2004. aastal oli Kaljo Kiisk esimene kultuuriministeeriumi ning PÖFFi elutööpreemia laureaat. Kiisa ekraanikujud Lible ja kingsepp Johannes lähevad eestlasele südamesse, neis on inimlikku soojust, elutarkust, andeks¬andmist, eluga leppimist. See viimane joon kuulub ka eestlase eluvaate juurde. Libles ja kingsepp Johanneses tunneb end ära iga eestlane, sest selline see eestlane just ongi. Raskustele alla ei vannu, kangelaseks end ei upita. Sündinud 3.detsembril 1925 Ida-Virumaal, oli ta 17-18-aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile; noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder, mis tal läks korda vahetada taas tsiviilriietuse vastu siis, kui isamaa vabaks võitlemine oli juba võimatu. Seikluste ja juhustega pooleks, kuid see vahetus õnnestus. Üks andekas inimene jäi ellu. Ja mis pole ka vähetähtis, ta jäi kodumaale. 1946. aastal lõpetas Rakvere 1. keskkooli
MADELEINE LEININGER 1925-2012 Marina Krupina Irina Solodova Ilja Pronin Polina Jakovleva Õ16 • Sündis 13.juulil 1925 aastal • Õendusabi teoreerik, professor ja arendaja mõiste kultuuridevahelises õenduses • Sünnikoht oli Suttonis, Nebraska osariigis • Esimene ülikoolitasemel täeinduskoolituse saanud õde, kellel on doktorikraad (PhD) kultuuri- ja sotsiaalantropoloogias • Pani aluse transkultuurilise õendustööle • Üks transkultuurilise õendustöö ja inimliku hoolitsuse teooria juhtfiguuridest KARJÄÄR • Bakalureusekraad 1950 – peaaineks bioloogia ja
KONRAD WILHELM MÄGI 1878 - 1925 Konrad Wilhelm Mägi (1. november 1878 Tartumaa, Hellenurme mõis 15. august 1925 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. KONRAD WILHELM MÄGI ELULOOLISI FAKTE 1878 -- Konrad Mägi sünnib 1. novembril Hellenurmes mõisavalitseja Andres Mäe peres viienda lapsena. 19031905 -- Õpib Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskoolis vabakuulajana Amandus Adamsoni puunikerdusklassis. 1906 -- Maalib koos N. Triigi ja Al. Tassaga Ahvenamaal 19061907 -- Helsingis (Soome).
Sellises situatsioonis võeti 1924.a. vastu Dawes`i plaan (nimi USA riigi- ja pangandustegelase järgi): Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati; Saksa majanduse jaluleseadmiseks anti talle laene. · Dawes`i plaan rahuldas Saksamaad (Weimari vabariiki), aitas leevendada majanduskriisi, viis Prantsuse okupatsioonivägede väljaviimiseni Ruhri piirkonnast ja lõppkokkuvõttes vähendas sõjaohtu Euroopas. 5. Locarno konverents / lepped 1925 (Vt.ka õpik lk. 118): · Majanduslike suhete parandamine Saksamaaga oli eelduseks ka poliitiliste suhete parandamisele; seda tehti Locarno konverentsil, kus esmakordselt võrdsetel alustel teistega osales ka Saksamaa. · Locarno konverentsi tähtsaim tulemus oli nn. Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt säilitama piiride puutumatuse Versailles`i rahulepingus sätestatud tingimustel
POPMUUSIKA EESTIS 1920, 30, 40, 1950 Eneli Nilbe 8.klass Popmuusika Eestis 1920 ● Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks ● Peamiselt levis pop- ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana) ● Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925.aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel) Popmuusika Eestis 1930 ● 1936. aastal toimus Estonia Kontserdisaalis Eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat ● Kuldne 7 oli aastatel 1936–1947 tegutsenud ansambel, mis oli publiku seas kõrgelt hinnatud Eesti džäss- ansambel ● Sving oli 30. aastatel valdav muusikastiil Popmuusika Eestis 1940
10.07.1895-29.03.1982 20.sajandi saksa helilooja Carl Orff sündis Baieris sõjaväelase peres. Alustas 5 aastaselt klaveri õppimist. Sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias. Pärast muusikaakadeemia lõpetamist töötas Müncheni väikeses teatris kontertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda : Alice Solscher (1920- 1925),Alice Willert (1939-1953),Luise Rinder (1954-1959) ja Liselotte Schmitz (1960) Ainus laps Godela,tema esimesest abielust. Alates 1925.aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika-ja tantsukoolis. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile,koorile ja solistidele `'Carmina Burana'' (1937) On kirjutanud muinasjuttoopereid `'Kuu'' (1939) `'Tark naine'' (1943) Muusikalise tausta tragöödiale `'Antigone'' (1949) Muusika Shakespeare'i komöödiale `'Suveöö unenägu'' (1964) Ooperi või muusikalise etenduse `'Aegade lõpu komöödia'' (1972)
KONRAD WILHELM MÄGI 1878 1925 Sündinud 1. november, 1878 Hellenurme mõis, Eesti Surnud 15. august, 1925 Tartu, Eesti Rahvus Eestlane Tegevusala Maal, joonistamine Kunstivool ekspressionism Tuntud teoseid Madonna (1923-1924) Elukäik Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas
Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust. 1946.a pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi, mis jäi ka tema viimaseks elupaigaks. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a maovähki. Viiralt lahkus 55-aastasena ning ainsa eestlasena on ta maetud Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Looming 1923-1925 oli ta eriti töökas raamatugraafikas, illustreerides Juhan Jaigi "Võrumaa jutud. Aastal 1925 illusteeris ta Jakob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Pariisis Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuses sai ta 1925. a üheaastase stipendiumi ning seal valmisid tal järgmised tööd: "Põrgu", "Kabaree" ,"Jutlustaja", "Neegripead", "Claude" ja"Lamav tiiger". Sõjapäevadel valmisid Viiralti "Eesti neiu", "Viljandi maastik", "Virve" ning "Monika" jt.
Selle järel 1922-1923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Lõpetanud Dresdeni Akadeemia asus Eduard Viiralt tagasi elama Tartusse. Viiraldi varasemates töödes oli näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud olid valdavad ta hilisemates töödes. Edasisel perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 1923-1925 illustreeris ta Juhan Jaigi ,,Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi ,,Muinasjutud", 1924-1925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 ,,Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur." ja 1928 Aleksandr Puskini ,,Gabrieliidid". 1925. aastal sai Viiralt Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaasta stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi. 1925-1939 elas ta Pariisis, seejärel tuli ta tagasi Eestisse. 1946. aastal pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi. Eduard Viiralt suri 55 aastaselt Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954.
1911–1925 segakoori dirigent. 1911–1918 õpetas ta muusikat Tartu koolides. 1919. aastal oli ta Vabadussõjas vabatahtlik, Tartu kaitsepataljoni ja 8. jalaväepolgu kapellmeister. 1922–1925 juhatas ta Tartu Üliõpilassegakoori. Aastatel 1919–1925 oli ta Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor. Alates 1919. aastast oli ta ühtlasi Tartu Õpetajate Seminari muusikaõpetaja ja Eesti Helikunsti Seltsi esimees. Tallinn Aastast 1925 elas ja töötas Tallinnas, olles muusikaelu juhtfiguure. 1925-1933 „Estonia“ teatri muusikajuht (kõrvuti Raimund Kulliga) ja dirigent. Juhatas sümfooniakontserte (ka Soomes, Lätis, Ungaris) ning „Estonia“ muusikaosakonna (EMO) segakoori. 1925-1944 oli Tallinna konservatooriumi õppejõud ( aastast 1928 professor, 1933-1940 ja 1941-1944 direktor). Veel Aastast 1932 Eesti Lauljate Liidu esimees.
filosoofiliste miniatuuride kirjutamisega perekondlikule kirjanduse, teaduse ja kunsti ajakirjale "Eesti Kodu", debüteeris laastuga"Elu" (1909). On kirjutanud tehniliselt meisterlikku luulet, novelle, katsetanud draama alal (nt "Painajad", 1925). Avaldanud luuletuskogud "Lambi valgel" (1914), "Vaikus" (1918), "Päikeseratas" (1922) ja "Läbi öö" (1925). 1920. aastate algul avaldas üksikuid luuletusi (jm) kesksetes kirjanduslikes ajakirjades "Odamees", "Ilo", "Tarapita" ja "Looming", alates 1925. aastast ilmuvad põhiliselt laste- ja noortejutud. Kuigi tema luules on hinnatav klassikalise värsitehnika valdamine (sh sonetipärjad), jääb Reimani luule koolitöö kõrval harrastuslikuks. /Rudolf Reiman, 1909/ /Rudolf Reiman õpetajana/. Rakvere Õpetajate Seminari Harjutuskooli IV kl, 1928. KM EKLA Alb 9:50 Tema kirjutas novelle: ,,Lunastus" (1939),"Põgenemine" (1940). Kirjutas näidendid: ,,Painaja" (1925), draama,"Jõulutäht" (1934), draama.
Eduard Viiralt Elulugu Eduard Viiralt sündis 20.märts.1989 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos Robidetsi mõisa teenijate perekonnas.Ta suri 8.jaanuaril.1954 Pariisis.Kooliteed alustas Viiralt Kalitinos.Nad tulid Eestisse elama 1909.aastal , Järvamaale varangu mõisa , Koeru valda.Ta õppis Koeru Haridusseltsi koolis Koeru saksa erikoolis,1915-1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis.1919 aastal astus ta "Pallasesse" , kus ta õppis A.Satrkofi juures skulptuuri ja A.Vabbe ning G.Kindi juures graafikat. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees,kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset,valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli.1922-1923 jätkas Eduard oma õpinguid "Pallases" stipendiaadina Dresdeni Kunstiakadeemias skulptuurierialal, kus teda õpetas peamiselt S.Werner.Samal ajal töötas ta P.Wenzeli ...
Le Corbusier algas katsetama mööbli projekteerimist aastal 1928 pärast seda, kui arhitekt Charlotte Perriand, kutsub teda oma stuudiosse. Tema nõbu, Pierre Jeanneret, samuti osales paljudel kujundustel. Enne Perriandi saabumist oli Le Corbusier valmis esitama oma mööbelprojektid, nagu näiteks lihtsast tükist valmistanud Thoneti ettevõte, mis on valmistatud Le Corbusieri mustreid 1930-datel. 1928-ndatel hakkasid Le Corbusier ja Perriand meisterdama mööblit Le Corbusieri kirjeldatud oma 1925 raamatust L'art Décoratif d'aujourd'hui. Raamatus ta määratleb kolme erinevat mööbli tüüpi: tüüp-vajadustele,-mööbli ja inimese osa objektidest. Ta määratles inimese osa objekte nagu: " Tüüp-vajadustele,-ülesandeid, seega tüüpi objektid ja liik-mööbel. Inim-osa eesmärk on kuulekas sulane. Hea teenistuja on varjatud ja füüsilisest isikust selleks, et mitte jätta oma isandat tasuta. Kindlasti kunstiteosed on tööriistad, ilusad tööriistad
1925 - 2007 : 15 1925 : , : CCCP, : : 1955--2007 , - . , . 1955 . 1956 1989 . 1955 « ». « » (1959) « », « », « », «», « », « », « », « » 1, «» (). . . . 1- . M
Kordamine ptk. 9, 9a, 9b, 10b 1. Olulisemad aastaarvud 1. Eesti Vabariigi välja kuulutamine 24. veebruar 1918 2. Eesti Vabadussõda - 28. november 1918 2. veebruar 1920 (Tartu rahu) 3. ametisse kinnitati esimene Eesti Vabariigi president - 1937 4. kommunistide mäss ehk riigipöördekatse Tallinnas 1. detsember 1924 5. võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 15. juuni 1920 6. Maareform ehk mõisamaade riigistamine 1919 8. Kultuurautonoomia seadus - 1925 7. Eesti Vabariik võeti Rahvasteliidu liikmeks - 1922 13. Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930. Ndate algul kõige mõjukamaks poliitiliseks liikumiseks Eestis Kultuurautonoomia - Võeti vastu 1925 - seadus, mille järgi Eestis elavatel
AJALUGU 14.11.13 Peale patsifismi ajastut. Mis iseloomustab 30.ndaid? - agressioonid enam ei üritatud kriise, konflikte rahumeelselt lahendada. - Majanduskriis (lõppes 30ndate alguses) Kuidas tuldi toime? Demokraatia või diktaktuuri abil tuldi toime . Demok . USA, Prantsusmaa, Inglismaa . (reformidega laiendasid sotsiaalseid garantiisid, võtsid kasuttusele heolu riigi) Nooreddemokraatlikud riigid Balti riigid, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. (Diktaktuuriga lahendasid). Diktaktuur aitas lahendada põhiliselt majanduslikke probleeme. -Poliitika : lepituspoliitika - Agressorite blokk -Natsi- Saksamaa kujunemine (Weimari vabariik) (1919-1933) Saksamaa kaotatud alad: Poola koridor Poznan ja Ida-Pommer; Prantsusmaa juurest Elsass Lotring ; Poolast Sileesia. Weimari vabariigiks nim. Rahvuskogu poolt 31.juunil 1919 aastal vastu võetud põ...
,,Illustratsioon (vene komm partei) ,, 1924 ,,kontrakompositsioon ,,Illustratsioon V" 1924 Majakovski ,,Pioneer fanfaariga" poeemile"Lenin" 1929 1930 ,,Kompa I sinise ja kollasega" 1925 ,,Romb sinise kollase ja punasega" Rotterdamis" 1925-30 ,,Mokakann" 1923-24 ,,Dissonantide BEYER kontrakompositsioon XVL"1925 ,,Vaike ristkulikutega tekk" 1923-24 JOHNSTON
töötas seal mõnda aega õppejõuna. Enne sõda elas Viiralt 14 aastat Prantsusmaal, lisaks sellele aasta ka Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis viibides. Aastal 1945 sattus Viiralt Rootsi, sealt uuesti Pariisi, kus ta suri aastal 154. Seal maeti ta ainsa eestlasena maetud Pere-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. 2 Lisaks graafikale tegutses Viiralt ka raamatute illustreerimisega. Aastatel 1923-1925 illustreeris Viiralt J.Jaigi ,,Võrumaa jutud", 1925 J.Kõrvi ,,Muinasjutud", 1924-1925 E.Tannmanni usuõpetuse lugemikud ning 1026 aastal koguteose ,,Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur". Võimeka graafikuna töötas ta ka puulõikes, akvatinas, litos ja monotüüpias. Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu-ja linoollõiked ning 1917 aastast esimesed ofordi-ja estambika katsetused. Sellele järgneval perioodil oli ta edukas raamatute illustreerimisel. 3 Sügisel 1925 aastal sai ta Kultuurikapitali kujutava kunsti sihtkapitali valitsuse
; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direktori kt. ja 1929-40 direktor; 1940-41 J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli direktor; 1942.44 "Pallase" (1942-43 Kõrgemate Kujutava Kunsti Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Põgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus töötas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Käis 1920, 1923 ja 1926 õpireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Loometee algusest (1913-20) pärineb plastilise vormiga joonistusi, varasemad juugendlikud (Kain, 1913, tushsh), hilisemad ekspressionistlikud (Ambuja, 1918-19, Sammuvad aktid, 1920-22, mõlemad pliiats), samas laadis on "Siuru" III albumi illustratsioonid (1919)
Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.–1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 1921–1922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rah...
Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid.sotsiaaldemokraatia-riigi suurem reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada eba...
ELULUGU: Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus. Tema isa oli rätsep. 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis ning 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris. Aastal 1911 töötas ta õpetajana Tormas Võtikvere ministeeriumikoolis, 19121918 õpetajana ja juhatajana Kasepää vallas Raja küla ministeeriumikoolis ning 19191927 Kärstna algkooli juhatajana. Seejärel sai temast kutseline kirjanik Kärstnas Kodu pisitalus. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Hiljem oli ta lühikest aega õpetaja Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). Teosed 1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi ja novelle. Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega. Ta avaldas luulekogud "Mulgimaa" (Tartu, 1919), "Inimen" (Tartu, 1925), "Tõus ja mõõn" (Tartu, 1931), "Kolletuspäev" (Tartu, 1934), "Mälestuste maja" (Tartu, 1936) ja "Linnulaul" (Tartu, 1937), novellikogud "Kuldblond neitsi...
, , . . , , . 1922 , 1922 . «» «» . « », - « » « ». 1923 1923 ( , ), -. , -- «» , -- . 1924 1924 . -- « », « », «», «» « », ( ) . , « » , , . « »[3], , -, . « » «» - . , , , , , . 1928 . 1925 « » (1926) 1925 , . ( ), -- « » «» , . , . , , . « » «». , «». 1926 1926 -- , . , , . ( ) -- «» « » . « », -- , « ». . , . , . « » , , , . , , -- , -- . , . , : , : , , -- , -- [3]. 1927
KORDAMINE AJALOO KT / Lisaks õpikust paragrahv 17 & 18 (Kultuurielu) Kultuur 1920nd: 1. 1919 Tartu ülikooli avaaktus / taasavamine rahvusliku ülikoolina (eesti keel) (1632 I korda avati Tartu ülikool) Probleem: Polnud Eesti teadureid. 1920- avalike algkoolide seadus (6.kl algkool 5.kl keskkooli) 1922- avalike keskkoolide seadus 1925 kultuur autonoomia seadus 1925 kultuurkapitali seadus (toetatid kunsti, muusikat, arhidektuuri....) Eesti Vabariigi aegsed kirjanikud, kunstnikud : Tammsaare, Ristikivi, Under, August Gailit, Duglas,. Kunstnikud: Viiralt, Konrad Mägi, Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik, Adamson Eerik. Muusikud: Mart Saar Teadlased: O. Loorits ajalooteadlane (uskumused, kombed) J. Mägiste - Keeleteadlane P.Kogerman Rahvuslikteadus (põlevkivikeemik) L.Puusepp arstiteadus (neurokirurg) Th. Lippmaa Loodusteadus (botaanik) E. Öpik - astronoom ...
Tüüpilised tegelased : *agressiivsed valitsejad *täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed *passiivsed lihtinimesed *inimlikke omadusi kehastavad loomad Loodus- ja miljöökujutlused *reaalsuse ja fantaasia põimumine *korduvad värvid *loodusdetailid ja esemed Kirjandusikud rõhmitused *Noor -Eesti 1905 1916 (Tartus) *,,Siuru" 1917 1919 (Tallinnas) *,,Tarapita" 1921 1922 Tuglas kirjanduselu organiseerija *Eesti kulutuurikapitali mõtte üks algatajaid(alates 1925 ) *Eesti Kirjanikkude Liidu looja (1922) *Ajakiri ,,Looming" esimene toimetaja oli Tuglas (1923) *Eesti entsüklopeedia " ja ,,Eesti bibliograafilise leksikoni " toimetaja *Eesti Kirjanduse Seltsi juhtimine (1929-1940) Tuglase reisikirjad : *Teekond Hispaaniasse" 1918 *,,Teekond Põhja-Aafrikasse 1928-1930 *,,Ühe Norra reisi Kroonika" 1939 Kirjanduslikud uurimused: *,,Eduard Vilde ja Ernst Peterson" 1909 *,,Kirjanduslik stiil" 1912 *,,Ado Grenzsteini lahkumine" 1917 *Juhan Liiv" 1927
Frida Kahlo Mariliis Taal 12c Biograafia Sündis 06. juunil 1907 Mehhikos Ema oli mehhiklanna Matilde Kahlo Isa oli juudisaksa fotograaf Guillermo Kahlo. Õpingud 1922 astus naine Escuela National Preparatoria de Mexico D.F sel ajal Mehhiko üks lugupeetavamaid haridusasutusi. 1925 õppis gravüüritehnikat Fernando Fernandese käe all. Õnnetus 17. septembril 1925 sattus naine autobussiõnnetuse kus sai püsivaid vigastusi. Kunstnikukarjäär 1926 alustas Frida maalimisega Esimene autoportree Esimene tutvus Mehhiko väikese kunstnike ringiga 1938 esimene näitus New York'is Julien Levy nimelises galeriis 1939 avas ta tänu Bretónile näituse Pariisis Renón'i ja Collea galeriis. Raam 19371938 Portree iseendast okastraat kaelakee ja koolibriga 1940 Murdunud veerg 1944 Juured 1943 Lootuseta 1945
Üheskoos võitsidki nad Tannenbergi lahingu ning kindlustasid Venemaa pealetungi peatamise. Novembris 1914 määrati Hindenburg Idarinde juhatajaks ning ta sai feldmarssali aukraadi. Aastatel 19141916 saavutati tema juhtimisel Esimeses maailmasõjas olulisi võite. 1916. aasta 30. augustil määrati Hindenburg Saksamaa keisririigi sõjavägede Peastaabi ülemaks . Aastal 1919 läks ta uuesti erru ning plaanis avalikust elust täielikult tagasi tõmbuda. Siiski naases ta taas avalikuse ette 1925. aastal toimunud presidendivalimistel. Ei leidunud ühtegi tugevat kandidaati ning lõpuks plaaniti ametisse seada kompromisskandidaat Wilhelm Marx, kes ei sobinud aga konservatiividele ning need hakkasid Hindenburgi keelitama, et ta oma kandidatuuri üles seaks. Lõpuks Hindenburg nõustuski ning võitis sõltumatu kandidaadina valimised teises hääletusvoorus, mis toimus 26. aprill 1925. Hindendburgil õnnestus valimised võita suuresti tänu tema Saksamaa suurima sõjakangelase staatusele
S e rge i A l e ks a n d ro v i t s J e s s e n i n Poeet jumala armust Sündis 3. oktoober 1895 Konstantinovo Rjazani kubermang Talupoja perekonnast Suri 28. detsember 1925 Leningrad Sensuaalne küla- ja looduslaulik Gümnaasium Moskva (trükkikoda) Rahvaülikool Petrograd (Blok) Värsked, elurõõmsad, looduslähedased värsid Moeluuletaja 1916. a esikkogu " Radunitsa " Revolutsioon (nukrus, isiklik kurbloomus) Igast embusest hinge jääb kurd. Ei mind keegi saa endale päris. Minu õnn on nii terav ja kurb, et ta elu mul tükkideks närib. 1919. a liitus imazinistidega * täielik vabadus ainestiku ja luulevormide valikul
Porto 1835 2205 x 1330 1700 x Alicante 1345 1625 x 1605 1845 x Fuerteventura x x x x Gran Canaria x 0640 1215 x x Lanzarote x x x x Malaga 1625 1925 1640 1940 x 1625 1925 Sevilla 1835 2125 1900 2150 1900 2150 x Tenerife Sth 1720 2225 0625 1200 x 1720 2255 LONDON LUTON ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV Tallinn - London Luton 1255 1355 x 1305 1405 x ---> ---> ---> London Lutonist väljuvad lennud
WIIRALT JA PALLAS • 11.-18. mai 1924 toimus kooli esimese lennu õpilaste näitus. • Wiiraltilt oli näitusel 114 teost - illustratsioone, joonistusi, estampe ja kolm portreeskulptuuri. • Eksamikomisjon hindas tema väljapaneku väga heaks ning andis talle lõpudiplomi nr 1. • Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit. „Neegripead“ Pariis 1925-1938 • 1925. aastal määras vastloodud Eesti Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus Wiiraltile aastase stipendiumi enesetäiendamiseks Pariisis. Paraku pummeldati sõiduraha pärast kättesaamist Tallinnas koos sõpradega maha. • Septembris määrati talle stipendium uuesti tingimusel, et ta viibiks kuus kuud välismaal. • 4. novembril algas Tartust sõit üle Berliini ja Kölni Pariisi poole, kuhu kunstnik saabus 8. novembril 1925.
subjektiivne; 2) mitte kasutada ühtki sõna, mis kujutamisele kaasa ei aita; 3) kujundada rütmi muusikalise fraasi taktis, mitte metronoomi (ajamõõtja) tiksumise taktis. Vortitsism (inglise k. vorticism, ladina k. sõnast „vortex“, „keeris“) – selle voolu rajas Ezra Pound pärast imažismi, esindajaid veel: Wyndham Lewis (1882 – 1957). Vortitsism püüdis olla imažismist dünaamilisem. Imaginism – esines Venemaal aastatel 1917 – 1925. Kasutas ebatavalisi ja haaravaid kujundeid. Tuntuim esindaja Sergei Jessenin (1895 – 1925) Akmeism – samuti Venemaal avaldunud luulevool, „neo-klassikaline modernismi koolkond“. Taotlusteks olid vormiline tihedus ja väljenduse selgus. Tuntumaid esindajaid: Nikolai Gumiljov (1886 – 1921), Ossip Mandelštam (1891 – 1938), Anna Ahmatova (1889 – 1966). Dadaism – tekkis Šveitsis Zürichis 1916 (kohvikus „Voltaire“, kestis aastani 1922. Esindajaid: Tristan
) CeIGeAErrErr 18871968 Pranslane kuid tegutses New Yorgis. Trepist alla tulev akt 1912 Õli lõuendil Fontään 1915 Readymade Jalgratta ratas 1913 Readymade L. H. O. O. Q. "Mona Lisa" reproduktsioon 1919 Armastuse paraad 1917 18791953 Maalis veidraid masinaid ja tegi iroonilisi kollaze juhuslikest ainetest. Portrait de femme aux allumettes, No 1 1923 1925 I see again in memory my dear Udnie õli, lõuend Ici, c'est ici Stieglitz (See siin on Stieglitz) 1915 joonistus amorous parade 1917 õli alusel la fille nee sans mere 1916-1917 akvarell, segatehnika cézanne'i portree 1920 segatehnika 18871966 Saksamaa/Prantsusmaa Alguses eelistas kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest, hiljem hakkas
§22. Neodada Rene Räkk 11e Tartu Jaan Poska Gümnaasium 24. veebruar 2013 Sünd · 1950. aastate lõpp, 1960. aastate algus · Abstrakne ekspressionism = kitsalt esteetiline, ühiskondlikult passiivne · Dadaism, Marcel Duchamp'i pärand · Abstrakse ekspressionismi pila Neodada · Maalikunst asendus assamblaaziga 1950. aastail · Utiilikunst ehk junk art · Dada pärandi meenutamine , taaselustamine, laiendamine Yves Klein (1928-1962) · ühevärvilised, siledad lõuendid · sinine = kõige abstraksem, immateriaalsem ja vabam subjektiivsest emotsioonist Video http://www.youtube.com/watch? v=6m8U4F1nUNE Jean Tinguely (1925-1991) · Materjaliks tsivilisatsiooni jäägid ehk vanade masinate osad, juhuslikud esemed · Ehitas joonistusmasinaid, ennastpurustavaid masinaid Baluba nr. 3. Puit, metall, hõõglambid ja mootor. 1959 Niki de ...
Antsla Gümnaasium William Faulkner ,,Hälin ja Raev" Referaat 12.b Lauri Kannimäe Juhendas: Iri Reile Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 W. Faulkneri elulugu............................................................................................................................4 Looming...............................................................................................................................................5 Romaanid .............................................................................................................................................6 Novellid................................................................................................................................................7 Luule .....................
Jessenin mürgeldaja ja skandalisti kõmulise kuulsuse, tema ümber tiirutab päeval ja öösel kärarikas setskond ometi jää poeet just siis seesmiselt üha enam üksi. 1922.a abiellub Jessenin kuulsa tantsijanna Isadora Ducaniga (1877-1927), koos tegid nad pika ringreisi mööda Euroopat ja Ameerikat ning läksid lahku pärast tagasipöördumist Venemaale 1923. aastal. S. Jessenini viimaseks abikaasaks jäi Lev Tolstoi lapselaps Sofia. Nende abielu registreeriti 18. septembril 1925, kuid purunes mõne kuuga. 28.detsembril 1925. aastal sooritas S. Jessenin enesetapu: poos ennast üles hotellis ,,Angeleter" lõiganud enne läbi veenid ja kirjutanud verega viimase luuletuse Sõber, hüvasti, mul ees on minek. Sind ma aasas kannan südames. Tunnen nüüd, et üksi lahkumine ei saa olla lõplik iganes. Nüüd, kus me ei kohtu, palun ainult ühte: ära ole minu pärast kurb. Sündida maailma on nii lihtne. Sündimisest lihtsam on veel surm.
analüüsiks. 1922. aastal esitas Anna oma töö lapseea fantaasiatest Viini Psühhoanalüüsi Ühingule ja sai ka ise psühhoanalüütikuks. EDU VIINI PSÜHHOANALÜÜSI ÜHENDUSES 1925–1928 oli ta Viini Psühhoanalüütikute Ühenduse juhataja. 1925–1934Rahvusvahelise Psühhoanalüütika assotsiatsiooni sekretär. 1935. aastal sai ta Viini Psühhoanalüütilise Õppe Instituudi direktoriks. KAHE NAISE SÕPRUS 1925. aasta sügisel kohtus Anna nelja lapse emaga, Dorothy Burlinghaimiga. Ta lahutas oma laste isast, sest mehel oli psüühiline häire, mis naise arvates mõjutas laste heaolu. Anna ja Dorothy muutusid aastaste jooksul järjest lähedasemaks, nad olid eluaegsed sõbrad ja tegid palju koostööd psühhoanalüüsi valdkonnas. Ehkki spekuleeriti ka nende lesbilise suhte
üheparteisüsteem esitasid riigile võimu haarata, ei (kommunism) ultimaatumi, kui õnnestunud. 1921 soove ei täideta 1918 toimus kommunistidevastane korraldatakse mäss riigipöre, keiser ülestõus Kroonlinnas Rooma.Tehti. kukutati, vabariik 1924 veeb. suri Lenin 1925 saavutati 1922 Saksamaa ja Ajalised 1928 Esimene 5- võimutäius: Venemaa sõlmisid määratlused aastane plaan. üheparteisüsteem, lepingu Versaille 1932-1933 suur koonduslaagrid süsteemi vastu näljahäda, teisitimõtlejatele, 1925 Lacarno sundkollektiviseerimine südikaadid. konverents
Bauhaus püüdis õpetada sääraseid väärtusi nagu lihtne, selge disain; abstraktsioon; masstoodang; hästi üles ehitatud keskkonna külbelised ja majanduslikud eelised; demokraatia. Joost Smidti plakat Bauhausi näituse jaoks, mis toimus Weimaris, juuli-september 1923. Bauhausi kunstnikud said juba algusest peale aru, kui tähtis on graafiline disain kooli korporatiivse identiteedi ja kujutluspildi väljendamise vahendina. Paul Klee oli Bauhausi(alates 1925. aastast, avaldas Pedagoogilise sketsiraamatu ja esitles oma teost Pariisis sürrealistide näitusel) pühendunud õpetaja ning andeks poeet ja muusik. Tema äeldud on ka lause: ,,Mida hirmuäratavamaks muutub maailm... seda abstraktsemaks muutub kunst; muredeta maailm loob realistliku kunsti." Paul Klee ,,Kuldkalake" 1925-1926, 50 x 69 cm, õli akvarell, Hamburg: Kunsthalle. Wassily Kandinsky oli üks modernistliku kunsti teerajajaid ja arvatavasti esimese abstraktse maali
Modernism Sergei Saal Modernism • Moderne ehk uudne, nüüdisaegne • Avaldus kirjanduses ja kunstis • Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega • Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina • Modernism kestis kuni II ms, teiste allikate järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks Modernistlik kirjandus • Kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas • Põhiideeks: „Kunst kunsti pärast“ • Püüti maailma täiustada ja parandada • Algselt avaldus modernism luules, kuid jõudis 20. sajandi keskpaiku ka proosasse ja draamasse • 3 defineerimis viisi: • Modernism kui üldmõiste • Kirjanduslookeskne • Modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu Virginia Woolf(25. jaanuar 1882 – 28. märts 1941) • Sünninimi Adeline Virginia Stephen • Briti kirjanik, kriitik ja feminist • Üks tuntuim...
Konrad Wilhelm Mägi 1.november 1878 15. august 1925 Lapsepõlv Sündis Tartumaal, Hellenurma mõisa abivalitseja perekonnas viienda lapsena Harrastas innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala Õppekäik 18881889 Uderna ministeeriumikool 1890 Tartu Pelbergi algkool 1891 Tartu linnakool 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Selts, joonistuskursused; keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele
Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistja Simson" (Epha) * 1928 Edward Sheldon "Romaan" (Rita Cavallini) * 1929 Alexandre Dumas "Kameeliadaam" (Marguerite Gautier) * 1930 Bayard Veiller "Mary Dugani protsess" (Mary) * 1930 Victorien Sardou "Tosca" (Floria Tosca) * 1930 Anne Nichols "Iiri Roos" (Iiri Roos) * 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Maret) * 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi)
TUGLAS Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedevert Mihkelson või Michelson; 2.märts 1886 Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) - 15.aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridustee jätkus HTG-s. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (kirjutas seal proosaluuletuse "Meri"). 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. abiellus ta Eloga. Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiat Juhan Liivist, A.H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriiti...
Tekkisid uued riigid ja lagunesid impeeriumid. Austria lagunes Austriaks ja Ungariks. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola eraldati Venemaast. Jogoslaavia lagunes Serbiaks, Horvaatiaks ja Sloveeniaks. Tsehhoslovakkia lagunes Tsehhiks, Slovakkiaks ja Moldooviaks. Poola sai väljapääsu merele, Saksamaa kaotas oma pindalast kaheksandiku. 5. Iseloomusta Locarno konverentsi 1925 (Reini pakt) loodi süsteem, mis välistaks Saksamaa ja Prantsusmaa vaheklise sõja. SaksaBelgia ja SaksaPrantsusmaa piirid jäeti puutumata relvadest ja sõjaväest vabaks 6. Hispaania kodusõda 1936 juuli1939märts. Itaalia, Portugal ja Saksa säjaväed võitlesid partei vastu, mida tetas NSVL. See oli proovi sõda, kus katsetati relvi.
ART DECO ookeanilaevade stiil- Art deco, meie ajastu viimane suur kunstivool, glamuurne ja külluslik, on praegu uuel tõusulainel. Art deco valitses maailmas aastatel 1925-1940, kuid selle mõjutusi võis interjöörides märgata veel kuuekümnendatelgi. Stiil kujunes välja Prantsusmaal ja ilmutas end esmakordselt 1925 . aastal Pariisis. Art deco vallutas hoobilt ameeriklaste südamed-nad võtsid stiili üle ,täiendasid seda Hollywoodi abiga ning viis aastat hiljem saatsid selle oma filmides Euroopasse tagasi. Art deco ühendab endas juugendi looklevad jooned ja klassitsismi sümmeetria, aga ka raskepärased kuubikukujulised vormid, Egiptuse motiivid, idamaise viimistletuse. Selles puudub igasugune tagasihoidlikkus. Stiil hõlmas endas külluslikke ookeanilaevade
NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim Berliinis. See ei õnnestu. Õnnestus aga 1919 aprillis Münchenis – tekkis Baieri Nõukogude Vabariik. Varsti see likvideeriti. 1919 – asutatakse NSDAP – Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Tööliste Partei. 1921 – partei juhiks saab Adolf Hitler. Füürer (Führer) – suur juht. 1923 – superinflatsioon Saksamaal.
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei NLKP Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei - oli partei Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus aastail 1918 kuni 1991. Partei asutati 1898. aastal Minskis, bolševike tiib tuli Oktoobrirevolutsiooni abil võimule. Kommunistlik partei keelustati 1991. aasta pärast augustiputši. Eestis keelustati NLKP 23. augustil 1991 Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega. Partei asutamine Partei asutati 1898 Minskis illegaalsena, erinevate sotsialistliku suunitlusega ringikeste 9 isiku poolt ilma Leninita, kes oli asumisel. Kuna enamik asutajaid peeti varsti politsei poolt kinni, ei hakanudki partei funktsioneerima ühtsena, vaid jätkas üksikute gruppidena. 1902 taasasutati partei Londonis ning jagunes kaheks tiivaks: bolševikeks ja menševikeks. Esimeste juhiks sai Vladimir Lenin, teiste etteotsa tõusis aja jooksul Georgi Plehhanov. 1917. aastal partei legaliseerus ...
❖ vanem vend Jaquese Villion ❖ 1927-1928 Lydie Sarazin-Lavassoriga ❖ 1954 Alexina Sattler Fontään ❖ 1917 ❖ 360x480x610 mm ❖ sanitaartehnika ja emailvärv Trepist alla tulev akt ❖ õlilõuendil ❖ 1912 L.H.O.O.Q 1919 Jalgratta ratas 1913 Hans (Jean) Arp ❖ 1887 - 1996 ❖ maalikunstnik, skulptor, kirjanik. ❖ üks dadaismi rajajatest ❖ 1917 hävitas kõik oma maalid ja alustas täiesti uuesti ❖ 1925 asus elama Pariisi ❖ eesnimeks Jean ❖ 1942 põgenes šveitsi Linnud akvaariumis 1920 puust reljeef Abstraktne kompositsioon 1915 puust reljeef Sinine kahe kontsaga king musta võlvi all 1925 Maalitud puu Metafüüsiline kunst ❖ Itaalia 1917 - 1921 ❖ terav valgus, varju kontrast, müstiline atmosfäär ❖ ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud ❖ värvid on tuhmid ❖ kujutati realistlikult, imelikke esemeid ruumis
1917. aasta augustis määrati ta Vilno sõjakooli taktika ja topograafia lektoriks, millisel kohal tegutses kuni kooli sulgemiseni 1918. aasta jaanuaris. Juhan Tõrvand Eestisse opteerumise järel teenis Click to edit Master text styles Tõrvand kaitseväes. 1925. aastal ülendati kindralmajoriks. 1925 kuni 1929 oli Second level Kindralstaabi, alates 1929. a. kuni 1934 Third level oli Kaitsevägede Staabi ülem. Fourth level 1935. aastal saadeti Tõrvand erru. Fifth level Arreteeriti seoses vapside protsessiga
Felidae family, native to the Americas. This large, solitary cat has the greatest range of any wild land mammal in the Western Hemisphere, extending from Yukon in Canada to the southern Andes of South America. An adaptable species, the cougar is found in every major North American habitat. The Mountain lions of Yellowstone region were significantly reduced by predator control measures during the early 1900s. It is reported that 121 lions were removed from the park between the years 1904 and 1925. Then, the remaining population was estimated to be 12 individuals. Mountain lions apparently existed at very low numbers between 1925 and 1940. They maintain a secretive profile in the Yellowstone region. Although the cougar population numbered in the hundreds during the early 1900s, controlled hunts between 1904 and 1925 decimated the population. Today, twenty to thirty-five mountain lions reportedly inhabit Yellowstone Park, but sightings are rare.
Saxony's. Peamiselt kujutab ta Esimeses maailmasõjas läbielatud traumasid, kus ta oli meedik. Ta on tuntud autoportreede poolest, ta maalis neid terve oma elu. Beckmann töö peegeldab ajastu radikaalseid muutusi nii kunstis kui ka ajaloos. 1937 a sai ta Honorary Empire auhinna ja kuldmedali City of Düsseldorf. Max Beckmann Tema kaks teost ostis National Gallery. Berliin omandas maali Koor ja Autoportree, kus ta on ülikonnas. 1925 valiti ta õpetama meistriklassi Städelschule Akadeemias kunsti. Tema õnn muutus, kui riiki asus juhtima Adolf Hitler, sest talle ei meeldinud moodne kunst ja ta suutis selle kiiresti riigis alla suruda. Aastal 1937 rohkem, kui 500 tema teost konfiskeeriti Saksamaa muuseumitest. 10 aastat elas ta vaesuses Amsterdamis, meeleheitlikult üritas ta saada endale viisat USAsse. 1944 katsetasid sakslased teda sõjaväkke võtta, hoolimata sellest, et ta oli 60 aastane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
