Raskusjõust põhjustatud rõhk vedelikus Rõhk ● Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vahelist survet. ● Rõhk võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. ● Tähis füüsikalise suurusena on p. Rõhu ühik on 1 Pa (paskal). Paskal võrdub 1 njuutoniga 1 ruutmeetri kohta. Rõhk vedelikus ● Vedelikus kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. ● Rõhk sõltub vedeliku liigist ja aluse kohal oleva vedelikusamba kõrgusest. ● Vedelik rõhub sellesse sukeldatud keha alt üles suurema jõuga, kui ülevalt alla. Vedelikusammas ● Vedeliku paksus, mis jääb keha kohale. ● Vedelikusamba rõhk sõltub: Vedelikusamba kõrgusest (h) Vedeliku tihedusest (ρ) Konstandist g (g = 9,8 N/kg) ● Valem vedelikusamba rõhu arvutamiseks on: p = ρgh. Rõhu mõõtmine ● Vedeliku rõhku mõõdetakse vedelik- ehk U-torumanomeetriga. ● Mõõdetakse ülerõhku ehk õhurõhust ...
PASCALI SEADUS- vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib vedelikus või gaasis igas suunas. PASCALI KERA- seest tühi kera, mis on ühendatud silindriga, milles liigub kolb. RÕHK (p) SÕLTUB VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Rõhk vedelikus = vedeliku tihedusega. Rõhk vedelikus = õhurõhu + vedelikusamba rõhuga MANOMEETER GRAAFIK VÄLJENDAB RÕHU SÕLTUVUST VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Vedelikusamba rõhk = vedelikusamba kõrgusega VEDELIKUSAMMAS : sõltub vedeliku tihedusest, RASKUSJÕUST PÕHJUSTATUD VEDELIKUSAMBA RÕHK ON VÕRDELINE SAMBA KÕRGUSE, VEDELIKU TIHEDUSE JA TEGURI g KORRUTISEGA. p = tihedus * gh saab arvutada vedelikusamba rõhku sügavusel vedeliku pinnast Manomeeter : vedelik-, metall- ja aneroidmanomeeter. VEDELIK.. u-kujuline toru, milles on mingi vedelik. Üks ava ühendatakse voolikuga, teine avatud. (skaala, u-toru, vedelik, voolik) METALL.. õhutihe karp, laineline kaas, mis võib liikuda edasi-tagasi vastavalt rõhu muutumisele....
KEHAD VEDELIKUS JA GAASIS *Vedelikus vi gaasis kandub rhk edasi igas suunas hte viisi. Seda seadust nimetatakse Pascali seaduseks. *Maa klgetmbeju tttu avaldab vedelik anuma phjale ja seintele ning vedelikus asuvatele kehadele rhku. *Rhk vedelikus on vrdeline vedelikusamba krgusega ja vedeliku tihedusega. *Raskusjust phjustatud vedelikurhku saab arvutada jrgmiselt: p=roo x g x h. p-rhk[1Pa] roo-vedeliku vi gaasi tihedus. [1kg/m3] h-vedelikusamba vi gaasisamba krgus.[1m] g-9,8N/kg. *1 Pascal on niisugune rhk, mida avaldab jud 1 njuuton 1m2 suurusele pinnale. 1Pa=1N/m2. *Raskusju tttu avaldab hk rhku maapinnale ning atmosfris olevatele kehadele. *hurhku mdetakse baromeetriga; aeromeetriga; manomeetriga. *Normaalrhuks loetakse 101 325 Pascali see on ligikaudu 100kPa. *hurhku saab mta ka 1mmHg (1mmH20) 1mmHg-1mm elavhbeda sambarhku. 1mmH20-1mm veesamba rhku. *Normaalrhk on 760 mmHg. *Hdraulilise masina tphimte: Hdraulilise masinaga videtak...
MEID ÜMBRITSEVAD AINED 1.1 Puhtad ained ja ainete segud Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakesest molekulidest, aatomitest või ioonidest. Puhtal ainel on kindel koostis ja temale iseloomulikud kindlad omadused. Ainete segu koosneb mitme aine osakesest. Segu koostis pole kindel segusse võib lisada rohkem ühte või teist liiki ainet. 1.2 Igal ainel on oma kindlad omadused Aine agregaatolek Tahkes aines asuvad aine osakesed lähestikku, nendevahelised sidemed on üsna tugevad. Paljudes tahketes ainetes asuvad osakesed korrapäraselt, moodustades kristalli. Vedelikus ei ole osakesed omavahel nii tugevasti seotud kui tahkes aines. Osakesed võnguvad tugevamini kui tahkes aines ning muudavad aegajalt oma asukohta. Gaasis- asuvad osakesed hõredalt ega ole üldse üksteisega seotud. Gaasi osakesed liiguvad korrapäratult ringi ja täidavad kogu ruumi, kus nad asuvad. Aine sulamis ning keemistemperatuur Puhtal ainel o...
Füüsika Kordamisküsimused: Vedeliku ehitus ja ülekandenähtused vedelikes ja kuidas sõltuvad temperatuurist Vedeliku molekulid paiknevad tihedalt üksteise kõrval ning ruumala sõltub rõhust väga vähe. Molekulid võivad üksteise suhtes oma asukohta muuta, mille tõttu nad on ka voolavad. Vedeliku kuju on määratud anuma kujuga, temale mõjuvate välisjõududega ning pindpinevusjõududega. Vedelikes on molekulidel suurem liikumisvabadus ning seega difusiooni kiirus suurem kui tahketes kehades. Seetõttu võivad tahked ained vedelikes ka lahustuda. Ülekandenähtused vedelikes Difusioon- leiab vedelikes tunduvalt aeglasemalt aset kui gaasides. Difusioon on aeglasem nimelt seetõttu, et vedelikul on suurem tihedus ning väiksem teepikkus, mille molekul läbib keskmiselt põrgete vahel. Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on siseenergia ehk temperatuuri ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Suurem kui gaasis. Sisehõõre- nähtus, mille...
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLUSVIISID 10.KLASS KUUMTÖÖTLEMISVIISID Kuumtöötlemisviisid võib jagada põhi- ja abiviisideks. Põhiviisid on keetmine ja praadimine ning kombinatsioonid nendest, abiviisid on kupatamine, blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks. Väheses vedelikus keedetakse aedvilja, kala jm. • Rohkes vedelikus keetmisel on vedelikku niisama palju või rohkem kui toiduainet. Nii keedetaks...
Aurumine ja kondenseerumine Faasisiire(üleminek) aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Aineosakesed liiguvad vedelikus erineva kiirusega. · Aurumine toimub igal temperatuuril. · Aurumine vähendab vedeliku koguenergiat- vedelik jahtub. Aurustamissoojus- soojushulk, mis kulub ühe massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul. Q=Lm L-vedeliku aurustamissoojus(J/kg) m-mass Aurumise mikrokäsitlus · Vedelikus molekulid võnguvad ja aeg-ajalt hüppavad ühest kohast teisse.Liikumisvabadus on suure tiheduse tõttu piiratud. · Vedelike soojendamisel suurendatakse molekulide kineetilist energiat-osakesed hakkavad kiiremini liikuma. · Vedelikust väljumiseks peab osake ületama teiste osakeste poolt määratud potensiaalse energia, vedeliku pinnaenergia(pindpinevus) ja tegema tööd välisrõhu vastu. Aurustamissoojus kulub: · Molekulide omavahelise vastastikmõju üle...
Valem Kirjeldus Teema s Kiirus ühtlasel sirgjoonelisel Kinemaatika v= t liikumisel v - v0 Kiirendus Kinemaatika a= t v = v 0 + at Hetkkiirus ühtlaselt muutuval Kinemaatika sirgjoonelisel liikumisel at 2 Teepikkus ühtlaselt muutuval Kinemaatika s = v0 t + sirgjoonelisel liikumisel 2 v 2 - v0 2 Nihe ühtlaselt muutuval Kinemaatika s= sirgjoonelisel liikumisel 2a...
Kolb pumbad- Kolbpumpa kasutatakse rõhu tekitamiseks nii vedelikus kui gaasis. Kolbpumpasid on eri liike, kindla tunnusjoonena on kõigil kolbpumpadel vähemalt üks kolb, mis liigub mingi jõu abil silindris edasi tagasi. Kolvi ümber paikneb enamasti ka tihend, mis tihendab kolvi ja silindri vahelise ala. Pumbatava vedeliku või gaasi liikumine kolbpumbas on lahendatud klappide abil. Klappide paiknemine pumbas sõltub kolbpumba tüübist. Sisselasketakti ajal on sisselaskeklapp avatud ja väljalaskeklapp suletud ning silinder tõmbab liikudes silindrisse pumbatava vedeliku. Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor. Tsentrifugaal pumbad- Tsentrifugaalpump on labapump, mis töö...
Vee voolavus ja pindpinevus Vedelikus on molekulide vahelised kaugused suuremad kui tahkises, seetõttu on vastastikmõjud vedelikus nõrgemad. Molekulide soojusliikumine vedelikus on teistsugune kui tahkises. Molekulid võnguvad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega, kuid saavad ümbepaikneda, seetõttu on vedelikel kindel ruumala ja vedelik on voolav. Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis omakorda põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantj...
Pihused Test 1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimört Deodorant Majonees Happelahus Udu Tsemendisegu Soolvesi Vahtbetoon Hapupiim Tolmune õhk Lauaäädikas Vahukoor 6. Vahtudes on: a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 7. Palja silmaga võib näha pihustunud aine osakesi: a) aerosoolides b) ...
Pihused Test 1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimörtsuspensioon Deodorantaerosool Majoneesemulsioon Happelahussuspensioon Uduaerosool Tsemendisegususpensioon Soolvesisuspensioon Vahtbetoonvaht Hapupiimemulsioon Tolmune õhkaerosool Lauaäädikastõeline lahus Vahukoorvaht 6. Vahtudes on: a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis ...
Pascali seadus vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi Õhurõhk raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Normaalrõhk normaalrõhuks nimetatakse rõhku 101325 Pa. Sageli kasutatakse normaalrõhu ligikaudset väärtust 100 000 Pa. Üleslükkejõud üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem Keha ujumine keha ujumisel ulatub osa kehast vedelikust välja. Keha ujumisel on üleslükkejõud alati võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha ujub, kui keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem. Keha heljumine keha heljub, kui keha asub vedelikus või gaasis ja ei tõuse ega lange. Keha heljumisel on üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha heljub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaa...
UJUMINE Füüsikas uuritakse ujumist vedelikus lebamise tähenduses, kus osa kehast on vedelikus, osa aga vedelikust väljas. Kehale mõjub vdelikus alati vähemalt kaks vastassuunalist jõudu- raskusjõud ja üleslükkejõud. Keha vajub põhja ehk upub, kui üleslükkejõud on raskusjõust väiksem. Kui täielikult sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on suurem kui raskusjõud, siis keha tõuseb pinnale. Kui keha ülemine serv jõuab vedeliku pinnale, hakkab kehale mõjuv üleslükkejõud vähenema. Keha ujub, kui üleslükkejõud arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas. Kui keha on sukeldatud täielikult, siis on valemis FÜ=pgV, esinev ruumala V võrdne keha kogu ruumalaga Kui raskusjõud ja üleslükkejõud on võrdsed, ning keha asub täielikult vedelikus, siis keha heljub.E. Keha heljub, kui üleslükkejõud ja raskusjõud on arvuliselt võrdsed. Heljumisel on Fr ja Fü võrdsed. Keha tihedus on pk ja vedeliku tihedus pv. Kehale mõjuv raskusjõ...
Keemia konspekt I Pihustatud aine + pihustamise keskkond = pihussüsteem gaas, vedelik, tahke gaas, vedelik, tahke PEENPIHUSED tõeline lahus- ei ole nähtav 10-7 cm = molekulid, ioonid kolloidlahus e. kolloidid- nähtav ultramikroskoobiga 10-5 cm = molekulide, ioonide kogum JÄMEPIHUSED suspensioon, emulsioon aerosool, vaht- nähtav palja silmaga 10-3 cm = veel suuremad kogumid Suspensioon: PIHUSTATUD LAHUSTAMATU tahke aine vedelikus. Kriit vees. Emulsioon: vedelik vedelikus. Õli vees. Aerosool: 1) tahke aine gaasis. Suits. 2) vedelik gaasis. Udu. Vaht: 1) gaas vedelikus. 2) gaas tahkes. Tõelise lahuse omadused- läbipaistev, ei kihustu, kiirte käik pole näha. Kolloidid- läbipaistev, kihustub natuke, kiirte käik on näha. Jämepihused- hägune, kihustumine, sadestumine, kiirte käik on näha.
Gravitatsioonijõud e. külgetõmbejõud kahe keha vaheline tõmbejõud Hõõrdejõud-kehade vastastikune liikumise takistamine Deformatsioon-keha kuju muutus Elastsusjõud-jõud,mis püüab keha kuju säilitada Rõhk-Füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepindala jagatisega. Resultantjõud-kehale mõjuvate jõudude summa Pascali seadus-vedelikus ja gaasis avaldub rõhk igas suunas ühtviisi Manomeeter-seade rõhu mõõtmiseks Baromeeter-seade õhurõhu mõõtmiseks Üleslükkejõud-jõud,mis mõjub kehale vedelikus ja gaasis Gravitatsioon sõltub massist(mida suurem mass, seda suurem jõud) ja kaugusest ( mida kaugemal on keha, seda väiksem gravitatsioon) Maa tõmbab mind enda poole = 10*minu mass. Hõõrdejõud on kasulik- keha liigub ja peatub lõpuks, kahjulik - kulumine Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam, seda suurem jõud),pindade kokkupuutepindalast(mida väiksem,seda väiksem jõud) Seisuhõõrdej...
Pihus-segu,milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt,kuid jaotunud aine osakesed on suuremad kui lahuses.Pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest.Pihustuskekskkond-aine(te) segu, milles mingi teine aine on pihustunud..Tõelisest lahustes on osakesed vastavate mõõtmetega(10-7)ebapüsivad,kolloidlahused on näiliselt phtlased, suhteliselt püsivad, osakeste mõõtmed 10-7...10 -5 (1-100nanomeetrit),Tyndalli efekt-valguse hajumine kolloidosakestelt.Emulsioon-vedelik on pihustunud vedelikus(kreem, majonees,piim).Suspensioon-tahke aine on pihustunud vedelikus(presskannukohv,liiva vee segu,tsemendisegu).Vaht-gaas on pihustunud vedelikus(seebivaht,mannavaht,poroloon).Aerosool-vedel või tahke aine mille pihustuskekskkonnaks on õhk.(tolmune õhk, juukselakk,deodorant).Tarre-voolavuse kaotanud,tahke kolloidlahus(sült,tarretis).Tõelise ja kolloidlahuse sarnasus-koosnevad kahest ainest.Tõelistes lahustes on 1ain...
Hüdrogaasimehaanika Kordamisküsimused eksamiks 1. Mida uurib hüdromehaanika? Hüdromehaanika on teadus, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi ning vedelikku asetatud jäiga keha välispinnale mõjuvaid jõude. 2. Mida uurib hüdrostaatika? Hüdrostaatika on hüdromehaanika haru mis uurib tasakaalus olevat vedelikku. 3. Mida uurib hüdrodünaamika? Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis uurib vedelike liikumist neile mõjuvate jõudude toimel (sealhulgas ka mitmesuguseid lainetusnähtusi) ning liikuvasse vedelikku asetatud keha välispinnale mõjuvaid jõude. 4. Mida uurib hüdraulika, tema mõiste, aine ja uurimisobjekt. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. 5. Loetleda vedelike omadusi. Tihedus, erikaal, kokkusurutavus, soojuspaisum...
Füüsika viimane kontrolltöö TEOORIA OSA Agregaatolekud – aine tahke, vedel ja gaasiline olek. Ülekandenähtused – difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastasikmõjuga. Difusioon – Nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. Vedelikkristallid – Vedelikud, milles esineb molekulide paikemisel korrapära. Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeli...
Külmtöötlemise töövõtted on 1. Külmutatud toiduainete sulatamine 2. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine 3. Madala toiteväärtuseda osade eraldamine 4.Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine 5. Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad nende maitset. 6. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Kuumtöötlemise põhivõtted on 1. Keetmine 2. Praadimine Seleta mõisted: 1. Keetmine Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Keetmine toimub tavaliselt 95- 97c juures, kuid temperatuur võib ulatuda kuni 100c. 2. Praadimine On toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel vesi aurustub toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja pruunistub. 3. Hautamine On kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse vähe...
Töö teoreetilised alused: dv F = s dx Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud (1) dv dx kus µ on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S-vaadeldava vedelikukihi pindala, ......-vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud risti voolusuunaga ja pinnaga S. Ft = 6rv Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju on tingitud vedeliku molekulidevahelistest jõududest, samad jõud takistavad ka keha liikumist teda märgavas vedelikus. Seega võib keha liikumist takistava jõu leida vedelikukihtide omavahelist nihkumist takistava sisehõõrdejõu kaudu. Korrapärase (kerakujulise) keha jaoks, mis liigub väikese kiirusega lõpmatu ulatusega vedel...
1.Mida uurib füüsika ? Füüsika on loodusteadus , mis uurib füüsikalise nähtusi ja kehade omadusi. 2. Mis on keha? Keha on mis tahes uuritav objekt N: vooluallikas, energiaallikas. 3. Mis on nähtus? Nähtus on igasugune muutus(protsess)looduses. N: Liikumine, soojenemine Sulamine. 4. Milleks kasutatakse füüsikalise suurusi? Füüsikaline suurus võetakse kasutusele füüsikalise nähtuse või keha omadusi täpseks iseloomustuseks. Iga füüsikaline suurus on mõõdetav. N: Kiirus aeg, jõud . 5. Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikaline suurus võrdlemine tema ühikuga. 6. Mis on optika? Optika on füüsikaline osa, mis uurib valgusnähtusi. 7. Mis on valgusallikas? Valgusallikas on keha, mis kiirgab valgust. N: lamp. 8. Miks näeme kehi? Me näeme kehi valguse silma langemise sihitis. 9. Millal paistab keha valgena? Keha paistab valgena, kui enamus talle peale langevast valgusest peegeldub. 10.Millal paistab keha mustana? ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 15 OT allkiri: STOKES´I MEETOD Töö eesmärk Töövahendid Vedeliku sisehõõrdeteguri Klaasanum uuritava määramine toatemperatuuril. vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, mõõtejoonlaud, areomeeter. Töö teoreetilised alused Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F = S dx , (1) kus on sisehõõrdetegur (dü...
Teaduskooli kodune töö Ettekanne RÕHK Õpilane:Tauno Toome Kool: Illuka Kool Klass: 9 2012 Sisukord Rõhk. Rõhk vees. Pascali seadus. Vedeliku samba rõhk. Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest. Archimedese jõud. Helirõhk. Õhurõhk. Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Pindala on funktsioon, mis seab igale kujundile mingist tasapinnaliste kujundite hulgast (näiteks hulknurkadele) vastavusse arvu kus · p = rõhk · F = jõud · S = pindala. Rõhu...
A Rida 1. Alumiiniumist lusikas vajub vees põhja. Miks ei vaju sama lusikas põhja siis, kui ta panna seebikarbile, mis ujub vees? Põhjenda vastust. 2. Kuidas teha kindlaks, kumb on suurema tihedusega – kas Coca-Cola või mineraalvesi? Mõlemasse vedelikku asetada pall, see vedelik kus pall vajub vähem on suurema tihedusega, kuna suurema tihedusega vedelikus on ka üleslükkejõud suurem. 3. Kaks anumat on täidetud erinevate vedelikega. Kuidas teha palli abil kindlaks, kummas anumas on tihedam vedelik? Põhjenda vastust. Tihedam vedelik on anumas, kus pall vajub vähem. Põhjuseks on see, et pallile mõjuv üleslükkejõud on suurem vedelikus, mis on tihedam, seetõttu vajub tihedamas vedelikus olev pall vähem. 4. Kaks meest istuvad kummipaadis ja püüavad kala. Mida peaks tegema, et ka kolmas mees saaks istuda paati nii, et paat ei vajuks kolme mehe raskuse all põhja? Põhjenda vastust. ...
1) Mis on füüsikalise suuruse nagu Jõud mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? (hüdromehaanika põhiühikud on: pikkuse, massi, aja ja temperatuuri mõõtühikud)! Jõu mõõtühik SI süsteemis on Njuuton (N). Jõud 1N annab kehale, mille mass on 1kg, kiirenduse 1m/s 2 1N= 1kg*m/s2 2) Mis on füüsikalise suuruse nagu Rõhk mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Rõhu põhiühik SI süsteemis on Pascal. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 3) Mis on füüsikalise suuruse nagu Energia mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Energia mõõtühik on Joule(džaul) J. 1J on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton (N) 1J=1N*m=1kg*m2/s2 4) Mis on füüsikalise suuruse nagu Võimsus mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Võimsuse mõõtühik on Watt(vatt) (1W). ...
· Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: lahustist (tavaliselt vedelik) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS · Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: keemilised sidemed katkevad à soojust neeldub à endotermiline protsess. · Lahustunud aine osakes...
Heliallikas on võnkuv keha Hääl on kuulda heli infraheli 20-20 000 Hz ultraheli (laine pikkus 1,7 CM – 17 M) lambda = v/f Heli levib keskonnas võngetena keskonnas. Heli levimise kirus sõltub kk tingimustest(tihedu, temp, õhuniiskus jne), temperatuuri tõustes heli levimise kiirus suureneb. Heli valjudust mõõdetakse detsibellides (dB), mida suurem on laine amplituud, seda valjem on heli. Heli kõrgus sõltub sagedusest – mida sagedam, seda kõrgem heli. Madalaim bass 64 hz, kõrgeim sopran 1300 hz, hea klaver 27- 4096 hz, inimene on kõige tundlikum häälele 20 hz Valjeim heli mida inimene talub 180 dB, peale seda muutub kõrvakile võnkumine liiga suureks ning see rebeneb katki. Helihark annab la noodi, 440 hz(inimesele kõige meeldivam heli), 8-12 hz- inimesele kõige ebameeldivam heli(infraheli) Müra – ebakorrapärased võnkumised, võib mõjuda tervisele halvasti Muusika – harmoonilised võnkumised Stereo – ruumilise heli efekt Kõige parem...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 15 OT STOKES`I MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine Klaasanum uuritava vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, toatemperatuuril mõõtejoonlaud, areomeeter Töö teoreetilised alused: Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisel üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erivevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F =S (1) ...
Pihused, pihussüsteemid · Tõeliseid lahuseid ja kolloid lahuseid saab eristada Tyndalli efekti abil, mis näitab valguskiire teed lahuses. · Suspensioonis on tahke ained osakesed pihustatud vedelikus nt: * hambapasta, kohv, tee, küürimis vedelikud, vedelad ravimid. · Emulsioonis on vedelik pihustatud vedelikus nt: *piim, kreemid, emulsioon värvid, vesi. · Looduses on levinud kolloidlahused- nt: Biovedelikud, veri, taimemahlad, aerosool. tint Lisaks eristatakse: tardeid, vahtusid ja aerosoole. Tarded on: Sütt, hapupiim, lihased, nahk, makaronid, oad, herned, leib, sai. Iseloomulik on vananemine. Vahud tekivad- gaasi pihustamisel vedelikku nt mannavaht, vahukoor. Aerosoolides on tahke aine pihustatud gaasides. Happed- Ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Esimesel kohal ALATI VESINIK! Liigitatakse kolmel viisil: * Hapnikusisalduse järgi · Prootonite e. vesinike arvu j...
Füüsika mõisted 79 klass 7.klass · Mehaaniline liikumine keha asukoha muutus teiste kehade suhtes · Trajektoor joon mida mööda keha liigub · Kiirus näitab kui suure vahemaa läbib keha teatud ajaühikus · Soojusliikumineaine osakeste liikumine, osakeste soojusliikumise kiirus on seotud aine temperatuuriga. · Jõud jõud iseloomustab ühe keha mõju suurust teisele kehale · Raskusjõud maakülgetõmbejõud · Hõõrdejõud hõõrdejõud mõjub kokkupuutes olevate kehade pindade vahel. · Elastsusjõud tekib elastse keha jõu muutumisel, selle tõttu taastub keha esialgne kuju · Aine olek ained võivad olla vedelas, tahkes või gaasilises olekus. · Aine ehituse mudel kujutlus aineosakeste paiknemisest ja liikumisest · Soojuspaisumineained osakesed hakkavad soojenemisel kiiremini liikuma, tänu sellele aine paisub · Gaasi rõhknäitab kui suurt ...
Pascali seadus Brenda Torila Carol Kottisse 8.a Blaise Pascal Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. Uuris 17. sajandil kuidas levib rõhk vedelikus ja gaasis ning avastas seaduse, millele anti tema nimi. Tegi kindlaks, et vedelikus levib rõhk igas suunas. Leiutas Pascali kera. Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Pascali kera Koosneb õõnsast kerast, milles on palju väikseid avasid. Kehaga on ühendatud silinder, milles liigub kolb. Kui täita kera ja silinder veega ja suruda kolvile, siis purskub vesi kõikidest kera avadest. Kolb avaldab vedelikule rõhku. Pascali seaduse rakendamine igapäevaelus Auto pidurid Pihustid Vihmutid Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutk...
Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist (võib olla nii vedelas, tahkes kui gaasilises olekus, kui on vedel, siis on ka lahus vedel) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest (jaotunud üliväikeste osade aatomite, molekulide või ioonidena) või mitmest ainest (soolvesi). Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastanud lahuses. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nende molekule lahuses ei esine (enamik sooladest, tugevda happed ning leelised). Nõrgad elektrolüüdid on vaid osaliselt jagunenud ioonideks. Põhiliselt esinevad nad lahuses molekulidena (nõrgad happed ja nõrgad alused). Kui aine kristallid koosnevad ioonidest, mida hoiavad kristallvõres koos nendevahelised tõmbejõud, siis ümbritsevad aine kristalli vee molekulid. Seejuures pöörduvad vee molekulid aine katioonide poole oma negatiivse poolusega ning aine anioonide poole positiivse poolusega....
Uimastid ● Uimasti mõju. ● Kahjulikkus. ● Füüsilise seisundi tunnused. ● Tarbimine. ● Kuidas tunned kasutaja. ● Kuidas abi ja ravi saada? Uimastid ● Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erisus teistest kesknärvisüsteemi toimivatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust. ● Uimastite omamine on üldjuhul keelatud. Kahju ● Kahjustavad hingamisteid. ● Põhjustavad organismi kurnatust. ● Mõjutavad närvisüsteemi. ● Põhjustavad ravimatuid kahjustusi Iseloomustus ● On olemas erinevaid tüüpe, nagu näiteks pulbrilisel kujul või vedelikus olekus . Pulbrit kas suitsetatakse ,segatakse jooki või neelatakse. Vedelikus olekus uimasteid süstitakse enamasti või joogi sees või neelatakse. Seisund ● Narkootikumid tekitavad kaifi oleku ja sa tunned ...
8.Küsimused. Aine ehituse alused. 10Klass. 1. Mis on agregaatolek? Aine kolme erinevat olekut: Tahke, vedel ja gaasiline. 2. Mille alusel klassifitseeritakse aineid? Aine agregaatoleku järgi ja ainete üldisemate omaduste järgi. 3. Mida me silmas peame kui räägime aine ehitusest? Aine ehituse mudelit. 4. Milliseid omadusi ideaalse gaasi mudel ei arvesta? Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei kirjelda seost gaasi rühu, ruumala ja temperatuuri, lõhnade leviku kiirust. Kõrgematel rõhkudel ei saa gaasi kirjeldamiseks kasutada ideaalse gaasi mudelit. 5. Mida nimetatakse ülekandenähtuseks? Kui mingil juhul kandub midagi üle nimetatakse seda ülekandenähtuseks. 6. Mis on difusioon ja millest sõltub disusiooni kiirus? Difusioon on aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Difusiooniprotsess toimub kõikide agregaatolekut...
Kas Maa tehiskaaslased toimivad ka Pascali ja Archimedese seaduses? Ke tly Nurm ik 11 b Maa tehiskaaslane Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste) Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põrkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid Pascali seadus e h k hüdrostaatika põhiseaduse ko h a s e lt ka nd ub rõ h k ve d e likus võ i g a a s is e d a s i ig a s s uuna s üh te viis i Archimedese seadus hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Üleslükkejõud ehk Archi...
Lahus-ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.Lahusti- enamasti vedelik ja on aine , milles lahutsunud aine on ühtlaselt jaoutunud.Lahustunud aine-on aine, mis on lahustis jaotunud üliväikesteks osadeks.Küllastunud lahus- kui lahustunud aine sisaldus lahuses on(antud tingimustel)maksimaalne.Küllastumata lahus-kui ainet saab lahuses veel lahustada. Pihus- segud, milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaoutunud aineosakesed on palju suuremad kui lahuses. Tõeline lahus- ühtlane segu. Kolloidlahus- näiliselt ühtalne segu. Lahustuvus- aine sisaldus tem aküllastunud lahuses. Aine lahustuvust väljendatakse enamasti grammides 100g lahuse kohta. Emulsioon- on üks vedelik tilgakestena pihusunud teises vedelikus. Aerosool-pihusüsteem, milles pihustus keskkond on õhk. Vaht- vedelikus pihustunud gaas. Suspensioon- tahke aine pihustunud vedelikus.Tarded-suuri polümeerseid molekule sisaldav kolloidlahus...
Astronoomia. Kordamine 1. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. 2. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Tõenäoliselt tuleb energiatootmist tulevikus kas piirata või viia see kosmosesse. 5. Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taeva...
Toidlustamine Tuuli Pirk Toiduainete töötlemine Toiduainete kulinaarseks töötlemsie viise on kaks : 1) KULMTÖÖTLEMINE 2) KUUMTÖÖTLEMINE Toiduainete külmtöötlemine Toiduainete külmtöötlemine on toiduainete ettevalmistamine kas söömiseks või kuumtöötlemiseks. Külmtöötlsmis viisid Sulatamine Sorteerimine,pesemine,koorimine Kontide, kõhrede eemaldamine Pooltoote kuju andmine (tükeldamine, vormimine) Toiduainete leotamine, marineerimine vahustamine, paneerimine hakkmassi valmistamine Jne. Kuidas tükeldada Tükeldamine http://www.youtube.com/watch?v=y-iG_Vxu1JM&feature= Toiduainete kuumtöötlemine Kuumtöötlemise põhiviisid on keetmine ja praadimine . Keetmine -Cuisson Keetmiseks nim. toiduainete kuumtöötlemist keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskonnas. +95-97 ° C seda nim. "Keedetakse tasasel tulel " Soola lisamisel veele t ° võib tõust...
Liikumine ja vastastikmõju kokkuvõte Mehhaaniline liikumine- Mehhaanilisekks liikumiseks nimetatakse nähtust, kus keha asukoht muutub teiste kehade suhtes. Mehaanilist liikumist iseloomustatakse trajektoori, teepikkuse, aja ja kiiruse abil. Trajektoori kuju järgi liigitatakse liikumist sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Kiiruse järgi liigitatakse liikumist ühtlaseks ja mtitteühtlaseks. Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v= s:t Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Liikumist, kus keha ki...
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLEMISE VÕTTED Koostaja:Leevika Vilja011K Ülesanne : Täiendada tabelit kuumtöötlemise võtete kohta. Kuumtöötlemise võtted Kuumtöötlemise võtte Töövahendid Töövõtte lühikirjeldus Näited töövõtte eesmärk/eesmärgid kuumtöötlemise kasutamise kohta (1-3) (miks seda tehakse ?) võtte läbiviimiseks 1. Keetmine rohkes Pott.,pliit,vesi, Siin kaetakse toidu aine Riisi keetmine,spaketide vedelikus üleni veega või koguni keetmine. Selleks et ei keeks toiduaine võetakse vett mitu korda kokku. ...
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA füüsika osa,...
Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molek ulide või aatomitena,(10-7 ei ole nähtavad) ei kihistu, läbiva valguskiirte kimbu nähtavus ei ole näha, välimus- läbipaistev. Segusid milles üks aine on jaoutunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks, ehk pihusteks. Need koosnevad analoogiliselt pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest Kolloidlahus- kui pihustatud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest, ning mõõtmed on vahemikus 10-7 kuni 10-5 cm siis on tegemist kolloidlahusega. Palja silmaga aine osakesi ei näe.filtrimisel ei saa kolloidlahusest eraldada pihustunud ainet.nähtavad ultramikroskoobiga, läbiva valguskiirte kimbunähtavus on nähtav Lahus on ühtlane segu, mis kooosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. Suspensioon pihussüsteem, mi...
1. EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. Tahke keha massi suhet tema mahusse ilma poorideta nimetatakse absoluutseks ehk aine tiheduseks. See on konstantne ja iseloomulik suurus antud materjalile. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Töös katsetatavateks ehitusmaterjalideks olid tempsi-plaat, lubjakivikillustik, graniit ja silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Korrapärastel ehitusmaterjalidel mõõdeti kõik küljed ja kõrgus millimeeterjoonlauaga või nihikuga, mille täpsuseks on 0,1 mm. Kõik kehad kaaluti elektroonilise kaaluga, mille täpsuseks on 0,2 g. 4. KATSEMETOODIKAD Materjali nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühimikega) tiheduseks mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus arvutatakse valemiga (1) Kus m=materjali m...
SOOJUSNÄHTUSED KÖÖGIS Füüsika on olemas kõikides ruumides- elutoas, vannitoas, keldris jne, seega seda leidub ka köögis. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Järgnevalt toon näiteid erinevatest füüsikalistest soojusnähtustest köögis. Kõrgemal temperatuuril valmib toit kiiremini. Suurem pindala soodustab soojusülekannet. Keemistemperatuuri tõstmiseks võib lisada ka vette soola. Kui vedelikus on lisandeid, mis ei auru, siis on auru rõhk väiksem, sest aurustuvas pinnakihis on vähem vedeliku molekule kui puhtas vedelikus. Rasv vajub sellepärast kuumal pannil laiali, et soojaga muutub aine olek vedelamaks. Mõned metallist potisangad kõrvetavad. Enamus kulpe on plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Metall on soojusjuht. Mikrolaineahi töötab mikroainete abil. Selles on elektromagnetained, mille lainepikkus on umbes 1 mm kuni 1 dm. Need laine...
Lahused koosnevad lahustunud ainest+lahusti Lahusti on aine,milles lahustunud aine on jaotunud ühtlaselt Lahustunud aine: gaasiline,vedel, tahke Hüdraat on ioon ja temaga seotud vee molekulid Hüdraatiumine on hüdraadi moodustumine Eksotermiline reaktsioon lahustumise käigus soojust eraldub Aine lahustuvus on aine suurim mass g, mis on antud tema temp lahustub 100g vees Lahustuvuse järgi jaotatakse ained: 1)vees hästi lahustuvad (sool) 2)vähe .. (lämmasatik) 3)lahustumatud (riis) Aine lahustuvusst mõjutavad: 1)temp, selles tõstmisel tahkete ainete lahustuvus suureneb,gaasidel väheneb 2)rõhk, selle tõstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb Küllastunud lahus on lahus milles antud temp aine enam ei lahustu Lahustuvus kõver näitab aine lahustuvuse sõltuvust temp Kristallhüdraat- kristallne aine, mille koostises on vee molekulid Konstetreeritud lahus- lahus, milles on palju lahustunut ainet ja vähe lahustit Lahjendatud lahus-lahus, milles on...
1. Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist soosivad ja piiravad asjaolud. Hüdroajamiks nimetatakse sellist ajamit, milles energia kandjaks on vedelik. Hüdroajami väljundis muudetakse vedeliku hüdrauliline energia, mida iseloomustavad vedeliku rõhk ja vooluhulk, mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadme töös vajalike jõudude ja liikumiste saamiseks. Soosivad asjaolud: · Võimalus saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste komponentide abil. · Lihtne on saada nii kulgevat kui ka pöörlevat liikumist. · Liikumiste täpne positsioneerimine. · Võime startida suurtel koormustel. · Lihtne vältida ülekoormust. · Ühtlane liikumine ja sujuv reverseerimine. · Seadme juhtimine on lihtne. · Väldib koormuse kontrollimatu liikumise, kuna vedelik on praktiliselt kokkusurumatu ja vedeliku ...
Lahus Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Juhul kui lahustatav aine ja lahusti on samas olekus, loetakse lahustiks enamasti ainet, mida on lahuses rohkem. Näiteks etanooli lahustumisel vees on vesi enamasti lahustiks ja etanool lahustatavaks aineks. Et etanool ja vesi lahustuvad teineteises piiramatult (lahuse võib moodustada ükskõik millises vahekorras), siis võiks lahustiks olla ka etanool. Siin ei ole siiski väga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett. Lahust, milles lahustiks on vesi, nimetatakse vesilahuseks. Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks. Enamasti lahustuvad ained üksteises piiratult. On olemas küllastuspunkt, millest ...
Nimi 1.Sisukord 2.Toiduainete eeltöötlemine 3.Toiduainete kulinaarse töötlemise võtted 4.Külmtöötlemise võtted 5.Kuumtöötlemine: Keetmine 6.Keetmise võtted 7.Kuumtöötlemine: Praadimine 8.Praadimise võtted 9.Kasutatud materjalid 10.Kasutatud materjalid vol2 Toiduainete eeltöötlemiseks nimetatakse toiduainete kulinaarset töötlemist. Toiduainete kulinaarse töötlemise viise on kaks: 1. Külmtöötlemine- Toiduainete külmtöötlemisel ei kasutata kuumust, külmtöötlemine on näiteks kartulite koorimine ja pesemine ning erinevate asjade hakkimine. 2. Kuumtöötlemine- Toiduainete kuumtöötlemisel kasutatakse kuumust näiteks praadides või keetes. 1.Külmutatud toiduainete sulatamine. 2.Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. 3.Madala toiteväärtusega osade eraldamine. 4.Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine. 5.Võtted, mis kiirendavad järgnevat k...
LAHUSED:1) lahustunud ained 2) lahustid. Lahusti- aine, milles lahustunud aine on jaotunud htlaselt. Lahustunud aine: 1)gaasiline-CO2. 2) vedel-piiritus. 3) tahke-suhkr. Hdraat- joon ja temaga seotud vee molekulid. Hdraatumine- hdraadi moodustumine. Eksotermiline reaktsioon- lahustumise kigus soojust eraldub st lahus soojeneb. Aine lahustuvus- aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g vees. Lahustuvuse jrgi jaotatakse ained: a) vees hsti lahustuvad b) vees vhelahustuvad ained c) vees lahustumatud ained(klaas, toiduli). Aine lahustuvust mjutavad: temperatuur. temperatuuri tstmisel tahketel ainetel lahustuvus suureneb, gaasidel vheneb. Rhu tstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb. Kllastumata lahus- lahus, milles antud temperatuuril saab ainet veel lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristall...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
