Pärnu jõe Äravoolu arvutamine 1948 Näitaja 1 2 3 4 5 Keskmine vooluhulk, m3/s 8.22 17.53 14.73 93.32 27.57 Suurim vooluhulk, m3/s 11.80 51.00 66.40 248.00 71.00 Väikseim vooluhulk, m3/s 6.29 4.45 4.46 22.20 13.70 Äravool, mln m3 22.02 43.93 39.45 241.88 73.84 Äravoolumoodul, l/s*km2 1.59 3.40 2.86 18.11 5.35 Äravoolukiht, mm 4.27 8.52 7.65 46.93 14.33 Sademed, mm 44.00 13.00 21.00 28.00 32.00 Äravoolutegur 0.10 0.66 0.36 1.68 0.45 Auramine, mm 39.73 4.48 13.35 -18.93 17.67 Auramistegur 0.90 0.34 0.64 -0.68 0.55 Mari Kirss, KKT III 6 7 8 9 10 11 12 Aasta 9.35 16.92 53.11 27.5
2 2.3 46 79.31034 0.6 11.5 3 3.833333 2.9 17 15 0.15 2.4 36 82.75862 0.5 16 3.333333 4.8 2.9 18 10 0.1 2.6 26 89.65517 0.3 26 3 8.666667 2.9 19 5 0.05 2.7 13.5 93.10345 0.2 54 4 13.5 2.9 20 0 0 2.8 0 96.55172 0.1 0 0 0 2.9 Kasuteguri ja võimsuse võrdlus 100 80 80 60 60 % Kasutegur % 40 40 N1, mW 20 20 0 0
64 0 0.2 0.4 0.6 1.47 0.51 1.49 0.44 1.53 0.35 1.58 0.25 1.62 0.19 1.69 0.14 1.8 0.1 1.9 0.08 Isk Bk e/m (e/m) odvoolu tugevuse sõltuvus solenoidvoolu tugevusest Solenoidvool, A 0.4 0.6 0.8 1 1.2 1.4 1.6 1.8 2 N 2067 1.25 Ra 0.0053 0.0082827449 Rk 0.0027 158995845941.6 l 0.392
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3. TO: Töö eesmärk: Vooluallika kasuliku Töövahendid: Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe võimsuse ja kasuteguri määramine kuivelemendi, kahe (või kolme) reostaadi ja sõltuvalt voolutugevusest ning sise- ja lülitiga. välistakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused Andmed: Jrk nr I, mA U, V N1, η% E-U, V r, Ω R, Ω 𝑅 mW 𝑟 1. 2. 3. 4. 5. ε= Arvutuskäigud Kasulik võimsus:
Ühefaasiline trafo Elektrimasinad Aruanne Juhendaja: Heigo Mäemuru Üliõpilased: Erik Kessel Andrei Gussev Daniil Redko Õppekava nimetus: AAVB41 Tallinn 2018 Töö eesmärk 1. Tutuvuda ühefaasilise trafo 2. Uurida trafo töökarakteristikuid 3. Tutuvuda trafo põhiparameetritega ning nende määramisega 4. Saada ülevaade trafo tunnussuurustest Trafo andmed 1.Tühijooksu katse Valemid Katse U10, P0, U20, nr. V I10, A W V k12 cos 0 i*0 0.03456 1 38 0.075 1 38 1 0.350877 22 0.04608 2 68 0.1 5 68
i xi 1) N 25 1 0 Keskväärtu 46.2 2 2 Dispersioo 867.9167 3 7 Standardhä29.46043 4 10 Mediaan 46 5 15 Haare 99 6 28 7 29 8 30 9 31 10 32 11 32 12 42 13 46 14 47 15 47 16 48 17 53 18 68 19 70 20 75 21 75 22 79 23 94 24 96 25 99 5.3) 6. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik 6.2 parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik 10) i xi yi x-xkesk y-ykesk (x-xkesk)2 1 4.3 4.6 1.22 1.44 1.4884 2 2.8 0.7 -0.28 -2
24 56.08 14.19733 4.3987753849 21.3171 6.6713782707 18.5483 3.0565466562 9.45081 0.0629058431 6.286467 2.290782824 16.480388979 summa b1 b0 t(0,975,6) dispersioon b1 dispersioon b0 3.9554294976 1.935494 2.447 0.2220807286 2.4908574516 delta b1 delta b0 disp(ad) F F(kr)(0,95;3,6) 1.1531595662 3.861966 5.493463 2.5057064043 4.757 s(y)RUUT 2.192381 y(1) 5.890924 y(3) 13.80178 y(5) 21.71264 s(y1/x) 1.167342 delta(y1/x) 2.856486 s(y3/x) 0.662444 delta(y3/x) 1.620999 s(y5/x) 1.136495 delta(y5/x) 2.781004 Joonis 5. Regressioonimudel 30 25 20
jrk ni xi ni * xi ni 2 1 1 2 2 2089.25 2088.49 0.04 4 2 1 4 4 1910.42 1909.69 0.08 7 3 1 7 7 1657.17 1656.49 0.12 8 4 1 8 8 1576.75 1576.09 0.16 9 5 1 9 9 1498.34 1497.69 0.2 13 6 1 13 13 1204.67 1204.09 0.24 18 7 1 18 18 882.59 882.09 0.28 24 8 1 24 24 562.09 561.69 0.32 26 9 1 26 26 471.25 470.89 0.36 34 10 1 34 34 187.92 187.69 0.4 35 11 1 35
0.08 0.18 S 0.12 0.23 0.16 0.3 R - traadi takistus ρ - eritakistus 0.2 0.35 l - traadi pikkus 0.24 0.42 S - ristlõige Lineaarne sõltuvus R=ρ*ll I, mW N1, mA η, % 10 50 88 20 80 80 30 110 72 40 140 64 50 170 56 60 140 48
Kehakaal Sugu Tähtkuju Pikkus (cm) (kg) Jalanumber (binaarne) (järjestustunnus) (pidev) (pidev) (diskreetne) naine Neitsi 172 63 39 mees Vähk 182 64 41 naine Sõnn 155 62 38 naine Kalad 171 55 38 naine Kaksikud 170 58 38 naine Neitsi 179 58 41 naine Veevalaja 173 55 38 naine Jäär 173 55 38 naine Kaljukits 170 58 40 naine Neitsi 173 65 41 naine Kaksikud 170 64 40 mees Kaalud 178
Alajõgi-004 Nüld Näitaja 1992 1993 Aasta äravool, mln m3 43.81 37.75 Aasta äravoolumoodul, l/s/km2 9.90 8.55 Aastakeskmine kontsentratsioon, mg/l 5.96 2.39 Aasta ainehulk, t 260.94 90.23 Aasta aine ärakanne, kg/km2 1863.9 644.5 Lävend Valgla, km2 Kasari017 2641 Vihterpalu002 474 Keila019 635 Väike Emajõgi035 1054 Õhne036 269 Pedja046 776 Kääpa013 266 Avijõgi005
9 11 12 15 k 17 t0,95(24) 27 X2+ 33 X2- 33 34 38 39 41 44 46 48 52 56 59 66 83 88 97 98 98 99 1 4 N 25 24 xx 49.72 1.710882 σ 868.7933 13.84843 s 29.4753 7 36.41503 M 44 Haare 90 8 2 Δμ 10.08575 Alumine piir 39.63425 9 Ülemine piir 59.80575 σ al piir 572.5944 σ ül piir 1505.661 3 10 t-statistik 0.047497 X -statistik 2 26.0638 N(μ,σ) X2-statistik U(0,100) X2-statistik DN-statistik 0.13 F-statistik 0.142 Seerijate ar
Olulist valemite sisestamisel Suht- ja absoluutaadressid: valemite ko Valemi sisestamist alusta = märgiga (võib ka + või -). Valemites saab kasutada liitmist (+), lahutamist (-), korrutamist (*), jagamist (/), astendamist Ruumide hinnad (^, sisestada nt Alt+94 lauaarvuti klaviatuuri numbrite osalt) ja andmete ühendamist (&). Hind 5.00 Tehete järjekord: protsent, astendamine, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine. Valemis saab kasutada lahtri aadresse, Pikkus Laius konstante, protsente, teksti jne. 6.00 5.00 Tekst peab valemis olema jutumärkides. 7.20 4.90 Tehete järjekorda muudetakse sulgude abil. 5.24 4.80 Valemit näed sisestamise järel vaid 6.47 5.23 sisestusribal, lahtris kuvatakse tulemus. Kopeerimis
TOIDUAINETE KOOSTISE TABELID Koostanud: Merle Rehand Roogade ninetused Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Kalorsus gr gr gr gr K/cal 1. Kirsi-mustsõstra-jõhvika rabarberi jook 200 0 0 22 92 2. Tomatimahl 200 2 0 7 38 3. Õuna-viinamarja jook 200 0.8 0 25.6 102 4. Ploomimahl 200 0.6 0 32.2 132 5. Viinamarjamahl 200 0.6 0 27.6 108 6. Õunamahl-morss 200 1 0 18.2 76 7. Mandariinimahl 200 1.6 0 18 86 8.Mineraalvesi
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam
Tallinna Tehnikaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Kursuseprojekt aines "RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID. PROJEKT" Üliõpilane: S. Avdejev Matr. nr.: 000342 Juhendaja: J. Pello Esitatud: Arvestatud: Tallinn 2004 sisukord 1. LÄHTEÜLESANNE.................................................................................. 2 2. PLAADI ARVUTUS.................................................................................. 3 2.1. Koormused plaadile.........................................................................3 2.2. Plaadi sisejõud................................................................................ 3 2.3. Armatuuri dimensioneerimine..........................................
2018 p 265,5 ln t sat 610,5 , ºC, kui p<610,5Pa p 21,875 ln 610 ,5 Veeauru küllastusrõhu psat sõltuvus temperatuurist t. t, ºC psat, Pa (temperatuuri kümnendikel) 0,0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 -25 63 62 62 61 60 60 59 59 58 57 -24 69 69 68 67 67 66 65 65 64 63 -23 77 76 75 74 74 73 72 72 71 70
Rakendusstatistika kodutöö aruanne Osa A 1. Leida keskväärtuse (aritmeetiline, harmooniline, geomeetriline), dispersiooni, standardhälbe, mediaani, moodi ja haarde hinnangud. Aritmeetiline keskmine 48,633 Geomeetriline 38,58 kesmine 26,53 Harmooniline keskmine Dispersioon 768,372 Standardhälve 27,720 Mediaan 47 Mood 33 Haare 95 Kasutatud valemid: Aritmeetiline keskmine N 1 ^= x´ = x N i =1 i Geomeetriline keskmine Harmooniline keskmine 2 N ^ =s 2= 1 ( x - x´ )2 Dispersioon ¿ N -1 i=1 i ¿ Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Mood tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus Haare
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18. veebruar, 2019]. 10/17/2005
tellitakse Nimetus Article A 1 Panel TR/4 330 x 240 354304 156 2 Panel TR/4 330 x 120 354314 16 3 Panel TR/4 330 x 90 354324 39 4 Panel TR/4 330 x 72 354334 10 5 Panel TR/4 330 x 60 354354 16 6 Panel TR/4 330 x 30 354364 7 7 Inside Corner TE/4 330 354374 6 8 Multi Panel TRM/4 330 x 72 354344 4 9 Articulated Corner TGE/4 330 354,414 4 1 HA 2 HA 3 HA 4 HA Arv, tk 118 156 128 126 8 12 12 16 36 5 39 38 7 10 7 9 7 16 5 10 4 2 7 2 3 6 5 4 2 4 2 4 besteht aus Unterblock Font Verkleinerung in Punkten nt Verkleinerung in Punkten Kilpid
Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified 42 13 69 6/
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
Töötaja Puulusikate arv Brutopalk Sots.maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 Err:509 Err:509 Err:509 Jaan 30 Err:509 Err:509 Err:509 Madis 28 Err:509 Err:509 Err:509 Kalle 25 Err:509 Err:509 Err:509 Toomas 35 Err:509 Err:509 Err:509 Kokku Err:502 Err:502 Err:509 Err:509 Töötaja Puulusikate arv Brutopalk Sots.maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 23 7.59 30.59 Jaan 30 34.5 11.385 45.885 Madis 28 32.2 10.626 42.826 Kalle 25 28.75 9.48
___.___ .. Mathcad 6.0 Plus 2001 2 621.391.2(07) .. : - Mathcad 6.0 Plus. , - , 2001. 189. : , , - - . Mathcad 6.0 Plus. . " - " , . . 2. . 155. .: 14 . .. , . . , . 3 1. 1.1. 1.1.1. -- x(t) = x(t+mT), T -- , m - - , m= 1, 2, .... x(t) - x(t ) = a 0 + (a k cos k1 t + b k sin k1 t ) =a 0 + A k cos(k1t + k ) (1.1) k =1 k =1 1 = 2 -- 1- ; a 0 , a k b k -- T , : t +T t +T t +T 1 2 2 a
194 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Konstruktsiooni tasakaal Tasakaalus konstruktsioon = konstruktsiooni Tasakaaluseisund = süsteem (ja tasakaalutingimused on täidetud (konstruktsioonil on kõik selle osad) seisab paigal (või tasakaaluks piisav tugevus ja jäikus) liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) NB! Kõik tasakaaluseisundid ei ole usaldatavad Juhuslik häiring = väike jõud, mis tekitab varda tühise hälbe tasakaaluasendist Lähtvalt süsteemi käitumisest juhusliku häiringu FH toimel eristatakse kolme võimalikku tasakaaluseisundit (Joon. 13.1): Stabiilne seisund =
75 6378.6 1199.21 11606.38 3/4/2013 1525.20 14127.82 2759.53 6345.6 1203.47 11652.29 3/5/2013 1539.79 14253.77 2799.25 6432 1217.41 11683.45 3/6/2013 1541.46 14296.24 2792.56 6427.6 1208.39 11932.27 3/7/2013 1544.26 14329.49 2799.49 6439.2 1208.09 11968.08 3/8/2013 1551.18 14397.07 2804.11 6483.6 1215.14 12283.62 3/11/2013 1556.22 14447.29 2811.86 6503.6 1218.08 12349.05 3/12/2013 1552.48 14450.06 2800.81 6510.6 1208.52 12314.81 3/13/2013 1554.52 14455.28 2798.68 6481.5 1210.89 12239.66 3/14/2013 1563.23 14539.14 2807.3 6529.4 1221.85 12381.19 3/15/2013 1560.70 14514.11 2799.41 6489.7 1217.35 12560.95 3/18/2013 1552.10 14452.06 2792.3 6457.9 1209.67 12220.63 3/19/2013 1548.34 14455.82 2787.27 6441.3 1195.98 12468.23 3/20/2013 1558.71 14511.73 2805.91 6432.7 1203.1 3/21/2013 1545.80 14421.49 2774.85 6388
Kuna meil on vaja minimiseerida veafunktsiooni, J J muudame tema parameetreid antigradiendi ( - J (W , ) = - - )suunas. Siit ka W gradient meetodi nimetus. Kolmandas peatükis see meetod on põhjalikult kirjeldatud kahekihilise pertseptroni õpetamise näitel. 1.4.2 Widrow-Hoff'i algoritm (Widrow-Hoff delta learning rule, -) Selle meetodi tuletamiseks eeldame, et neuronid koosnevad ainult summaatorist ja nendel ei ole aktiveerimisfunktsiooni, ehk aktiveerimisfunktsioon on lineaarne funktsioon tõusunurgaga = 45 o K = tan = 1 (valemist 1.5). Seega neuroni väljund: n I = wi xi , (1.15)
Kuna meil on vaja minimiseerida veafunktsiooni, J J muudame tema parameetreid antigradiendi ( - J (W , ) = - - )suunas. Siit ka W gradient meetodi nimetus. Kolmandas peatükis see meetod on põhjalikult kirjeldatud kahekihilise pertseptroni õpetamise näitel. 1.4.2 Widrow-Hoff'i algoritm (Widrow-Hoff delta learning rule, -) Selle meetodi tuletamiseks eeldame, et neuronid koosnevad ainult summaatorist ja nendel ei ole aktiveerimisfunktsiooni, ehk aktiveerimisfunktsioon on lineaarne funktsioon tõusunurgaga = 45 o K = tan = 1 (valemist 1.5). Seega neuroni väljund: n I = wi xi , (1.15)
N naturaalarvud 1, 2, 3, . . . N0 naturaalarvud koos nulliga 0, 1, 2, 3, . . . Z täisarvud . . . , -2, -1, 0, 1, 2, . . . Q ratsionaalarvud pq , q = 0 I irratsionaalarvud R reaalarvud C kompleksarvud n! faktoriaal 1 · 2 · · · n 2 0.2. 0.2 Kreeka tähestik alfa beeta , gamma , delta , epsilon dzeeta eeta , teeta i ioota kapa , lambda µ müü nüü , ksii o omikron , pii , roo , sigma tau , üpsilon , , fii hii , psii , oomega 3 PEATÜKK 0. TÄHISTUSED. REAALARVUD 0.3 Reaalarvud Definitsioon 0
Aasta Kuu nr Kategooria Mark Mudel Mootori võ Väljalaske Tüüp 1994 4 M1 GAZ 20 12 1958 Füüsiline is 2003 3 L3e SUZUKI GS 500EU 12 1991 Füüsiline is 2004 5 N1 SUBARU E10 13 1991 Juriidiline i 2005 9 M1 VOLKSWAGGOLF 7 1992 Füüsiline is 2005 9 M1 VOLKSWAGGOLF VARI 24 1993 Füüsiline is 2006 11 N1 SUBARU E12 ELCAT 14 1999 Füüsiline is 2008 4 M1 ZEV SMILEY 7 2008 Füüsiline is 2010 6 M1 OMAVALMISZEV SEVEN 14 2010 Riigiasutus 2011 3 M1 CITROEN C-ZERO 35 2011 Juriidiline i 2011 4 M1 PEUGEOT ION 35 2011 Füüsiline is 2011 5 M1 MITSUBISHII-MIEV
.............................................................................. 62 7.1. Sujuvkäiviti ja tema tööpõhimõte ..................................................................................... 62 7.2. Sujuvkäiviti ühendamine ................................................................................................... 64 7.2.1. In Line ............................................................................................................................ 64 7.2.2. In Delta ........................................................................................................................... 64 7.3. Asünkroonmootori käivitamine sujuvkäivitiga ................................................................. 65 7.4. Sujuvkäiviti kaitsefunktsioonid ......................................................................................... 67 7.5. Sujuvkäiviti valik ................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasaselepinnaleasetatudkatsekehal vdetaksem66dudtiipsu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
