Hurt) · 1864 a. ,,Eesti Postimees" (Jannsen) · 1865 a. ,,Vanemuise" selts (Jannsen) · 1868 a. esimene isamaakõne (Jakobson) · Rahvani jõudsid esimesed L. Koidula isamaalised laulud. · 1869 a. esimene üleeestiline laulupidu !!!!! 1870ndad · 1870 asutati Tartu Eesti Põllumeeste selts · 1870 a ,,Saaremaa onupoeg" · 1871 a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee (Hurt) · 1872 a. Eesti Kirjameeste selts · 1878 a asutas Jakobson ajalehe ,,Sakala" 1880ndad · 1880 lahkus Hurt Eestist · 1881 sai Jakobson Kirjameeste seltsi juhiks · 1882 suri Jakobson · 1886 Tallinnas Estonia JOHANN VOLDEMAR JANNSEN · Rahvusliku liikumise eesvedaja Tartus. · 1857 a. hakkas välja andma nädalalehte ,,Perno Postimees" · 1864 a. hakkas välja andma Tartus ,,Eesti Postimeest" · 1865 a. asutati tema algatusel Tartus Vanemuise selts. · (Tema tütar oli Lydia Koidula.) LYDIA KOIDULA · Isamaalised laulud. · 1870 a
1870ndad · Põllumeeste seltside rahamine (Jannsen, Jakobson) · Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) · Eesti Kirjameeste Selts (Hurt) · Eesti aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt), kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid, haridusseltsid, pritsimeeste seltsid jne) · Ajaleht ,,Sakala" (Jakobson 1878) · Tüli rahvusliku liikumise juhtide vahel 1880ndad · Jannseni halvatus ja eemalejäämine · Rahvusliku liikumise lõhenemine: Jakobson vs Hurt · Hurda lahkumine Peterburi · 1882 Jakobsoni surm · 1883 Aleksandrikooli komiteede sulgemine ja venestusaja algus 3)Juhid: kes mida tegi? Mis sündmus? Johann Voldemar Jannsen · Rahvusliku liikumise algusaastate kesksemaks kujuks (1819-1890). · Perno Postimees 1857. aastal. · Oma kirjutistega virgutas Jannsen eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi
-1871.a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt -1872.a asutati Eesti Kirjameeste Selts -1878.a asutas C.R.Jakobson ajalehe Sakala Suur lõhe -1878.a astus J.Hurt avaliku kirjaga "Sakala kaastööliste hulgast välja" -kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises 1)aatemehed mõõdukad, kultuurhariduslik suund, juhiks J.Hurt 2)majandusmehed radikaalid, juhiks C.R.Jakobson, peamiseks eesmärgiks sotsiaal- majandusliku pöörde saavutamine 1880ndad aastad -1880.a lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks -Kirjameests seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson -1882.a suri C.R.Jakobson VENESTUSPERIOOD EESTIS Mõiste, põhjused -1881.a atendaat tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III -tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge -venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes -reformide aluseks 1882-1883.a läbi viidud Manasseini revisjon
· 1871. a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt · 1878. a ajaleht ,,Sakala" (C.R.Jakobson) Suur lõhe · 1878 a astus Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja · Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises a) Aatemehed mõõdukad, kultuurhariduslik suund, juhiks Hurt b) Majandusmehed radikaalid, peamiseks eesmärgiks sotsiaalmajandusliku pöörde saavutamine, juht Jakobson 1880ndad aastad 1880. a läks Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks Kirjameeste seltsi eesotsa sai Jakobson 1882. a suri Jakobson ootamatult
hõbemedaliga, pühendas end maastikumaalile. - Elanud Alpi mägede piirkonnas, teemaks romantilised mägimaastikud, üsna ühetaolised, kõrged mäed, tipus keskaegsed lossid. - 1880ndatel Eestiga seotud maastikud (kümmekond maali seotud Pühajärve ja Tamula järvega). - Väikseformaadilised mägimaastikud kadunud, säilinud Eesti teemalised tööd. - ,,Vaade Võru linnale" (taga paistab Tamula järv), 1880ndad. - Köleri mõjul hakkas end uuesti eestlaseks pidama. O. Hoffmann - 19.saj. Eesti maalikunstnik - Sündis 1851 - Pärit Tartust Eesti soost käsitööliste perekonnast. - Õpib Düsseldorfi kunstiakadeemias - Pöördus Venemaale, pühendas end realistlikule maalile, tema tööd populaarsed 19.saj. lõpus - Veetis suved Eestis, palju maale Tartu ümbrusest. - Elu lõpul hakanud tundma end eestlasena.
eestlastest autorid; saksa keele oskuse levik eestlaskonnas) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (3) 5. 1860ndad−1870ndad (ärkamisaeg; saksaeesti keele tähtsuse kadumine (säilib vaimulik allkeel), ilmaliku kultuuri keskne positsioon; eestlaskonna sotsiaalse struktuuri mitmekesistumine; põhjaeestikeelne ilmalik kirjalik register; kirjaoskuse laienemine; saksa kultuuri mõju (tõlked, rahvajuhtide argikeel) 6. 1880ndad − 1914/1920 (venestamine (avalik elu!); saksastumise taandumine; eestlaste sotsiaalne kihistumine; teadlik keelehoole; murrang laen- ja muganduskultuurilt omakultuurile; degermaniseerimine; murrete säilimine) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (4)1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja 7. kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena;
Kristlikus lääneühiskonnas ei ole levinud see, et elu jaotamine käib elu surmaga koos. Tõelise tragöödia aluseks on kahe printsiibi jagelus. (Wagner oli Nietzsche sõber, hiljem läksid tülli, taandusid üksteisest.) Apolloonilise pr. kohalolek on Nietzsche teoorias koondatud mõistesse „principium individnationis“ – me oleme uhked oma individuaalsuse üle, me oleme indiviidide kooslus. ^Nietzsche varasema loomingu kokkuvõte. 1880ndad Hilisema perioodi oluline väide Nietzsche jaoks oli idee jumala surmast. Raamatus „Rõõmus teadus“.. Jumal on surnud sellepärast, et inimesed on ta tapnud. Küsimus, mida ta endale ja teistele esitab on see, et kes Jumala asemele tuleb; mis saab edasi. Valgustusest tuttav: Jumal on asendatud teadusega – maailm on mõõdetav, hinnatav. Vabadust ei käsitletud ... Nietzsche tõrjub mõistuspärasuse ideed, ta räägib Valgustusillusioonist. Üks
keele oskuse levik eestlaskonnas) 5. 1860ndad−1870ndad (ärkamisaeg; saksaeesti keele tähtsuse kadumine (säilib vaimulik allkeel), ilmaliku kultuuri keskne positsioon; eestlaskonna sotsiaalse struktuuri mitmekesistumine; põhjaeestikeelne ilmalik kirjalik register; kirjaoskuse laienemine; saksa kultuuri mõju (tõlked, rahvajuhtide argikeel) 6. 1880ndad − 1914/1920 (venestamine (avalik elu!); saksastumise taandumine; eestlaste sotsiaalne kihistumine; teadlik keelehoole; murrang laen- ja muganduskultuurilt omakultuurile; degermaniseerimine; murrete säilimine) 7. 1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine) 8
saj – 18. saj. algus – luterlus, Rootsi võim ja eesti keele kujunemine. 18. saj. – 1986ndad – Vene võim, rootsi keelelt minnakse üle vene keelele, hariduskeel saksa keel, eestlased õpivad lugema, esimesed eestlastest autorid. 1860ndad – 1870ndad – ärkamisaeg, kirjaoskuse levimine, saksa kultuuri mõju. 1880ndad – 1914/1920 – venestamine, saksastumise taandumine, teadlik keelehoole 1914/1920 – 1940/1944 – ühiskonna keeleleline ja kultuuriline eestistamine, eesti keel kõrghariduskeelena. 1940/1944 – 1980ndad – murdevastane võitlus, murde asendamine argikeelega, vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keel K. Pajusalu jaotus:
3. Heaoluriik 4. Heaoluriik ehk sotsiaalriik 5. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: 6. Kõrge elatustase Suurenenud keskklass Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile võimetekohase hariduse tagamine Lahendatakse sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist 7. Heaoluühiskonna kujunemise algus 8. 1880ndad Saksamaa 20. sajandi esimene veerand Rootsi 1930ndad USA 9. Heaoluühiskonna olemus ja ülesanded: 10. Heaoluriik täidab lisaks tavapärastele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. - Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi - Sekkub rohkem riigi majandusse ja jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid - Pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud (haridus, tervishoid - Pehmendab turukonkurentsi
Ta käsitles moderniseeritud antiikses vormis käsitletud rahvaballaadide-aineid, kuid langes hiljem india peenendunud, pasiivse müstika tõlgitsemisse (romaan ,,Palverändaja Kamanita" 1906). Ta lõi suuri ajaloolisi romaane ,,Kuldne oks" 1917 ja Lutheri aega käsitleva ,,Jumala sõbra" 1916. Kõige tähelepandavam on tema käsitluselt realistlik, meeleolult aga müstiline miljööromaan ,,Tuuleveski" 1896. Kui 1870-ndad aastad Taanis kuulusid naturalismile, siis 1880ndad impressionismile ja 1890ndad individualismile. Impressionism on Taanile üldse omane olnud. Impressionismi teadlik esindaja Taanis on kirjanik Hermann Bang (1857-1912). Tema romaanid käsitlevad enamasti vanade, lõpulekalduvate suguvõsade ja neist võrsunud eluväsinud kaotunnustega märgitud inimeste olemasolu kurbloolisust peene, haiglase, põgusa psühholoogilise realismiga. Impressionism ei ole vastuolus realismiga, vaid selle stiililine edasiarendus. Tema viis on tabada asju ja
5) masinad oli vaja need leiutada, konstrueerida, sest ilma nendeta ei oleks tööstuslik pööre võimalik. 6) tooraine oli vaja midagi, millest toota. Kui toorainet ei leidunud omal maal, muutus oluliseks kolooniate omamine. Tööstuslik pööre sai alguse tekstiilitööstuses (Inglismaal). (millal algas kuni millal oli vabrikutööstus domineeriv) Inglismaal 176080 kuni 1850ndad Prantsusmaal 1800 kuni 1860ndad Saksamaal 182030 kuni 1880ndad Venemaa 186080 kuni ... (enne I Maailmasõda ei olnud lõppenud) INDUSTRIAALÜHISKOND Industriaalühiskonnaga on tegemist siis, kui tööstuses on hõivatud rohkem kui pool tööjõust. Kui on vähem, siis on tegemist agraarühiskonnaga. Industriaalühiskonda iseloomustavad jooned: linnastumine ehk urbaniseerumine see tõi endaga kaasa sotsiaalse kontrolli inimeste üle nõrgenemise, sest keskkond muutus anonüümsemaks ja
Debussy tundis neid isiklikult ja hindas kõrgelt, ta on loonud laule nende tekstidele. 2 Sõnateatris domineeris bulvariteater kergesisuliste ja skemaatiliste tükkidega. Selle kõrval tegutsesid aga ka traditsiooniderikas draamateater Comédie Française (Prantsuse Komöödia) ja eksperimentaalteatrid. Eksperimentaalsest suunast tuleks kõigepealt nimetada naturalistlikku teatrit (1880ndad aastad), mis järgis prantsuse naturalistide-kirjanike põhimõtteid (Zola jt.) – negatiivsete elu- ja ühiskonnanähtuste ilustamata kujutamine. Seda suunda esindas André Antoine’i “Vaba Teater” (Théâtre Libre). (Tema oli esimene Prantsuse teatri ajaloos, kes loobus rambivalgusest ning kustutas etenduse ajal täielikult saalituled. Võitles intiimse näitlemislaadi eest) 1890. aastatel tõusis esikohale sümbolistlik teater. 1890. aastal rajatud “Kunstiteatris”
Kivisöe roll. leidus Inglimaal väga palju ning oli palju palju odavam kui puit Metallurgia areng (Abraham Darby, Bessemeri konverter ja selle tähtsus). Darby võttis raua tootmises kasutusele koksi, mis oli mitte puusöega vaid kivisöega kuumutamisel saadud pidi. 18.saj esimene raudsild(terasest). 19.saj tõi murrangu Bessemeri konvert- puhus malmist süsiniku välja, millest saadi tugev teras. Suutis nüüd tööstuslikult terast toota. Terase hind langes 8 korda. Nö.teraserevolutsioon. 1880ndad-uued raua sulatamise tehnoloogiad, mis võimaldasid ka madala kvaliteediga raua kasutusele võttu. Uus tööorganisatsioon (vabrikud, tööjaotus, kapital). Vabrikud kasvasid-rohkem ja suuremad masinad, ka rohkem töötajaid. Kasvas aksiakapitaliga äritsemine. Kapital ja tootmiseseades kuulusid kapitalistidele. Tootjad olid need, kes müüsid tööjõudu, kuid kellel puudus kontroll tulude üle. Tekkis süstematiseermine. Kindlad tööajad, ülevaatajad, distsipilineerimine. Akstsinärid
aastaks olid Eesti linnad muutunud protestantlikeks. Vastureformatsiooni aeg algas Eestis 17. saj algul. Rootsi aeg (1625. 1710) Liivi sõja ja Poola-Rootsi sõja tagajärjel läks suur osa Eesti territooriumist Rootsi Kuningriigi koosseisu. Vene aeg (1710-1819)- Põhjasõja tagajärjel läks Eesti Vene tsaaririigi koosseisu. pärisorjuse kaotamine ja ärkamisaeg- Eestimaa vabanes pärisorjusest 1816.a. ja Liivimaa 1819.a. Ärkamisaeg kestis 1819. 1880ndate aastateni. venestamiseaeg (1880ndad 1918) Aleksander III troonile tulemisega algas Baltimaades saksapärase kultuuri- ja ühiskondliku elu asendamine venepärasega. Ametlikuks asjaajamisekeeleks sai vene keel. Eesti Vabariigi loomine 1917. a peale tsaarivõimu kukutamist andis Ajutine Valitsus loa ühendada Eestimaa ja Liivimaa kubermangud. 24.02.1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Eesti Vabadussõda 28.11.1918 3.01.1920 1924.aasta riigipöörde katse- NSV Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis.
Sisepoliitikas vastasrinne kujunes 1830-40ndatel aastatel=liberaalne põhiseaduslik suund. Parlamenti jõukad talurahvasaadikud, kes taotlesid progressiivset riiki. Linnade keskklass ja akadeemilised haritlased taotlesid valimisõiguse laiendamis ja parlamentalismi. Tööliste, renditalupoegade, maata maaelanike eesmärgiks poliitilise süsteemi ja ühiskonna demokratiseerimine. Norra ajaloo periodiseerimine: Pöördelised 1840. ja 1880ndad aastad. 1840. aastatel käivitus jõuline uuenduspoliitika majanduse ja rahvahariduse valdkonnas ja hoogne rahvuskultuuriline liikumine. Praktiline Norra rahvuse rajamine. Suhtumine uniooni kujunes ümber 1880.aastatel, pooldas bürokraatlik liit ja jõukad inimesed, kes ei soovinud radikaalseid muutusi. Paljud haritlased, talupojad ja väikekodanlus suhtusid uniooni kriitiliselt. Pööre 1884: parlamentalismi kehtestumine · 1884 parlamendis kujunes 2 parteid
mineviku vastu ka kodumaalt kaugemal. Nii võtabki üle poole numbrist enda alla ülevaade sellest, kuidas tekkisid Peterburis eesti kogudus, kirik ja kirikukool. See ülevaade hõlmab ajavahemikku Katariina II valitsemisest kuni 1849. aastani ning jääb pooleli. Veel antakse lehes kirikuraamatu põhjal koostatud tabel sündide, surmade, leerilaste ja laulatatud paaride arvu kohta aastail 1803-33. Eesti rahvuslik ärkamisaeg ja ajakirjandus 1880ndad. Eduard Vilde Kui järjepideva eestikeelse ajakirjanduse algusaastaks loeme Perno Postimehe sündi 1857, siis alates Sakala tulekust 1878 hakkab Eesti- ja Liivimaal ilmuma teisigi ajalehti, mida toimetasid nimekad rahvuslikud tegelased: Karl August Hermann (Eesti Postimees, Postimees), Ado Grenzstein* (Eesti Postimees, Olevik), Jaak Järv (Virulane), Jakob Kõrv (Valgus). Viimane tegelane läks äri nimel venestamisega kohe kaasa ja nö sõi välja Jaak Järve Virulase.
annaabi.ee 
