Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n�
REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID SOOL + VESI HCl + MgO MgCl2 + H2O + SOOL UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S NB! Reaktsioon toimub siis, kui uus tekkiv happe on reageerivast happest nõrgem või lenduvam või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). + METALL SOOL + VESINIK 2HCl + Zn ZnCl2 + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinik
Aineklassid Happed Happed koosnevad vesinikust (H) ja happejäägist. Need jagunevad kaheks: 1) Tugevad happed: 2) Nõrgad happed: HCl, HSO, HNO HSiO, HS, HSO, HCO Happed tekivad: Happeline oksiid + vesi hape (SiO ei reageeri) Reaktsioonivõrrandid: Neutraliseerimise reaktsioon 1) Hape + alus sool + vesi HCl + NaOH NaCl + HO 2) Hape + aluseline oksiid sool + vesi Vaata pingerida! HSO + NaO NaSO + HO 3) Hape + metall sool + vesinik HNO + Na NaNO + H 4) Hape + sool hape + sool CaCO + HCl CaCl + HCO Tingimused: *Tekib nõrgem või lenduvam hape *Tekib sade Oksiidid Oksiidid koosnevad mittemetallist või metallist ja hapnikust (O). Jagunevad samuti kaheks: 1) Aluselised oksiidid: metall + O 2) Happel
(nõrk hapnikhape laguneb oksiid + vesi) *leelis- ja leelismuldmetallid reageerivad esmalt veega, tekib leelis, mis Na2S + 2HCl = 2NaCl + H2S 2. Alus + happeline oksiid = sool + vesi 2 NaOH + SO3 = Na2SO4 + H2O reageerib soolalahusega * sulfit + tugev hape = sool + vääveldioksiid + vesi 2Na+ 2H2O =2 NaOH + H2 Na2SO3 + 2HCl = 2NaCl + SO2 + H2O 3. Tugev alus (leelis) + sool = sool + nõrk alus
või ioone kristalliks. Keemiline side on ühine elektronpaar. Keemiline reaktsioon keemiliste sidemete ümberkujunemise protsess. Keemilise reaktsiooni käigus lagunevad ja tekkivad keemilised sidemed. Keemilise sideme tekkepõhjus on kas aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumine või aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumine (iooniline side). Elektronegatiivsus iseloomustab jõudu, millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone (ühist elektronpaari). Kovalentne keemiline side aatomitevaheline side molekulis. On tingitud ühise elektronpaari tõmbumisest üheaegselt mõlema aatomi tuumaga. Tekib sarnaste elementide vahel (elektronegatiivsus väiksem kui 1,9). Jagatakse polaarne ja mittepolaarne kovalentne side. Polaarne kovalentne side on keemiline side, milles aatomeid siduv ühine elektronpaar on
või ioone kristalliks. Keemiline side on ühine elektronpaar. Keemiline reaktsioon keemiliste sidemete ümberkujunemise protsess. Keemilise reaktsiooni käigus lagunevad ja tekkivad keemilised sidemed. Keemilise sideme tekkepõhjus on kas aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumine või aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumine (iooniline side). Elektronegatiivsus iseloomustab jõudu, millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone (ühist elektronpaari). Kovalentne keemiline side aatomitevaheline side molekulis. On tingitud ühise elektronpaari tõmbumisest üheaegselt mõlema aatomi tuumaga. Tekib sarnaste elementide vahel (elektronegatiivsus väiksem kui 1,9). Jagatakse polaarne ja mittepolaarne kovalentne side. Polaarne kovalentne side on keemiline side, milles aatomeid siduv ühine elektronpaar on
metallide aktiivsuse rida) Aktiivsed metallid (K-Mg) reag. külma veega, tekivad leelis ja H2 Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2 Keskm. aktiivsusega metallid reag. veeauruga, tekivad oksiid ja H2 Zn+H2O=ZnO+H2 Väheaktiivsed metallid (alates Ni-st) ei reageeri veega Reageerimine hapetega: (vt. metallide aktiivsuse rida) Vesinikust eespoololevad metallid tõrjuvad hapetest(v.a.HNO3 ja kontsentreeritud H2SO4) vesiniku välja: Zn+2HCl=ZnCl2+H2 Reageerimine sooladega: (vt. metallide aktiivsuse rida) Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall: Zn+CuCl2=ZnCl2+Cu Erandid:Väga aktiivsed metallid(mis reageerivad külma veega) eelistatult reageerivad soola vesilahuses oleva veega, tekitades leelise ja vesiniku ning tekkinud leelis reageerib edasi soolaga: 2Na+CuCl2+2H2O= Cu(OH)2+2NaCl+H2 2Na+ 2H2O=2NaOH+H2 2NaOH+CuCl2=Cu(OH)2+2NaCl Metallide saamine.
või ioone kristalliks. Keemiline side on ühine elektronpaar. Keemiline reaktsioon keemiliste sidemete ümberkujunemise protsess. Keemilise reaktsiooni käigus lagunevad ja tekkivad keemilised sidemed. Keemilise sideme tekkepõhjus on kas aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumine või aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumine (iooniline side). Elektronegatiivsus iseloomustab jõudu, millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone (ühist elektronpaari). Kovalentne keemiline side aatomitevaheline side molekulis. On tingitud ühise elektronpaari tõmbumisest üheaegselt mõlema aatomi tuumaga. Tekib sarnaste elementide vahel (elektronegatiivsus väiksem kui 1,9). Jagatakse polaarne ja mittepolaarne kovalentne side. Polaarne kovalentne side on keemiline side, milles aatomeid siduv ühine elektronpaar on
Kõik kommentaarid