Kaljo Kiisk 1925-2007 Tuntud näitleja ning lavastaja Kaljo Kiisk oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil oli ta eelkõige aga tuntud kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Tema lavastatud olid ka mitmeid Eesti kultusfilmid, nagu "Vallatud kurvid" (1959), "Keskpäevane praam" (1967),
MADELEINE LEININGER 1925-2012 Marina Krupina Irina Solodova Ilja Pronin Polina Jakovleva Õ16 • Sündis 13.juulil 1925 aastal • Õendusabi teoreerik, professor ja arendaja mõiste kultuuridevahelises õenduses • Sünnikoht oli Suttonis, Nebraska osariigis • Esimene ülikoolitasemel täeinduskoolituse saanud õde, kellel on doktorikraad (PhD) kultuuri- ja sotsiaalantropoloogias • Pani aluse transkultuurilise õendustööle • Üks transkultuurilise õendustöö ja inimliku hoolitsuse teooria juhtfiguuridest KARJÄÄR • Bakalureusekraad 1950 – peaaineks bioloogia ja
KONRAD WILHELM MÄGI 1878 - 1925 Konrad Wilhelm Mägi (1. november 1878 Tartumaa, Hellenurme mõis 15. august 1925 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. KONRAD WILHELM MÄGI ELULOOLISI FAKTE 1878 -- Konrad Mägi sünnib 1. novembril Hellenurmes mõisavalitseja Andres Mäe peres viienda lapsena. 19031905 -- Õpib Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskoolis vabakuulajana Amandus Adamsoni puunikerdusklassis. 1906 -- Maalib koos N. Triigi ja Al. Tassaga Ahvenamaal 19061907 -- Helsingis (Soome).
Sellises situatsioonis võeti 1924.a. vastu Dawes`i plaan (nimi USA riigi- ja pangandustegelase järgi): Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati; Saksa majanduse jaluleseadmiseks anti talle laene. · Dawes`i plaan rahuldas Saksamaad (Weimari vabariiki), aitas leevendada majanduskriisi, viis Prantsuse okupatsioonivägede väljaviimiseni Ruhri piirkonnast ja lõppkokkuvõttes vähendas sõjaohtu Euroopas. 5. Locarno konverents / lepped 1925 (Vt.ka õpik lk. 118): · Majanduslike suhete parandamine Saksamaaga oli eelduseks ka poliitiliste suhete parandamisele; seda tehti Locarno konverentsil, kus esmakordselt võrdsetel alustel teistega osales ka Saksamaa. · Locarno konverentsi tähtsaim tulemus oli nn. Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt säilitama piiride puutumatuse Versailles`i rahulepingus sätestatud tingimustel
POPMUUSIKA EESTIS 1920, 30, 40, 1950 Eneli Nilbe 8.klass Popmuusika Eestis 1920 ● Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks ● Peamiselt levis pop- ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana) ● Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925.aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel) Popmuusika Eestis 1930 ● 1936. aastal toimus Estonia Kontserdisaalis Eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat ● Kuldne 7 oli aastatel 1936–1947 tegutsenud ansambel, mis oli publiku seas kõrgelt hinnatud Eesti džäss- ansambel ● Sving oli 30. aastatel valdav muusikastiil Popmuusika Eestis 1940
Carl Orff 10.07.1895-29.03.1982 20.sajandi saksa helilooja Carl Orff sündis Baieris sõjaväelase peres. Alustas 5 aastaselt klaveri õppimist. Sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias. Pärast muusikaakadeemia lõpetamist töötas Müncheni väikeses teatris kontertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda : Alice Solscher (1920- 1925),Alice Willert (1939-1953),Luise Rinder (1954-1959) ja Liselotte Schmitz (1960) Ainus laps Godela,tema esimesest abielust. Alates 1925.aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika-ja tantsukoolis. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile,koorile ja solistidele `'Carmina Burana'' (1937) On kirjutanud muinasjuttoopereid `'Kuu'' (1939) `'Tark naine'' (1943) Muusikalise tausta tragöödiale `'Antigone'' (1949)
KONRAD WILHELM MÄGI 1878 1925 Sündinud 1. november, 1878 Hellenurme mõis, Eesti Surnud 15. august, 1925 Tartu, Eesti Rahvus Eestlane Tegevusala Maal, joonistamine Kunstivool ekspressionism Tuntud teoseid Madonna (1923-1924) Elukäik Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas
mõisateénijate pojana. 1909. aastal pöördus perekond Eestisse, kus ta isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunstikooli. Pärast Tallinna Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases. 1922-1923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust. 1946.a pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi, mis jäi ka tema viimaseks elupaigaks. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a maovähki. Viiralt lahkus 55-aastasena ning ainsa eestlasena on ta maetud Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Looming 1923-1925 oli ta eriti töökas raamatugraafikas, illustreerides Juhan Jaigi "Võrumaa jutud.
aasta oktoobris õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Selle järel 1922-1923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Lõpetanud Dresdeni Akadeemia asus Eduard Viiralt tagasi elama Tartusse. Viiraldi varasemates töödes oli näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud olid valdavad ta hilisemates töödes. Edasisel perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 1923-1925 illustreeris ta Juhan Jaigi ,,Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi ,,Muinasjutud", 1924-1925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 ,,Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur." ja 1928 Aleksandr Puskini ,,Gabrieliidid". 1925. aastal sai Viiralt Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaasta stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi. 1925-1939 elas ta Pariisis, seejärel tuli ta tagasi Eestisse. 1946. aastal pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi.
01.1884-26.11.1982) oli helilooja, dirigent ja pedagoog. Juhan Aavik õppis : o Pirmastu vallakoolis (1890–1893), o Paistu kihelkonnakoolis (1893–1897) o Viljandi linnakoolis (1897–1901). Pärast seda läks Peterburi, kus lõpetas Peterburi Konservatooriumi trompeti erialal 1907. ja kompositsiooni erialal 1911. aastal. Tartu 1911–1923 oli ta Tartu Vanemuise Teatri sümfooniaorkestri dirigent. 1911–1925 segakoori dirigent. 1911–1918 õpetas ta muusikat Tartu koolides. 1919. aastal oli ta Vabadussõjas vabatahtlik, Tartu kaitsepataljoni ja 8. jalaväepolgu kapellmeister. 1922–1925 juhatas ta Tartu Üliõpilassegakoori. Aastatel 1919–1925 oli ta Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor. Alates 1919. aastast oli ta ühtlasi Tartu Õpetajate Seminari muusikaõpetaja ja Eesti Helikunsti Seltsi esimees. Tallinn
Koostanud emakeeleõpikuid ja lugemikke, avaldanud luuletusi, lühiproosat, näidendeid. Eesti NSV teeneline õpetaja (1945). 1920.-1930. aastatel ja hiljemgi andis välja mitmeid emakeele ja kirjanduse õppematerjale. Ilukirjanduslikku tegevust alustas filosoofiliste miniatuuride kirjutamisega perekondlikule kirjanduse, teaduse ja kunsti ajakirjale "Eesti Kodu", debüteeris laastuga"Elu" (1909). On kirjutanud tehniliselt meisterlikku luulet, novelle, katsetanud draama alal (nt "Painajad", 1925). Avaldanud luuletuskogud "Lambi valgel" (1914), "Vaikus" (1918), "Päikeseratas" (1922) ja "Läbi öö" (1925). 1920. aastate algul avaldas üksikuid luuletusi (jm) kesksetes kirjanduslikes ajakirjades "Odamees", "Ilo", "Tarapita" ja "Looming", alates 1925. aastast ilmuvad põhiliselt laste- ja noortejutud. Kuigi tema luules on hinnatav klassikalise värsitehnika valdamine (sh sonetipärjad), jääb Reimani luule koolitöö kõrval harrastuslikuks.
noormees,kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset,valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli.1922-1923 jätkas Eduard oma õpinguid "Pallases" stipendiaadina Dresdeni Kunstiakadeemias skulptuurierialal, kus teda õpetas peamiselt S.Werner.Samal ajal töötas ta P.Wenzeli vasetrükikojas, täiendades end ka graafika alal.1923.aastal pöördus ta tagasi "Pallasesse" ning lõpetas 1924.aastal kujuri ja graafikuna.1924-1925 oli samas ka graafikaõppejõud.1945.aastal sattus sõjakeerises Rootsi.1925-1939 aastatel elas ta Pariisis,seejärel tuli ta tagasi Eestisse.1946.aasta sügisel pöördus Eduard lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena ja maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisi.Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid
Charlotte Perriand, kutsub teda oma stuudiosse. Tema nõbu, Pierre Jeanneret, samuti osales paljudel kujundustel. Enne Perriandi saabumist oli Le Corbusier valmis esitama oma mööbelprojektid, nagu näiteks lihtsast tükist valmistanud Thoneti ettevõte, mis on valmistatud Le Corbusieri mustreid 1930-datel. 1928-ndatel hakkasid Le Corbusier ja Perriand meisterdama mööblit Le Corbusieri kirjeldatud oma 1925 raamatust L'art Décoratif d'aujourd'hui. Raamatus ta määratleb kolme erinevat mööbli tüüpi: tüüp-vajadustele,-mööbli ja inimese osa objektidest. Ta määratles inimese osa objekte nagu: " Tüüp-vajadustele,-ülesandeid, seega tüüpi objektid ja liik-mööbel. Inim-osa eesmärk on kuulekas sulane. Hea teenistuja on varjatud ja füüsilisest isikust selleks, et mitte jätta oma isandat tasuta. Kindlasti kunstiteosed on tööriistad, ilusad tööriistad
1925 - 2007 : 15 1925 : , : CCCP, : : 1955--2007 , - . , . 1955 . 1956 1989 . 1955 « ». « » (1959) « », « », « », «», « », « », « », « » 1, «» (). . . . 1- . M
Kordamine ptk. 9, 9a, 9b, 10b 1. Olulisemad aastaarvud 1. Eesti Vabariigi välja kuulutamine 24. veebruar 1918 2. Eesti Vabadussõda - 28. november 1918 2. veebruar 1920 (Tartu rahu) 3. ametisse kinnitati esimene Eesti Vabariigi president - 1937 4. kommunistide mäss ehk riigipöördekatse Tallinnas 1. detsember 1924 5. võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 15. juuni 1920 6. Maareform ehk mõisamaade riigistamine 1919 8. Kultuurautonoomia seadus - 1925 7. Eesti Vabariik võeti Rahvasteliidu liikmeks - 1922 13. Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930. Ndate algul kõige mõjukamaks poliitiliseks liikumiseks Eestis Kultuurautonoomia - Võeti vastu 1925 - seadus, mille järgi Eestis elavatel
- Agressorite blokk -Natsi- Saksamaa kujunemine (Weimari vabariik) (1919-1933) Saksamaa kaotatud alad: Poola koridor Poznan ja Ida-Pommer; Prantsusmaa juurest Elsass Lotring ; Poolast Sileesia. Weimari vabariigiks nim. Rahvuskogu poolt 31.juunil 1919 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel moodustatud vabariiki. Põhiseadus jõustus 11. Augustil 1919. Riigipäev oli kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks. (Presidentaalne vabariik) I president Friedrich Ebert (1919-1925) II president Paul Hindenburg (1925-1934) I maailmasõja aegne saksa rahvuskangelane, kes juhtis saksa vägesid idarindel. NSDAP Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate alguses oli üks paljudest väikeparteidest, kuid karismaatilise liidri Adolf Hitleri juhtimisel tõusis 1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus''
komm partei) ,, 1924 ,,kontrakompositsioon ,,Illustratsioon V" 1924 Majakovski ,,Pioneer fanfaariga" poeemile"Lenin" 1929 1930 ,,Kompa I sinise ja kollasega" 1925 ,,Romb sinise kollase ja punasega" Rotterdamis" 1925-30 ,,Mokakann" 1923-24 ,,Dissonantide BEYER kontrakompositsioon XVL"1925 ,,Vaike ristkulikutega tekk" 1923-24
osalemine Vabadussõjas. Aastal 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Enne sõda elas Viiralt 14 aastat Prantsusmaal, lisaks sellele aasta ka Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis viibides. Aastal 1945 sattus Viiralt Rootsi, sealt uuesti Pariisi, kus ta suri aastal 154. Seal maeti ta ainsa eestlasena maetud Pere-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. 2 Lisaks graafikale tegutses Viiralt ka raamatute illustreerimisega. Aastatel 1923-1925 illustreeris Viiralt J.Jaigi ,,Võrumaa jutud", 1925 J.Kõrvi ,,Muinasjutud", 1924-1925 E.Tannmanni usuõpetuse lugemikud ning 1026 aastal koguteose ,,Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur". Võimeka graafikuna töötas ta ka puulõikes, akvatinas, litos ja monotüüpias. Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu-ja linoollõiked ning 1917 aastast esimesed ofordi-ja estambika katsetused. Sellele järgneval perioodil oli ta edukas raamatute illustreerimisel. 3
; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direktori kt. ja 1929-40 direktor; 1940-41 J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli direktor; 1942.44 "Pallase" (1942-43 Kõrgemate Kujutava Kunsti Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Põgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus töötas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Käis 1920, 1923 ja 1926 õpireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Loometee algusest (1913-20) pärineb plastilise vormiga joonistusi, varasemad juugendlikud (Kain, 1913, tushsh), hilisemad ekspressionistlikud (Ambuja, 1918-19, Sammuvad aktid, 1920-22, mõlemad pliiats), samas laadis on "Siuru" III albumi illustratsioonid (1919)
* 1901–1914: otsingute ja katsetuste periood. realistlikud jutustused ja novellid ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste luuletuste palad(poeem "Meri" ja "Kätki laul"). Varasemad tööd on koondatud kogusse "Liivakell" I–II (1919, 1920). Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on jutustus "Siil" (1901), novell "Hunt" (1903), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas" (1913). *1914–1925: kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism. Jäävväärtuslik on omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming. Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915), uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925). *1925–1971: psühholoogilise realismi periood. Selle perioodi tähtsaim näide on romaan
reparatsioonid-sõjakahjud,mida saksa pidi võitjate ja kaotajate vahel.Suur kolmik- tõsta,likvideerida tööpuuduse ja tõsta elatustaset.Patsifism-(1920-1930) hüvitama.rahvasteliit-1920.pidi riikidevahelisi tülisid lahendama. locarno Usa(W.Wilson),Uk(D.L.George),Prantsusmaa(Clemenceau).versailles rahuajastu 1929-Usa majanduskriis.sellega seoses tuli paljudes riikides konverents-1925,arutati kuidas edasi minna,töötati välja reini pakt ja briand- rahuleping-1919,saksa ja võitjate vahel.kuulutati saksa diktatuur.pariisi rahukonv-1919-1920.töötati välja püsivad rahulepingud kellogi pakt. miks loodi diktatuurid-sest arvati,et demokraatia ei too riike sõjasüüdlaseks.reparatsioonid-sõjakahjud,mida saksa pidi võitjate ja kaotajate vahel.Suur kolmik- kriisist välja
juhatajana. Seejärel sai temast kutseline kirjanik Kärstnas Kodu pisitalus. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Hiljem oli ta lühikest aega õpetaja Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). Teosed 1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi ja novelle. Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega. Ta avaldas luulekogud "Mulgimaa" (Tartu, 1919), "Inimen" (Tartu, 1925), "Tõus ja mõõn" (Tartu, 1931), "Kolletuspäev" (Tartu, 1934), "Mälestuste maja" (Tartu, 1936) ja "Linnulaul" (Tartu, 1937), novellikogud "Kuldblond neitsi" (1925) ja "Roheline sisalik" (Tartu, 1925) jm. Kujundirikkais ja humoorikais luuletustes kasutab H. Adamson tihti murdekeelt. Kirjutanud ka esperanto keeles. 1928. aastal ilmus lapsepõlvemälestusraamat "Kuldsel elukoidikul". Hiljem on avaldatud luulekogud "Kolm pilku" (Geislingen, 1947), "Kogutud luuletused"
, , . . , , . 1922 , 1922 . «» «» . « », - « » « ». 1923 1923 ( , ), -. , -- «» , -- . 1924 1924 . -- « », « », «», «» « », ( ) . , « » , , . « »[3], , -, . « » «» - . , , , , , . 1928 . 1925 « » (1926) 1925 , . ( ), -- « » «» , . , . , , . « » «». , «». 1926 1926 -- , . , , . ( ) -- «» « » . « », -- , « ». . , . , . « » , , , . , , -- , -- . , . , : , : , , -- , -- [3].
KORDAMINE AJALOO KT / Lisaks õpikust paragrahv 17 & 18 (Kultuurielu) Kultuur 1920nd: 1. 1919 Tartu ülikooli avaaktus / taasavamine rahvusliku ülikoolina (eesti keel) (1632 I korda avati Tartu ülikool) Probleem: Polnud Eesti teadureid. 1920- avalike algkoolide seadus (6.kl algkool 5.kl keskkooli) 1922- avalike keskkoolide seadus 1925 kultuur autonoomia seadus 1925 kultuurkapitali seadus (toetatid kunsti, muusikat, arhidektuuri....) Eesti Vabariigi aegsed kirjanikud, kunstnikud : Tammsaare, Ristikivi, Under, August Gailit, Duglas,. Kunstnikud: Viiralt, Konrad Mägi, Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik, Adamson Eerik. Muusikud: Mart Saar Teadlased: O. Loorits ajalooteadlane (uskumused, kombed) J. Mägiste - Keeleteadlane P.Kogerman Rahvuslikteadus (põlevkivikeemik) L.Puusepp arstiteadus (neurokirurg) Th
" Elukäik. *Friedebert Mihkelson sündis 2, märtsil Tartumaal Ahja mõisas. *Kanepi kihelkond, Kirepi mõis (teine kodu) *1897- 1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis *1901 asus elama Tartusse *1901-1903 õppis Tartu linnakoolis *1904-1905 õppis H.Treffneri(poistekool) gümnaasiumis *1906-1917 pagulasaastad *1917 asus elama Tartusse *Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) *1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele *Suri 15. aprill 1971 aastal. Looming 1. 1901-1909 2. 1914-1925 3. 1935-1971 Realistlikud teosed: *1901 jutustus,, Siil" *1903 novell ,,Hunt" *1905 novell ,,Hingemaa" *1908 poeem ,,Meri" Uusromantilised teosed : *1908 novellikogu ,,Kahekesi" *1913 novellikogu ,, Õhtu taevas" *1913 valikkogu ,,Liivakell" Tähtsamad novellikogud *1917 novellikogu ,,Saatus *1920 ,,Raskuse vaim" *1925 ,,Hingede rändamine" Romaanid : * 1915 ,,Felix Ormusson" *1937 ,,Väike Illimar" Tuglas novellistina
Frida Kahlo Mariliis Taal 12c Biograafia Sündis 06. juunil 1907 Mehhikos Ema oli mehhiklanna Matilde Kahlo Isa oli juudisaksa fotograaf Guillermo Kahlo. Õpingud 1922 astus naine Escuela National Preparatoria de Mexico D.F sel ajal Mehhiko üks lugupeetavamaid haridusasutusi. 1925 õppis gravüüritehnikat Fernando Fernandese käe all. Õnnetus 17. septembril 1925 sattus naine autobussiõnnetuse kus sai püsivaid vigastusi. Kunstnikukarjäär 1926 alustas Frida maalimisega Esimene autoportree Esimene tutvus Mehhiko väikese kunstnike ringiga 1938 esimene näitus New York'is Julien Levy nimelises galeriis 1939 avas ta tänu Bretónile näituse Pariisis Renón'i ja Collea galeriis. Raam 19371938 Portree iseendast okastraat kaelakee ja koolibriga 1940 Murdunud veerg 1944 Juured 1943 Lootuseta 1945
Üheskoos võitsidki nad Tannenbergi lahingu ning kindlustasid Venemaa pealetungi peatamise. Novembris 1914 määrati Hindenburg Idarinde juhatajaks ning ta sai feldmarssali aukraadi. Aastatel 19141916 saavutati tema juhtimisel Esimeses maailmasõjas olulisi võite. 1916. aasta 30. augustil määrati Hindenburg Saksamaa keisririigi sõjavägede Peastaabi ülemaks . Aastal 1919 läks ta uuesti erru ning plaanis avalikust elust täielikult tagasi tõmbuda. Siiski naases ta taas avalikuse ette 1925. aastal toimunud presidendivalimistel. Ei leidunud ühtegi tugevat kandidaati ning lõpuks plaaniti ametisse seada kompromisskandidaat Wilhelm Marx, kes ei sobinud aga konservatiividele ning need hakkasid Hindenburgi keelitama, et ta oma kandidatuuri üles seaks. Lõpuks Hindenburg nõustuski ning võitis sõltumatu kandidaadina valimised teises hääletusvoorus, mis toimus 26. aprill 1925. Hindendburgil õnnestus valimised võita suuresti tänu tema Saksamaa suurima sõjakangelase staatusele
S e rge i A l e ks a n d ro v i t s J e s s e n i n Poeet jumala armust Sündis 3. oktoober 1895 Konstantinovo Rjazani kubermang Talupoja perekonnast Suri 28. detsember 1925 Leningrad Sensuaalne küla- ja looduslaulik Gümnaasium Moskva (trükkikoda) Rahvaülikool Petrograd (Blok) Värsked, elurõõmsad, looduslähedased värsid Moeluuletaja 1916. a esikkogu " Radunitsa " Revolutsioon (nukrus, isiklik kurbloomus) Igast embusest hinge jääb kurd. Ei mind keegi saa endale päris. Minu õnn on nii terav ja kurb, et ta elu mul tükkideks närib. 1919. a liitus imazinistidega * täielik vabadus ainestiku ja luulevormide valikul
Porto 1835 2205 x 1330 1700 x Alicante 1345 1625 x 1605 1845 x Fuerteventura x x x x Gran Canaria x 0640 1215 x x Lanzarote x x x x Malaga 1625 1925 1640 1940 x 1625 1925 Sevilla 1835 2125 1900 2150 1900 2150 x Tenerife Sth 1720 2225 0625 1200 x 1720 2255 LONDON LUTON ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV Tallinn - London Luton 1255 1355 x 1305 1405 x ---> ---> ---> London Lutonist väljuvad lennud
WIIRALT JA PALLAS • 11.-18. mai 1924 toimus kooli esimese lennu õpilaste näitus. • Wiiraltilt oli näitusel 114 teost - illustratsioone, joonistusi, estampe ja kolm portreeskulptuuri. • Eksamikomisjon hindas tema väljapaneku väga heaks ning andis talle lõpudiplomi nr 1. • Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit. „Neegripead“ Pariis 1925-1938 • 1925. aastal määras vastloodud Eesti Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus Wiiraltile aastase stipendiumi enesetäiendamiseks Pariisis. Paraku pummeldati sõiduraha pärast kättesaamist Tallinnas koos sõpradega maha. • Septembris määrati talle stipendium uuesti tingimusel, et ta viibiks kuus kuud välismaal. • 4. novembril algas Tartust sõit üle Berliini ja Kölni Pariisi poole, kuhu kunstnik saabus 8. novembril 1925.
Tuntuim vene esindaja Vladimir Majakovski (1893 – 1930) Kubism – tekkis algul maalikunstis 1907. aasta paiku. Elementide teadlik lahti- ja ümberharutamine luules uuteks tervikuteks.Tuntuim esindaja Guillaume Apollinaire (Guillelmus Apollinaris de Kostrowitzky, 1880 – 1918) – poola päritolu prantsuse luuletaja Imažism (inglise k. imagism, sõnast „image“, „kujund“) – esines a. 1914 – 1917, rajaja Ezra Pound (1885 – 1972), esindajaid: Ezra Pound, Amy Lowell (1874 – 1925) Imažismi põhimõtted: luuletus peab keskenduma ühele kujundile; täpsemalt kirjutamispõhimõtteid kolm: 1) tegeleda otseselt „asjaga“, olgu see objektiivne või subjektiivne; 2) mitte kasutada ühtki sõna, mis kujutamisele kaasa ei aita; 3) kujundada rütmi muusikalise fraasi taktis, mitte metronoomi (ajamõõtja) tiksumise taktis. Vortitsism (inglise k. vorticism, ladina k. sõnast „vortex“, „keeris“) – selle voolu rajas Ezra Pound pärast
) CeIGeAErrErr 18871968 Pranslane kuid tegutses New Yorgis. Trepist alla tulev akt 1912 Õli lõuendil Fontään 1915 Readymade Jalgratta ratas 1913 Readymade L. H. O. O. Q. "Mona Lisa" reproduktsioon 1919 Armastuse paraad 1917 18791953 Maalis veidraid masinaid ja tegi iroonilisi kollaze juhuslikest ainetest. Portrait de femme aux allumettes, No 1 1923 1925 I see again in memory my dear Udnie õli, lõuend Ici, c'est ici Stieglitz (See siin on Stieglitz) 1915 joonistus amorous parade 1917 õli alusel la fille nee sans mere 1916-1917 akvarell, segatehnika cézanne'i portree 1920 segatehnika 18871966 Saksamaa/Prantsusmaa Alguses eelistas kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest, hiljem hakkas
· Dadaism, Marcel Duchamp'i pärand · Abstrakse ekspressionismi pila Neodada · Maalikunst asendus assamblaaziga 1950. aastail · Utiilikunst ehk junk art · Dada pärandi meenutamine , taaselustamine, laiendamine Yves Klein (1928-1962) · ühevärvilised, siledad lõuendid · sinine = kõige abstraksem, immateriaalsem ja vabam subjektiivsest emotsioonist Video http://www.youtube.com/watch? v=6m8U4F1nUNE Jean Tinguely (1925-1991) · Materjaliks tsivilisatsiooni jäägid ehk vanade masinate osad, juhuslikud esemed · Ehitas joonistusmasinaid, ennastpurustavaid masinaid Baluba nr. 3. Puit, metall, hõõglambid ja mootor. 1959 Niki de Saint Phalle (1930-2002) · Tinguley abikaasa · Hiiglaslikud ümaravormilised, kirjuks maalitud, hüplevad plastikust naisefiguurid e. Nanad · Kehastavad mehelikkust ja naiselikkust/
· Sääsed (1927) · The sound and the Fury (1929) · As I Lay Dying (1930) · Torn (1935) · Absalom, Absalom! (1936) · Kui ma unustan Sind Jeruusalemma (1939) · Hamlet (1940) · Reekviem Nun (1951) · Linn (1957) · Mansion (1959) · Reivers (1962) · Hälin ja raev(1928) · Kui ma olin suremas(1930) 6 Novellid "Maandumine Luck" (1919) "New Orleans" "Armukadedus" (1925) ,,Jumal" (1925) "Päikeseloojang" (1925) "Laps õpib" (1925) "Kodu" (1925) "Episood" (1925) "Võit" (1931) 7 Luule · Visioon Kevadel(1921) · Marmor Faun(1924) · Roheline oks(1933) · See Maa(1932) · Helen, kurameerimine ja Mississippi Poems(1982) 8 Hälin ja raev Hälin ja raev asetseb kirjaniku poolt välja mõeldud Yoknapatawpha maakonnas. Raamat keskendub
SERGEI JESSENIN 1895-1925 S.Jessenin on jäänud Venemaa üheks hinnatavamaks ja loetavamaks poeediks tänaseni. Samas pole tema looming lokaalne vene nähtus Jessenini luulet on tõlgitud rohkem kui sajasse keelde. S.Jessenini loomingu populaarsust toetab ere isikumüüt, mida viimastel aastatel on uute materjalidega täiendatud. 1989-90 alanud poleemika Jessenini surma asjaolude ümber pole senini leidnud veenvat lahendust. Eluloost S
1914. aastal alustas Freud küll õpetajakarjääri, kuid samal ajal süvenes ta huvi ka psühhoanalüüsi vastu. Ta hakkas tõlkima oma isa töid saksa keelde ja saatis isale oma unenägude kirjeldusi, et tema neid analüüsiks. 1922. aastal esitas Anna oma töö lapseea fantaasiatest Viini Psühhoanalüüsi Ühingule ja sai ka ise psühhoanalüütikuks. EDU VIINI PSÜHHOANALÜÜSI ÜHENDUSES 1925–1928 oli ta Viini Psühhoanalüütikute Ühenduse juhataja. 1925–1934Rahvusvahelise Psühhoanalüütika assotsiatsiooni sekretär. 1935. aastal sai ta Viini Psühhoanalüütilise Õppe Instituudi direktoriks. KAHE NAISE SÕPRUS 1925. aasta sügisel kohtus Anna nelja lapse emaga, Dorothy Burlinghaimiga. Ta lahutas oma laste isast, sest mehel oli psüühiline häire, mis naise arvates
üheparteisüsteem esitasid riigile võimu haarata, ei (kommunism) ultimaatumi, kui õnnestunud. 1921 soove ei täideta 1918 toimus kommunistidevastane korraldatakse mäss riigipöre, keiser ülestõus Kroonlinnas Rooma.Tehti. kukutati, vabariik 1924 veeb. suri Lenin 1925 saavutati 1922 Saksamaa ja Ajalised 1928 Esimene 5- võimutäius: Venemaa sõlmisid määratlused aastane plaan. üheparteisüsteem, lepingu Versaille 1932-1933 suur koonduslaagrid süsteemi vastu näljahäda, teisitimõtlejatele, 1925 Lacarno sundkollektiviseerimine südikaadid. konverents
Bauhaus püüdis õpetada sääraseid väärtusi nagu lihtne, selge disain; abstraktsioon; masstoodang; hästi üles ehitatud keskkonna külbelised ja majanduslikud eelised; demokraatia. Joost Smidti plakat Bauhausi näituse jaoks, mis toimus Weimaris, juuli-september 1923. Bauhausi kunstnikud said juba algusest peale aru, kui tähtis on graafiline disain kooli korporatiivse identiteedi ja kujutluspildi väljendamise vahendina. Paul Klee oli Bauhausi(alates 1925. aastast, avaldas Pedagoogilise sketsiraamatu ja esitles oma teost Pariisis sürrealistide näitusel) pühendunud õpetaja ning andeks poeet ja muusik. Tema äeldud on ka lause: ,,Mida hirmuäratavamaks muutub maailm... seda abstraktsemaks muutub kunst; muredeta maailm loob realistliku kunsti." Paul Klee ,,Kuldkalake" 1925-1926, 50 x 69 cm, õli akvarell, Hamburg: Kunsthalle.
• Pärast ema surma 1895 ja poolõde Stella surma 1897 kannatas Virginia kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude all • Abiellus Leonard Woolfiga 1912 • Lõpetas elu enesetapuga 1941. aastal Looming • Professionaalset kirjanduslikku tegevust alustas 1900. aastal • Romaanide eripäraks on järjepidevalt kulgeva süžee puudumine • Oma esimese romaani „Merereis“ avaldas venna abiga 1915. aastal • Kõige isiklikum romaan „Proua Dalloway“(1925) • Tuntuimaks osutus autobiograafiline rooman „Tuletorni juurde“(1927) • Viimane rooman „Vaatuste vahel“(1941) valmis otse enne kirjaniku vabasurma minekut Teosed • „Merereis" (1915) • „Jacobi tuba" (1922) • „Proua Dalloway" (1925) • „Tuletorni juurde" (1927) • „Orlando: elulugu" (1928) • „Oma tuba" (1929) (essee, mis tegi Woolfist feministliku kirjanduse klassiku) • „Lained" (1931) • „Aastad" (1931) • „Vaatuste vahel“(1945)
Konrad Wilhelm Mägi 1.november 1878 15. august 1925 Lapsepõlv Sündis Tartumaal, Hellenurma mõisa abivalitseja perekonnas viienda lapsena Harrastas innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala Õppekäik 18881889 Uderna ministeeriumikool 1890 Tartu Pelbergi algkool 1891 Tartu linnakool 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Selts, joonistuskursused; keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele
Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistja Simson" (Epha) * 1928 Edward Sheldon "Romaan" (Rita Cavallini) * 1929 Alexandre Dumas "Kameeliadaam" (Marguerite Gautier) * 1930 Bayard Veiller "Mary Dugani protsess" (Mary) * 1930 Victorien Sardou "Tosca" (Floria Tosca) * 1930 Anne Nichols "Iiri Roos" (Iiri Roos) * 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Maret) * 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi)
Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia". Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus nind kujutuslaad. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 1901-1914 - otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). 1914-1925 - kõrgperiood; novellid, uus-romantism. Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu "Saatus"). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. 1925-1971 - psühholoogiline realism. Romaaniga "Väike Illimas" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismi. Ta viljeles ka kirjanduse lühizanre ("´Marginaalia") ja tõlkis meisterlikult
Briandi-Kellogi pakti sõlmimine -1928 "vaikiva ajastu" algus Eestis -1934 Genova konverents -1922 Eesti Vabariigi iseseisvumine -24.veeb.1928 Suur ülemaailmne majanduskriis -1929 - 1933 Komiterni loomine -1919 Berliini-Rooma telg -1936 Locarno konverents -1925 Võimule saab Hitler -1933 Kodusõda Hispaanias -1936 - 1939 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid maailmas 1920. Aastatel. Ptsifismi ajstu. Sõlmiti palju kokkuleppeid. Üks neist oli BriandiKellogi pakt 1928 aastal. Saksamaal oli raskuseid reparatsiooni maksmisega selleks koostati selle tasumiseks Davesi plaan.
ART DECO ookeanilaevade stiil- Art deco, meie ajastu viimane suur kunstivool, glamuurne ja külluslik, on praegu uuel tõusulainel. Art deco valitses maailmas aastatel 1925-1940, kuid selle mõjutusi võis interjöörides märgata veel kuuekümnendatelgi. Stiil kujunes välja Prantsusmaal ja ilmutas end esmakordselt 1925 . aastal Pariisis. Art deco vallutas hoobilt ameeriklaste südamed-nad võtsid stiili üle ,täiendasid seda Hollywoodi abiga ning viis aastat hiljem saatsid selle oma filmides Euroopasse tagasi. Art deco ühendab endas juugendi looklevad jooned ja klassitsismi sümmeetria, aga ka raskepärased kuubikukujulised vormid, Egiptuse motiivid, idamaise viimistletuse. Selles puudub igasugune tagasihoidlikkus. Stiil hõlmas endas külluslikke ookeanilaevade
NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim Berliinis. See ei õnnestu. Õnnestus aga 1919 aprillis Münchenis – tekkis Baieri Nõukogude Vabariik. Varsti see likvideeriti. 1919 – asutatakse NSDAP – Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Tööliste Partei. 1921 – partei juhiks saab Adolf Hitler. Füürer (Führer) – suur juht. 1923 – superinflatsioon Saksamaal.
Partei kõrgeimaks organiks oli partei kongress. Selle istungitel moodustati partei juht - NLKP KK I sekretär ja tähtsaim juhtorgan: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo. Nimetused läbi ajaloo Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (1898–1917) Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste (bolševike) Partei(1917– 1918) Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei(1918–1925) Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei (1925–1952) Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (1952–1991) Kasutatud kirjandus https://www.google.ee/search? q=NLKP&biw=1680&bih=949&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=NnK_VM3O MMnkaMzLgIAN&ved=0CAcQ_AUoAg&dpr=1#imgdii=_&imgrc=78RmhrjmEM0 gaM%253A%3BSEmbd632TuwxJM%3Bhttp%253A%252F%252Fopetaja.edu.ee %252Feuroopa_ja_baltimaad%252Fhtml%252Fimages%252FG1%252F56.jpg %3Bhttp%253A%252F%252Fopetaja.edu
❖ vanem vend Jaquese Villion ❖ 1927-1928 Lydie Sarazin-Lavassoriga ❖ 1954 Alexina Sattler Fontään ❖ 1917 ❖ 360x480x610 mm ❖ sanitaartehnika ja emailvärv Trepist alla tulev akt ❖ õlilõuendil ❖ 1912 L.H.O.O.Q 1919 Jalgratta ratas 1913 Hans (Jean) Arp ❖ 1887 - 1996 ❖ maalikunstnik, skulptor, kirjanik. ❖ üks dadaismi rajajatest ❖ 1917 hävitas kõik oma maalid ja alustas täiesti uuesti ❖ 1925 asus elama Pariisi ❖ eesnimeks Jean ❖ 1942 põgenes šveitsi Linnud akvaariumis 1920 puust reljeef Abstraktne kompositsioon 1915 puust reljeef Sinine kahe kontsaga king musta võlvi all 1925 Maalitud puu Metafüüsiline kunst ❖ Itaalia 1917 - 1921 ❖ terav valgus, varju kontrast, müstiline atmosfäär ❖ ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud ❖ värvid on tuhmid ❖ kujutati realistlikult, imelikke esemeid ruumis
1917. aasta augustis määrati ta Vilno sõjakooli taktika ja topograafia lektoriks, millisel kohal tegutses kuni kooli sulgemiseni 1918. aasta jaanuaris. Juhan Tõrvand Eestisse opteerumise järel teenis Click to edit Master text styles Tõrvand kaitseväes. 1925. aastal ülendati kindralmajoriks. 1925 kuni 1929 oli Second level Kindralstaabi, alates 1929. a. kuni 1934 Third level oli Kaitsevägede Staabi ülem. Fourth level 1935. aastal saadeti Tõrvand erru. Fifth level Arreteeriti seoses vapside protsessiga
Felidae family, native to the Americas. This large, solitary cat has the greatest range of any wild land mammal in the Western Hemisphere, extending from Yukon in Canada to the southern Andes of South America. An adaptable species, the cougar is found in every major North American habitat. The Mountain lions of Yellowstone region were significantly reduced by predator control measures during the early 1900s. It is reported that 121 lions were removed from the park between the years 1904 and 1925. Then, the remaining population was estimated to be 12 individuals. Mountain lions apparently existed at very low numbers between 1925 and 1940. They maintain a secretive profile in the Yellowstone region. Although the cougar population numbered in the hundreds during the early 1900s, controlled hunts between 1904 and 1925 decimated the population. Today, twenty to thirty-five mountain lions reportedly inhabit Yellowstone Park, but sightings are rare.
Saxony's. Peamiselt kujutab ta Esimeses maailmasõjas läbielatud traumasid, kus ta oli meedik. Ta on tuntud autoportreede poolest, ta maalis neid terve oma elu. Beckmann töö peegeldab ajastu radikaalseid muutusi nii kunstis kui ka ajaloos. 1937 a sai ta Honorary Empire auhinna ja kuldmedali City of Düsseldorf. Max Beckmann Tema kaks teost ostis National Gallery. Berliin omandas maali Koor ja Autoportree, kus ta on ülikonnas. 1925 valiti ta õpetama meistriklassi Städelschule Akadeemias kunsti. Tema õnn muutus, kui riiki asus juhtima Adolf Hitler, sest talle ei meeldinud moodne kunst ja ta suutis selle kiiresti riigis alla suruda. Aastal 1937 rohkem, kui 500 tema teost konfiskeeriti Saksamaa muuseumitest. 10 aastat elas ta vaesuses Amsterdamis, meeleheitlikult üritas ta saada endale viisat USAsse. 1944 katsetasid sakslased teda sõjaväkke võtta, hoolimata sellest, et ta oli 60 aastane
annaabi.ee 
