kapitaliga, motiveerivad tõusvad palgad (tööjõu hind) tootjaid kasutama vähem töötajaid, samas aga ergutavad kõrgemad palgad suuremat hulka inimesi tööd taotlema või töökohta vahetama. Langevatel hindadel või palkadel on vastupidine mõju. Turukonkurents Konkurents turgudel ressursside pärast: - ostjad konkureerivad üksteisega tootmisressursside pärast, kui nad pakuvad raha selliste ressursside eest nagu oskustööjõud, metsamaa ja keerukad masinad, mida nad soovivad osta. - ressursside müüjad konkureerivad teiste müüjatega, püüdes muuta oma ressursse
suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika Mikroökonoomika uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. Majanduse Vastused küsimustele MIDA, KUIDAS, KELLELE põhivalikud Majandus Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. 2. Vaba ettevõtlus Mõiste Definitsioon Eraomand Isiklikus kasutuses olev vara. Õigus omada vara kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus eraomandile muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Kasum Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud kogutulude ja kogukulude vahe. Hinnasüsteem Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad
Juhendaja: T. Kurs Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 MIS ON VABA ETTEVÕTLUS?...........................................................................................4 2 VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD, NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA ................5 2.1 Eraomand.......................................................................................................................... 5 2.1.1 Nõudlus...................................................................................................................... 5 2.2 Hinnasüsteem....................................................................................................................6 2.3 Konkurents................................................................................
2.PEATÜKK Vaba ettevõtlus ehk turumajandus · Kaasaegses turumajanduses rolli mängivad olulist rolli eraomand ja konkurents. · Põhireegel: hinnad kujunevad turul nõudmise ja pakkumise koosmõjul. Kuid see, kui kõrgeks või madalaks hinnad kujunevad, sõltub ka tootjate ja müüjate vahelisest konkurentsist. Täielik Monopolistlik Oligopol Monopol konkurents konkurents Müüjate arv palju palju mõned üks
ootame!!! 3). Mis on majandusteadus ja millised alaliigid sellel on? Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. MIDA (milliseid teenuseid ja tooteid toota ja millises mahus) KUIDAS (neid tooteid ja teenuseid toota) KELLELE (lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) 4). Millised on majanduse organiseerimise erinevad süsteemid? Näiteks majapidamise liikmed osalevad turgudel tarbijatena, ostes tooteid ja teenuseid. Vahetades raha toodete ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad. Nii et oluline on toodete ja teenuste turg, samas ka ressursiturg. Kus vahetatakse näiteks oma tööjõudu raha vastu. 5). Milliseid funktsioone täidab raha? Raha on vahetuskaup tööjõu vastu Raha on tähtis vara kogumise vahend Raha mõõdab hindu ja näitab toodete ja ressursside suhtelist väärtust 6). Mis on nõudlus ja milline on hindade roll turumajanduses?
peavad arvestust nende ostude üle) Segamajandus Majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust. · Eestis valitsusel suur majanduslik roll määrakams, millist valdkonda riigis rohkem arendatakse. Mitmed suured ettevõtted riigi omanduses. · Eestis tänase majandussüüsteem on segamajanduslik. Turumajanduse tugisambad: · Eraomand kapital ja muud ressurid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik · Spetsialiseerumine Protsess, milles ettevõtted ja inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele · Vabatahtlik vahetus inimesed peavad asju ostma ja müüma, et saada endale vajalikku · Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui
· Piirtulu lisatulu, piirkulu lisakulu · Majandusteaduse põhiküsimused: Mida toota (ja kui palju), kuidas toota, kellele toota? · Mida toota vajalikku, kuidas toota säästlikult, kellele toota tarbijale. · Tavamajandus põhineb traditsioonidel, omatarbeline naturaalmajandus, aeglane areng. Näiteks Aafika, L-Aasia, L-Ameerika jms piirkonnad. · Käsumajandus sotsialistlik ühiskond, juhtimine ühest kindlast punktist ja võim riigi käes, eraomand keelatud, toodangumaht planeeritud, hinnad kindlalt kehtestatud, tarbija vajadused ei loe. · Turumajandus arenenud riikidele omane, konkurents, nõudmise-pakkumise suhe, majandusvabadus. · Segamajandus vabatahlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid ühes demokraatlikus ühiskonnas. Eestis on tegemist segamajandusega, sest mõni ettevõte on riigi omanduses. · Ökonoomika tähendab kokkuhoidu. Makroökonoomika riikide vaheline tasand,
Kui ostjad soovivad rohkem kaupu on nad nõus selle eest ka rohkem maksma, kõrged hinnad meelitavad ka teisi ettevõtjaid tootma, tootmise kasvades tõusevad ka palgad. Kui nõudlus toodangu järgi kahaneb toimub vastupidine. Kuidas tuleb tooteid ja teenusied toota? toota võimalikult väikeste kulutustega, saades võimalikult suurt tulu. Kelle jaoks tooteid või teenuseid luuakse? 6. Mida ja miks nimetatakse vabaettevõtluse tugisammasteks? Eraomand: ressursid ja tooted, mille omanik on eraisik või-ettevõtem mitte riik. Õigust vara omada kaitseb riik. Õigus otsustada, kuidas oma eraomandit kasutada- tähits turumajandussüsteemi osa.(nt kui sa ei hoolitse oma riietuse või jalgratta eest, kannad hiljem rohkem kulutusi.) Õigus eraomandile muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Õigus eraomandit omada ja kontrollida loob omanikele motiivi kasutada oma ressursse võimalikult effektiivselt.
Soodne kaubandusbilanss tähendab, et riigi eksport ületab tema impordi. Füsokraadid 18.saj prantsuse filosoofide ja majandusteadlaste rühmitus pidas seisukohta, et riik kaitseks oma ettevõtlust ja tootmist täielikuks mõttetuseks Füsokraadid väitsid, et põllumajandustoodang ja muud loodusressursid tulenevad jumalast ja just need on jõukuse tõeline allikas. Teisisõnu, kuna tõeline rikkus tuleneb loodusest, peaks valitsusel jätkuma piisavalt tarkust, et jätta ettevõtlus omapäi ja lasta asjadel kulgeda oma loomulikke radu. Samuti seadsid füsokraadid kahtluse alla valitsuse pingutused ergutada soodsat kaubandusbilanssi. Nende ideed väljendusid loosungis: ,,Laissez faire, laissez passer" ehk ,,laske teha, laske minna". Vaidlus nende vahel, kes toetavad majanduse reguleerimist, ja nende vahel, kes tahavad majandusel vabalt kulgeda lasta, on ikka veel aktuaalne ka tänapäeval. Mis tahes
Mis on majandusteadus? I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga?
tasakaaluhinnani. Turul võib tekkida lühiajaliselt ka turu ülejääk ehk liigpakkumine. Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemale. Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga. See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma. Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad. Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist. Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera nihkumist,mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja tasakaalukogus.
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
viljeleti Nõukogude Liidus, Hiinas, Kuubas ja paljudes teistes Ida Euroopa riikides. 1.7.3 Turumajandus Ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal. Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegurite kombinatsioone kasutada. Klassikaline turumajandussüsteem eeldab täielikku valikuvabadust. Samuti on sellise süsteemi teiseks eelduseks eraomand. 1.7.4 Segamajandus. Kui me puutume kokku reaalse maailmaga, siis me näeme, et mitte kuskil maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme ning enamasti saame me rääkida segamajandusest. Turg kui institutsioon ei võimalda alati kõiki valikuid inimeste kui üksikindiviidide seisukohalt parimal viisil lahendada. Näiteks enamikus riikides on haridussüsteem riiklikult reguleeritud. Riik finantseerib ka politseid, tagamaks oma kodanikele julgeolekut ja sõjaväge tagamaks riigile kaitset
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
miseks vajalikke materjale. Kuna masinate kasutuselevõtmisega kasvasid valmistoodangu mahud hüppeliselt, ladustati toodetud kaupu enne müüki suurtes kogustes. Suurte kaubakoguste tootmine ja ladustamine tingis omakorda vajaduse müüa kaupu kaugematel turgudel. See omakorda sundis mõtlema mere- ja maismaatranspordi arendamisele ning olemasolevate võimaluste paremale ärakasutamisele. Suurte tootmismahtude puhul hakati üha enam mõtlema ostmise, tootmise, jao- tuse ja müügi planeerimisele. Neid hakati käsitlema kui omavahel seotud protsesse.
8 Ettevõtete liigid 130 8.1 Tootmine (tööstus) ja tootmisettevõtted 130 8.1.1 Põhimõisted 130 8.1.2 Ringlusprotsess tööjaotusega majanduses 130 8.1.3 Ressursid ehk tootmistegurid 130 8.1.4 Ettevõtlus 130 8.1.5 Tootmisstruktuur 131 8.1.6 Spetsialiseerimine ja koopereerimine 131 8.1.7 Tootmisprotsessi juhtimine 131 8.2. Teenindus ja teenindusettevõtted 131 8
kaupu ja teenuseid toota? (tootmisfaktorite – tööjõud, maa, kapital jne – vahekord; “tehnika valik”); 3) Kes saab sellest toodangust kasu? (jaotusotsus). Ühiskonnas on põhimõtteliselt olemas järgmised majanduslikud institutsioonid: 1) maja- pidamised; 2) valitsus; 3) ettevõtted; 4) töö(tajate) organisatsioonid (Labour organisations); 5) mitteriiklikud organisatsioonid; 6) turud. Ühiskonnas kehtivad üldjuhul järgmised reeglid: 1) seadused; 2) organisatsioonidesisesed reeglid; 3) protseduurid; 4) kombed, kultuur, traditsioonid. Ühiskonnal on olemas järgmised majanduslikud ressursid: 1) naturaalsed (looduslikud) varad; 2) toodetud varad; 3) inimkapital. Majanduspoliitika esmane ülesanne on leida võimalikult suur kooskõla üksikhuvide vahel ja tasandada vastuolusid.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l