Majanduskriis, põhjus: ületootmine Sisepoliitika: · palju erakondi, koalitsioonivalitus · kardetakse kommunismi · saadakse läbi Venemaaga, ka kommunistid kuuluvad parteidesse ja valitsusse USA: · 2 parteid: vabariiklased ja demokraadid · president kuni 1921a. Wilson demokraatide juht, rikkus tradiotsioone(lahkus riigist), ei arvestanud vabariiklastega. · Ameeriklased ei andesta, et USA sõtta sekkus · 1921-1923a võimul vabariiklased, Juht: Hoover · vabariiklik partei toetab vabaturumajandust e. Ameerika individualismi, see paneb aluse majandusõitsengule. · 1920a. Keelatakse alkoholi müük, tarbimine ja tootmine see põhjustab: organiseeritid kuritegevus, salakaubandus · Al Capone organiseeritud kuritegevuse eestvedaja maffiaboss · 1922a. Kehtestati esimene kvoodinorm, kardeti immigrante, et nad võtavad töö ära.
Kolmas riik-Natsliku Saksamaa nmetus suur-saksamaale. Teljeriik- Jaapan, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Hispaania. Ntsionaalso. Võimule tuleku põhjused? 1.Ei meeldinud kommunistid. 2. Majanduslikud raskused. 3. Versailles`s pettumine HITLERI VÕIMULE TULEK 33-45 HITLERI SAKSAMAA KOLMAS RIIK. Sündmused: 1. Pikkade nugadeöö 1934.aastal 30 juuni 6 2. Ühepartei süsteem Saksamaal- 1933a. 5 3.Münheri õllebutch- 1923a. 3 4.Wermachi loomine- 1935a. 7 5. Hitleri Saksa.. 1933. a. Jaanuar. 4 6. Mussoliini fasislik- 1922 2 7. Lenin- 1917 a 1 Totalitaarse tunnusjooned: 1.Võimul ainult üks partei 2.juhikultus 3.piiratakse demokraatlike vabadusi ja inimõigusid. 4
III Üldlaulupidu (1880a) · Tallinn XVI Üldlaulupidu (1965a) · Tallinn IV Üldlaulupidu (1891a) · Tartu XVII Üldlaulupidu (1969a) · Tallinn V Üldlaulupidu (1894a) · Tartu XVIII Üldlaulupidu (1975a) · Tallinn VI Üldlaulupidu (1896a) · Tallinn XIX Üldlaulupidu (1980a) · Tallinn VII Üldlaulupidu (1910a) · Tallinn XX Üldlaulupidu (1985a) · Tallinn VIII Üldlaulupidu (1923a) · Tallinn XXI Üldlaulupidu (1990a) · Tallinn IX Üldlaulupidu (1928a) · Tallinn XXII Üldlaulupidu (1994a) · Tallinn X Üldlaulupidu (1933a) · Tallinn XXIII Üldlaulupidu (1999a) · Tallinn XI Üldlaulupidu (1938a) · Tallinn XXIV Üldlaulupidu (2004a) · Tallinn XII Üldlaulupidu (1947a) · Tallinn XXV Üldlaulupidu (2009a) · Tallinn XIII Üldlaulupidu (1950a) · Tallinn Omapära
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Diktatuuride tüübid : Autoritaarsed riigid Totalitaarne: fasism , natsism , kommunism Adolf Hitler (1889-1945 ) Sündis Austrias Tõusis 1921 natsionaalsotsialistide liidriks Osales 1923a riigipöördekatses ja vangistati 9kuuks. Tema teos ,, Mein Kampf,, saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. 1933 sai temast Saksamaa kantsler. Saksamaa sisepoliitika Pärast teist maailmasõda demokraatliku Weimari vabariiki (Saksamaa) süüdistati sakslaste poolt kõikides hädades ( kaotatud sõda, pettumine Versailles lepingus jne ) Lisaks kardeti kommuniste, neid oli ka Saksamaal Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa töölispartei , mis nimetati 1920
Esikohale põllumajandus: riik aitas kaasa masinaühistu Arenemisele,maaparanduse ja solidaarsusele. 1920majanduslik tõus- suurenes põllumajandud ja tööstustoodang kasvas eksport,tõusis elatustase,avanesid võimalused uuteks onvesteeringuteks-26jaan 1921 atlandi ülemnõukogu tunnustas balti riike., 1920balti liit alla saaome,eesti,käti,leedu, japoole Põhjuseks oli balti riikide omavahelised vastuolud, Soome püüdles läheneda skandinaavaiale ja terav vene vastuseis. 1923a eesti-läti kaitseliiduleping.22sep 191rahvasteliigu liige eesti. 1.venem ei suuda eesti enam saksa sissetungi eest kaitsta oli nõrgestatud.2.vabatahtlike sõjaüksuste loomine-kalevlaste malev,laidonen sõjaväe eesotsas. 1.eesti rahu sõdimisest-oli sõjatüdims 2,vene rahu sõdimisest-oli kodusõda,sõjaline vastupau ei õnnestunud. 3.Soodsad riigipiirid.eestilt sõjakompentatsiooni ei nõutud. Majandustõus Põhjused:Sõja lõpp,uus tehnika
reeglina järeltõuge, mis võivad avalduda alles nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem. Riikides, näiteks Jaapanis, kus maavärinad on tuntud nähtus, teavad ka lapsed kuidas maavärina puhul ennast kaitsta. Kõige ohutumad kohad on lagedad platsid, kui aga hoonest ei jõua põgeneda siis tuleb otsida kaitset ukseavadest ja laudade või pinkide all. Suurimad maavärinad on olnud näiteks Lissabonis 1755a, 1923a Kanto maavärin mis toimus Tokyo ja Yokohama vahelisel alal, Mehhiko maavärin 1985a jt. Kasutatud kirjandus: ``Loodus katastroofid``- Rainer Crummenerl ``Üldine Geoloogia I``- A.Rõõmusoks, H.Viiding ``Geoloogia protsessid ja nähtuste osatähtsus ehitusgeoloogias``- K.Ojaste ``Geoloogia alused``- I.Arold, A.Raukas, H.Viiding Ajakiri ``Horisont``, 3/2001 juuni- tekst H.Nestor Ajaleht ``Eesti Ekspress``, 3/2/2000
1921- Eesti võeti Rahvasteliitu. Peamiseks välispoliitiline tugi oli Inglismaa BALTI LIIT Eesti idee, pidi hõlmama Soomet, Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat. Soome püüdis distanseeruda ebakindlatest Balti riikidest. Teine takistaja Poola- Leedu vastuolu Vinliuse pärast. See nurjas Balti- Liidu. Ainult 3 riiki olid omavahel võimeline koostööd tegema: Eesti. Läti. Leedu. 20-30ndtael tihe sõjaline ja poliitiline koostöö. Leedu jäi tahaplaanile. Reaalne liit sõlmiti Lätiga.1923a. Eesti orientatsioon ja lootus Rahvasteliidule. 1935 Inglise-Saksa mereväelepe. Rahvasteliidu nõrgenemine. 30ndatel kaotas Eesti lootused abile. 1938 Eesti, Läti, Leedu kuulutasid end neutraalseks 1939 juuni- mittekallaletundileping Eesti, Läti ja Saksamaa vahel 23. august 1939 Eesti läks Nõukogude mõjusfääri EESTI VÄLISPOLIITIKA II MS ALGUSES: sept. 1939- algas II MS Saksa väed ründais Poolat Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Saksamaale.Eesti kuulut.neutralit. 17. sept
Kes oli Adolf Hitler? (lk. 58) füürer ehk Saksamaa juht (diktaator) esimese maailmasõja ajal ja NSDAP erakonna esimees Miks kerkisid natsid Saksamaal esile? (lk. 58-59) )- Arvati, et see on ainuke jõud, mis suudab pidudada kommuniste. Mis on “Mein Kampf” ja millest see räägib? (lk. 59) )- Hitleri raamat, milees on ühendatud Hitleri autobiograagia ja rahvussotsialistliku ideoloogia tutvustus Millal sai Hitler võimule, mida kujutas endast natslik diktatuur? (lk. 59-60) 1923a korraldasid hitlerlased münchenis mässukatse.1932 a parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmandiku saadikukohast.1933a nimetati Hitler kantsleriks. Kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida? – mõisted SS ja Gestapo (lk. 60) riigisisene politsei Gestapo ja natsie partei sõjaväestatud orrganistasioon SS Millised muudatused toimusid majanduse arengus? (lk. 60) Plaanimajandus, väga suurelt keskenduti sõjamajandusele ja laenati raha, mida peale vallutusi tagasi maksta
Inglismaa osa maailma majanduses kahanes. raskeks muutus olukord tööstusharudes, nagu söe -ning tekstiilitööstuses. Aeglane kaasaminek moodate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Tööpuudus , streigid, kus nõuti palgatõusu. 16.Kuna valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsus suurenes valijate hulgas. Tätsamad parteid- tööpartei ehk leiboristide positsioon. 1923a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. 17.Diktatuuri oht tekkis 1919 aastal , . Prantsusmaal oli 42 valitsust, st et valitusse keskmine eluiga oli lühem kui pool aastat. See tekitaski rahvas pahameelt ja pettumust demokraatias. Olukord pingestus ning tekkis kriis. See likvideeriti tänu selelle, et prantsuse kommunistis ja sotsialistid sõlmisid 1934a. koostööleppe ja esitasid
·Mussolini head suhted katoliku kirikuga. ·Majanduselu riigikontrolli alla. ·Intensiivne riikide propaganda. ·Majandus langus, majanduslikud raskused. 7. Natsionalistlik sotsialistlik Saksamaa, nende tegevus ·Peale sõda hakkasid rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mille juhiks oli Adolf Hitler ·Peale võimuhaaramiskatset Münchenis suruti mässud maha ja Hitler määrati vangi kirjutas teose ``Mein Kampf``(ebaõnnestunud riigipöördekatse, 1923a.) ·Olukord pöörati oma kasuks majanduskriisi ajal, kui kommunistid üritasid võimu haarata. ·Natsionalistide partei muutus ülipopulaarseks. ·1932 a. said nad Riigipäeva suurimaks saadikuterühmaks. ·esialgne demokraatlikkuse piirides valitsemine asendis peagi ainuvalitsusega(üheparteisüsteem). ·demokraatlikke vabadusi hakati piirama ·terrori ja hirmuvalitsusega saavutati parteile(NSPAP´ile) absoluutne enamus ·1933 a
Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933, hakkab valmistuma Aasia vallutuseks.Jaapan VS Hiina 1937-1945. 2)Abessiinia (Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine. Saksamaa sammud II MS suunas. Eellugu: 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ,'Müncheni õlleputs'' Hitler vangi. Natsipartei nüüd püüdis võimule tulla parllamendi valimiste kaudu . Seoses Suure Depressiooniga kasvas nende populaarsus 1932. sai Natsiparteist Riigipäeva suurim erakond. 30.jaanuaril 1933a. nimetab Saksa president Hindenburg Hitleri riigikantsleriks. 1,5a. pärast saab presidendi ameti Hitler (Hindenburg suri). Saab führeriks. 1933 1. Aprill juutide tagakiusamine riiklikul tasandil. Tipuks 1938 nov.
*Saksamaa oli alguses demokraatlik ning Venemaa oli suurema ohuga kuna oli kommunistlik *EKP üritas 1.12.1924 relvastatud riigipõõrekatset *EKP ei saanud rahvalt toetust ning mäss suruti maha,Venemaa oht jäi mõneks ajaks kadunuks *Üritati normaliseerida suhteid,Saksamaaga oli edukas,Venemaaga mitte. *1932a sõlmiti Eesti-Venemaa vahel mittekallaletungileping *Eesti üritas leida sõpru suurriikide käest,kuid edutult. *1920a pandi suuri lootusi Balti liidule(Soome,Eesti,Läti ja Poola) *1923a kirjutati Eesti-Läti kaitseliiduleping(Balti liit jäi unistuseks) *22sept 1921 Rahvasteliidu liige *1932a desarmeerimiskonverents 1.dets riigipöördekatse *EKP üritas 1.12.1924 relvastatud riigipöördekatset *Tallinnas ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi,sidekeskusi ja sõjaväeosi. *Mäss suruti maha mõne tunniga,kuna puudus rahva toetus ja ei jõutud Moskvalt abi paluda *EKP kaotas rahva seas igasuguse poolehoiu Suur kriis 1929 ülemaailmne majanduskriis:
Mõne aastaga rajatu sadu lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse- paljud mõisteti vangi. uusi tehaseid, tööliste arv kolmekordistus. Laialdane ehitustegevus andis tööd Oppositsiooni peamiseks keskuseks sai Tartu ehitusmaterjalitööstusele, küttekriis pani aluise põlvekivitööstusele jms. Kuid Põhiseaduse muutmine 1937 koostati Rahvuskogu poolt uus põhiseadus majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923a, kriisi. 1924 a kevadel käivitas (jõustus 1938): Riigipeaks rahvapoolt 6 aastaks president. Riigikogu muudeti rahaminister megamilf Otto Strandman uue majanduspoliitika. Nüüdsest kahekojaliseks. Valitsuse eesotsas peaminister, kelle määras ametisse sekkus valitsus senisest enam majanduse suunamisse, üõõdes tagada selle president. Rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus. Valijate vanusepiirang 20'lt vastuoludeta arenemist
Sakslased ei taha sellega nõustuda. Hiljem erikomisjon (1920) määrab kindlaks sõjahüvitise summa, mida muudetakse (vähendatakse) mitu korda, kuna Saksamaa ei suuda tähtajaliselt tasuda hüvitisi. 1921a summa 132 miljardit kuldmarka (millest Saksamaa tasub 21,8 miljardit kuldmarka 1920'tel). Suurim saaja on Prantsusmaa. Prantslaste moto: ,,Küll sakslased veel maksavad". Kui raha majanduskaose ja hüperinflatsiooni tõttu ei laeku määratu tempos. Prantsusmaa okupeerib 1923a jaanuaris (ajutiselt) Ruhri tööstuspiirkonna. Suurbritannia survel hüvitiste summat vähendatakse ja tähtaega pikendatakse (kuni 1988 aastani). Uus raharinglus: USA annab krediiti Saksamaale sõjahüvitiste maksmiseks, Saksamaa maksab omakorda Prantsusmaale ja Suurbritanniale, kes seejärel tasuvad USA'le oma võlgu. Kogu Lääne-Euroopa majandus sõltub USA majandusest ja börsist. Saksamaa lõpetab hüvitiste maksmise majandusdepressiooni ajal 1932.
sellekohastele pärimistele. Sõnastati kohanimede normimise üldreegel ,,kirjuta kohanime nii, nagu kohalik rahvas nime hääldab". Juhatuse soovitused avaldati ajakirjas Eesti Keel (vt nt 1924, lk 179181; 1925, lk 82, 136137; 1926, lk 9395; 1928, lk 3031; 1932, lk 9295; 1934, lk 122128, 151156; 1936, lk 156160, 187190). Seekõrval ilmus eraldi ülevaateid eesti kohanimede kasutamisest kaartidel ja nimestikes Eesti Keeles (nt Tiitsmaa 1923a, Tiitsmaa 1923b) ja ajakirjanduses, eriti Postimehes. Üksiknimena pälvis enim tähelepanu küsimus, kas õige on Tallinn või omastavaline Tallinna, ent 1930. aastate keskpaiku jäi ülekaal nimetavalisele kujule (Saareste 1934). 1930. aastatel hoogustus kohanimede eestistamise propaganda. Eesti Rahvusluse Ühing taotles 19301931. a mitmete vallanimede (Einmani, Porkuni, Pornuse, Prangli, Riidaja, Taagepera jne) eestistamist. Isikunimede eestistamine, mis muutus 1934
Nt Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondise ühinemine mida tabas ka edu. Põhiseaduse muutmine aktsioon Üheks hädaks tebeldati ebasobiv põhiseadus. Ettepanek töötada välja uus konstitutsioon, mis looks Riigikogu ja valituse kõrvale presidendi amtikoha ja vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel. 1930a liitusid põllumeeste nõudmistega ka rahvaerkondlased, siis võttis Riigikogu ettepaneku menetlusse. Vabadussõdalased 1923a oli Vabadussõja ja veteranide organisatsioonide baasil moodustunud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, mille esilagseks sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuse jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimuse säilitamine ja kriiside keeriseks sekkus ta erakondlikusse võitlusesse, ka nemad tahtis muuda põhiseadust. Vabadussõdalased kasutasid rahvahulgas levinuv meeleolusid ning süüdistasid seniseid poliitikuid korruptioonis
rahulepingud kaotanud riikidega. Neist tähtsaim oli Versailles´ rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga I maailmasõja puhkemise viiendal aastapäeval. Rahutingimused: 1. Elsass ja Lotring anti tagasi Prantsusmaale 2. Saksamaa piirialasid anti ka Belgiale ja Taanile 3. Osa endisest Preisi kuningriigist koos Danzig´i sadamalinnaga anti Poolale, mille tulemusena tekkis nn. Poola koridor. 4. Klaipeda anti esialgu võitnud riikide ühisvaldusesse, kuid Leedu hõivas selle 1923a. 5. Sudeedimaa ühendati Tsehhoslovakkiaga 6. Maavarade poolest rikas Saarimaa anti Prantsusmaale tekitatud kahjude kompensatsiooniks viieteistkümneks aastaks kasutada. Pärast seda tuli korraldada Saarimaal referendum Prantsuse või Saksa kasuks. 7. Saksamaa asumaad anti võitjariikidele mitmesuguste tähtaegadega 8. Saksamaa pidi loobuma Presti rahuga saadud aladest (nt. Baltiriigid)
ja Belgia väed 1923ndal aastal Ruhri tööstuspiirkonda seal oli kivisütt. Saksa kommunistid said Moskvast korralduse valmistuda relvastatud väljaastumiseks. Punaarmee tegi ettevalmistusi läände tungimiseks. Septembris 1923 lõpetas Saksa valitsus vastupanu ja jätkas reparatsioonide maksmist. Adolf Hitleri juhitud NSDAP ehk Natsinaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, korraldas Münchenis võimuhaaramiskatse ehk nn. Õlleputsi. See suruti kiiresti maha. Seoses 1923a. kriisiga kartsid suurriigid revolutsiooni puhkemist Saksamaal. USA eesvõttel loodi 1924a. Rahvusvaheline komisjon mille juhiks sai USA pankur ja riigi tegelane C.Dawes. Komisjon koostas reparatsioonide tasumise plaani, mida hakati nim. Dawesi plaaniks. Saksamaale anti laenu oma raha kindlustamiseks ning pikendati reparatsioonide tasumise aega. Iga- aastaste maksete suurus vähenes pidevalt ja jääki loeti laenuks. Veidi hiljem koostati uus plaan, mis oli Saksamaale veelgi soodsam
kuna Vilniuse ülikool jäi Poola võimu alla. - Paul Schiemann ja Ewald Ammende (baltisakslased Euroopa Rahvuste Kongressi rajamise ja juhtimise peamised jõud) Julgeoleku otsingul - Leedu ja Poola probleem- tüli Vilniuse pärast. 1922.aastal jõudsid Soome, Eesti, Läti ja Poola välisministrid kokkuleppele luua liit, aga see põrkus Soome parlamendi vastuseisule. Soomlased hakkasid orienteeruma Skandinaaviale. 1923a Eesti ja Läti kaitseliit. - Pilsudski: ,,Kas te soovite sõda või rahu?" - Leedu võttis üle Memeli prantslastelt. Saksamaa surve Adolf Hitleri võimule tulekul. Poola lepingud Saksamaa ja NSV Liiduga. - 1934.a Leedu,Läti ja Eesti sõpruse-ja koostööleping, millega tekkis Balti Antant. Jäeti välja Vilniuse ja Klaipeda ,,erijuhtumid". - NSVL ja Leedu sõlmivad vastastikkuse abistamise lepingu, Leedu uskus, et Moskva saab aidata.
annaabi.ee 
