Oksiidi Oksiidi Hape Alus Sool Vesi metall d d alsuse happe d d Alused Ca+CO2= 2HCl+KO CaO+H2O= (oksiidi CaCO3 = Ca(OH)2 d) _ KCl+H2O _ _ _ CaO K2O Happed Ca+CO2 1)CO2+K SO2+H2O= (oksiidi = CaCO3 OH=KHC H2SO3 d) _ _ O3 _ _ N2O 2)CO2+
( NB; SiO ei reageeri veega ) HCl + NaOH = NaCl + H2O (* Na, K peamiselt peroksiidid ja hüperoksiidid) 2 2. Hape + aluseline oksiid = sool + vesi 2Ca+ O2 = 2CaO SO3 + H2O = H2SO4 2HCl + Na2O = 2NaCl + H2O 2Na+ O2 = Na2O2 (naatriumperoksiid); 2. Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO3 + 2NaOH = Na2SO4 + H2O 3. Tugev hape + nõrga happe sool = sool + nõrk hape K+O2 = KO2 (kaaliumhüperoksiid) 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S 2
2 KNO3= 2 KNO2 + O2 2 Zn(NO3)2 = 2 ZnO+ 4 NO2 + O2 Alused: Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H +). Vees lahustuvad alused e. LEELISED: NaOH, KOH, Ba(OH)2 Amfoteersed alused: Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3 Vees lahustumatud alused tabelis NaOH- seebikivi, sööbenaatrium; Ca(OH)2- kustutatud lubi Happed: Happed on ained, mis loovutavad prootoni (H+). Tugevad HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI Nõrgad H2S, H2CO3 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S Soolad: Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Vees lahustuvad: kõik N, Na- soola. Kõik nitraadid Vees lahustumatud tabelis 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + ZnCL2 = Zn(OH)2 + 2NaCl NaCl keedusool;CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit; NaHCO3 söögisooda NaOH + HCl à NaCl + H2O 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6 H2O CaO + 2HCl à CaCl2 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O
Happed on liitained mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. Saamine 1)Happeline oksiid+vesi SO2+H2O -> H2SO3 2)Gaasiline aine + H2 Cl2+H2 -> 2HCl 3)Tugev hape+Sool K2S+2HCl -> 2KCl+H2S 4)Gasilise vesiniku lahustumisel vees HCl(gaas) + H2O -> HCl (hape) Liigitus:Tugevad happed(HNO3;H2SO4;HCl), Nõrgad happed(H2CO3; H2S; H4SiO4; H2SiO3) ülejäänud on keskmise tugevusega. Keemilised omadused: 1)Reageerivad metallidega pingerea alusel (LI-Pb reageerivad, Cu- Au ei reageeri) Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Reageerivad aluseliste oksiididega Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O
Vesinikkloriidhapet saadakse vesinikkloori lahustamisel vees.Vesinikkloriidhapet kasutatakse metallipinna puhastamiseks, jootmisel- ja tinatamistöödel, keemiatööstuses kasutatakse Hcl-i kloriidide saamiseks, orgaaniliste ühendite tootmisel jm.Vesinikkloriidhape regeerib peaaegu kõikide metallidega,peale nende,mis asuvad pingereas vesinikust paremal paiknevate metallidega (Cu, Ag, Hg, Pt, Au) ta ei regeeri. Vesinikkloriidi saadakse: 1.Vesiniku põletamisel klooris H + Cl = 2HCl 2.Vesinikkloriidi toodetakse ka naatriumkloriidi ja väävelhappe vahelisel reaktsioonil kõrgel temperatuuril (700 °C) 2NaCl + H SO = Na SO + 2HCl 3.Keemiatööstuses saadakse vesinikkloriidhapet kloorpaukgaasi põlemisel: Cl2 + H2=2HCl Soolhape on hapnikuta hape ja üheprootoline,mis eraldab happejäägina lihtaniooni Cl.Soolhape on veest tihedam.Soolhape on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus. Vesinikkloriidhape on kõikide metallkloriidide lähtehape.Soolhape eraldub lahusest kergesti
Soolad on liitained mis koosnevad metalliioonides ja happejääk ioonidest.(NaCl) Saamine 1)Hape + metall Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Hape+aluseline oksiid Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Hape + alus Cu(OH) 2+H2SO4 ->CuSO4 + 2H2O 4)Hape + sool CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O 5)Alus+happeline oksiid Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O 6)Alus+sool CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 7)Sool+metall CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 8)Sool+sool CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 9)Alusel.oksiid+happel.oksiid CaO+CO2 -> CaCO3 10)Metall + mittemetall
· Halogeenide aktiivsus väheneb ülalt alla. Aktiivsem halogeen võib vähemaktiivsema tema soolast välja tõrjuda (F2 + 2NaCl 2NaF + Cl2). · Laborid saadakse kloori näiteks tahke KMnO4 reageerimisel soolhappega. · Tööstuslikult saadakse tänapäeval kloori NaCl lahuse elektrolüüsil. · Kloori keemilised omadused: 1) veega reageerimisel saadakse kloorivesi (Cl2 + H2O kloorivesi). 2) vesinikuga reageerimisel saadakse soolhape (H2 + Cl2 2HCl). 3) metalliga reageerimisel saadakse sool (2Na + Cl2 2NaCl, 2Fe + 3Cl2 2FeCl3). 4) vähemaktiivse halogeeni soolast tõrjutakse halogeen välja (Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2). 3. Halogeniidid · On halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid (halogeeni o.a. on nendes -1). · Vesinikhalogeniidid (Halogeen + H2). N: Vesinikhalogeniidhapped - HF, HCl (soolhape), HI, HBr. · Vesinikkolriidhape (HCl). Tugev hape. Saadakse: laboris - H2SO4 + 2NaCl
3. a)K2SO3 sool b)Ni lihtaine, metall c)Na2O oksiid d)Cu(OH)2 alus e) HNO3 hape f)S8 lihtaine, mittemetall g) ZnO oksiid h)CaHPO4 sool 4. a)CuOH vask(I)hüdroksiid b)Cl2O7 dikloorheptaoksiid c)HNO2 lämmastikushape d)FeSO4 raud(II)sulfaat e)K2S dikaaliumsulfiid f)CaO kaltsiumoksiid 5. a) hape + alus sool + vesi (neutralisatsioonireaktsioon) Hcl + NaOH NaCl + H2O b)hape + aluseline oksiid sool + vesi 2Hcl + MgO MgCl2 + H2O c) hape + sool uus sool + uus hape H2SO4 + Li2S Li2SO4 + H2S (noolüles) d)hape + metall sool + vesinik 2HCl + Ca CaCl2 + H2 (noolüles) 6. a) Ca(NO3)2 CaO + 2 NO2 Ca(NO3)2 Ca(OH)2 + 2 HNO3 Ca(NO3)2 + 2 H2O Ca(OH)2 +2 NO2 Ca(NO3)2 + H2O b)CO2 C + O2 CO2 CaCO3 CaO + CO2 (noolüles) H2CO3 H2O + CO2 7. BaCl2 ; CaO ; Hcl ; K2SO4 ; AgNO3 a) BaCl2 + 2 AgNO3 Ba(NO3)2 + 2 AgCl (noolalla) b)K2SO4 + 2 Hcl 2 Kcl + H2SO4
Mittemetallid paiknevad paremal pool perioodilisustabelit. 2. Selgitage, mis on allotroopia ja allotroobid. Tooge näiteid. Nähtust, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena, nimetatakse allotroopiaks ja vastavaid lihtaineid allotroopideks. Nt. -Erinev aatomite arv molekulis: dihapnik O2 ja osoon O3 -Erinev kristallistruktuur: teemant ja grafiit 3. Kirjutage (ja tasakaalustage) kaks reaktsioonivõrrandit, milles vesinik oleks redutseerija. H2 + S = H2S H2+Cl2=2HCl 4. Mille poolest erinevad üksteistest halogeenid? Halogeenid erinevad üksteisest värvuse ja agregaatoleku poolest.Veel erinevad aatomite suuruse poolest. 5. Kuidas saadakse vesinikhalogeniide ja neile vastavaid happeid? -tööstuses H2+Hal = 2HHal -laboris NaCl + H2SO4= HCl + NaHSO4 6. Koostage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid järgmiste üleminekute kohta. NaCl ® Cl2 ® HCl ® NaCl ® HCI ®AgCl 2NaCl= 2Na+Cl2 H2 + Cl2 = 2HCl HCl + NaOH = H2O + NaCl NaCl + AgNO3 = NaNO3 +AgCl 7
(leelistega) lihtsustatult NaOH + CO2 = NaHCO3 2 NaOH + Al2O3 = 2 NaAlO2 + H 2O naatriumaluminaat Annavad soola Annavad soola Hapetega CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Al2O3 + 6 HCl = 2 AlCl3 + 3 H2O Ei reageeri Ei reageeri Ia ja IIa rühma oksiidid (va, BeO) annavad Annavad happe veega veega leeliseid H2O + SO2 = H2SO3
Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Happeliste oks. valemid: C + O2=CO2 P+O2=P4O10 P4O10+6H20=4H3PO4 CO2+NaOH= Na2CO3+H2O Püsiva o.a. metalli oks. 4Na+ O2=2Na2O Mg+O= MgO Na2O+H2O=2NaOH MgO+HCl= MgCl2+H2O Muutuv o.a.metalli oks. Fe+O=Fe2O Ni+O=Ni2O Fe2O+H2SO4=FeSO4+H2O Ni2O+HNO3=Ni(NO3)2+H2O Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Muutuv o.a metalli hüdr. Fe(OH)2=FeO+H2O Cu(OH)2+2HCl=CuCl2+H2O Leelise K2O+H2O =2KOH Li2O+H2O=2LiOH 2KOH+Fe(NO3)2=Fe(OH)2+2KNO3 3LiOH+H3PO4=Li3PO4+3H2O Happed koosnevad vesinikioonist ja happejääkioonist. H2+Cl2=2HCl SO3+H2O=H2SO4 H2SO4+Li2O=Li2SO4+H2O HCl+NaOH=NaCl+H2O Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Püsiva o.a. valemid Na+Cl2=2NaCl Mg+HNO3=MgNO3+H2 Mg(NO3)2+Na2SO3=MgSO3!+2NaNO3 Na2Cl3+2HCl=2NaCl+H2CO3..CO2 ja H2O Muutuva o.a. sool Fe+HCl=FeCl2+H2 Cu+H2CO3=CuCO3+H2 FeCl3+3NaOH=Fe(OH)3+3NaCl CuCO3+HCl=CuCl2+H2CO3.
1. Metall + mittemetall sool NB! H2CO3 2Na + S Na2S H2O + CO2 2. Metall + hape sool + H2 Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 3. Metall + sool uus metall + uus sool Fe + CuSO4 Cu + FeSO4 4. Alus + hape sool + vesi NaOH + HCl NaCl + H2O 5.Alus + happeline oksiid sool + vesi 2NaOH + SO2 Na2SO3 + H2O 6.Hape + aluseline oksiid sool + vesi 2HCl + CuO CuCl2 + H2O 7.Happeline oksiid + aluseline oksiid sool CaO + CO2 CaCO3 8. Alus(leelis) + sool uus alus + uus sool CuSO4 + NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 9. Hape + sool uus hape + uus sool H2SO4 + BaCl2 HCl + BaSO4 10. Sool + sool uus sool + uus sool K2SO4 + BaCl2 KCl + BaSO4
Mis reageerib millega Metall +hapnik oksiid 4Fe+3O2FeO +väävel sool 2Na+SNaS +vesi leelis+vesinik vaata pinge rida 2Na+2HO2NaOH+H oksiid+vesinik 3Fe+4HOFeO+4H +sool uus sool+uus metall Zn+CuClZnCl+Cu +hape sool+vesinik 2HCl+ZnZnCl+Cu Hape +alus sool+vesi HSO+2NaOHNaSO+HO +AOsool+vesi 2HCl+MgOMgCl+HO +sool uus sool+hape HSO+NaSNaSO+HS Alus +HO sool+vesi 2NaOH+CONaCO+HO +sool alus+sool CuCl+2NaOHCu(OH)+2NaCl AO+vesi lagunemine Ca(OH)CaO+HO HO +vesi Hape SO+HOHSO +AO Sool SO+NaONaSO AO +vesi Leelis NaO+HO2NaOH Sool +Sool 2 Uut soola NaCl+AgNONaNO+AgCl AO-aluseline oksiid=metalli oksiid HO-happeline oksiid=mittemetalli oksiid
K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 - -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 - -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS → SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH → Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID → SOOL + VESI 2HCl + MgO → MgCl2 + H2O + SOOL → UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S → Na2SO4 + H2S↑ + METALL → SOOL + VESINIK 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2↑ Cu + 4k. HNO3→ Cu(NO3)2 + 2NO2↑ + 2H2O ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + VESI 2NaOH + CO2→ Na2CO3 + H2O + SOOL → UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + 2NaCl lagunemine (to) → ALUSELINE OSKIID + VESI Ca(OH)2→(to) CaO + H2O HAPPELINE OSKIID (mittemetalli oksiid) + VESI → HAPE SO3 + H2O → H2SO4
Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed Ülesanded (2018/2019 õa) 1. Kirjutage ja tasakaalustage reaktsioonide võrrandid (iga alapunkti kohta 4), mille tulemusena: a) tekib vesi (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); V: 2HCl+Mg(OH)2- MgCl2+2H2O MgO+2HCl- MgCl2+H2O Al(OH)3+3HNO3- Al(NO3)3+3H2O Cu(OH)2 (kuumutamisel)- CuO + H2O b) tekib SO2 (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Na2SO3+2HCl-2NaCl+H2SO3-2NaCl+H2O+SO2 S+O2-SO2 H2SO3(t)-H2O+SO2 Cu+2H2SO4-CuSO4+SO2+2H2O c) reageerib SO2 (ERINEVATE aineklasside esindajatega); SO2+CuO-CuSO3 SO2+Cu(OH)2-CuSO3+H20 SO2+H2O-H2SO3 2SO2+O2-2SO3 d) tekib CuO (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Cu+O2-CuO 2Cu2O+O2-4CuO Cu(OH)2(t)-CuO+H2O CuCO3(t)-CuO+CO2 e) reageerib CuO (ERINEVATE aineklasside esindajatega). CuO+H2SO4-H2O+CuSO4 CuO+SO3-CuSO4 CuO+Fe-Fe2O3+Cu CuO+MgSO3-MgO+CuSO3 2. Järgnevalt on toodud erinevate oksiidide loetelu:
Vee molekuli teke - alus+hape Ca(OH)2 + 2HCl > 2H2O pähe: SO2 + H2O > H2SO Gaasilise aine eraldumine reaktsioonis sool+hape SO3 + H2O > H2SO4 Na2S > 2HCl + H2O(nool üles) CO2 + H2O > H2CO3 Na2CO3 + H2SO4 > Na2SO4 + H2CO3 P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 Enamiks tuntumaid happeid lahustub vees hästi. N2O3 + H2O > HNO2 Leelised lahustuvad vees hästi.(tugevad alused) N2O5 + H2O > HNO3 LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH)2 , Ba(OH)2 Vähe lahustuvad hürdoksiidid(nõrgad alused) Mg(OH)2 , Zn(OH)2 , Cu(OH)2 , Al(OH)2 , Fe(OH)2 , Cr(OH)2
Liigitus: 1. tugevuse järgi 1. tugevad HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI 2. keskmised H2SO3, H3PO4, HNO2 3. nõrgad H2S, H2CO3 2. vesinike arvu järgi 1. üheprootonilised HNO3, HCl 2. mitmeprootonilised H2SO3, H3PO4 3. hapniku sisaldavuse järgi 1. hapnikku sisaldavad happed H2SO3, H3PO4 4. hapnikku mitte sisaldavad happed HCl, HBr, HI Keemilised omadused: 1. hape + ALUS = sool + vesi 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2. hape + ALUSELINE OKSIID = sool + vesi 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 3. hape + METALL = sool + vesinik (vt. pingerida) (va. HNO3 ja konts. H2SO4 puhul ei redutseeru vesinikioon) 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 4. hape + SOOL = uus sool + nõrgem või lenduvam hape 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S 5. hapnikhape = vastav oksiid + vesi H2CO3 = CO2 + H2O Saamine: 1. hapnikhappeid saadakse vastava happelise oksiidi reageerimisel veega. (va
ebapüsiv) Ei teki ei sadet, gaasi ega vett - reaktsioon ei kulge NaOH + KCl = NaCl + KOH Na+ + OH- + K+ + Cl-= Na+ + Cl- + K+ + OH- Ehk pärast koondamist 0 = 0 Happed, nende omadused Arrheniuse järgi ained, mille dissotsiatsioonil eralduvad vesinikioonid H2SO4 = H+ + HSO4- = 2H+ + SO4- Hapete üldised keemilised omadused, aga ka näiteks hapu maitse, on seotud vesinikiooniga Reageerimine metallidega Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Tsink oksüdeerub ( on redutseerija) Zn 0 - 2e = Zn2+ Vesinikioon redutseerub ( on oksüdeerija) 2H + + 2e = H2 Reageerimine aluste ja aluseliste oksiididega NaOH + HCl = NaCl + H2O sisuliselt on neutralisatsioonirektsioon vee tekke reaktsioon H+ + OH- = H2O Aluselise oksiidi korral CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Kuna CaO vees ei lahustu on ioonivõrrandit õigem kirjutada CaO + 2H+ = Ca2+ + H2O
K2CrO4 + 2AgNO3 Ag2CrO4 + KNO3 2Ag+ + CrO4- Ag2CrO4 oranz sade Lisati 0,5 ml NaCl lahust Ag2CrO4 + 2NaCl 2AgCl + Na2CrO4 Ag+ + Cl- AgCl valge sade Lisati 1 ml tioatseetamiidi lahust, soojendati 2AgCl + H2S Ag2S + 2HCl 2Ag+ + S2- Ag2S must sade Sool Värvus Ks [Ag+] mol/l Ag2CrO4 oranz AgCl valge Ag2S must 3. Heterogeense tasakaalu nihkumine vähedissotsieeruva ühendi tekke suunas Katse 3.1 Katses 1.1 saadud lahusest eraldati sade tsentrifuugimisel. Sade pesti destilleeritud veega, tsentrifuugiti
2) hape + aluseline oksiid à sool + vesi vahetus H2SO4 + CuO à CuSO4 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O Happed reageerivad aluseliste oksiididega sõltumata sellest, kas oksiid lahustub vees või mitte. 3) hape + sool à uus sool + uus hape vahetus Li2S + 2HCl à 2LiCl + H2S 2NaCl + H2SO4 à Na2SO4 + 2HCl Tekkiv hape on reageerivast happest nõrgem või lenduvam (HCl, H2S) BaCO3 + 2HCl à BaCl2 + H2O + CO2 Na2SO3 + 2HCl à 2NaCl + H2O + SO2 Kui tekivad H2CO3 ja H2SO3, siis tekkemomendil lagunevad veeks ja oksiidiks (CO2 või SO2) 4) hape + metall à sool + vesinik asendus H2SO4 + Zn à ZnSO4 + H2
Elektron kihtide arv = perioodi nr-iga. Kui element asub A rühmas siis on tema elektronide arv viimasel kihil = rühma nr-iga. Reaktsioonivõrrandid Hape H ja happejääk, nt HCl Alus Hüdroksiid, OH lõpuga Mittemetalli oksiid Mittemetall + S+O2, SO2 Metalli oksiid Metall + O2 Sool Ca(NO3)2 ; NaCl ; CaCl2 ; Na2CO3 1. Alus + hape = sool + vesi Nt: NaOH + HCl = NaCl + H2O 2. (mitte)metalli oksiid + hape = sool + vesi Nt: CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O 3. Mittemetalli oksiid + metallioksiid = sool Nt. CO2 + CaO = CaCO3 4. metall + hape = sool + vesinikust Nt: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 5. mittemetalli oksiid + vesi = hape Nt: CO2 + H2O = H2CO3 6. Metalli oksiid + vesi = hüdrooksiid Nt: Na2O + H2O = 2NaOH Happed Muud asjad HCl vesinikkloriidhape ehk soolhape Cl kloriid H2SO3 väävlishape SO32 sulfit
üles. Kui aine on toatemperatuuril tahkes olekus või vees mittelahustuv või veest raskem, siis tuleb märkida selle aine valemi taha nool alla. 4) Kõik toimuvad reaktsioonivõrrandid tuleb tasakaalustada. 5) Kui reaktsiooni ei toimu, siis tuleb sõnadega märkida põhjendus, miks antud reaktsioon ei toimu. Aluseliste oksiidide keemilised omadused 1) aluseline oksiid + hape sool + vesi II -II + - 2+ - III -II + 2- 3+ 2- CuO + 2HCl CuCl2 + H2O Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O 2) aluseline oksiid + vesi leelis Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (I A rühma metalli oksiidid ja II A rühma alates kaltsiumist metallide oksiidid) II -II 2+ - I -II + - CaO + H2O Ca(OH)2 Na2O + H2O 2NaOH 3) aluseline oksiid + happeline oksiid sool II -II 2+ 2- I -II + 3- BaO + CO2 BaCO3 6Cs2O + P4O10 4Cs3PO4 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) happeline oksiid + alus sool + vesi
KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Katseklaaside komplekt. TÖÖ KÄIK : Viia läbi 12 katset ja igaühe juures kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. OKSÜDATSIOONIASTMETE MUUTUSETA KULGEVAD REAKTSIOONID SADEMETE TEKE KATSE 1 SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba 2+ ioone sisaldavat lahust. H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Ba2+ + SO42- = BaSO 4 Katseklaasi tekkis valge mittelahustuv sade. KATSE 2 Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH 3 H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 + 6 NH 3*H2O = 2 Al(OH) 3 + 3 (NH4)2 + 3 SO4 Al3+ + 3NH4 = Al(OH) 3 + 3NH4+ Katseklaasi tekkis valge sade. KATSE 3 Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO 42- ioone sisaldavat lahust.
- , . - . , (, , .). - . . - . 22 + 2 22 + ( = -584 , = -292 / 2) () (25 298.15 , 1 ). (S, /K ), - (S0 298) 1 1 298 . . (S > 0) . - , . - . 33. - 20-25 1(,,),- %, , ,,, , ,, ,, ( ,, ). 34.- -(,N2O) Na2O MgO - CO2 SO2 P2O5 Al2O3 ZnO.- O2 ( Na,) 2Mg+O2=2MgO , Mg(OH)2=MgO+H2O.-- SO3 +HO2=H2 SO4, CaO+CO2=CaCO3, ZnO+2HCl=ZnCl2+H2O.- , O2, SO2, CaO, SiO2 - (). (HNO3,H2SO4) (HCl,H2S,HCN),- SO3+H2O= H2SO4, Cl2+ H2=2HCl, CH3COONa+HCl=CH3COOH+NaCl,-- H2 Zn+2HCl=ZnCl2+H2, H2 CuO+H2SO4=CaSO4 +SO2+2 H2O,CaO+H2SO4=CaSO4+H2O.- H2SO4, HCl, HNO3, H3O4. - Me(OH)n -(OH-) NaOH=Na++OH- -KOH,NaOH,LiOH,Ba(OH)2 - Zn(OH)2 Al(OH)3 -KOH,NaOH (OH)2 Fe(OH)3.-- Ca(OH)2+CO2=CaCO3+ H2O, Al(OH)3+3HCl=AlCl3+3H2O, (KOH,NaOH) (OH)2=CaO+H2O.-
2. nimetused: mittemetalli eestikeelne nimetus, millele lisandub sõna hape. Väävelhape H2SO4 ilma vesinikuta hapetes: HCl vesinikkloriidhape 3. saamisviisid: happeline oksiid + vesi: SO2 + H20 => H2SO3 sool + tugev hape (tugevam kui tekkiv hape) => nõrk hape + sool Tugevad happed on: H2SO4, HNO3, Hcl, HBr, HI, nad võivad reageerida ka lahustumatute sooladega. H2SO4 + Ca3PO4 => 3CaSO4 + H3PO4 4. Keemilised omadused: 1. reageerimine alustega => sool + vesi 2HCl + Mg(OH)2 => MgCl2 +2H2O 2. reageerimine aluseliste oksiididega => sool + vesi: Na2O + H2SO4 => N2SO4 + 2H2O 3. reageerimine sooladega: tekkiv hape nõrgem kui algne! H2SO4 + 2NaCl =>t NaSO4 + 2HCl 4. happed reageerivad metallidega, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tekib sool ja eraldub vesinik. Zn + 2HCl => ZnCl2 + H2 5. Eranditeks on lämmastikhape ja konsentreeritud väävelhape, need reageerivad peaaegu kõigi metallidega va pingerea kaks viimast metalli
· Kloor on keemiliselt väga aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Omadused: · Kloor on õhust raskem ning vees lahustudes moodustab ta kloorivee. · Kloori ja metallide ühisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl, CuCl, SbCl): 2Na + Cl2 = 2NaCl · Fosfor süttib klooris: 2P + 3Cl = 2PCl3 (fosfortrikloriid) · Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2 + Cl2 = 2HCl · Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodusutvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HclO (hüpokloorishape): Cl + H O = HCl + HclO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lagunemisel eralduv monohapnik HclO = HCl + O Leidumine: · Kloor on levikult maakoores 20. element. · Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kui aga kloor tekib kusagil haruldastes
KEEMILISED OMADUSED 1. Reageerimine veega a) aktiivsete metallide (pingereas Li -- Mg) reageerimisel veega tekivad hüdroksiid ja H2: 2Na + 2H2O = 2 NaOH + H2 b) keskmise aktiisusega metallide (Al -- Fe) reageerimisel veeauruga tekivad oksiid ja H2O: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 c) väheaktiivsed metallid (Ni -- Au) ei reageeri veega 2. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a. HNO3) a) pingereas vesinikust vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega, tekivad sool ja vesi: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 b) pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega NB! HNO3 ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon
ei sobi IA-rühma-mittemetall ja teised metallid,vesinik gaas teised tahked. Sobib VIIA-rühma-kahe aatomilised;mittemetallid;gaas. Ei sobi VIIA-rühma-vesinikul viimasel kihil 1 elektron, teistel 7,võtavad ühe elektroni juurde Füüsikalised omadused:värvuseta,lõhnata,maitseta,vees lahustub halvasti,kõige kergem gaas.Vesiniku peab koguma katseklaasi suue allapoole ja võib koguda läbi vee. Vesiniku saamine laboris: a)Zn+2HCl=ZnCl+H2 b)2H2O=O2+2H2 c)2Na+2H2O=2NaOH+H2.Vesiniku saamine tööstuses: CH4+2H2O=CO2+4H2. Vesiniku tõestamine: vesiniku tõestatakse paukgaasiga. Koosneb ühest mahuosast vesinikust ja hapnikust.Süütamisel plahvatab. Keemilised omadused: A) reaktsioonil mittemetallidega on redutseerija: Cl2+H2=2HCl; 2H2+O2=2H2O. B)reakt. Metallidega on oksüdeerija: 2K+H2=2KH. Vesiniku kasutamine:kütusena,ammoniaagi tootm.,metallurgia,energeetiks. Väärisgaasid(VIIIArühm)-välis kihil8el
Kassiteriit Aatomi ehitus • Elektronskeem: Sn +50 | 2)8)18)18)4) • Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p2 • Väliskihi ruutskeem: Füüsikalised omadused • Hõbevalge • Plastiline • Madala sulamistemperatuuriga (232 °C) • Tinapulga painutamisel on kuulda iseloomulikku raginat Keemilised omadused • Vastupidav õhu ja vee toimele • Lahjendatud HCl-ga reageerib Sn aeglaselt, kontsentreeritud happega aga kiiresti: Sn + 2HCl → SnCl2 + H2 • HCl liiaga tekib komplekshape: SnCl2 + 2HCl → H2[SnCl4] Kasutusalad Jootetina Tuumareaktorid Konservikarbid Plii • Plii rahvakeelne nimetus on “seatina” • Plii sisaldus maakoores on väga väike • Tuntakse ca 80 plii mineraali • Üks levinumaid on galeniit ehk pliiläik Aatomi ehitus • Elektronskeem: Pb +82 | 2)8)18)32)18)4) • Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p66s25d10
2 5 2 5 2 5 2s 2p 3s 3p 4s 4p 5s25p5 Max o.a. on VII Min o.a. on I · Cl keemilised omadused 1. Cl2 + 2NaBr = 2NaCl + Br2 2. 3Cl2 + 2Fe = 2FeCl3 3. Cl2 + 2Na = 2NaCl 4. Cl2 + H2 = 2HCl 5. Cl2 + H2O = Kloorivesi · HCl keemilised omadused 1. 2HCl + Fe = FeCl2 + H2 2. 2HCl + CaO = CaCl2 + H2O 3. HCl + NaOH = NaCl + H2O · Indikaatorid (H2 määramine) Happeline keskkond (pH<7; [H+]>[OH-]) mo= punane lakmus = punane ff Aluseline keskkond (pH>7; [H+]<[OH-]) mo lakmus = sinine ff= vaarikapunane
Anorgaaniliste ainete keemilised omadused OKSIIDID Aluseliste oksiidide keemilised omadused Aluseline oksiid ehk metallioksiid 1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O > 2LiOH 2+ - CaO + H2O > Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on sool ja vesi.
Omadused: 1) reageerivad hapetega & tekib sool ja vesi ( reageerivad alati ) ntks CuO + H2SO4 > CuSO4 + H20 2) reageerivad happeliste oksiididega & tekib happelistele oksiididele vastav happe sool ntks CaO + CO2 > CaCo3 3) aktiivsete metallide oksiidid( IA rühma + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega ja reaktsiooni käigus tekib leelis, ntks Na2O+ H2O > 2NaOH NaOH + HCl NaCl + H2O 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O Zn(OH) 2 + H2SO4 ZnSO4 + 2H2O NaOH + HNO3 NaNo3 + H2O Ca(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Al(OH)3 + H2PO4 AlPO4 + 2H2O Fe(OH)3 + 3HCl FeCl3 + 3H2O 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 3KOH + H3PO4 K3PO4 + 3H2O Ba(OH)2 + 2HNO3 Ba(NO3)2 + 2H2O SO3 + 6H2O 4H2SO4 Na2O + H2O 2NaOH P4O10 + H2O HPO K2O + H2O KOH SO2 + H2O 2H2SO4 CaO + H2O Ca(OH)2 CO2 + H2O H2CO3 4Li + O2 2Li2O C + O2 CO2 BaO + H2O Ba(OH)2 Lahuste Ph väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega moodustades soola ja vee
, 4,2--6,2. , , (pH<7). pH Na2CO3 , , 8,3--9,9. Al2(SO4)3 Na2CO3 , : Al2(SO4)3 - , Na2CO3 . - , , H+ , OH-. , , - , , . Al 3+ + H2O => Al(OH)2+ + H + Al2(SO4)3 + H2O =>AlOH(SO4)2 +H2SO4 5 , CO32- (2-3 ) . , - Na2CO3, HCl, - . , , 8,3--9,9, , , , HCl. : Na2CO3+2HCL=> 2NaCl+H2O+CO2 (g) ! 6 Cu 2+ , 6 NH3 * H2O - . Cu2+ + 2 NH3 * H2O Cu(OH)2 + 2 NH4+ Cu2+ + 4NH3 Cu[NH3]42+ (c ) Cu[NH3]42+ Cu[NH3]42+ Cu[NH3]42+ Cu[NH3]42+ 7 , , . . , , . Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2 (g) Zn 2
KMnO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Katse 12. K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Katsete tulemused Katse 1. Hägu tekkis H2SO4-i lahusesse esimese paari tilga BaCl2 lahuse lisamisel, juurde lisades BaCl2 lahust muutus täiesti valgeks, mõne hetke pärast tekkis põhja suures koguses sadet. Molekulaarne võrrand: H2SO4 (aq) + BaCl2 (aq) = BaSO4 (s) + 2HCl(aq) Ioonvõrrand: SO42 (aq) + Ba2+ (aq) BaSO4 (s) BaSO4 on vähelahustuv ühend ning sadestus lahuse põhja. Katse 2. Al2(SO4)3 lahusele 2 M NH3*H2O lahuse lisamisel toimus lahustumine algselt ebaühtlaselt, muutus tihkeks, väikesed klombid katseklaasi seintel, väga hägune. Sadet polnud. Molekulaarne võrrand: Al2(SO4)3 (aq) + 6NH3*H2O (aq) 2Al(OH)3(s) +3(NH4)2SO4(aq) + 6H+ Ioonvõrrand: Al3+(aq)+ NH3-(aq) Al(OH)3(s) Sadeneb Al(OH)3 Katse 3
õigustatud odava elektrienergia kasutamisel. Konversioonimeetod, selles juhitakse veeaur läbi hõõguvate süte: C + H2O = CO + H2 Maagaasi katalüütiline konversioon veeauruga: CH4 + H2O = CO + 3H2 Suurtootmises saadakse H2 looduslikest ja tööstuslikest gaasidest katalüütilisel töötlemisel ja sügavjahutusel. Enimlevinud meetod on tsingi reaktsioon vesinikkloriidhappega: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 http://keemiavideod.ut.ee/?video=10 Videos veel: · läbi tiigli seebivette juhitud gaas. · 1/3 osa hapnikku ja 2/3 osa vesinikku. Nimeta vesiniku tähtsamad kasutusalad ? Milline on vesiniku põhiline oksüdatsiooniaste ühendites ? Tsink + vesinikkloriidhape Zn + HCl = ZnCl + H Nimeta vesiniku tähtsamad kasutusalad ? Keemiliste sünteeside lähteaine, kütus kütuseelementidele ning raketimootoritele, klaasivalmistamisel
Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl Liitsoolad KAl(SO4)2 * 12H2O AlK(SO4)2*12H2O Soolade keemilised omadused 1. sool + metall = UUS SOOL + UUS METALL Ba + CuCl2 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Li + FeCl3 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 CuSO4 + Ag CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu 2. sool + leelis = UUS SOOL + UUS ALUS FeCl3 + 3KOH = 3KCl + Fe(OH)3 3. sool + hape = UUS SOOL + UUS HAPE CaCO3 + 2HCl = CaCl + H2O + CO2 4. sool + sool = UUS SOOL + UUS SOOL Happed koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happeid liigitatakse tugevuse järgi, vesinike arvu järgi, hapniku sisalduse järgi ja hapnikku mitte sisaldamise järgi. H Cl vesinikkloriidhape H NO3 lämmastikhape H2 CO3 süsihape H2 SO4 väävelhape Keemilised omadused: 1. hape + ALUS = sool + vesi
vähenemine. Oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. Katalüsaator-aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpus esialgses koostises ja koguses. Aktiivsed metallid (K-Mg) reag. külma veega, tekivad leelis ja H2. Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2. Zn+H2O=ZnO+H2. Väheaktiivsed metallid (alates Ni-st) ei reageeri veega. Vesinikust eespoololevad metallid tõrjuvad hapetest vesiniku välja. Zn+2HCl=ZnCl2+H2. Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Zn+CuCl 2=ZnCl2+Cu. 2Na+CuCl2+2H2O= Cu(OH)2+2NaCl+H2 2Na+ 2H2O=2NaOH+H2 2NaOH+CuCl 2=Cu(OH)2+2NaCl. Hapnikuga tekivad oksiidid: 2Ca+O2=2CaO. Väävliga tekivad sulfiidid: Ca+S=CaS. EI REAGEERI!: Plii+Vesi, Vask+Magneesiumkloriid, Hõbe+Väävelhape, Vask+Vesi. 0 I+ V+ II- I+ V+ II- IV+ II- I+ II- As + 5HNO3 H3AsO4 + 5NO2 + H2O As0 5e As5+ 1 N5+ +e N4+ 5
Siirupitaoline, värvitu, magusa maitsega, vees lahustuv. Kasutatakse kosmeetikatoodete valmistamiseks. Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma COOH H COOH metaanhape e. sipelghape. CH3 COOH etaanhape e. äädikhape. Nõrgad happed Üldvalem R COOH Tugevam hape tõrjub nõrgema tema soola lahusest välja. Reaktsiooni võrrandid 1.HCOOH -> HCOO-- + H+ 2. CH3COOH -> CH3COO-- + H+ Mineraalhapete ja karboksüülhapete reaktsioonide võrdlus 1.2Na + 2HCl -> 2NaCl + H2 2.2Na + 2CH3COOH -> 2CH3COONa + H2 3.BaO + 2HCl -> BaCl2 + H2O 4.BaO + 2CH3COOH -> (CH3COO)2 Ba + H2O Kirjuta reaktsioonivõrrandid 1.HCOOH + NaOH -> HCOO--Na+ + H2O 2.HCOOH + MgO -> (HCOO--)Mg2+ + H2O 3. CH3COOH + Na -> CH3COO--2Na+ +H+ 4.CH3COOH + NaHCO3 -> CH3COONa+ + H2CO32+ 1.Mitu grammi vett tekib 50g etanooli põlemisel? 50g m-? C2H5OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O 1 mol --3 mol--2mol--3mol n = m:M M(C2H5OH) =12*2+6*1+16= 46g/mol
AINF.KLASSIDE VAHELISF.D REAKTSIOONID Aluselise ja l. alus hape sool NaOH HCI NaCl + HIC) happelise aine vesi 2 3 H2S04 6 E-120 reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape Mgo + 2HCl MgC12 + alati sool. sool vesi Na20 + H2SOå* Na2S04 + 1-120 3. happcline oksiid + alus —i COZ CaC03 + H20 (Happelise oksiidi sool 4 vesi reageerimisel tekib 2 NaOH + — Nazso, + HIC) oksiidile happe 4. happelinc Okiid aluseline cao + c02 — CaC03 oksiid
(värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). · Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Ba2+ + SO42- = BaSO4 H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Katseklaasis tekkis valge sade (piisas mõnest tilgast BaCl2-st). Tekkinud sade BaSO4 on mittelahustuv. Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH 3 H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al3+ + 3NH4 = Al(OH)3 + 3NH4+ Al2(SO4)3 + NH4OH = 2Al(OH)3 + 3(NH4+)2SO42- Katse lõppesed tekkis valge sade. Katse 3. Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO42- ioone sisaldavat lahust. Pb2+ + CrO42- = PbCrO4
Metallide keemilised omadused: 1) metallid on redutseerijad, metallid reageerivad hapnikuga, seejuures tekivad oksiidid 2) metallid reageerivad hapetega, tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 3) aktiivsed metallid reageerivad veega (aktiivsuse tabeli punane ja roheline ei reageeri) 4) aktiivsed metallid( IA rühm + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega moodustades tavatingimustel leelise ja vesiniku 5) keskmise aktivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeaurudega, saadusteks on vastava metalli oksiid ja vesinik 3Fe + 4H20 t Fe3O4 + 4H2 Zn + H2O t ZnO + H2 Metallidele iseoomuikud tunnused :
(värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). · Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. SO42+Ba2+ BaSO4 H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Katseklaasis tekkis valge hägune sade. Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH 3 H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. NH3*H2O = NH4+ + OH- Al2(SO4)3 + 6NH3*H2O 3(NH4)2 + 3SO4 + 2Al(OH)3 Katse tulemusena tekkis paksema koostisega valge sade. Katse 3. Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO42- ioone sisaldavat lahust. Pb2+ + CrO42- = PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 = PbCrO4 + 2KNO3
reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid. Töövahendid: filterpaber, termomeeter, baromeeter Mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 50...100 mg magneesiumitükk Töö käik Katses leitakse magneesiumitüki mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku massi põhjal (magneesiumi tüki number 211) Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu sisaldab vesinik ka veeauru. Katseseadeldises (vt joonist) sätitakse büretid ühele kõrgusele ning kontrollitakse, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel. Katseklaas ühendatakse tihedalt korgiga. Kontrollitakse katseseadeldise hermeetilisust.
ehedalt: päikeses, atmosfäri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused 3. Füüsikalised omadused: Värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. Vees praktiliselt ei lahustu, lahustub mitmetes metallides. 4. Keemilised omadused: Redutseerija, st loovutab elektrone. Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 => 2H2O N2 + 3H2 => 2NH3 (amoniaak) H2 + S => H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 => 2HCl (vesinikkloriid) Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 => Cu + H2O Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesibik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 => 2NaH Segades hapnikuga moodustab väga ohtliku paukgaasi, see on väga ohtlik segu, kõige ohtlikum kui hapnikku on segus 2 osa, vesinikku 1 osa. 5. Saamine: Tööstuses: veest või looduslikust gaasist: CH4 + H2O => CO + 3H2 C + H2O => CO + H2 H2O =>(elektrolüüs) 2H2 + O2 Laboris:
Li reageerib veega rahulikult, Na aktiivsemalt, K nii aktiivselt, et süttib vees põlema, Cs plahvatab vees. · Reageerivad happega nt. 2Na + 2HCl =2NaCl+H2 · Reageerivad teiste mittemetallidega 2Na + Cl2 =2NaCl Leelismuldmetallideks nimetatakse aktiivsemaid IIA rühma metalle (alates Ca-st). Ca, Sr, Ba, Ra: nende metallide hüdroksiidid on leelised (st vees lahustuvad hüdroksiidid).
OKSIIDID 1.Aluse.oksiid+hape = sool+vesi ( O+2HCl=2NaCl+ O) 2.Aluse.oksiid+happ.oksiid=sool (CaO+ =Ca ) 3.Metal.oksiid+vesi = alus (BaO+ O=Ba(O ) 4.Metal.+hapnik = alusel.oksiid 2Mg+ =2MgO) 5.Hüdr.oksi.+kuumutamine = oksiid + vesi (Ca(O =CaO+ O) 6.Karbona.+kuumut. = alusel.oksi.+hap.oksii. (CaC =CaO+C ) 7.Happe.oksi.+alus = sool+vesi (C +2LiOH= + O) 8.Happe.oksi.+alusel.oks. = sool ( +CaO=2 (P ) 9.Happe.oksi.+vesi=hape (C + O= ) 10.Mittemet.+hapn. = happe.oksi. (S+ =S )
SO2, SO3, CO2 Al2O3,CuO,CaO HAPPELISTE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED happeline oksiid + vesi = hape CO2 + H2O = H2CO3 happeline oksiid + alus = sool + vesi CO2 + 2NaOH = Na2CO3 + H2O happeline oksiid + aluseline oksiid= sool CO2 + CaO = CaCO3 ALUSELISTE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED aluseline oksiid + vesi= alus CaO + H2O = Ca(OH)2 aluseline oksiid + hape = sool + vesi CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O aluseline oksiid + happeline oksiid= sool CaO + CO2 = CaCO3
Elementide keemia Laboratoorse töö 1 Esimese rühma katioonide tõestusreaktsioonid. P1.1 Tõestusreaktsioonid Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge pliikloriidi sade: Pb2+ + 2Cl PbCl2 Pb(NO3)2 + 2HCl PbCl2 + 2HNO3 b) I -ioonidega (lisada 1 tilk) moodustub kollane pliijodiidi sade: Pb2+ + 2I PbI2 Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 Sademe kuumutamisel etaanhappega hapestatud vees ning seejärel jahutades eraldub PbI2 kuldsete lehekestena. c) CrO42 -ioonidega moodustub kollane pliikromaadi sade: Pb2+ + CrO42 PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 PbCrO4 + K2NO3 Sade lahustub NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni, sade kaob: PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42
Naatrium etanaat vähendab H2 eraldumise intensiivsust ehk reaktsiooni kiirust. 4) Elektrolüüdi sadestamine samanimelise iooni kontsentrat-siooni suurendamisega BaCl2(t) Ba2+(l) + 2Cl-(l) HCl viib sademe tekkimisele, sest saaduste kontsentratsioon suureneb ja seega ka tasakaal nihkub lähteainete suunas. 5) Ioonreaktsioonid a) Na2SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2NaCl baariumsulfaat sadeneb, tekitades valge sademe. Reaktsioon kulgeb lõpuni, sest Ba2+ + SO42- BaSO4 b) Na2CO3+ 2HCl 2NaCl + CO2 + H2O tekivad gaasimullid tänu eralduvale CO2-le. Kulgeb lõpuni, kuna nõrkelektrolüüt ja gaas CO32-+ 2H+ CO2 + H2O c) CuSO4 + 2KOH Cu(OH)2 + K2SO4 tekib sinine sültjas sade. Kulgeb lõpuni, sest tekib sade Cu2+ + 2OH- Cu(OH)2 d) Cu(OH)2 + 2HCl CuCl2 + 2H2O sinine sade kaob. Kulgeb praktiliselt lõpuni, sest toimub neutralisatsioon Cu(OH)2 + 2H+ + 2Cl- Cu2+ + 2H2O + 2Cl- e) NH4Cl + NaOH NaCl + NH4OH tekib nuuskpiirituse lõhn
Lahuse valmistamine Keemia praktikum I Mõõtsin osa vett keeduklaasi (umbes 40 ml), et saaksin lahustada vajamineva konts.hape. Võtsin süstlaga vajaliku koguse puhast HCl-i (2.21ml) ja lisasin selle destileeritud veele, nii et vajalikust lahuse ruumalast jääks veel osa vett lisada. Täiendasin lahust dest. veega kuni vajamineva mahuni. Katlakivi lagundamine Leian reaktsioonivõrrandi abil, mitu grammi katlakivi peaks võetud lahuses lagunema. 2HCl + CaCO3—> CaCl2 +H2O + CO2 Kaalun katlakivi ja lisan ettevaatlikult happelahusesse, happe lahustumine on eksotermiline, lahus kuumeneb. Hüpotees: Happelahusesse lisatud katlakivi (CaCO lahustub täielikult. Katse tulemus: Katlakivi ei lagunenud täielikult, kuna katlakivis oli osa ka kergemaid karbonaate siis võtsin CaCO ilmselt ülehulgas. Jääk oli tingitud mol suhtest. Kaalusin puhta filterpaberi keskmise massi, 0.8752g
annaabi.ee 
