"143" - 734 õppematerjali

Lähiajalugu II PTK 47 - NSV Liidu lagunemine

47. NSV Liidu lagunemine Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida 13. jaanuar 1991, ründasi NSV Liidu sõjaväeüksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid ähvardasi NSV Liitu sõjaliste aktsioonide jätkamise korral lõpetada neile majandusabi andmise. Ettevalmistused uue liidulepingu slmimiseks Uus poliitiline surve-üleliiduline referendum. Gorbatsovi populaarsus NSVL Liidus langes, kui üritas tagandada Boriss Jeltsinit. Jeltsini mõjuvõim selle tulemusena suurenes ja sai Venemaa presidendiks. Nurjus ka Gorbatsovi uus katse NSVL koos hoida, sõlmides liidulepingu. Balti riigid keeldusid alla kirjutamast. Sõjaväelise riigipöörde katse19.-21. august 1991 Erakorralise seisukorra kehtestamine, et üritada vältida NSV Liidu lagunemist. Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) loomine, samal ajal kui Gorbatsov Krimmis puhkas. Eesotsas NSV Liidupresident Gennaadi Janjev. Riigipööre oli halvasti korral...

Sotsialismisüsteemi ja Nõukogude Liidu lagunemine

Sotsialismisüsteemi ja Nõukogude Liidu lagunemine. Õpik lk 116-143 1. Nõukogude Liidu nõrgenemise ja lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati; nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu NSV Liidus võimul Leonid Breznev (1964-1982). Välispoliitika: välispoliitiliselt üritati saavutada pingelõdvendust sõlmides lepingud

VÕRTSJÄRV

Peamisteks töönduskaladeks on koha(25-50t), angerjas(20-45t), latikas(30-100t) ja haug(20-40t). Järves leidub palju ahvenat ja särge. Kaitsealused liigid: Säga ja Tõugjas  Viimase 50 aasta jooksul asustatud hulgaliselt angerjamaime Võrtsjärve kalavarud heal tasemel Võrtsjärve koevad erinevad kalaliigid peaaegu aasta läbi, va märtsis, septembris, oktoobris. KALANDUS Intensiivne kalapüük Võrtsjärve kalanduspiirkonnas on registreeritud 143 kutselist kalurit, mis moodustab 5,5% kalurkonnast. 2015. aastal väljastati püügilube 324 mõrra ja 320 nakkevõrgu kasutamiseks, lisaks anti 40 nakkevõrguluba harrastuskalapüügiks. KUTSELINE KALAPÜÜK 2015. aastal lubatud kutseline püük jaotus 53 loaomaniku vahel, mis kasvas seoses osa püügiõiguste müümisega. Võrtsjärves on üks 175 meetri pikkune mõrd; 83 ja üks 70 meetri pikkune nakkevõrk iga 75 hektari järvepinna kohta. Kutseliste püüdjate osaks on 324

Tööpoliitikast Venemaa, Kreeka ja Rootsi näitel

1 TÖÖPOLIITIKAST VENEMAAL Venemaa on maailmas esikohal nende inimeste arvult, kes elavad väljaspool oma kodumaa piire. Neid inimesi on ligi 35 miljonit (võrdluseks: hiinlaste puhul on see arv 30, juutide puhul 13,6 ja armeenlastel 5 miljonit). Seega elab iga viies venelane kodust eemal. Viies riigis – Kasahstanis, Lätis, Eestis, Ukrainas ja Kirgiisias – moodustavad venelased enam kui 20% elanikkonnast. Hetkeseisuga on Venemaal umbes 143 miljonit elanikku, kellest 1,1 miljonit on töötud. Venemaa sotsiaal-ja tööpoliitika pole välismaailmale väga nähtav ega tuntav. Sotsiaalpoliitikat meie mõistes ei eksisteeri ning tööpoliitika kui abstraktne mõiste, pole venelastele teada. Venemaa on maailma suurim riik, seega on seal ka väga erinevaid mooduseid tööliste ja töötute juhendamiseks ja ohjamiseks. Töölepingud, -tasud ja –lepingud on vastavalt

7 päeva toitumise analüüs

8 kcal Piim -130 kcal Kokku : 1994.8 7. päev - Hommikusöök toimus kell 13.00 Ahjuõuna jogurt- 90 kcal Lõunasöök toimus kell 16.00 2 Juustu-Vorsti võileib ­ 257 kcal Õhtusöök toimus kell 18.30 Kartul ­ 229 kcal pihvid ­ 214 kcal majonees- 281.1 kcal Õunamahl- 93 kcal Kokku : 1164.1 kcal Oode : Domino küpsis ­ 196 kcal banaan- 646 kcal sokolaad Kizmet- 257 kcal Soolakõrsikud ­ 423 kcal 2 pirni- 243.5 kcal Kokku : 1765.5 kcal 2. Liikumisviis : Jalutamine 4kmh ­ 143 kcal Jalutamine 4kmh ­ 143 kcal Jalutamine 4kmh ­ 143 kcal Jalutamine 4kmh ­ 143 kcal Jalutamine 4kmh ­ 143 kcal Jalutamine 4kmh ­ 143 kcal Jalutamine 4kmh ­ 143 kcal Jalutamine 4kmh ­ 143 kcal Jalutamine 4kmh ­ 143 kcal Jalutamine 4kmh ­ 143 kcal Jalutamine 4kmh ­ 143 kcal Jalutamine 4kmh ­ 143 kcal Jalutamine 4kmh ­ 143 kcal Jalutamine 4kmh ­ 143 kcal Ujumine 25mmin- 201.5 kcal Kokku: 2203,5 kcal Abimaterjal : www.toitumine.ee www.toidutare.ee

Peastarvutamine

Arvuta 1 Arvuta 1 234 ­ 137 = ......... 234 ­ 137 = ......... .... ­ 345 = ......... .... ­ 345 = ......... ..... + 143 = ......... ..... + 143 = ......... ..... ­ 45 = ......... ..... ­ 45 = ......... ..... + 320 = ......... ..... + 320 = ......... ..... ­ 75 = ......... ..... ­ 75 = ......... ...... + 15 = ......... ...... + 15 = ......... ..... ­ 346 = ....... ..... ­ 346 = ....... ..... + 123 = .......

Füüsika praktikum nr 6 PÖÖRDLIIKUMINE

süsteemi inertsmoment (I=const kõigi koormiste m väärtuste korral). Katse tulemuste analüüsiks joonestatakse graafik =f(M). Graafiku käik näitab, kas seos (2) kehtib. Samalt graafikult arvutatakse sirge tõusu järgi süsteemi inertsmoment M - M2 I= 1 (10) 1 - 2 kus M1 ja M2 on graafikul nurkkiirendustele 1 ja 2 vastavad jõumomendid. Töö käik. Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll. D = 4,00 ± 0,004cm no = 143 ± 0,1cm n1 = 80 ± 0,1cm h = n0 - n1 =143 -80 = 63cm h1,1 = n0 - n2 =143 -90,1 = 52,9cm h1, 2 = n0 - n2 =143 -88,9 = 54,1cm h1,3 = n0 - n2 =143 -86,9 = 56,1cm h1, 4 = n0 - n2 =143 -85,4 = 57,6cm h1,5 = n0 - n2 =143 -84,9 = 58,1cm h 0,1 hs = t n -1, = 2,8 = 0,093cm 3 3 t 0,05 t s = t n-1, = 2,8 = 0,047 s 3 3  Leiame momendid ja nende vead

Otsing trenn

Funktsioon MATCH(otsitav; vektor; otsimisviis) Leida inimese palk Ees- ja peremini Palk Inimene Otsitav palk Alan Pent 1 152 Aivar Jakobson 1 094 Anton Smirnov 1 552 Rasmus Pruul 817 Ivo Värk 1 470 Aivar Jakobson 1 094 Aivar Teearu 1 634 Mart Kivi 1 094 Mart Metsjõe 1 813 Dmitri Käsper 1 143 Tiina Amos 898 Alari Kaljo 980 Tiiu Tamm 1 405 Janari Kaljo 1 307 Sander Soosaar 931 Annika Männik 1 111 Andrei Kedrov 1 601 Kert Jürgenson 817  Funktsioon INDEX(piirkond; riviindeks; tulbaindeks) Funktsioon MATCH(otsitav; vektor; otsimisviis) Leida inimese palk Ees- ja peremini Palk_2009 Palk_2010 Palk_2011 Inimene

Venemaa

 ­ ­ - - - . - - 1- · - 17 098 246² · % - 4,22% - 143 200 000 .  , . , , , .  , , 6 -50 °C, 1 25 °C; 150 2000 . ( ) 65 % .  -- 11 612 943 ; - -- 4 953 219 ; -- 1 498 921 ; -- 1 377 738 ; -- 1 254 592 ; -- 1 169 184 ; -- 1 161 308 ; -- 1 156 583 ; -- 1 143 458 ; -- -- 1 096 448 ; -- 1 072 291 . -- 1 018 739 . -- 1 000 672 . 

Hinnasõda

Konkurendi hind 1 080 1 080 1 035 990 945 900 Konkurendi müügikogus 1 200 000 1 121 739 1 118 182 1 114 286 1 110 000 1 105 263 Konkurendi kasum 316 000 000 262 782 661 210 045 382 157 428 740 104 950 000 52 631 500 Konkurendi tulu 1 296 000 000 1 211 478 261 1 157 318 182 1 103 143 140 1 048 950 000 994 736 700 Konkurendi püsikulud 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 Konkurendi muutuvkulud 400 400 400 400 400 400 Konkurendi kulud ühiku kohta 817 846 847 849 850 852

Liha-kala kaonormide tabel

Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g Toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 Puhastatud, keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 100 1. nov- 31. dets 147 30 103 3 100 1. jaan ­28-29. veebr 158 35 103 3 100 1. märtsist 172 40 103 3 100 Koorega keedetud: 1. sept-31

Esitlus Venemaast inglise keeles

RUSSIA    Politics  Russia is a country in northern Eurasia.  Capital of Russia is Moscow.  It is a federal semi-presidential republic.  Russia is also the world's ninth most populous nation with 143 million people as of 2012.  Population of Russia is 143 800 000.  Population density is 8.4/km2.  The offical language is russian.  President of Russia is Vladimir Putin.  National anthem of Russia: Gosudarstvenny Gimn Rossiyskoy Federatsii https://www.youtube.com/watch?v=AOAtz8xWM0w  Vladimir Putin Kreml Mount Elbrus Topography and climate  Mount Elbrus is the highest point in Caucasus, Russia and Europe (5 642 m).  Russia has thousands of rivers.

Vananemine

Noore inimese rakkud jagunevad mitmeid kordi enam kui vanal, kuid lõpuks seiskub paljunemine kõigis kultuurides. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 617) Vananemine algab keskeas, mil väheneb kõikide rakkude talitsuse efektiivsus. Selle tagajärjel hakkab organism tervikuna muutuma. Vana inimene nahk on õhem ning sisaldab süvakihtides vähem elastseid kiude. Selle tagajärjel muutub mahk lõdvemaks ja kortsuliseks.(Inim keha.Lühientsüklopeedia. 143.) Enamus registreeritud füsioloogilistest funktsioonidest nõrgenevad pärast 20.-30. eluaastat. Pärast 30. eluaastat nõrgeneb lihaste jõud aastas umbes 1%.( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 617) Luud võivad muutuda hapraks ja liigseid jäigemaks.Vanematel inimestel sisaldavad luud vähem elastsus andvat kollageeni ja ka tugevust andvat kaltsiumi. (Inimkeha.Lühientsüklopeedia. 143.)

Sylvia von Harden

Tema suured kondised käed on tähelepanuväärselt paljuületavad; kui parem käsi elavalt zestikuleerib, siis vasak käsi ja ranne tunduvad kaitsepositsioonil. 8 . . - . , . ,, " . , . , . ­ , . Sylvia. , . 9 , , . 10 7 Forging the bubikopf Nation. Marina Vujnovic, 2009. Lk 133 8 Aleksander Sturgis. Hollis Clayson. Kuidas mõista maalikunsti zanrid ja teemad lääne kunsti ajaloos, 2001. Lk 143 9 Vt. https://www.khanacademy.org/humanities/art-1010/art-between-wars/neue- sachlichkeit/v/dix-portrait-of-sylvia-von-harden-1926 10 Vt. https://utopiadystopiawwi.wordpress.com/new-objectivity/otto-dix/portrait-of-the- journalist-sylvia-von-harden/  . , ­ , Dix. - , , . Sylvia , . . . . , . Sylvia . 11 , - . , . , , . . 12 Sylvia von Harder . , , ,

Kahe reeperi vahelise nivelleerimiskäigu arvutuste tabel

1610 - 14 - 15 Vp4 1712 - 116 41,260 VI I 7 1600 1539 8 1745 - 145 - 143+1 41,268 1679 - 140 - 142 VI II 8 1128 1100 RP2 1395 - 267 - 267+1 41,002 1366 - 266 - 266 darvutuseKontroll-

Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord

% % g 1 2 3 4 5 6 Kartul : toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 puhastatud , keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud:  1. sept- 31. okt 137 25 103 3 100 1. nov- 31. dets 147 30 103 3 100 1. jaan ­28-29. veebr 158 35 103 3 100 1. märtsist 172 40 103 3 100 Koorega keedetud: 1. sept-31. okt 137 - 137 3+25 100 1

Sõpruskonna puhkeväljasõidu hinnapakkumine

Buss viib inimesed Villa Müllerbeckist Pühajärve Spa ja Puhkekeskusesse bowlingut mängima. Kell 12.00 algab bowling ja see kestab tund aega. Pärast seda viib buss külalised väikesele Otepää ekskursioonile sõidetakse ringi ja nauditakse loodust ja vaatamisväärsusi. Pärast pisikest avastamist viib buss inimesed Otepää seiklusparki ja pärast seda tagasi Müllerbecki juurde. TOITLUSTUS Õhtusöök 05.06.15 kl. 20.00 11 / in 13 inimest 143 Toitlustus kokku:143 Õhtusöök: Grupimenüü 2 alusel Pearoog ­ Külmlaud Jook- Kohv, tee Magustoit - Müllerbeck´i pada -Kartulisalat Õunakook (sealiha, kanaliha, Liha marinaadis loomaliha, kartul) (marineeritud sea seljakarbonaad),  Valgamaa, Otepää, Rukkimäe, 67412

Peatumine ja parkimine

on sõidutee alla 9m lai (arvestamata sõiduteelaiendina ehitatud parklat). · Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, haagiseta mootorrattaid, jalgrattaid ja mopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2m sõidutee äärest. Nõue ei kehti sõidukite kohta, mis on pargitud järgmise punkti kohaselt.  PEATUMINE JA PARKIMNE §143. Asulas tohib alla 6m pikkust A ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1 alamkategooria sõidukit parkida ka: 1. sõidutee ääre suhtes nurgi ­ seal, kus seda näitab liikluskorraldusvahend või on olemas sõiduteelaiend. 2. kõnniteeäärses parklas korra kohaselt, mida näitab liikluskorraldusvahend  PEATUMINE JA PARKIMNE §143

Resumee

": ­ ". . . , Gallup , 5 , . 14 « ?». (17 ), (18), (20), - (22). 10- 11- (27). - , , , . . 143 , 8 10 . 

Росси́йская Федера́ция

( . -- -- , -- ) -- , . (17 075 400 ² 11,46 % , 12,65 % , , ). 2012 143 030 106 , . -- . 23 . -- . 12 : , -, , , , , , , , --, , . 18 ( ), 2 , : , , , , , , , , , , , , , , , ; . 1991 - ]. -- , , , , , , , . -- . . , , , , . .

„Keemia meie ümber“

I etapp R-C+HO- + R`-O-H+ R-CH(-O-R`(-OH) (kohustuslik on vaid see) II etapp R-C+H(-O-R`,-O-H+) + R`-O-H+ R-CH(-O-R`)2 + H2O ! Reaktsioon toimub nii, et omavahel ühinevad reagendid nende reaktsioonitsentrite kaudu­ ,,+" ja ,,-,, laengut kandvad aatomid. 1.5 Füsioloogiline toime. (vt õpikust) 1.6 Tuntumad esindajad, nende f-omadused ja kasutamine (metanaal, etanaal, propenaal* e akroleiin, bensaldehüüd* e vanilliin ). ! Tee nendest konspekt Õ-st lk 143-144 2. Ketoonid * Ketoonid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mille molekul sisaldab nn karbonüülrühma C=O, milles C on O-ga seotud kaksiksideme (+) sidemega ja C on sp2- valentsolekus; * Ketoonide molekulis asub C=O rühm süsinikahela keskel. 2.1 Molekuli üldvalem ja ehitus. * str.üldvalem R-C(=O)-R´ * karbonüülrühma elektroniline ehitus ­ R-C+(=O-)-R´ (vt seletust aldehüüdide juurest) 2.2 Nimetamine. (vt näiteid töölehelt) 2.3 Saamine.

Kokkade ristsõna

E 98. R 99. S 100. Ä 101. G 102. A 103. P 104. U 105. L 106. J 107. O 108. N 109. G 110. I 111. K 112. U 113. U 114. B 115. I 116. K 117. T 118. R 119. Ü 120. H 121. V 122. E 123. L 124. P 125. L 126. I 127. I 128. T 129. L 130. A 131. S 132. N 133. B 134. U 135. F 136. F 137. E 138. T 139. A 140. V 141. O 142. K 143. A 144. A 145. D 146. O 1.-12. vastlapäeva toit / 13.-22. gluteenitalumatus / 23.-26. suflee / 27.-48. Eesti parim alkohoolne jook 2013 / 49.-58. Mg / 59.-67. Hõbelusikas 2013 parim autentne rahvusköök / 68. 2013. a Eesti top 50 restoran / 69.-76. pr k hane/pardimaks / 77.-86. pr k "Head isu!" 87.-93. varda otsas küpsetatud liha / 94.-102. huvitav kala / 103.-116

Toiduainete töötlemiskaod ja muu

Nimetus g % g % kaal g Kartul noor toores puhastatud kuni 01.septembrini 125 20 100 - 100 noor puhastatud, keedetud kuni 01.septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.-31.okt. 133 25 100 - 100 1.nov.-31.dets. 143 30 100 - 100 1.jaan.-29.veebr. 154 35 100 - 100 1.märtsist ... 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1.sept.-31.okt. 137 25 103 3 100 1.nov.-31.dets. 147 30 103 3 100 1.jaan.-29.veebr. 158 35 103 3 100 1.märtsist ..

BAŠKORTOSTAN

BASKORTOSTAN KLAARA SAAR 11. KLASS  Baskortostani Vabariik on Venemaal Volga föderaalringkonnas. Baskortostani suuremad linnad on Ufa, Sterlitamak, Salavat, Neftekamsk ja Oktjabrski. Üldine info Pindala: 143 600 km² Elanikke: 4 063 293 (2018) Pealinn: Ufa Ametlikud keeled: vene ja baskiiri Ufa 2002. Aasta andmetel oli rahvastikust 36,3 protsenti elanikest venelased; 29,76% baskiirid; 24,14% tatarlased; 2,86% tsuvasid; 2,6% marid; 1,3% ukrainlased; 0,6% mordvalased; 0,6% udmurdid; 0,5% valgevenelased. Vapp Lipp  https://www.youtube.com/watch?v=Nl-2Ppv-vA4 Kasutatud materjalid https://www.youtube.com/watch?v=Nl-2Ppv-vA4 https://et.wikipedia

Andrese ja Pearu võrdlus "tõde ja õigus"

Andrese plussid: · Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu · Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd · Suutis andestada (ka Pearule lk. 142) · Polnud nii kiuslik · Sai sulastega küllalt hästi läbi · Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150) Miinused: · Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond · Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: · Ei võtnud elu nii tõsiselt · Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema · Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes · Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all) Miinused: · Tülitses sulastega (nt. Jaagup lk. 137 täitsa all lk.138 ja edasi ka) · Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus (lk.28-31) · Sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis (lk.143) 

Nisu (Triticum)

• Jaguneb paljas- ja sõkalteraliseks nisuks • Enamasti kasvatatakse pehmet nisu • Isetolmleja • Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus • Kleepvalgu sisaldus Saadused • Toit- leib sai, kondiitritooted, pasta, manna, jahu, klii, kuskus • Jook- viin, õlle • Söödavili • Õlest saab paberit, punutisi Kasutatud kirjandus • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nisu2 • http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatu s/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suvinis u#.Vfba7BGqqkp • http://www.hkhk.edu.ee/teravili/nisu.html

Powerpoint esitlus "Kainikuiga"

võimalikult hästi ära teha. Õppetööl on tavatööga võrreldes siiski olulisi erinevusi: tulemused pole õppijale silmnähtavad ega käega katsutavad, seega mitte nii selgelt tajutavad kui näiteks talu töös.  Kainikuiga Kainikuea lõpuks peaks laps olema omandanudkorraliku lugemisoskuse, kirjutamisoskuse, ja arvutamis oskuse  Kasutatud kirjandus. ,,Perekonna õpetus" lk 143-144 http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/? Eluperioodid_1:Kainikuiga http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/i nimese_elukaar.ht

Marss

Üldandmed Kaugus päikesest 227,9 miljonit Kaugus maast 55-400 miljonit kilomeetrit Läbimõõt 6750 kilomeetrit Pöörlemisperiood 24 tundi 39 minutit Gravitatsioon 40% maa omast Marsi ehitus ja koostis Marsi pind silmatorkavalt punakas kivikõrb Mandritel on meteoriidikaatrid Kuivanud orud, valliga kraatrid Marsi atmosfäär Süsihappegaas ­ 95% Lämmastik ­ 3% Argoon ­ 2% Hapnikku 0.3% Suured tolmutormid Kaaslased Phobos Deimos Temperatuur, aastaajad Suvel +25 Talvel -143 Aasta keskmine temperatuur 100 kraadi alla nulli Liikumine, võrdlus maaga Tiirleb päikese ümber Teeb sõlme Kestab 72 päeva 55-60 miljonit on kaugus maaga Marss on kuiv Kasutatud kirjandus www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=142 http://et.wikipedia.org/wiki/Marss www.astronoomia.ee/ www.folklore.ee/tagused/nr6/kanalx.htm http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/marss.html http://novaator.ee/ET/kosmos/marss_ja_maa_on_tekkelt_sarnased_/ Pildid võetud googlest

Küberrünnakud

kaitseb. 27.juuni 2017 toimus ulatuslik rahvusvaheline küberrünnak, mille tagajärjel olid suletud kõik Ehituse ABC kauplused, samuti oli häiritud Kantar Emori töö. Kantar Emor teatas pressiteate vahendusel, et WPP firmasid küberrünnak, mille tõttu sulges WPP võrku kuuluv Kantar Emor oma arvutisüsteemid. Emori e-teenuste kasutamine oli häiritud. Rünnak siiski vaibus ning kõik sai korda. 8.september 2017 toimus USA hiiglaslik küberrünnak. Küberrünnakus saadi kätte 143 miljoni inimese andmed: nimed, sotsiaalkindlustuse numbrid, sünni kuupäevad, aadressid ja juhilubade numbrid. Lisaks saadi kätte 209 000 inimese krediitkaartide numbrid. Tegemist on USA ajaloo suurima küberrünnakuga.

docstxt/.txt

Laevandus ja meresõit

LAEVANDUS JA MERESÕIT Laevandus ja paadikaubandus  Olulised laevaehituskeskused olid Häädemeeste rannik, Lahemaa  Rannasõitudeks kasutati purjelaevu  Kaupade transportimine  Salakaubandus  Vili, sool Koolitatud laevajuhid  Rannikusõiduga said hakkama rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid - metskaptenid  Pikemad merereisid eeldasid põhjalikumat ettevalmistust  Meremeeste koolitamine merekoolides  1864 Heinaste merekool Eestlaste laevandus  1854 purjetamine parklaevaga üle ekvaatori  Eestlastel esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868. aastal  Laevandus kujunes eestlastele oluliseks majandusharuks Tööstus  Areng Eestis tagasihoidlik  Tööstuslikuks pöördeks aurumasin  Tihedalt seotud ülevenemaalise turuga  Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest  Suurenev nõudmine kalevi järele  Kalevivabrikud – Narvas, Sindis, Kärdlas  Kalevitööstuse kiire aren...

Eestlased venemaal

EESTLASED VENEMAAL Kelly Käsper 10 a  FAKTE VENEMAA KOHTA • Pealinn: Moskva • President: Vladimir Putin • Rahvaarv: 143 657 134 • Rahvuste arv: Üle 160 rahvuse elab Venemaal  AJALUGU • Põhjasõda hakkas 1700 aastal ja kestis 21 aastat • Eesti ja Venemaa sidemed lõhkus ära Põhjasõda. Peale sõda jäid Eesti ja Venemaa üheks riigiks  EESTLASTEST TALUPOJAD • Enamus eestlasi sõitsid Venemaale peale pärisorjuse kaotamist, kui oli ikaldus ja nälg, kui nad said passid ja perekonnanimed. • Haridust omandati Sankt-Peterburis

Kõrvalkohustused

2. P 5.2. kohaselt vastutab OÜ Seebi juhatuse liige lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt Laenusaajaga maksimumsummas 100 000 eurot. Mati on põhivõlgniku juhatuse liige ning järelikult on tal ka selle lepingupunkti järgi käendus. Kuna Mati on füüsiline isik ehk tarbija, siis on Mati ja võlausaldaja vahel sõlmitud tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1 järgi. 1.3. Kas tarbijakäendusleping on kehtiv? VÕS § 143 lg 2 kohaselt peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse maksimaalsummas. Lepingu p-st 5.2. järgi on maksimaalsumma kokku lepitud. VÕS § 144 lg 2 kohaselt peab tarbijakäendusleping olema kirjalikus vormis. Ka seda ei ole rikutud ning seega on Mati ja võlausaldaja vahel tarbijakäendusleping olemas ning kehtib. 2. Rikkumine 2.1. Kohustuse sisu – VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenusaaja maksma laenuandjale

John F. Kennedy ja võidurelvastumine

ta ei tahtnud liiga heldelt külma sõda võtta Ta suutis hoida ära III maailmasõja  Kasutatud kirjandus ja materjal http://www.google.ee/imgres?q=kennedy&um=1&hl=et&biw=1920&bih=965&tbm=isch&tbnid=FFo9VSuy7wHHM:&imgrefurl=http://www.celebitchy.com/category/john_f_kennedy/&docid=VTfNvdVb_gKy0M&imgurl=http:// www.celebitchy.com/wpcontent/uploads/2009/05/johnfkennedy2.jpg&w=400&h=500&ei=O29BT8AHyIviBKij0MUI&zoom=1&iact=rc&dur=309&sig=100109145053015485557&page=1&tbnh=143&tbnw=119&start=0&ndsp=58 http://www.google.ee/imgres?q=arms+race&start=0&num=10&um=1&hl=et&biw=1920&bih=965&tbm=isch&tbnid=PpxV9QsvGlR7EM:&imgrefurl=http://tripwow.tripadvisor.com/slideshowphoto/armsracegermanygermany.htm Y4QS7nb2PCA&zoom=1&iact=hc&vpx=1055&vpy=486&dur=326&hovh=143&hovw=195&tx=66&ty=68&sig=100109145053015485557&sqi=2&page=1&tbnh=143&tbnw=195&ndsp=45&ved=0CBgQrQMwBTgS http://www.google.ee/imgres

EESTI TELEJAAMADE SAATEKAVADE ANALÜÜS

5% 4. Aktuaalne Kaamera.Nädal / ETV / 181 000 / 14.2% 5. Mida toob aasta 2012? / Kanal2 / 177 000 / 13.8% 6. Rääkimata lugu / Kanal2 / 171 000 / 13.3% 7. Tujurikkuja* / ETV / 169 000 / 13.3% 8. Aktuaalne kaamera / ETV / 165 000 / 12.9% 9. ENSV / ETV / 158 000 / 12.3% 10. Viking Lotto aastaloos / Kanal2 / 156 000 / 12.2% 11, Reporter+ / Kanal2 / 155 000 / 12.1% 12. Mida teie arvate? / ETV / 146 000 / 11.5% 13. Suusatamise MK, Otepää M15 / ETV / 145 000 / 11.3% 14. Sport. Sport / ETV / 143 000 / 11.2% 15. Kuidas elada 100-aastaseks? / Kanal2 / 143 000 / 11.2% 16. Reporter / Kanal2 / 141 000 / 11.0% 17. Superämm / Kanal2 / 139 000 / 10.9% 18. Suusatamise MK, Otepää n,m sprint finaalid / ETV / 139 000 / 10.9% 19. Edekabel* / ETV / 136 000 / 10.7% 20. Mf Kormoranid / ETV / 131 000 / 10.3% Nagu näha, on üle poolte vaatajate eelstanud ikka ETV-d. Emaus saateid vaadatakse ETV-st või Kanal kahest. Eesi televisiooni logo: ETV2-e logo:

Mutt

Mutt Mutt ehk euroopa mutt ehk harilik mutt ehk tavamutt on mutlaste sugukonda kuuluv imetaja. Mutid elavad ja toituvad oma maa-alustes käikudes. Muti tegutsemist mingis kohas iseloomustavad maapealsed kuhikud ­ niinimetatud mutimullahunnikud. Tunnused Muttide tüvepikkus on 110­160 mm (kusjuures isastel keskmiselt 143 ja emastel keskmiselt 135 mm), sabapikkus kuni 40 mm, tagakäpa pikkus 17­19,5 mm. Kondülobasaalpikkus 32,5­37 mm. Isendid kaaluvad 65­130 g (kusjuures isastel keskmiselt 85­95 ja emastel 70­75 g; sündides kaaluvad mutipojad umbes 3,5 g). Muttidel on silinderjas keha ja jalad. Esijäsemed on labidakujulised. Emased on isastest tavaliselt väiksemad. Nende väga väikestele silmadele langevad tavaliselt karvatutid, ehkki nendega nad suudavad vähesel määral näha

IMAP

 Mis sellega teha saab? · võimaldab juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele · käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis  Kuidas töötab? · kasutaja saadab päringu postiserverile · Päring võib käsitleda o kirjade päiseid (headers), o sisu (body) o vms · Kirjade hoidmine ja töötlemine toimub postiserveris · kasutaja arvutisse kirju ei kopeerita  Ühendus · IMAP ühendus tehakse reeglina arvutiporti 143 · vajalik püsiv ühendus postiserveriga kogu postikonto töötlemise ajaks · IMAP protokolli võimaldavad enamus meilirakendusi · Kirjade kohale jõudmise eest hoolitseb Simple Mail Transfer Protocol (SMTP).  Erinevus võrreldes POP3-ga · POP3 puhul laetakse kirjad e-posti klienti alla · seejärel e-posti klient need kustutab serverist · IMAP jätab kirjad serverisse alles · kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad o otstarbekas ühise postkasti kasutamise korral

Tabeli vormindamine

Päise taust sinine ja tekst valge Times New Roman 13 p. Pane tabelile pealkiri. Jrk. nr. Materjal Ühik Hind Kogus 1. Vaip m2 104.- 780 2. Trepivaip jooksev m 89.- 1200 3. Tapeet 1 rull 78.- 35 4. Tapeet 2 rull 86.- 143 5. Põrandavärv kilo 24.- 20 6. Hari tk 35.- 24

Mitterahalise sissemakse hindamise akt

4.3. Hindamisobjektil ei lasu pante ega areste, koormatisi, kolmandate isikute õigusi vms. mis võiks vara väärtust vähendada. 4.4. Hindamisobjekti väärtus vastab mitterahalise sissemaksega tasutud osa nimiväärtusele ja ülekursile. 4.5. Mitterahalise sissemaksega ei anta üle (ei kaasne) kohustusi. 4.6. Mitterahalise sissemaksena Osaühingule üleantav vara vastab ÄS §- des 142 ja 143 ja/või §-des 248 ja 249 sätestatud nõuetele. Osaühingu juhatuse liikme allkiri, Mitterahalise Sissemakse Hindamise Akt

Idabloki lagunemine

aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989. aasta detsembris vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausescu enam maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos võimuka naise Elenaga veel sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku reziimi taandumine Ida-Euroopas. . Idabloki lagunemise eeldused: (Vt. ka õpik lk.140-143) · Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV Liidus, kus 1985.a. märtsis sai uueks Kommunistliku Partei peasekretäriks M.Gorbatsov. Selleks ajaks oli kogu Idablokki tabanud selge kriisiseisund, mis väljendus: · Majanduskriisis: tootmise langus kõikides majandusharudes majanduse ekstensiivse arengu tulemusena oli kulutatud tohutuid ressursse Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat

Tartu rahu - piiri kujunemine

armeed ligi 160 000 mehega. 1919. aastal marssis see vägi Narva, kus novembris ja detsembris toimusid Vabadussõja ägedaimad lahingud. Pärast septembris Pihkvas toimunud esimeste Eesti-Vene rahukõneluste luhtumist üritasid enamlased nüüd uue pealetungiga sundida Eestit vastu võtma halvemaid rahutingimusi. Pealetung aga luhtus ning Nõukogude Venemaa nõustus 1919 aasta lõpus asuma uutesse rahuläbirääkimistesse. (EA VI: 44; Laamann 143-144) Septembris 1919 koos Eestiga rahukõnelustesse lubada asunud Läti ja Leedu tõmbusid hiljem aga oma lubadusest tagasi ­ nimelt oli kiiresti rahu vaja sõlmida ainult Eestil, et vältida edasisi sõjapurustusi. Läti tahtis enne rahukõnelustesse asumist puhastada enamlastest Latgale alad, Leedul seevastu ei olnud üldse rahust huvitatud, kuna tal puudus rinne Punaarmee vastu. Seetõttu astus Eesti

Frida Kahlo

The Wounded Table 1940 lf-portrait with Me monkey and my parrots 40 1941  Mehhiko maalikunstnik, kes on saavutanud suurt rahvusvahelist populaarsust. Maalides kasutas eredaid värve, tema stiil, mis oli mõjutatud põliskultuurist Mehhiko kui ka Euroopa mõjutusel, sisaldavad realismi, sümbolismi ja sürrealismi. Paljud tema teosed on autoportreed, mis sümboolselt väljendavad tema valu ja seksuaalsust.  Ta maalis 143 maali, millest 55 on autoportreed  Kahlo oli sügavalt mõjutatud Mehhiko põliselanike kultuurist Aitäh kuulamast!!

Eurofighter typhoon

Tühimass: 11 000 kg Max mass õhkutõusmisel: 23 500kg Tippkiirus: 2495 km/h Lennukaugus: 3790 km Lennulagi: 19 812 km Tehniline Jõuallikateks on kaks EJ200-tüüpi mootorit, kumbki tõmbejõuga 90 kN. Relvastuses on 27 mm kahur, muude relvade jaoks on lennukil 13 kinnituskohta. Neile kinnitatava relvastuse kogukaal on maksimaalselt 7500 kg. Lennukite müük 2017. aasta seisuga on ehitatud 510 hävitajat. Üks lennuk maksab 90 miljonit eurot. Suurbritannias-160, Saksamaal-143, Itaalias-96, Hispaanias-73, Saudi- Araabias-72, Austrias-15. Kokpit Kasutaja vajadused olid väga tähtsad kokpiti kujundamisel, kujundamisel kasutati sõjaväe pilootide ja spetsialistide abi. Lennukit juhitakse tõusuhoovaga, mis asetseb keskel. Lennuki mootori pöördeid suurendatakse/vähendatatakse kangiga, mida kasutatakse vasaku käega. Õnnetuse korral on seal ka tool, millel on kaks rakettmootorit, millega piloot saab ennast evakueerida lennukist. Eurofighter Typhoon

Kahe reeperi vahelise nivelleerimiskäigu arvutamine.

3 123 Vp1 7 - 140 I V 3 1215 - 106 43,112 1301 - 108 4 143 Vp2 7 - 136 V 4 1124 - 392 42,915 1101 - 393 5 103 Vp3 7 + 64 V

Betooniõpetus I praktikum

144 1 2475 2401 410 4 41,0 142 93 2 2452 2394 405 8 40,5 143 3 2452 2411 405 CEM I 5 40,5 2396 40,7 42,5N 139 1 2388 2393 400 0 40,0 139

Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp

alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks (kuna NSVL oli võidurelvastumise nii kui nii kaotanud) loobuti 1987.a. Breznevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi põsimajäämine satub hädaohtu); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. 2. Idabloki lagunemise eeldused: (Vt. ka õpik lk.140-143) · Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV Liidus, kus 1985.a. märtsis sai uueks Kommunistliku Partei peasekretäriks M.Gorbatsov. Selleks ajaks oli kogu Idablokki tabanud selge kriisiseisund, mis väljendus: · Majanduskriisis: tootmise langus kõikides majandusharudes majanduse ekstensiivse arengu tulemusena oli kulutatud tohutuid ressursse Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat eksport lääneriikidesse piirdus peamiselt toorainetega

Palgaarvestus leht

Nimi Kuupalk Päevad tööpäevad palk Tulumaks kindlustus pension Kokku Väljamaks Sotsiaalmaks kindlustus 0,21 0,006 0,02 0,33 0,003 Aime 14 000 21 12 8 000 1 197 48 1 245 6 755 2 640 24 Jüri 12 000 21 9 5 143 601 31 632 4 511 1 697 15 Kalle 10 000 21 5 2 381 25 14 39 2 342 786 7 Epp 10 000 21 2 952 - 6 6 947 314 3

Alacart menüü

Aedvilja tatar 9/140,82 vutimunade, ürtide ja tomatikastmega Soe eesti jäneseliha tarretis 10/156,47 maheda põltsamaa sinepi kastmega Taani võileib (külm) 2,50/39,12 (sai, keedusink, tomati- ja kurgiviilud) Lihavalik 3,52/55 (singirullid juustuga, salaami, kanafileetükid, dipikaste, tomat, kurk, ananass) Juustuvalik 3,83/60 (sinihallitusjuust, Camembert, Eesti juust, kreekerid, viinamari, õun) Juustuvalik kahele 6,40/100,14 Vahustatud parmesani juustusupp 9,14/143 paneeritud muna, nuudlite, seente ja röstsaia-keelekesega Eesti veisefilee carpaccio 9,50/148,65 parmesanijuustu, punapeedi spagettide ja kapparimarjadega PEAROAD / EEK Lõhe 12,50/195,58 Valge veiniga aurutatud lõhefilee spinati-Grana Padano juustupadjal kartuli- porgandikreemi ja kukeseenekastmega Siig 3/203.41 Üleküpsetatud siiafilee ja rohelise pesto risotto

Kanada

2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440. 57% Kanada elanikest räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% teisi keeli ning 1,2% mitut erinevat keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid. Kanada lipp: Kanada vapp: Kanada riigihümn on O canada, Pealinn on Ottawa Pindala on 9 984 670 km². Riigi keeled on inglise ja prantsuse. Rahvaarv on 33 143 400. Riigikord on Monarhia. Riigipea on Elizabeth II. Kanada kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan mis on 5959 m. Kanadas on palju suuri järvi ja veerikkaid jõgesid. Sügavale sisemaale ulatub Põhja-Jäämere Hudsoni laht

A la Carte menüü

Aedvilja tatar 9/140,82 vutimunade, ürtide ja tomatikastmega Soe eesti jäneseliha tarretis 10/156,47 maheda põltsamaa sinepi kastmega Taani võileib (külm) 2,50/39,12 (sai, keedusink, tomati- ja kurgiviilud) Lihavalik 3,52/55 (singirullid juustuga, salaami, kanafileetükid, dipikaste, tomat, kurk, ananass) Juustuvalik 3,83/60 (sinihallitusjuust, Camembert, Eesti juust, kreekerid, viinamari, õun) Juustuvalik kahele 6,40/100,14 Vahustatud parmesani juustusupp 9,14/143 paneeritud muna, nuudlite, seente ja röstsaia-keelekesega Eesti veisefilee carpaccio 9,50/148,65 parmesanijuustu, punapeedi spagettide ja kapparimarjadega PEAROAD / EEK Lõhe 12,50/195,58 Valge veiniga aurutatud lõhefilee spinati-Grana Padano juustupadjal kartuli- porgandikreemi ja kukeseenekastmega Siig 3/203.41 Üleküpsetatud siiafilee ja rohelise pesto risotto