmameister 15 km klassikas o 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis o 8. koht 4x10 km teatesõidus o 8. koht 6x1,6 km klassikastiilis sprinditeates (koos Aivar Rehemaaga) Maailmakarikavõistlustel Andrus Veerpalu on individuaalses arvestuses osalenud 111 karikavõistluste etapil (seisuga 20.
1999. aasta maailmameistrivõistlustel Ramsaus · hõbemedal 50 km klassikas · 14. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus 2001.aasta maailmameistrivõistlustel Lahtis · maailmameister 30 km klassikas · 7. koht 4 x 10 km teatesõidus 2009. aasta maailmameistrivõistlustel Liberecis · maailmameister 15 km klassikas · 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis · 8. koht 4x10 km teatesõidus · 8. koht 6x1,6 km klassikastiilis sprinditeates (koos Aivar Rehemaaga) Andrus Veerpalu on olnud Aasta meessportlane aastatel 1999, 2001, 2002, 2006 ja 2009. Andrus Veerpalu on 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005.
Marko Kilp Foto: Stanislav Moshkov Raido Ränkel Sünniaeg: 13.01.1990 Treener: Anti Saarepuu Klubi: Võru Suusaklubi M Klassikasprint 13.02.2018 (kokku osalejaid:80) Kvalifikatsioonis 31.koht, M 15km vabatehnika 16.02.2018 (kokku osalejaid: 119) 59.koht, aeg: 37.21,9 (kaotus võitjale: 3.38,0) M 4x10 km teatesõit 28.02.2018 (kokku osalejaid: 14 võistkonda) Raido Ränkel 12.koht (võistkonnas olid: Andreas Veerpalu, Alg Kärp, Karel Foto: Eesti Suusaliit Tammjärv, Raido Ränkel) Ränkeli sõidu aeg: 23.28,7 (11.koht) Võistkonna tulemus: 1:38.21,7 (kaotus võitjatele: 5.16,8) Karel Tammjärv
koht 4 x 10 km teatesõidus · 2001 Lahtis: o maailmameister 30 km klassikas o 7. koht 4 x 10 km teatesõidus 5.koht 2001.aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel 15 km klassikas eraldistardist · 2003 Val di Fiemmes: o 4. koht 30 km klassika ühisstardist o 8. koht 15 km klassikas o 8. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2005 Oberstdorfis: o 4. koht 50 km klassikas o 9. koht 4x10 km teatesõidus o 19. koht 15 km klassikas +15 km vabastiilis · 2009 Liberecis: o maailmameister 15 km klassikas o 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis o 8. koht 4x10 km teatesõidus o 8. koht 6x1,6 km klassikastiilis sprinditeates KARIKAVÕISTLUSTEST Andrus Veerpalu on individuaalses arvestuses osalenud 111 karikavõistluste etapil (seisuga 20. veebruar 2009) ja saanud 10 poodiumi kohta, millest 6 on
· Jooksmine · Kepijooks · Rullsuusatamine · Kepikõnd · Jalgrattasport · Jõusaal 12. Õpilase riietus suusatunnis peaks olema: · Kõige all pikk soe pesi · Soojad dressid · Tuulepluus või kombinesoon 13. Murdmaasuusatamise teatevõistkonda kuulub 4 suusatajat. Teate üleandmine toimub käega puudutamisega rajale mineva sõitja selja vastu. Distants: · Meestel 4x10 km · Naistel - 4x5 km 2 esimest etappi läbitakse klassikalises sõidustiilis. 14. KIRJUTA SIIA MIDA ARVAD TALISPORDIST. MILLISTE TALIALADEGA SAAB EESTI TINGIMUSTES TEGELEDA.
Sprint klassikastiilis 14. Peeter Kümmel 25. Timo Simonlatser 42. Anti Saarepuu 59. Kein Einaste Sprinditeatesõit vabastiilis- 17. Anti Saarepuu / Peeter Kümmel 15 km vabastiilis -51. Aivar Rehemaa -67. Karel Tammjärv 30 km jälitussõit (15 km kl.+15 km vaba) 37. Aivar Rehemaa 42. Kaspar Kokk 46. Karel Tammjärv 50 km klassikastiilis ühisstardist 6. Andrus Veerpalu 30. Jaak Mae 34. Aivar Rehemaa 41. Algo Kärp 4x10 km teatesõit (kl.+vaba) 14. Eesti Algo Kärp Jaak Mae Aivar Rehemaa Kaspar Kokk NAISED Sprint klassikastiilis -31. Kaija Udras -37. Triin Ojaste 10 km vabastiilis Kristina Smigun-Vähi -58. Tatjana Mannima 15 km jälitussõit (7,5 km kl.+7,5 km vaba) 44. Tatjana Mannima. Kristina Smigun-Vähi katkestas . Kaija Udras katkestas 30 km klassikastiilis ühisstardist 28 Kristina Smigun-Vähi 42. Tatjana Mannima Mäesuusatamine MEHED
Kiirustreening peab järgnema kergemale treeningule. • tipp-perioodidel peaks tegema lühiajalisi maksimaalse kiirusega piiratud arvul sooritusi. Kiirustreeningus on põhiliseks harjutamismeetodiks kordusmeetod. HARJUTUSED KIIRUSVÕIME ARENDAMISEL Kiiruse arengule aitavad kaasa igasugused hüppeharjutused: hüpped jalalt jalale, ühel jalal, tõkkehüpped, sügavushüpped. Selliste harjutuste sooritamisel on hästitreenitud sportlasel soovitav hüpata 4x10 hüpet kuni 3x nädalas. Lisaks peaks lõdvestuseks jooksma 10-15min ning arvestama sellega, et võistlusperioodil võib sügavhüppeid kasutada mitte rohkem kui üks kord 10-14 päeva kohta. Kiirustreeningute abistavate vahendite hulka kuuluvad ka mitmesugused erialased harjutused. Äärmiselt oluline on nende harjutuste kvaliteetne ning korrektne sooritamine. Põhilisemad harjutused, mida kasutatakse on põlvetõstejooks, sääretõstejooks, sammhüpped, pöiajooks.
koht 30 km klassika ühisstardist · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 8. koht 15 km klassikas · 32. koht 10 km klassikas · 8. koht 4 x 10 km teatesõidus · 39. koht 50 km klassikas 2005 Oberstdorfis: 1999 Ramsaus: · 4. koht 50 km klassikas · 2. koht 50 km klassikas · 9. koht 4x10 km teatesõidus · 14. koht 10 km klassikas · 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis Olümpiamängud Neljal korral on Andrus Veerpalu osalenud olümpiamängudel. Kuldmedali sai ta 2002.a-l 15 km klassikasõidus. Samal aastal sai ta ka hõbemedali meeste 50 km klassikasõidus. Sel aastal ta kahjuks olümpial ei osalenud tervislikel põhjustel. 1992
3. Arianna Follis ITA + 30,2 Mehed: 15 km (v) 1. Lars Berger NOR 35.50,0 2. Leanid Karneyenka BLR + 35,8 3. Tobias Angerer GER + 52,4 Naised: 4x5 km teatesõit 1. Soome 54.18,6 Virpi Kuitunen, Aino-Kaisa Saarinen, Riitta-Liisa Roponen, Pirjo Manninen 2. Saksamaa + 11,9 Stefanie Böhler, Viola Bauer, Claudia Künzel-Nystad, Evi Sachenbacher-Stehle 3. Norra + 15,7 Vibeke Skofterud, Marit Björgen, Kristin Steira, Astrid Jacobsen Mehed: 4x10 km teatesõit 1. Norra 1.30.49,2 Eldar Rönning, Odd-Björn Hjelmeset, Lars Berger, Petter Northug) 2. Venemaa + 3,2 Nikolai Pankratov, Vassili Rotsev, Aleksander Legkov, Jevgeni Dementjev 3. Rootsi + 3,5 Martin Larsson, Mathias Fredriksson, Marcus Hellner, Anders Södergren Naised: 30 km (kl) ühisstardist 1. Virpi Kuitunen FIN 1:29.47,1 2. Kristin Steira NOR + 6,9 3. Therese Johaug NOR + 1.22,8 Mehed: 50 km (kl) ühisstardist 1
sügavapõhjalin Ei sobi 15x40- Rõigas Ristõieline nii ja naa 15 e huumusrikas- 6,0-7,0 ristõielised 1-2;2-3 50 erilisi nõudeid Ei sobi 3-4x10- Redis Ristõieline 1 +15-+18 -5 ei ole 5,6-7,0 ristõielised 12 on kerge kuni külma- ja keskmine 50-60 Mitmeaa talvekind huumusrikas Kurk, taime 1
12. Millist esmaabi antakse kuumarabanduse puhul? Vajadusel elustamise ABC, riiete eemaldamine, keha jahutamine, kui on üle 30 kraadi, haiglasse transportimine, manustada alkoholivaba vedelikku (vett). 13. Millist esmaabi antakse ülekoormuse puhul? Raviks on puhkus, vedelik ja rikkalik toit. KORVPALL 14.Võistlusmäärused: - korvpalliplatsi mõõtmed on 28x15m - võistkonna suurus on 10 (12) mängijat, kusjuures korraga platsil on 5 mängijat - mänguaeg on 4x10 minutit; esimeste ja viimaste veerandaegade vahel on paus 2 minutit, poolaeg kestab 15 minutit; vajadusel kestab lisaaeg 5 minutit, igale lisaajale eelneb 2 minutit vaheaega. - mängijate vigade limiit iga mängija tohib teha kuni 5 viga. 15. Kes on Eesti korvpalluritest tulnud olümpiavõitjaks? Tiit Sokk 1988 16.Nimeta Eesti paremaid korvpallureid. Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Margus Metstak, Martin Müürsepp, Tiit Sokk,
Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras, Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50km distantsil. 1936. aastal lisandus olümpiaprogrammi 4x10 teatesuusatamine. 1952. aastal võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10km distantsil). 1956. aastal asendati meeste 18 km distants 15km distantsiga ning võeti kavva naiste 3x5km teatesuusatamine. 1964. aastal lisandus naiste 5km distants ning 1976.aastal suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.
Alfred Neuland-tõstmine Erki Nool-kümnevõistlus, seitsmevõistlus Kristjan Palusalu-maadlus(kreeka-rooma) Eerika Salumäe-trikisõit Tiit Sokk-korvpall Jaan Talts-tõstmine Jaak Uudmäe-kolmikhüpe Andrus Veerpalu-suusatamine Kristina Smigun-suusatamine Korvpall 1. Mitu mängijat võistkonnas, platsil korraga mitu mängijat? Kuni 10 mängijat, korraga platsil 5 2. Mängu aeg, punkti arvestus Mängu normaalaeg 4x10. Mängu käigus võib teha kahe- ja kolmepunktiviskeid. Tavaline vise-kaks punkti Väljaspool poolringi (6,25 m korvist)- kolm punkti. Vabavise- üks punkt 3. Mängu alustamine, hüppepall Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga. , 4. Ajareeglid (24, 8, 5, 3 sek) 24 - Rünnaku aeg ehk aeg mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata on 24 sekundit. 8 - Saades oma väljakupoolel e tagaalas palli peab võistkond jõudma vastase väljakupoolele e eesalasse 8 sekundiga
Kaija Udras (Eesti) katkestas Murdmaasuusatamine - Meeste 30 km suusavahetusega sõit 37. Aivar Rehemaa (Eesti) +6.04,4 42. Kaspar Kokk (Eesti) +7.28,9 46. Karel Tammjärv (Eesti) +7.51,5 Murdmaasuusatamine - Naiste sprinditeate finaal 16. Eesti (Triin Ojaste, Kaija Udras), poolfinaali 8. koht Murdmaasuusatamine - Meeste sprinditeate finaal 17. Eesti (Anti Saarepuu, Peeter Kümmel), poolfinaali 8. koht. Murdmaasuusatamine - Meeste 4x10 km teatesuusatamine 14. Eesti (Algo Kärp, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Kaspar Kokk) +6.35,8. Murdmaasuusatamine - Naiste 30 km klassikalises tehnikas ühisstardist 28. Kristina Smigun-Vähi (Eesti) + 4.53,5 42. Tatjana Mannima (Eesti) +10.17,6 Murdmaasuusatamine - Meeste 50 km klassikalises tehnikas ühisstardist 6. Andrus Veerpalu (Eesti) + 6,1 30. Jaak Mae (Eesti) +5.05,8 34. Aivar Rehemaa (Eesti) +5.22,1 41. Algo Kärp (Eesti) +8.14,1
koht 50 km klassikas · 1999 Ramsaus: · hõbemedal 50 km klassikas · 14. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2001 Lahtis: · maailmameister 30 km klassikas · 7. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2003 Val di Fiemmes: · 4. koht 30 km klassika ühisstardist · 8. koht 15 km klassikas · 8. koht 4 x 10 km teatesõidus 2005 Oberstdorfis: · 4. koht 50 km klassikas · 9. koht 4x10 km teatesõidus · 19. koht 15 km klassikas +15 km vabastiilis · 2009 Liberecis: · maailmameister 15 km klassikas · 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis · 8. koht 4x10 km teatesõidus · 8. koht 6x1,6 km klassikastiilis sprinditeates (koos Aivar Rehemaaga) Maailmakarikavõistlustel Andrus Veerpalu on individuaalses arvestuses osalenud 111 karikavõistluste etapil (seisuga 20. veebruar 2009) ja saanud 10 poodiumi kohta, millest 6 on kõige
10; 12; 15; 18; 22; 27; 33; 39; 47; 56; 68 ja 82 kokku 12 takistuse väärtust. Kõik muud takistuste väärtused saadakse standardväärtuste koma koha muutmisega. 5 PRAKTILINE TÖÖ 1: ARVUTUSED KAHENDSÜSTEEMIS Kümnendsüsteem - positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 10. Kümnendsüsteemis moodustab kümme ühikut uue kõrgema järgu ühiku. Igat kümnendsüsteemi arvu saab esitada järguühikute kordsete summana: 2083,47 = 2x103 + 0x102 + 8x101 + 3x100 + 4x10-1 + 7x10-2 Kahendsüsteem - positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2. Kahendsüsteemis moodustab kaks ühikut uue kõrgema järgu ühiku. Igat kahendsüsteemi arvu saab esitada järguühikute kordsete summana: 11010112= 1x26 + 1x25 + 0x24 + 1x23 + 0x22 + 1x21+ 1x20= = 64 + 32 + 8 + 2 + 1 = 10510 Kahendsüsteemi kasutatakse elektronarvutites ja digitaaltehnikas, sest kahendsüsteemi tehted on lihtsad ja neid on mugav teostada elektronlülitustes.
I. Petter Northug (Norra) II. Anders Södergren (Rootsi) III. Giorgio Di Centa (Itaalia) 19. Andrus Veerpalu 29. Aivar Rehemaa 37. Jaak Mae 50 km ühisstart (vaba) I. Petter Northug (Norra) II. Maksim Võlegzanin (Venemaa) III. Tobias Angerer (Saksamaa) 6 10. Aivar Rehemaa 4x10 km (klassika/vaba) I Eldar Rønning, Odd-Bjørn Hjelmeset, Tore Ruud Hofstad, Petter Northug (Norra) II Jens Filbrich, Tobias Angerer, Franz Göring, Axel Teichmann (Saksamaa) III Matti Heikkinen, Sami Jauhojärvi, Teemu Kattilakoski, Ville Nousiainen(Soome) 8. Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kaspar Kokk, Aivar Rehemaa 1.2 Naised 1,3 km sprint (vaba) I Aranna Follis (Itaalia)
Korvpallivõistkond koosneb võistlustel 12st mängijast ning platsil korraga on tiimi esindamas 5 mängijat, teised mängijad on vahetuspingil ootamas oma mänguvõimalust. Vahetuste arv ei ole piiratud. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama, palli tohib sööta tiimikaaslasele. Iga mängija võib peale visata korvile. Võistkonda juhib treener. Korvpalli mängijate positsioonid: tagamängija, ääremängija ja keskmängija. Korvpalli mängitakse 4x10 minutit. Tiimidel on oma mängutaktikad ja kombinatsioonid mida õpitakse ning harjutatakse treeningutel, ning kasutatakse võistlustel, et korraldada kombineeritud rünnak või kaitsetöö. 2.1. Korvpalli ajalugu Korvpalli on pika ajalooga sportmäng, korvpall leiutati USA-s Springfieldis aastal 1891 kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismithi poolt. 1892. Aastal toimus seal ka esimene ametlik korvpalli võistlus, see lõppes seisuga 1:0. Ainukese korvi teenis William R
D1 Ettekallutused kangiga, kang turjal 3x12; 4010; 60s D2 Jalgade tõsted toengus 3x12; 2010; 60s 2. päev - Ülakeha Seeria A1 Surumine masinal (strive bench press) 4x8; 3010; 90s A2 Lõuatõmme rippes jämedal torul, pealthaardega 4x8; 3010; 90s B1 Surumine hantlitega istudes 4x10; 3010; 60s B2 Tõmme plokil vastu kõhtu, lai pealthoie 4x10; 3011; 60s D1 Prantsuse surumine kangiga lamades 3x10; 3010; 60s D2 Küünarvarte kõverdamine selili kaldpingil 3x10; 3010; 60s Märkused: 1. alakeha treening: A1, B, C, D1; 2. alakeha treening: A2, B, C, D2; 1. ülakeha treening: A1, B1, C1; 2. ülakeha treening: A2, B2, C2.
- töökohtade kaugus üksteisest - piirete või eralduste hulk iga isiku tööpaiga ümber Tööaeg Kontroll tööaja üle. · Vahetustega töö ööpäevased. Pikk vahetus väsitab. Kui öine vahetus väsitakse rohkem ära. Kohanemise teeb paremaks stabiilne tsükkel. Bioloogiline tsükkel, sotsiaalne häiritus. · Kokkusurutud töönädal nädala 40 h tehakse ära lühema ajaga. 4x10 tundi · Libisev graafik kontroll aja üle suurem. Kokku lepitud mingisugune aeg, et kõik töötajad on kohal. Igaüks otsustab mis kell tuleb ja läheb. + mõned rohkem hommikused in-d, mõned õhtused. Vahel ajada oma asju. Ületundidega võimalik teenida vabu päevi. kui tegemist teeninduse, tootmisega. Rahulolematus tööga Voolavus : rohkem siis kui tasu on juhuslik. Töötajad ei saa planeerida sissetulekut.
Tartu Ülikool/Rock - Tanel Tein, Janar Talts 19.Nimeta 3 erinevust NBA ja FIBA reeglites. Sinu vastus oli: Kolmepunktijoon, mõõdetuna korvi keskkohast FIBA: 6,25 m (20' 6,25") kaar. NBA: 7,24 m (23' 9") kaar, mis külgjoontega paralleelselt asetseb korvist 6,7 m (22') kaugusel. Kolmesekundi ala (piiratud ala, ,,võti") FIBA: Trapets, 3,6m (12') lai vabaviske joone juurest ning 6 m (19' 8,25") lai otsajoone juures. NBA, WNBA: 4,88 m (16') lai ristkülik Mängu aeg FIBA: 4x10 min veerandajad, lisaaeg 5 min. NBA: 4x12 min veerandajad, lisaaeg 5 min. 20.Kus sai alguse korvpallimäng? Mis aastal? Sinu vastus oli: 1891.a Springfieldis (USA) VÕRKPALL 1.Mis on palling? Sinu vastus oli: Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). 2.Kuidas klassifitseeritakse sööte? Sinu vastus oli: ülaltsööt, altsööt, ründesööt, söödud laskumisega seljale, küljele ja rinnale 3
rekombinandiga, millest 2 olid metsiktüüpi ning 2 topeltmutanti. Rekombinatsioonisageduse arvutamiseks on vaja eelnevalt teada, mitu baktereid nakatavat faagi (infektsiooniühikut) sisaldub ühes ruumalaühikus (seda nimetatakse faagi tiitri määramiseks). Kui algset faagipreparaati oli lahjendatud 10 7 korda ja kui sellega E. coli tüve B rakkude nakatamisel saadi 100 faagilaiku, siis algne preparaat sisaldas 10 9 faagi. Seega toimus rekombinatsioon kahe mutantse piirkonna vahel sagedusega 4x10 -9. Antud juhul tuli arvestada ka võimalusega, et mutandid võisid spontaanselt metsiktüübiks reverteeruda. Seetõttu tuli leida ka spontaansete revertantide tekkesagedus ning see rekombinatsioonisagedusest maha arvutada. Edaspidi täiustas Benzer metoodikat ning asus kaardistama deletsioonmutante, mis ei olnud võimelised spontaanselt metsiktüübiks reverteeruma. Kui mõlemal mutandil oli deletsioon samast piirkonnast, ei saanud rekombinatsiooni teel metsiktüüpi tekkida
1964 Innsbruck, Austria 1968 Grenoble, Prant. 1972 Sapporo, Jaapan 1976 Innsbruck, Austria 1980 Lake Placid, USA 1984 Sarajevo, Gunde Svan (Rootsi) Jugos. 1988 Calgary, EESTLANE Allar Levandi(NSV) pronks (kahevõistlus) Kanada 1992 Alberville, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (15km jälitussõit, 50km vaba, Prant. 4x10 teade), 1hõbe (30km klassika) 1994 Lillehammer, Bjørn Dæhlie (Norra) 2 kulda (15km jälitussõit, 10km Norra klassika), 2 hõbe(30km vaba, 4x10 teade) 1998 Nagano, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (50km vaba, 4x10 teade, 10km Jaapan klassika), 1 hõbe(15km jälitussõit) 2002 Salt Lake Andrus Veerpalu (EESTI) kuld (15km murdmaa), hõbe (50km City, USA vaba)
läbiviidavateks aladeks: #hoota kaugushüpe;#150 g liivakoti vise nii parema kui vasaku mängu sisu lühidalt selgitada (reeglid, asetus, võitja); 2.Mängu valikul tuleb arvestada ka laste käega;# selililamangust istesse tõus 30 sekundi vältel;#istest ettepainutus;# 4x10 m süstikjooks;# 3. eelistusi. Poistele meeldivad võistlusmängud, erinevad palli- ja jooksu ning kullimängud. Tüdrukud min. vastupidavusjooks eelistavad osavusmänge ja rütmilise liikumisega tegevust. 3.Tuleb arvestada ka asukohaga, kus mänge 28
Laudsepatöödeks on uste ja akende valmistamine ja paigaldamine, samuti põrandaliistude, parketi, piirdelaudade ning sisseehitatava mööbli paigaldus. 48. Nimetage puitkonstruktsioonide eeliseid. 1. Suhteliselt suur tugevus mahukaalu kohta; 2. Puitkonstruktsioonide ehitamine on lihtne ja ei sõltu aastaajast ega ilmastikust; 3. Vähetundlik keemilistele mõjutustele; 4. Väike soojajuhtivus 5. Puidu temperatuuri lineaarpaisumise tegur on piki kiudu l=4x10 -6, mistõttu temperatuurist tingitud pinged staatiliselt määramata konstruktsioonides on tühised ja neid ei arvestata; 6. Kergesti ülestöödeldav ja taastuv materjal; 7. Suhteliselt kerge ja tugev materjal eriti piki kiudu, mis võimaldab ehitada konstruktsioone avaga 100 m ja enam meetri; 8. Vastupidav tsüklilisele koormamisele dünaamiliste löökidega, mis võimaldab neid kasutada sildades ja maavärinaohtlikes piirkondades; 9
Milline on elektrivälja tugevus punktis, kus asub proovilaeng, mille suurus on 2 nanokulonit ja temale mõjub jõud 8 x 10 7 N ? Andmed Lahendus q = 2 nC = 2 x 10 9 C F = 8 x 10 7 N E=F/q E=? E = 8 x 10 7 /2 x 10 9= 4 x 10 2 N/C 2. Milline on elektrivälja tugevus, laengust 4 nC 3 cm kaugusel vaakumis ? Andmed Lahendus Q = 4 nC = 4x10-9 C E = kQ/r2 r = 3 cm = 3x10-2 m E = (9 x 109x 4x10-9 ) / (3x10-2 )2 k = 9 x 10 9 Nm2 / C2 = 36 / ( 9 x 10-4 ) = 4 x 104 N/C E=? 3. Milline on laengu suurus, kui proovilaengule 4 x 10-7 C mõjub jõud 8x10 2 N ning laengu ja proovilaengu vahekaugus on 3 x 10 1 m ja nad asetsevad õlis ? Andmed Lahendus q = 4 x 10-7 C E = F/q ; E = kQ/r2
annaabi.ee 
