TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 15k Töö pealkiri: Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 27.02.2012 Höppleri viskosimeeter Töö eesmärk: Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia.
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE 15 K Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,03 SKEEM Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr. Töö pealkiri: VEDELIKU VISKOOSSUSE 15K TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm: : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: JOONIS Höppleri viskosimeeter Tööülesanne Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimis- energia. Töö käik Seade on ette valmistatud, ning kuul nr. 4 glütseriini sisse pandus
Näidis 2493,1Pa * 41% (103200 Pa 2493,1Pa * 0,0084dm 100 V0 101325 Pa * 293,15 K V0= 0.007805 m= 8.466992 mg 41% * 0,0084dm * 273K 3 0,0077 dm 3 ,15K suhteline viga 2.011957 % Näidis P0 Püld=101,9 kPa=101900 Pa 103200 Püld PH2O=18,7 mmHg=2493,1 Pa Ph20 T=21+273=294 K 239,15 K T RH= 49% 41% RH V1=10,2 ml V1
Ühesilindripool; Kahesilindripool Süütepooliliik Transistorsüütesüsteem: Silindriline Elektrooniline süütesüsteem: Silindriline Digitaalne süütesüsteem: Ühesilindripool; Kahesilindripool Süütepoolitakistus:prim aar-ja sekundaarm ähis Transistorsüütesüsteem: 0,5Ω - 2,0Ω 8 kΩ - 19kΩ Elektrooniline süütesüsteem: 0,5 – 2,0 Ω 8 k Ω - 19k Ω Digitaalne süütesüsteem: 0,3 Ω- 1 Ω 8k Ω - 15k Ω Prim aarvooluringilülitam ine Transistorsüütesüsteem: Transistorlüliti; süütejuhtplokk koos induktsioon- või Halli anduriga Elektrooniline süütesüsteem: Motronicu juhtplokk Digitaalne süütesüsteem: Motronicu juhtplokk Süütehetke seadm ine Transistorsüütesüsteem: Tsentrifugaalregulaator (pöörlemissagedus); vaakumregulaator (koormus) Elektrooniline ja digitaalne süütesüsteem: Tunnusväli sõltuvalt
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 15K VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev:19.02.14 . Töö eesmärk Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 15k Töö pealkiri Vedeliku viskoossuse temperatuurierinevus Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KAISA RAHUOJA KATB - 41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 6.03.11 Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: 15k Kaitstud: VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik: Töövahendid puhastatakse hoolikalt. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru
Prügikott 30L valge 510x600x0,03 50tk/rull Prügikott 30L valge 50x70 0,03 25tk/rull Prügikott 50L Prügikott 75L must 650x1000 , 0,04 10tk/rull Prügikott LD 90x140cm must 250L 50mic 10tk/rl Prügikott 40L must 60x89 0,03 25tk/rl Prügikott 75L must 650x1000x0,05cm 10tk/rull Kilekott särksang läbipaistev 110x454mm, 0,008 Prügikott 40L must 600x700x0,03cm 25k rullis Prügikott 150L must 10tk rullis 0,040 Prügikott 250L must 10tk rullis 0,050 Prügikott 40L must 600x850x0,035cm 15k rullis LLD prügikotid Prügikott LLD 35L must 50tk rullis 700x500x0,015 Prügikott LLDPE 40L KOLLANE 10tk/r. 800x550x0,035 Prügikott LLD 150L must 20 tk rullis 1150x750x0,020 HD prügikotid Prügikott HD 100L läbipaistev 50 tk/rullis Prügikott HD 25L läbipaistev 50tk rullis 600x500x0,007 Prügikott HD 16L läbipaistev 50tk rullis 520x450x0,007 Prügikott 30L must HDPE 100tk rull
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 15k Töö pealkiri: VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi: Jekaterina Milosedova Õpperühm: KATB-47 Töö teostamise kuupäev: Kontrollitud: Arvestatud: 17.03.2014 Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel 19. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes
lamellidest, kuid neis pole naaste. Lamellrehvi omapära seisneb selles, et selle protektor, need liistakud on pehmest, liibuvast kummist, mis peab tagama mõõduka kiiruse juures hea haardumise. Pehmest kummist lamellid kuluvad üpris kiiresti. Ka naastrehvid protektor koosneb lamellidest kui kumm on jäigem mistõttu neisse lamellidesse saab kinnitada naaste. Rattaid soovitatakse tasakaalustada 10-15k km järel. Kui sügisel ja kevadel vahetada on paras aeg need enne tasakaalustada. Ratta tasakaal kaob peamiselt rehvi ebaühtlase kulumise tõttu ja vastupidi rehvi kohati kulumine viitab rehvi halvale tasakaalule. Amortisaatorite korrasolek Amortisaatorite ja vedrustuse eesmärk on tagada ratta ja tee pidev kontakt. Haardumine võimaldab sõidukit paremini juhtida. Pidurdustee heade amortidega lüheneb asula kiirusel 2m
Tšehhoslovakia. Saksamaa pidi vähendama sõjaväe 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid. Tal keelati omada lennuväge, Allveelaevu ningi lõpuks pidid Sakslased veel maksma reparatsioone. Reini jõe ala jäi demilitariseerituks." 6 Ühinenud Rahvaste deklaratsioon, ÜRO - 1942:Washingtonis, Atlandi Harta põhimõtete toetamine Ypres’ i sündmused - 1915 kasutasid GER gaasi 15k sõdurit suri mürki 7 ISIKUD "Wilhelm II - 27. jaanuar 1859 – 4. juuni 1941 oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav. 1918. aasta novembris oli sunnitud troonist loobuma" Franz Ferdinand – Austria-Ungari troonipärija ertshertsog, tapeti Sarjevos 28. juuni 1914 – see oli maailmasõja puhkemise ajend. W
medium and the stationary layer of fluid attached to the dispersed particle. 6. Elektroforeesi kasutamine elektrokineetilise potentsiaali määramiseks Selle põhjal, kui palju kolloidlahus on elektriväljas liikunud, ja kui palju on selleks aega kulunud, leitakse kaksikihi edasi liikumise kiirus ning selle põhjal arvutatakse elektrokineetiline potentsiaal. 7. Elektroosmoosi kasutamine -potentsiaali määramiseks. 8. Elektrolüütide mõju elektrilise kaksikkihi ehitusele ja -potentsiaalile. 15k Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine 1. Mis on suhteline viskoossus, eriviskoossus ja iseloomulik viskoossus? Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada laminaarsel voolamisel, kui vedeliku kihid liiguvad üksteise suhtes erineva kiirusega. Nad libisevad
o Põhjusteks näiteks kliimamuutus, looduskatastroofi, inimtegevus, populatsioonilaine o Tavaliselt isolaatide rühm hävib, mida väiksem on isolaatide rühm, seda tõenäolisemalt hävib o Keskkondade identsuse korral ei teki samuti uut liiki o Genofond peab olema piisavalt suur o Kui populatsioon kohaneb uute tingimustega ja paljuneb -> kohastumused o Ajapikku tekib ristumisbarjäär o Alamliikide teke 8k-15k a., atlandi heeringas -> räim 20k a. o Ehk siis kui tekib isolaat ja püsitakse erinevas keskkonnas, aga see-eest mitte vastandlikes tingimustes, nt kaelkirjakirjad Antarktikal noh. Seejärel isolaat kohaneb ja paljuneb, sealjuures genofond on piisavalt suur et võimaldada mutatsioone ja looduslikku valikut. Kui ainult retsesiivne geen jääb organismi, siis pole ju mille vahel valida ning jällegi, isolaat hävib. Kui seda
510 R15 0 ,0 4 7 µ 5 1 0 C1 C2 1500 15K R2 R12 VT7 0 ,0 4 7 µ 12K 10K C13
varasema arengu kohta. 14 Kasutatud kirjandus http://www.linnamuuseum.ee/kok/index.php?&id=36 http://www.orthodox.ee/indexest.php?d=kogudus/aleks_t http://et.wikipedia.org/wiki/Niguliste_kirik http://et.wikipedia.org/wiki/Oleviste_kirik http://www.eelk.ee/tallinna.toom/ et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Püha_Vaimu_kirik - 15k www.eelk.ee/tallinna.puhavaimu/ - 6k www.epl.ee/artikkel.php?ID=267569 et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Jaani_kirik - 21k 23 Niguliste kirik 15 Oleviste kirik 16 Toomkirik 17 Kaarli kirik 18 Kiek in de Kök 19 Aleksander Nevski Katedraal 20 Pühavaimu Kirik COMPEN 21
käed peidetud, nägu puudub). Willendorfi Veenus - 11 cm kõrgune kuju, valmistatud u. 24k - 22k a. e.m.a.. Leitud Willendorfi küla lähedalt, Põhja-Austriast. Hohle Felsi Veenus - Peata naisekuju, valmistatud mammutikihvast u. 35k - 40k a. tagasi, Aurignac'i kultuuri esindaja poolt. Leitud Lõuna-Saksamaalt Schelklingeni asula lähedalt. Altamira Koobas Põhja-Hispaanias. Esimene koobas, kus avastati eelajaloolised joonistused. Joonistused on u. 15k a. vanad. Lascaux Koopasüsteem Edela-Prantsusmaal, mis sisaldab u. 17k a. vanuseid seinajoonistusi, mis on enamasti loomadest. Chauvet Chauvet' koobas Lõuna-Prantsusmaal sisaldab koopamaalinguid, mis on teadaolevalt ühed vanimad, tehtud u. 32k - 30k a. tagasi. 2008. aastal leiti Hohle Felsi koopast Saksamaal u. 35k a. vana kaeluskotka luust 21,8 cm pikkune flööt. Arvatavasti kromanjoonlaste kätetöö. Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas
moodustunud tuumad. Millise rakuga on tegemist? 1. loomarakk metafaasis 2. loomarakk telofaasis 3. loomarakk tsütokineesis 4. taimerakk metafaasis 5. taimerakk tsütokineesis http://en.wikipedia.org/wiki/Phragmoplast Mitokondrid 94. Mitokondrite suurus ~0.5 - 1m 95. Iseloomustage mitokondrite DNA-d (% raku DNAst, molekuli suurus, struktuur, geneetiline kood, geenide paiknemine, millised valgud kodeeritud) 16.5kbp e 15k-17k aluspaari. Koosneb kergest ja raskest ahelast. Kodeerib kokku 37 geeni, millest 13 on valkudele, peamiselt elektrontrasportahela valgud. Kodeeritavad valgud: mtETA, ATP sünteesi valgud, translatsioonivalgud. 16,5 kbp e 15k-17k aluspaari. 100-10.000 mitokondrit, igas oma DNA, kerge (C-rikas, 9geeni) ja raske ahel (G-rikas, 28 geeni). kodeerib 37 geeni, 13 valku, 22 tRNA'd, 2 rRNA. Elektrontransportahela valgud: NADH dehüdrogenaasid, koensüüm q -
haavadele. See vääris meeste silmis olulist tähelepanu. Kujukesed olid esimesed märgid Euroopa kunstist. Mõned neist olid ka kivi peale tehtud. Ainuke leitud meeskuju on lõvipeaga mees, mis leiti saksamaalt Hohlenstein-Stadelist. Läänepool olevat olnud koopamaalid, idas kujukesed, kuigi mõlemaid esineb mõlemas kohas. Võib- olla on nii seepärast, et idapool pole nii palju mägesid kus oleks koopad. Altamira koopas avastati esimene koopamaaling 1868. See on umbes 15k aastat vana. Kujutatud on väga erinevaid loomi, põhiliselt piisoneid. Joonistatud on nii lakke kui ka seintele. Lascaux koobas on ka oluline. Seal on väga palju pilte - umbes 800 maali, millel on kujutatud loomi, inimesi ja linde. Paljud pildid on väga sügaval koopas. Inimestel pidid olema mingid tõrvikud, muudmoodi poleks saanud joonistada. Kui tõrvikuleegid võbelevad, siis tundub, et need loomad liiguvad. 1994 avastati kolmas kuulsam koobas Chauvet. Seal on umbes 300 loomapilti
Kõvakettas koosneb magnetilise ainega kaetud ümmargustest plaatidest, lugemis- ja kirjutamispeadest, puhvermälust ning juhtelektroonikast. Magnetilise ainega kaetud plaadid on tehtud tavaliselt metallist, kuid leidub ka klaasist tehtud plaate. Lugemis- ja kirjutamispead hõljuvad ketaste kohal (mõne mikromeetri kaugusel plaadist). Plaadid pöörlevad kõvaketta sees kindla kiirusega (4200/5400/7200/10K/15K pööret minuti jooksul). Juhtelektroonika juhib lugemis- ja kirjutamispäid ja edastab vajalikke andmeid. Puhvermälu on vajalik sellel põhjusel, et tihti on kõvaketta liidese läbilaskevõime suurem kui kõvaketta sisemine andmevahetuse kiirus (kiirus, millega kõvaketas suudab andmeid plaatidele kirjutada ja sealt lugeda). Andmed kirjutatakse konsentriliste ringidena (mitte spiraalina), mida nimetatakse radadeks (track). Rajad on jaotatud sektoriteks (sector)
valgamaa hästi väike, pärnumaa ka lahmakas. Haldusjaotus pärast maarajoonide moodustamist 1950. ja oblastipiirid: 2 oblasti: harju, valga, pärnu vms.. Metsavennad sõda pärast sõda. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja mitmel korral amnestia ja kutsusid neid tagasi oma igapeävatöö juurde. Väljatulnumd aga vangistati. Massiküüditamine 1949. aastal 26. märtsil. 20k. 1946. pöördusid vabatahtlikult tagasi kodumaale ehk repatrieerus 15k. Eestlast. 1954. moodustati eksiil- ehk pagulasvalitsus, mille eesotsas oli EV viimase põhiseadusliku valitsuse vanim teovõimeline isik August Rei. Sõja järel, btw, jagunes eestlaskond kolmeks: kodueestlased(eestis), välisesstlased(läänes), Venemaa eestlased(idas). ENSV sisepoliitilise aregnu keskne tunnus oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu. 1950. aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum. See üritus loodi, et
zX ( z ) - X ( z ) + KX ( z ) = zx(0) zX ( z ) = ( zE - + K ) zx(0 ) - suletud süsteemi vabaliikumise võrrand. -1 z - 5 + k1 - 5 + k2 ( z ) = det ( zE - + K ) = = ( z - 5 + k1 )(z + 5 - k 2 ) + (10 + k1 )(- 5 + k 2 ) = - 10 - k1 z + 5 - k2 = z 2 + z (k1 - k 2 ) + 15k 2 - 75 z 2 + z (k1 - k 2 ) + 15k 2 - 75 = z 2 k1 = k 2 = 5 K = [k1 k 2 ] = [5 5] Suletud süsteemi analüüs: 5 -1 z 0 5 1 z 0 5 X ( z ) = (zE - + K ) x(0) = -1 z = 2 =
annaabi.ee 
