Mis on horisont? Silmapiir Mis on seniit ? Kui päike langeb maale 90' nurga alt Milliseid nurki kasutatakse taevakeha asukoha määramiseks ? Kasutatakse ilmakaari, horisonti, seniiti, vaatleja asukohta Taevakehade liigitamine+3N Planeedid ehk rändtähed, mis kuuluvad päikesesüsteemi ja tiirlevad ümber päikese ( Merkuur, Veenus, Maa ) Millistes liikumistes osaleb maa? Maa pöörleb ümber oma telje ja Maa tiirleb ümber päikese. Selgita öö ja päeva teket, miks nende pikkus muutub? Öö-päev tekib siis kui maakera pöörleb ümber oma telje. Kevadisel pööripäeval muutub. Kuna see telg on viltu, sellepärast, kuna poolkerale paistab vahel rohkem päikest ja vahel vähem. Selgita aastaaegade teket? Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Ma teekonna tasandi suhtes. Kuu liikumine ümber Maa, kuu faasid ? Kuu tiirleb ümber Maa orbiidil, mille tasand on Maa orbiidi tasandi suhtes 5' kaldu. Kuu tiirlemisest ümbe...
Maa liikumine. Varjutused Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Ku...
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Kuu- ja Päikesevarjutus Raimond Valler 12b Tallinn 2009 Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub. Täielik Päikesevarjutus: Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu...
Kuu faasd Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Noorkuu ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast seda ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Vana kuu on pärast täiskuud Maale paistev Kuu piirkond. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu faasid · Noorkuu · Vanakuu · Täiskuu Kuu tiirlemine Kuu tiirleb ümber Maa Vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 29 ööpäevaga. Mõõtmed Kuu läbimõõt on 3476 km (4x väiksem kui Maal). Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem (7,36 × 1022 kg). Keskmine tihedus 3,3 g/cm3. Raskusjõud on 6x väiksem kui Maal. ...
VARJUTUSED JA KUU FAASID LIISA SALUS 12.KLASS PÄIKESEVARJUTUS Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse, 2-5 varjutust aastas Täielik varjutus ei kesta üle 7 minuti ja toimuvad ~18 kuu järel ja iga 370 a järel samas kohas Osaline varjutus Rõngakujuline varjutus Päikesevarjutust on võimalik ennustada - saaros Viimane varjutus Eestis: 01.08.08 Täielik varjutus Eestis: 2128/2126 FOLKLOOR Varjutus ennustab viimsetpäeva, halba, sõda, haigusi ja nälga Päikesevarjutus on Kuu sündimise ajal Pole hea, kui varjutus loomade peale paistab Varjutuse ajal tuleb mingit olulist tööd alustada KUUVARJUTUS Maa on Päikese ja Kuu vahel Nähtav poolel maakerast, toimub 2-5 korda aastas Kestab pikemat aega ~107 minutit Täielik Kuu läheb täielikult Maa varju Osaline Kuu läheb osaliselt Maa varju Saab ennustada päikesevarjutuse järgi KUU LÄBIB `SÕLME KOHTA' 2 KORDA KUUS, KUID...
Muistend maailma tekkimisest Alguses oli terve maailm kõik üks suur saar. Sellel saarel ei elanud inimesi. Või noh see pole tegelikult täiesti tõsi. Sellel saarel elas üks hiiglaslik ebard. Ta kõndis päeval kahel jalal, kuid täiskuu ajal ta muutus. See kahejalgne pidi taluma kohutavaid piinu. Nimelt iga täiskuu kõik luud tema kehas murdusid ja see kahejalgne moondus mingiks uueks elukaks. Ta oli midagi hundi sarnast. Ta aga oleks juba terve maailma hävitanud, kui poleks olnud ühte tulipunast lindu, keda hüüti fööniksiks. Iga päev kohtus libahunt temaga, et rääkida oma muredest. Aga ühel täiskuuööl sai ebard väga vihaseks. Raev pulbitses tema sees nagu keema läinud katel. Ta saatis kuuldavale kohutava röögatuse ja siis algas kaos. Libahunt rebis saart keskelt pooleks. Läänepoole triivivast maast sai Ameerika, tugeva jalahoobiga eraldas ta Austraalia Aasiast. Tema saba virutas aga keset allesjäänud saart. Tekkis Vahemeri. ...
Kuuvarjutus Ajalugu. Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Varjud. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju. Tühjuses seda loomulikult näha pole, aga varju geomeetriat võime kujutada joonlaua abiga. Et Päike on suurem Maast, on selle poolt heidetav vari koonusekujuline. Kuna kuu on maast väiksem ning talle üpriski lähedal varjab maa kuu ära ja tekib varjutus. Valgusallikas. Kuu ei ole valgusallikas. Ta peegaldab päikesevalgust. Kuid kui maa varjab päikese ära peegeldab kuu vähem valgust. Täisvari. Tumehall osa tähistab täisvarju, kus maa varjab ära kogu päikese. Kuna see osa on väiksem k...
RÕNGU KESKKOOL Kati Kõiv VARJUTUSED Referaat 12.klass Juhendaja: Riina Murulaid Rõngu 2013 Sissejuhatus Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Põhiliseks varjutajaks on Kuu, mille liikumine osutub märksa keerulisemaks, kui esialgu paistab. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju, kuid tühjuses seda loomulikult näha ei ole. Kuna Päike on suurem nii Maast kui ka Kuust, on mõlema poolt heidetav vari koonuse kujuline. Et Maa on Kuust suurem, pole Maa täie...
Victoria juga maailma vägevaim veesein Victoria juga, kohalike jaoks Mürisev Suits, paistab maailma jugade seas silma sellega, et on väga ühtne ning langeb suurvee ajal katkematu veekardinana. Ja ainult suurveeaegse täiskuu ajal pakub juga mõnikord imetlemiseks imetabast loodusnähtust - öist vikerkaart.Victoria juga on maailma uhkete jugade seas äärmiselt elamuslik seetõttu, et teda saab jälgida väga lähedalt. Ta langeb kuristikku, mille sügavus on üle 100 meetri, kuid laius keskmiselt kõigest 60 meetrit. Joa vastaskaldale on loodud matkaradu, kust saab vete tantsu ohutult vaadelda. Geoloogiliselt on kuristik pragu sadade miljonite aastate eest tekkinud laavakihtides. Sadade meetrite paksune laavaväli tekkis siis, kui Gondvana ürgmanner hakkas lagunema ning algas Ameerika ja Aafrika mandri moodustumine. Kaljud, millelt Victoria juga langeb, koosnevad mustjast vulkaanilisest kivimist, basaldist. Mille poolest Vic...
Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb üheksast suurest planeedist, mõnest tuhandest väikeplaneedist ehk asteroidist, planeetide kaaslastest, perioodilistest komeetidest ehk "sabatähtedest" ning teadmata koguses meteoorsest ainest ehk "tolmust", millest Maa atmosfääri sattudes tekib langev täht. Suurteks planeetideks loetakse Päikest ja tema ümber tiirlevaid taevakehi, mis on oma nimed saanud Rooma jumalate järgi - Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Vaadeldes planeetide paiknemist kauguse järgi Päikesest saame nad jaotada lähisplaneetideks ja kaugplaneetideks. Lähisplaneedid, mis asuvad seespool asteroidide vööd, on Merkuur, Veenus, Maa ning Marss. Kaugplaneedid, mis asuvad väljaspool asteroidide vööd, on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Samuti saab neid ruumis vaadelda asendi järgi Maa orbiidi suhtes. Siseplaneedid, mille orbiit asub seespool Maa o...
V kursus MIKRO-JA MEGAMAAILMA FÜÜSIKA III osa MEGAMAAILMA FÜÜSIKA 12. klass 2015/16. 1. Millega tegeleb astrofüüsika? - Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega. 2. Miks tähistaevas pöörleb, kirjelda tähistaeva pöörlemist poolusel? – Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa liikumine: pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid taeva asendit kogu öö, õhtust hommikuni, märkad peagi, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu täpselt Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähistae...
Kuu Meie lähim kosmosenaaber on Kuu. Ta tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Kuu külgetõmbejõud tekitab Maa ookeanides tõusu ja mõõna. Looduslik kaaslane ehk kuu võib tiirelda ka mõne teise planeedi või tähe ümber. Päikesesüsteemis on selliseid kuusid palju. Kuu faasid Kuna Kuu tiirleb ümber Maa, muutub tema kuju ehk faas pidevalt, sõ...
Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Teadlased arvavad, et Kuu on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ja see tekkis varsti pärast Maad. Selle päritolu kohta on mitmeid hüpoteese ja kõige tõenäolisemaks peetakse teooriat, et Kuu moodustus Maa ja Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkel. Kuu on Maa suunas alati sama küljega ja see on ereduselt Päikese järel teine taevakeha, mida on taevas regulaarselt näha. Kuigi Kuu tundub Maalt vaadatuna valge, on tema pind tegelikult tume ja ta peegeldusvõime on veidi suurem kui vana asfaltil ning Kuu albeedo on umbes 0,14.[1] Kuu mõjutab oma gravitatsiooniga loodeid, Maa pöörlemist ja pikendab vähesel määral ööpäeva (sajandis 2 millisekundit). Ilma Kuuta pöörleks maakera ümber oma telje nii, et päevad oleksid kuue tunni pikkused. Kuu hoiab Maa telje ekliptilise tasandi suhtes stabii...
Planeetide kaaslased ja Kuu Päikesesüsteemis on kaaslased kuuel planeedil Maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun ja puuduvad kahel Veenusel ja Merkuuril. Kõige rohkem kaaslasi on neist Saturnil.(18) KUU . Üldiselt on kaaslased planeetide endaga võrreldes väga väikesed. Maa kaaslane Kuu on aga oma emaplaneediga võrreldes erakordselt suur. Kuu on oma mõõtmetelt ainult 4 korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul ligikaudu 1 kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku kogun Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Maa pealt vaadetes on Kuul juba palja silmaga näha tumedaid laike, neid kutsutakse juba 17.sajandist Kuu meredes. Kuul on 22 merd, neist suurima nimi on Tormide ...
Maidla Põhikool Kuidas tekkis kuu? Referaat Autor: Agnes Adamsoo 9 klass Juhendaja: Helene Urva Loodusõpetuse õpetaja Maidla 2011 Sisukord Sissejuhatus 2 Kuidas tekkis kuu? 2 Kuu faasid 3 Kuu mõju 3 Kuu 4 Andmed kuu kohta 4 Kuuvarjutus ...
Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha .Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549.Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Kuu külgetõmbejõud...
Kuu ja varjutused Füüsika esitlus 11.Märts 2010 Elise Uustallo Üldinfo · Kuu on Maa looduslik kaaslane, kes on talle lähim taevakeha. ( Kaugus Maast 384 400 km) · Tiiru ümber Maa teeb ühe kuuga. (Täpsemalt 27 päeva 8 tundi) · Ta on heleduselt teine objekt taevas pärast Päikest. · Kuul leidub mäeahelikke, sadu meteoriidikraatreid ning tasaseid alasid, mida nimetatakse meredeks. · Kuul pole globaalset magnetvälja · Kuul ei ole õhku ega ka vett. · Kuul on kaks tähtsamat maastikutüüpi: väga vana mägismaa ja suhteliselt tasane noorem maria Kuu mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km ja see on 4 korda väiksem Maa läbimõõdust · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. · Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. · E...
Valga Põhikool ,,KUU" Referaat Valga 2009 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Kuu.............................................................................................................................................3 Kokkuvõte..................................................................................................................................5 2 Sissejuhatus Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu, mis on meie planeedist neli korda väiksem. Kuu asub meile nii lähedal, et sealt võib näha palja silmaga sama...
Lugu libahundist kellest sai imekaunis neiu . Elas kord rikas taluperemees , oli tema elanud oma pika õnneliku elu koos eidega kogunud rikust ja vara , aga õnnelik ta ei olnud . Neil eidega ei olnud ühtegi last . Istusid nad tuulisel õhtul maja ees pingi peal ja ohkasid kurvalt: ,,Mis kasu on kogu rikkusest , kui meil pole ühtegi last kellele seda kõike jätta . " Järsku kuulsid nad vaikset piiksumist : ,,Ärge muretsega mina saan teid aidata . ,,Huvitav kes seda ütles ?" küsis taat eide käest . ,,Mina ei näe siin sammuti kedagi vastas eit ." ,,See olin mina " kuulsid nad uuesti imeliku häält , mis tuli madalalt pika rohu seest , kui nad kummardasid vaatama nad nägid seal kuldse kojaga tigu . ,,Mis moodi , sina selline äbarik saad meid aidata?" Kurjustas eit . ,,Saan , saan " vastas tigu ,,..sest mina tean suurt saladust kuidas teie võiksite saada endale ime kena ja särtsaka tütre ." ,,Luuleta aga " Ütles taat . ...
KRISTALLIDE KASVAMINE ERI KUU FAASIDEL Jevgeni Malešin 8B Aleksandra Ivask 8B Eesmäärgid 1.Kuidas kristalli kasvada? 1.Milles kuu faasidel kristall kasvab kiiremini? HÜPOTEES Kristallide kasvamine ei sõltub kuu faasidest. kristallid kristallid — on tahke aine ,milles on väikesed osakesed (aatomid,ionid või moleekulid) . ! Kristallid ei kanna nägu aksesuaar.et kristallid mõne aja pärast hakkavad katki saama, ja nad kahjustavad nahka! KRISTALLIDE LIIGID monokristall– õige kristall (õige kristalli polükristall– kristall millal on teiset kristallid kokku kuju). kasvanud. MEILE ON VAJA: 1.lehter 2.piirituslamp 3.kolb 4.keraamiline kruus 5.statiiv 6.mõõtetsilinder 7.filter Töö kaik Keeduklaasi valatakse u 50 ml – 100 ml keevat vett (mida rohkem...
Kuu Mikko Buht Kristo Peterson 12a Tiirlemine ja Faasid · Elliptiline orbiit · Üks tiir ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga · Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel · Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena · Faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant Mered ja Mandrid Tumedad laigud = Mered · Heledad alad = Mandrid · Mered on moodustunud 3,2...4 miljardit aastat tagasi · Mandrid 4,5 miljardit aastat tagasi Mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km · Mass on 81 korda väiksem Maa massist · Raskusjõud on 6 korda väiksem kui Maa pinnal · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s Igavese Päikese Tipp · Päike kunagi ei looju · Sobilik tulevastele kosmoseoperatsioonidele · Temperatuur kõigub vaid 20 kraadi võrra · Mujal võib temperatuur muutuda 250 kraadi Päritolu · Tütrehüpotees · Õehüpotees · Tegelikkus... Kasu...
Mõningaid fakte Kuu kohta: · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus · ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. · Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on ...
ASTRONOOMIA UURIMISVALDKONNAD PLANEEDID KUU Koostaja : Signe Jaup Klass : 12K5 Mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tiirlemine ja faasid · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. · Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sid...
Riinu Ansper, 12 A Loominguline töö vene luulest ,,Läbi hommikuse udu, kas näed? On piilumas päiksekiir" Valisin üheks luuletajaks Sergei Jessenini. Temalt võtsin esimeseks luuletuse ,,Kõnnin mööda orgu, viibutades keppi...," sest sealgi kasutati sõna ,,hommikudu" ning selle kaudu tekkis seose . ,,Tühja mulle augud, tühja mulle mättad./ Niidan hommikudus, nii et pea on soe./ Hea on pikki ridu märga rohtu jätta..." Tolles luuletuses Jesseni mõte tööst eemale ei tiku- ta ei näe sugugi hommikudus päikesekiirt, ehk võimalusi, avatud teid, unistusi...Tema tunneb pigemini oma silmaga nähtavat tööd ja saab sellest rahulolu. Teinekord on ikka hea mitte millelegi mõelda ja lihtsat tööd teha. Siiski, tasapisi võib selleläbi kaduda meie eludest sügavamõttelisus. ...
PÄIKE Koostajad : Vivian Tammearu, Anri Varemäe Kiviõli1.keskkool PÄIKE ON HIIGLASLIK HÕÕGUV GAASIKERA · Kaugus Maast:150 milj. Km · Läbimõõt:1,4 milj. Km · Mass:1,99*1030 kg · Temperatuur:5800k · Kiirgusvõimsus:3,9*1026 W PÄIKESES TOIMUB PÕLEMINE, MIS KESTAB VEEL UMBES 5 MILJARDIT AASTAT Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude -- konvektsiooni teel. PÄIKE SAADAB MAAILMARUUMI VALGUST Päikeseloide -- kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. JA SOOJUST PÄIKESEL EI SAAKS TERMOMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTA SEST KOSMOSELAEV SULAKS PÄIKESE LÄHEDUSES ÄRA PÄIKESE PINNA TEMPERATUUR ON UMBES 6000 KRAADI AGA PÄIKE SEES 100 MILJONIT KRAADI Päikese laigud päikesevarjutus Varjutuse tingimused. Maa, Kuu ja Päike satuv...
Kuu Koostaja : Kaarel Niit Juhendaja: Margus Sõmer Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kuu on maale lähim taevakeha, tema keskmine kaugus maast on 384 400 km. Tiirlemine ja faasid Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Mõõtmed Kuu läbimõõt on 3476 km. Kuu mass on 7,36 x 1022 kg. Kuu keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on kuul 6 korda väiksem. Kuu kalle on ekliptika suhtes 5,1454°. Mered ja mandrid Tumedain laike Kuu pinnal nimetatakse meredeks. Tormide ookean 2,1 miljonit km². Heledaid laike nimetatakse mandriteks. Asend Maa suhtes Kuu asetseb maa poole alati ühe küljega. Inimesed kuul Apollo 11 viis esimese inimese Kuu pinnale. Sõit Kuule kestis 4 päeva, 6 tundi, 45 minutit ja 40 sekundit. Armstrong, Collins, Aldrin Kasutatud allikad...
MAKAAGID JA MAJAD Kokkuvõte Raamatusisu kirjeldus. Olla või mitte olla? Loomulikult olla ja kindlasti olla oma kooli kõige popim bänd Monkey House.Populaarsuse ja meluga kaasnevad muidugi kuulsus,au ja tüdrukud,lisaks mõnus sõpruskond ja muusika... Aga kui prozektorituled laval kustuvad,on seal viis tavalist kümnenda klassi poissi markus,Olari,esso,vladi ja Janekoma igapäevaste murede ja rõõmudega koolis ja eraelus. Raamatu kirjutas Kerli Altmart. Siit tuleb väike jutustus mina vor mis Kerli Altmartist. Mul on mitu nägu,kuigi väline ilme on üsna muutumatukaks silma,suu ja nina,kõrvad ka.Armastan nalja,aga pole just palju neid,kes seda õigesti mõistavad.Olen "ummamuudu"kui tahan,teen,kui ei taha,ei tee,kui just tegematus tagant ei torgi.Igapäevaselt kantseldan kaht last ja meheraasu ning loon numbrilist korda ametipostil.kord peab majas olema ,olgu või tolmukord. Aga täiskuu...
Kristiina Ehin luuletaja ja proosakirjanik Anna-Britt Pähkel 12C elulugu 18.07.1977 Rapla isa Andres Ehin ja ema Ly Seppel Rapla keskkool Tartu Ülikool Erakkond vaht Mohni saarel abikaasa Silver Sepp koht kirjanduses üks kõige edukamaid enim tõlgitud ja maailmas tähelepanu pälvinud Täiskuu luulefestival Tartu esimene linnakirjanik looming luuletused ja proosapalad elulisus armastus ja lootus urbanismivastasus eeskujuks Viivi Luik iseloomulikud jooned naise vaatepunkt vaimsus ja tundlikkus maalähedus ja looduslikkus soome-ugri juurtega modernne rahvapärimus vabavärss puuduvad pealkirjad, kirjavahemärgid jne luuleliselt kujundirohke Näited http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-luigeluulinn-kristiina-ehin-loeb-tiina-tauraite https://www.youtube.com/watch?v=JNlIy9BkZQE&t=393s peamised teosed ,,Kevad Astrahanis" 2000 ,,Luigeluulinn" 20...
Kuu 1. Üldandmed: a. Kaugus maast 384 401 km b. Läbimõõt ekvaatoril 3477,8 km c. Tiirlemisperiood 27 päeva 7 tundi ja 43 minutit d. Kahe täiskuu vaheline periood 29 päeva 12 tundi ja 43 minutit e. Raskusjõud pinnal 1 /6 Maa raskusjõust f. Heledus 1 /425 000 Päikese heledusest g. Keskmine tihedus 3,3 g/cm3 2. Välisilme: Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga lii...
Märgitud kokkuvõte: Zoey Montgomery on Vampire Trackeri poolt märgitud pärast kooli lõpetamist ühel päeval oma keskkoolis. See on valus ja uus poolkuu Mark on tema laup tähistab teda tulevaseks vampiiriks. Nii tema BFF, Kayla kui ka sorta-endine poiss-sõber Heath teevad endastmõistetavaks. Ka tema ema ja kasuisa hullavad ja kuna Zoey koduelu on juba haisev, põgeneb ta. Oh - ja mida kauem ta vastu peab Öömajas käimist, kus ta treenib vampiiriks, seda tõenäolisemalt lükkab tema keha Muudatuse tagasi ja ta sureb enneaegselt. Pole mingit survet ega midagi. Niisiis sõidab Zoey vanaema koju juhtimist / lohutust otsima. Välja arvatud see, kui ta reisib ja kukub ning tal on nägemus jumalannast Nyxist, kes on vampiiride jumalus ja kellel on seoseid ka Zoey esivanemate, tšerokee rahvusega. Nyx ütleb Zoey'le, et ta on ta märkinud põhjusel: olla eelseisvas võitluses Nyxi silmade ja kõrvadena. Siis minetab Zoey. Zoey ärkab Öömajas, kus vanaema tõ...
Kvasarid Aktiivsed galaktikad ja kvasarid On olemas galaktikataolisi objekte , mille tuum on erakordselt hele ja mille spektrit iseloomustavad tugevad,suure laiuse ja heledusega emissioonijooned. Eristatakse kolme põhilist tüüpi: 1. Seyfery galaktikad normaalse värvusega spiraalgalaktikad 2. Markarjani galaktikad tuum ja mõhn sinaka tooniga,ketas näha nõrgalt 3. Kvasarid mida peeti algul pikka aega "ülitähtedeks" , praegu ollakse seisukohal,et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Kvasarid on tähesarnased objektid,mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Suure heleduse ja Click icon to add picture Click icon to add picture lihtsa vaatlusmetoodika tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis,omap ärased " Universumi majakad". Teleskoobiehituse edusammud lubavad...
Kuu Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. · Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. · Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem...
Sisukord 1. Kuu andmed............................................................ lk 3 2. Kuu faasid ...............................................................lk 4 3. Kraatrid ..................................................................lk 5 4. Kuu siseehitus ..........................................................lk 7 5. Kuu tekkimine ..........................................................lk 8 6. Kuu asend maa suhtes .................................................lk 9 7. Kuu pind .................................................................lk 10 Kuu andmed Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, ...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Kärolin Vallimäe 11Ü Valge Daam Referaat Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................3 1. VALGE DAAM..................................................................4 1.1. Kes on Valge Daam ?............................................4 2. LEGENDID...................................................................5 3. VALGE DAAMI PÄEVAD...........................................6 3.1. Festival.................................................................6 3.2. Etendused...........................................................7-9 4.FAKTE.........................................................................10 4.1. Müüt või tegelikkus ?..........................................11 Kokkuv...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kuu (lühireferaat) Jane Õigus K-08b Pärnu 2009 Kuu Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem aj...
Kool JAN KAUS Uurimistöö Õpilase nimi Juhendaja: 2009.a. · sündinud 22. jaanuaril 1971 · Ta on õppinud pedagoogikat ja EHI-s filosoofiat. Tegevus · 19982001 ja alates 2007 kultuurilehe Sirp toimetaja · 20042007 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees · Tallinna rahvusvahelise luulefestivali korraldaja · Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige · Underground-ansambli Dreamphish basskitarrist · Kujutav kunstnik Luule · "Öösel näeb halvemini kui päeval" (1994, pseudonüümi all Kalle Kilokalor) · "Õigem Valem" (2000) · "Jõulutunne ongi see" (2001) · Luuletusi Põhjamaade luulefestivali kogumikus "Viie tunni tee Five Hours Away" (2001) · "Aeg on vaha" luulekogu (2005) Novellid · "Üle ja ümber" (2000) · "Õndsate tund" (2003) Romaanid · "Maailm ja mõni" (2001) · "Tema" (2005) Romaan on kompaktne, üldis...
GEOMEETRLINE OPTIKA Valguskiir on mõtteline joon, mida mööda levib valgusenergia. Valguse põhiomadus homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Seetõttu saab valguskiirt kujutada sirgjoonega, millel on suund. Valguskiir on geomeetrilise optika põhielemendiks. Vari on piirkond, kuhu ei lange valgust. Poolvari on piirkond, kuhu langeb osaliselt valgust. Tekib kui valgusallikaid on mitu või kui valgusallikal on suured mõõtmed. Kuuvarjutus seljuhub Maa jääb Päikese ja Kuu vahele. Kuuvarjutust toimub suhteliselt tihti, on nähtav Maa ööpoolses küljes ja täiskuu ajal. Päikesevarjutus seljuhul jääb Kuu Päikese ja Maa vahele. Ta on nähtav väga harva (kuni 1 kord aastas), väga kitsa triibuna (180 km laius) kuskil maakera piirkonnas. Varjutuse ajal tuleb nähtavale nn Päikese kroon. Valguse peegeldumiseks nimetatakse tema tagasipöördumist samasse keskkonda. Ta on väga levinud, sest enamus kehade nägemine põhineb valguse peeg...
Tallinna Polütehnikum Referaat Alo Paju "Aare" Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008/2009 Alo Paju ja tema looming Alo Paju on üks Eestis vähetuntud kirjanik. Tema teostest on avaldatud vaid sümboolne arv. Tuntuimate seas "Aare" ning "Muinaslugu". Muinaslugu on 88-leheküljeline taskuformaadis ja pehmes köites moodne muinasjutt, mille lühikirjeldus on järgmine: "Kass Alfred oli rahul nagu tavaliselt. Tänase pidupäeva puhul oli talle isegi tilk poepiima valatud ja nüüd, aeledes mugavalt oma vaibatükil pliidi kõrval, jälgis ta vidukilsilmi üleüldist askeldamist. «Kardulad seie!», röökis ülaltkorra perenaine, ise mingit plekkriista kraapides. Kostis hirmsat kolinat ja vandumist, lapsed siplesid kõigil jalus, -- neil on ju, teadagi, alati lõbus. Aeg-ajalt tuli uusi külalisi. Eemal nurgas istus Artjom, kojamees, mudis o...
Täiskasvanute Gümnaasium e klass Haapsalu vaatamisväärsused Ettekanne Juhendaja: Haapsalu 2013 Sisukord Haapsalu Piiskoplinnus........................................................................................... 4 Kuursaal.................................................................................................................. 7 Raudteejaam.......................................................................................................... 8 Valge Daam............................................................................................................ 9 Sissejuhatus Haapsalu on väikelinn oma 10 000 -lise elanikkonna ja 10.59 km2 pindalaga, kuid tema seest võib leida palju huviväärset, põnevat, mis teevad ta suuremaks nii mõnestki suuremast linnast. Siinsetel tänavatel on astunud taanlaste,...
1 FÜÜSIKALISED NÄHTUSED : elektrivoolu soojuslik toime, kaja, spektri teke valguse läbimisel prismast, tumeda pinna soojenemine valguse toimel, ujumine, elektrivoolu magnetiline toime, valgusemurdumine, inerts, soojuspaisumine, hõõrdumine, päikese varjutus, puu okste härmatumine, 2 FÜÜSIKALISED SUURUSED : peegeldumisnurk, valgusekiirus, voolutugevus, rõhumisjõud, optiline tugevus, pindala, rõhk, pinge, takistus, erisoojus FÜÜSIKALISED MÕÕTERIISTAD : kaalud, manomeeter, nihik, ampermeeter, termomeeter, dünamomeeter, voltmeeter, 3 TEISENDAMINE 110kv= 110 000V 220dm3= 0.22m3 100mA=0,1A 90km/h=25m/s 1,5A=1500Am 0,5km2=500 000m2 1500=1,5k 1,5V=1500mV 15dm3= 0.015m3 2k = 2000 1 FÜÜSIKALISED SUURUSED,TÄHISED, MÕÕTÜHIKUD optiline tugevus, D, dpt voolutugevus, I, 1A fookuskaugus, F, 1m võimsus, N, 1W takistus, R, 1 jõud, F, 1N energia, A, 1J ...
KUU FAASID, VARJUTUSED Keiu Pirnpuu KUU FAASID Oma läheduse tõttu Maale on Kuu näiv liikumine teiste taevakehade liikumisest keerulisem, seepärast taevakaart kuu täpset asukohta ei näita. Küll aga näitab ta ära kuu faasi, mille järgi on ligikaudu võimalik hinnata ka tema näivat liikumist ja nähtavustingimusi. Kuu faas ehk Kuu näiv kuju KUU FAASID Kuu faasid: kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu* poolkuu (esimene veerand)* kasvav kuu Täiskuu* kahanev kuu poolkuu (viimane veerand)* vanakuu. KUU FAASID Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Kuu Maalt vaadatuna ehk Kuu faasid VARJUTUSED Varjutus tähendab varju jäämist, varju sattumist Kuuvarjutus : +Toimub 3 korda aastas + Täielik kuuvarjutus + Osaline kuuvarjutus Päikesevarjutus: + Toimub kord või...
MAA JA TAEVAS 1 Sisukord Maa...............................................lk3 · Maa liikumine...........................lk4 · Planeedid tähistaevas................lk5 · Päikesevarjutus........................lk6 · Kuuvarjutus..............................lk7 · Astronoomia.............................lk8 · Astronoomiline tehnika...............lk9 · Kosmos...................................lk10 · Observatooriumid......................lk11 · Taevakaardid ja kataloogid..........lk12 · Maa · Päikesesüsteemi kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega Taevas · Maad katab kuplikujuline taevavõlv, päeval sinine või hall, öösel must ja tähtedega kaetud. · Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lu...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond T-3 Joosep Alliksoon Astronoomia Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2008 Astronoomia ajalugu:...........................................................................................................3 Kuu: .....................................................................................................................................3 Päike:........................................................................................................
Libahunt - kas fantaasia või tegelikkus . * Libahunt on müüt mis on m6eldud v2lja inimeste endi poolt.Kuid olevust kuid sellist ei ole kunagi eksisteerinud.Läbi aegade on välja õeldud igast ,,hirmu jutte" kuid kunagi pole need kinnitust leidnud.Nagu antud loos ja selle raamatu ajas, oli libahunt kui 1 kardetuimaid väljamõeldisi, kuid kunagi pole need kinnitust leidnud,et need üldse olemas on olnud. Raamatus vanaema ütles väiksele tüdrukule pere pisemaile piigale kui tema oli parasjagu õppimas ja väljas oli hundi ulgumist kuulda et:" Ära kutsu metsa kutsut!" selle tsitaadi alusel võib ütelda et rahvast olid need metsakutsud juba l2bi aegade hirmutanud ja sellest ei saadud üle kuni nüüdis ajani mil hakati neid küttima. Antud kontekstis kui ,,libahunt" oli Tiinale antud eelkõige kadueduse tõttu. Kuna Tiina sai omale peigmehe keda tahtis Mari.Mari oli sunnitud selle välja mõtlema kuigi ta teadis et seda Tiina ei ole.Tiina sai selles...
Virmalised Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, aga kõige paremini on nad nähtavad pooluste lähedal. Virmalisi nimetatakse Põhjapoolkeral Aurora Borealis (põhjakoit) ja Lõunapoolkeral Aurora Australis (lõunakoit), aga üldnimetus on Aurora Polaris (polaarkoit). Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge, aga seletus on järgmine: Päikeselt paskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid. Need ergastatud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki sell...
REFERAAT GEOGRAAFIA TÕUS JA MÕÕN Juhendaja : Hele Pomerants Koostaja : Tõusud ja mõõnad ehk looded Tõus ja mõõn on maailmamere kuju moodustised. 17. Sajandil avastati, et nähtused tekivad teise taevakeha gravitatsiooni külgetõmbe tõttu. Peamiselt on nendeks teisteks taevakehadeks kuu ja päike , kusjuures kuu osalus sellest on 2,17 korda suurem kui päiksel. Kuu ja päikse põhjustatud tõusu ja mõõna nähtused on perioodsed ja kõikjal pole need sugugi samasugused. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on maal tõus nii sellel poolel, mis asub kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad...
V A R I H.RUUL 2017 VALGUSE LEVIMINE VALGUSE LEVIMINE... MITTEÜHTLASES KESKKONNAS - VÕIB OLLA ÜHTLASES KÕVERJOONELINE; KESKKONNAS- MITTEÜHTLASED KESKK.-D SIRGJOONELINE; ATMOSFÄÄR KEHA, MILLE ERINEVAD PIIRKONNAD ERINEVA TEMPERATUURIGA LAHUS- ERINEVA KONTSENTRATSIOONIGA MIKS VALGUSTAB LAMP KAUGEMALT HALVASTI? VALGUSALLIKAST EEMALDUMISEL JAOTUB ENERGIA SUUREMALE PINNALE; KIIRTEMUDEL - VALGUSVIHKUDE KIIRTEMUDEL MUDELDAMISEKS. VALGUSE VALGUSVIHUD: LEVIMISE SUUND - VALGUSKIIREGA PARALLEELNE HAJUV KOONDUV PARALLEELNE KOONDUV VALGUSVIHK VALGUSVIHK - KUI - ...
Muusika kodutöö Annemai Harak 1. Kirjuta lahti üks kalendritähtpäev. Ülestõusmispühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Nende pühade päeva arvutamisel kasutavad katoliku ja õigeusu kirik sama reeglit, kuid kalendrite erinevusega seoses ikkagi mõnel aastal langevad need samale päevale, mõnel aastal aga erinevale. Liturgiline värv on valge. Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega (lihavõtetega) paast, võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati traditsioonikohaselt munadest ja piimast. Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajal püstitada kiik. Ülestõusmispühad on õigeusu kiriku suurim püha, samas kui jõulud on suurim püha katolikus kirikus ja protestantlikes kirkutes. Ülestõusmispühadele eelneb vaikne nädal. Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid, muuhulgas ka rahvapäraseid nimetusi:...
KORDAMISEKS (Õ lk 90 – 146). 1. Selgita mõisteid: universum(91)- kõik mida me näeme taevas koos Maa ja meie endaga astronoomia(91)- teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna astronoom(91) – astronoomiaga tegelevad isikud fenoloogia (100)- regulaarsetell loodusvaatlustel põhinev bilooogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi nähtusi kuu faas(101)- kuu erinevad ilmingud asteroid(128)- väikeplaneet komeet(128)-sabatäht meteoorkeha(129)- kivi-või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad meteoriit(129)- maale langenud tahke keha galaktika – miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum 2. Mis suunas pöörleb Maa ümber oma telje? (96) NB! Samas suunas tiirleb ka Maa ümber Päikese. vastupäeva 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise? Maa pöörlemine ja päikese näiva asendi muutumine ...
Kuu Fakte Kuust Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus 384 400 km). Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Kuu asend Maa suhtes Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu eest ja tagant vaadates Kuu pind Kuu pind koosneb tsemenditaolisest pulbrist, mis on tekkinud pinnakivimitest meteoriitide purustava mõju tagajärjel. Kuu pinnal on palju kraatreid, sest seal pole ilmastikku, mis seda ümber kujundaks. Kuu pind Igavese päikese tipp Astr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
