Süsivesikute metabolism Põhiküsimused Süsivesikute metabolismi meditsiiniline tähtsus · 50-60% inimkeha toiduenergia vajadusest · Veresuhkru taseme tagamine · Monosahhariidsete eelühendite teke (riboos-5-P ja aminosahhariidide süntees) Glükoosi tähtsus · Vesilahustuv · Stabiilne struktuur ( keemiliselt inertne, ensüümse muundumise kontroll) · Organismi energia põhiallikas (ajukoe, erütrotsüütide, neerupealiste, reetina, testiste ainus kütus) Glükoosi difundeerumine 1) Na-sõltuv ko-transport 2) Kergendatud difusioon valktransporterite (GLUT) kaudu. Glükoosi aktiveerimine Keemiliselt inertse Glc fosforüülimine Glc-6-P-iks Glükoosi põhimetaboolsed rajad Anaeroobse glükolüüsi põhiskeem ( Glc+2 ADP+2 Pi -> 2 laktaat+ 2 ATP+ 2H++ 2 H2O) Anaeroobse glükolüüsi protsess I osa (võtmeensüüm allosteeriline fosfofruktoosi kinaas-1) Glc-i aktiveerimine Glc-6-P-iks (Mg2+- hek...
Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. ETAPID: 1) DNA süntees ehk. Replikatsioon 2) RNA süntees ehk. Transkriptsioon 3) Valgu süntees ehk. Translatsioon Replikatsioon toimub eukarüootsetes rakkudes enne jagunemist. Protsessi viib läbi ensüüm DNA-polümeraas komplementaarsuse alusel. A-T;T-A;C-G;G-C Replikatsiooni tulemus- pärilikkuse info võrdne jaotus tütarrakkude vahel. RNA süntees ehk. Transkriptsioon m-RNA- info t-RNA- transport r-RNA- ribosoom RNA süntees toimub rakutuumas, viib läbi ensüüm RNA polümeraas, RNA süntees toimub geenides. Geen koosneb kolmest osast: Algus-promootor; keskmine- RNA sünteespiirkond; lõpp- terminaator Geenide grupid: 1) Geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõikides rakkudes. 2) Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindl...
Lipiidide põhieesmärgid inimkehas Metaboolse energia suurim produktsioon ( 25-30% toitelisest energiast) Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees Keha-omaste triglütseriidide, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees Ketokehade süntees ja lõhustamine Lipiidi-sarnaste biomolekulide süntees Vere lipoproteiinide süntees lipiidide, lipiidi-sarnaste ühendite, vitamiinide transpordiks Rasvhapete kasutamine Pika-ahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt keha-spetsiifiliste TG-sünteesiks ja nende tagavarade loomiseks adipotsüütides. Toiduga saadud asendamatud PUFA-d kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks. Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja uute kehaspetsiifiliste lipiidide sünteesiks. Imendunud lühikese ja keskmise ahelaga rasvhaped kasutuvad otseste energiasubstraatidena. Lipiidide metabolismi põhirajad (vaata pilt) Rasvhapete oksüdatsioon Oksüdatsiooniks kasutatavad rasvhaped pärinevad varurasvade mobilisa...
Maksa funktsioonid: vere glükoosisisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varude säilitamine, kolesterooli süntees. Neerud filtreerivad verd, eemaldavad verest selektiivselt vett ja lahustunud aineid (naatrium, kaalium, kloriidioonid). Osmoregulatsioon kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Neerudest voolab veri läbi kõrge rõhu all ja kiiresti ja seal seda filtreeritakse. Neerudest voolab läbi 1,2 l ver minutis. Esmane uriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeritud, seega seal on pea aegu samad ained mis vere plasmas. Esmasest uriinist reabsorbeeritakse kõik ained mida organism vajab või vastupidi, lisatakse täiendavat eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin. Keha temp reguleerimine: soojusjuhtivus (soo...
Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vane- matega. Pärilikkuse uurimisega tegeleb geneetika. Muutlikus organismide võime muutuda ja seeläbi erineda oma vanematest. Kromosoomid rakutuumas pärilikkust kandvad kehakesed. Geen kromosoomi lõik, mis määrab ühe või mitu pärilikku tunnust. Inimesel on keharakus 46 kromosoomi, millest 44 on autosoomid, mis ei osale soo määramisel ja 2 sugukromosoomi, mis osalevad soo määramisel( XX naine, XY mees ). Genoom liigiomane, ühekordne kromosoomi komplekt. Koosneb 24 kromosoomist 22 autosoomi ja 2 sugukromo-soomi. Genotüüp issendi geenide ja nende erivormide ( ehk alleelide ) kogum. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genotüüp + keskkonnategurid. Need kas pidurdavad või võimendavad tunnuste avaldumist. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspätasusi molekulaarsel alusel. 1)Replikatsioon DNA kahekord...
Kordamine bioloogia tööks 1. Rakutooria! · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas 2. Bakteri, loomaraku ja taimeraku organellid joonisel! BAKTERIRAKK LOOMARAKK 3. Kirjelda järgmisi organelle! · Rakumenbraan- koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid, valgud. Rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. · Rakutuum sisaldab pärilikku informatsiooni ning ta juhib raku elutegevust. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. · Kloroplast- rohelist värvi, taime fotosüntees · Mitokonder- välismembraan, sisemebraan, harjakesed, maatriks 4. Kõigi rakuorganelli ülesanded! · Rakumenbraan- kaitseb ja ...
Element Fe Cu Zn Mn Co I Mo V raud vask tsink mangaan koobat jood molübdeen vanaadium Bio- Hemoglobiin Hemoglobiini Ensüümide kofaktor, Ensüümide Vereloome, Kilpnäärme Ensüümide Luude, kõhre, funktsioonid , müoglobiin, süntees, epidermise areng, kofaktor, eretrotsüütide ensüümid, valkude kofaktor, hammaste areng, ensüümid, luukoeteke, immuunsüsteemide kolesterooli funktsioon süntees, kilpnäärme luukoe teke ja hemoglobiini ja valgud ensüümide talitlus süntees, funktsio...
Rakutuum *Tavaliselt üks tuum raku keskel. *Kujult ümar või ovaalne. *Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagab ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel. *Tuum on täidetud karüoplasmaga e. tuumaplasmaga. *Interfaasis on näha tuumakesed, kus toimub rRna süntees ja ribosoomide moodustumine. *Tuumas asuvad kromosomid pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme. *Orgaanilistest ainetest esineb valke, lipiide, süsivesikuid, amino-ja nukleiinhappeid jne. Tsütoplasma funktsioonid *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. *Tab toitainete laia...
Pärilikus Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks(inimesel koosneb see 24 kromosoomist). Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum-genotüüp. Ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum-fenotüüp. Keskkond ka soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste välja kujunemist. Molekulaargeneetika-tadusharu, mis uurib pärilikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. DNA süntees-replikatsioon (eelneb raku jagunemisele, sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse) RNA süntees-transkriptsioon(selle tulemusel saadakse DNA nukleotiidsele järjestikusele vastav mRNA nukleotiidne järjestus, sellele järgneb mRNA transport rakutuumast tsütoplasmas paiknevatesse ribosoomidesse, kus toimub valkude süntees) Valgu süntees-translasioon (selle käigus sünteesitakse mRNA molekulide alusel va...
RAKUORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED ORGANELL ÜLESANNE TAIM LOOM Tuum Kontrollib raku + + elutegevust Tuumamembraan Valikuline ainete + + transport Karüoplasma Seob tuuma tervikuks + + Tuumake rRNA süntees + + Tsütoplasma Seob rakuorganellid + + tervikuks Mitokonder Varustab rakku + + energiaga Ribosoomid Valgu süntees + + Vakuool Sisaldab varu- ja Suured Väiksed jääkaineid Lüsosoomid Ainete lõhustamine + + Karedapinnaline Valkude süntees + + tsütoplasmavõrgustik Sile...
Pärilikus: Omadus või seadus pärasus mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt oma vanematele. Pärilikust uurib geneetika. Geen: Määrab ära ühe või mitu inimese tunnust. 1 geen määrab ära ühe valgu ehituse. Valkude abil avalduvad kõik meie keha tunnused. Genoom: Ühe liigi sees kogu geenide hulk. Igal inimesel on temale omane genotüüp. Igal inimesel on temale omane fenotüüp ehk kirjeldatav välimus. Replikatsioon- raku DNA kahekordistumine(toimub mitoosi interfaasis; toimub raku tuumas) Transkriptsioon- DNA 1 geeni materjali mahakirjutamine RNA molekuli peale(toimub raku tuumas) Transkriptsioon- RNA pealt loetakse maha, kuidas valmistada 1 valk(toimub tsütoplasma ribosoomides) mRNA- infoRNA tRNA- transpordiRNA rRNA- ribosoomiRNA DNA kahekordistumine ehk replikatisoon: DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist (kahekromatiidiline kromosoom kahest DN...
1.Rakuteooria: Virchow sõnastatud rakuteooria põhiseisukohad: - kõik organismid koosnevad rakkudest - rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel - raku ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Robert Hooke võttis kasutusele sõna rakk Janssenid valmistasid esimese mikroskoobi Leeuvenhoek- uuris esimesena baktereid Schwann- leidis, et loomorganismid on rakulise ehitusega Schleiden-leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- uuris imetajate munarakke 2.Eeltuumsed ja päristuumsed: Tunnus eeltuumne rakk e. päristuumne rakk ...
pärilikkus eluslooduse seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega, muutlikkus elu omadus, mis väljendub liigilises mitmekesisuses, liigilises populatsioonis, liigisiseses populatsioonide lahknevuses ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes, (pärilik e geneetiline: kombinatiivne,mutatiivne; mittepärilik e modifikatsiooniline), transkriptsioon (RNA süntees) matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul (mRNA, tRNA, rRNA), translatsioon (valgu süntees) mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine, mis on peamine osa valgu sünteesist, replikatsioon (DNA süntees) matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli, geen lõik DNA molekulis, mis esineb alleelidena, alleel ühe geeni erivorm, kromosoom valgu abil kokku pakitud DNA molekul...
Biogeensed amiinid- bioaktiivsed ained, mis viivad läbi aminohape karboksüülrühma metabolismi, mille toimel tekivad aminohapetest vastavad amiinid. Nimetus Eelühend Funktsioon Etanoolamiin, koliin ja 1)Ser karboksüülimine 1,2)Fosfolipiidide süntees betaiin 2) Etanoolamiini 2) Letsitiini komponent metüülimine 2) Atsetüülkoliini süntees 3) Koliini oksüdeerimine 3) Metüülrühmade doonor Kreatiin, fosfokreatiin, Skeletilihastes ja (CK) isoensüümne kreatiniin ning kreatiniini südamelihastes markerensüüm süntaas Histamiin Histidiini dekarboksüülimine Lokaalne signaalmolekul nuumrakkudes ja basofiilides Maohappe se...
Aine- ja energiavahetus TUNNUS ENAMIK VÄIKE OSA HETEROTROOFID AUTOTROOFE AUTOTROOFE Energia kasutamine Päikesevalgus Anorgaanilise aine Orgaanilise aine oksüdeerimine oksüdeerimine Süsiniku allikad Raua-, väävli-, Orgaanilised ained vesinikdisulfiidi, ammoniaagi, nitriti ioonide oksüdeerumisel saadud vesinikust CO2-st Millised organismid Rohelised taimed Mikroobid Loomad kuuluvad rühma Vetikad ...
RAKU EHITUS JA TALITLUS RAKUTEOORIA OLULISED NIMED: R. Hook K. E. von Baer M. Schleiden T. Schwann R. Virchow RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas RAKKUDE MITMEKESISUS · Rakutuuma ehituse alusel jagatakse: PROKARÜOODID EUKARÜOODID · Lisaks jagatakse: ÜHERAKULISED HULKRAKSED EUKARÜOOTSE RAKU EHITUS RAKUMEMBRAAN TUUM · Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga · Tuuma sees on karüoplasma · Interfaasis on olemas tuumakesed, milles toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine · Tuumas asuvad kromosoomid FUNKTSIOONID · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisekeskkond · 60-90% tsütoplasmast m...
Raku teooria kujunemine/põhifostulaadid: 1)Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega, 2)Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel, 3)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. R.Hooke- 17.saj valgusmikroskoobi leiutaja. M.Schleiden- 19.saj 1838 avastas taimeraku, seotud TÜ-ga. T.Schwann- 19.saj 1839 avastas loomaraku. K.E von Baer- 19.saj avastas munaraku, sündinud Eestis. A.Leeuwenhoek- 17.saj hollandlane, bakteriraku avastamine. NÄITED, kuidas rakkude ehitus ja talitlus oma vahel seotud: 1)epiteelkoerakk- epiteelkude katab ja kaitseb. Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe. On väga hea regeneratsiooni võime e taastumisvõime. 2)erütrotsüüt- ülesanne on hapniku transport. On kaksiknõgusa ehitusega, et raku membraanipind oleks suurem. 3)närvirakk- ül. on üleerutuse vastuvõtmine ja edasi andmine. EHITUSE JA ÜLESANNETE KIRJELDUSED: Rakumembraan: on õhuke fosfatiididest ja glükoli...
Rakuorganellid Tsütoplasmavõrgustik endoplasmaatiline retiikulum . Tsütoplasmas olev membraansete kanalite , põiekeste ja tsisternikeste süsteem , mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine . Tuumavälismembraan ja tsütoplasmavõrgustik on alati seotud . Tsütoplasmavõrgustikud : · Siledapinnaline · Karedapinnaline Tsütoplasmavõrgustiku ülesanded : · Siledapinnalises toimub varusüsivesikute glükogeeni süntees .Lipiidide ja bioaktiivsete ainete nt. steroidhormoonide süntees. · Karedapinnaliseks muutub tsütoplasmavõrgustik seal paiknevate ribosoomide tõttu . · Ribosoomides toimub valkude süntees . Ribosoomid · Ribosoomidel puuduvad membraanid , nad sisaldavad rRNA ja valgumolekule . Golgi kompleks · Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest . · Tsütoplasmavõrgustikust satuvad ained Go...
Kordamine KT'ks 22.11.2010 Rakuteooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikkuses kooskõlas EUKARÜOOTSED e. päristuumsed PROKARÜOOTSED e. eeltuumsed Loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad Bakterid Rakutuum - Ainuraksed, hulkraksed Ainuraksed Palju organelle Vähe organelle Meioos, mitoos Pooldumine Rakutuuma ehitus ja ülesanded Rakutuum juhib raku elutegevust. Koosneb pooridest (ainete transport), tuuma membraanist (kaitseb), kromatiin (DNA ahelad). Rakumembraani ehitus ja ülesanded Rakumembraan kaitseb rakku, koosneb lipiididest. Mitokonderi ehitus ja ülesanded Sisaldab DNA'd ja tal on 2 rakumembraani. Ülesandeks on energiaga varustamine. Kloroplasti(de) ehitus ja üle...
Pärilikkus-looduse seaduspärasus, mille järgi järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.Geneetika-teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi.Genoom-ühesuguses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genotüüp-ühele isendile omaste geenide kogum(sellest sõltub tunnuste esinemine). Fenotüüp-vaadeldavate tunnuste kogum.Replikatsioon-DNA süntees. Eelneb raku jagunemisele. Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Transkriptsioon- RNA süntees.(nii mRNA, t ja r) RNA-polümeraas viib läbi. Promootor-DNA nukleot järjestus, millega ensüüm sünteesi alustamisekspeab ühtima. Repressor-ensüümi ühinemist promootoriga takistav valk. Saadakse DNA nukleotiidsele järjestusele komplementaarne mRNA lõik. Terminaator-ensüüm jõuab DNA nukleot järjestuseni, transkripts lõpeb.mRNA transporditakse rakutuumast ribosoomidesse. Translatsioon-valgu süntees.(ehituslik funkts- küüned,karvad. Transport...
Ontogenees - Isendi areng viljastumisest surmani e. tema individuaalne areng Partenogenees - Kui uus organism saab alguse viljastumata munarakust e. neitsisigimine (nt. mesilased ja lilled) Kehaväline viljastumine - Esineb enamikul selgrootutel ja mõnel selgroogsel loomal. Sugurakkude arv on väga suur kuna viljastumine on juhuslik, vaenlaste olemasolu ja ebasoodsad keskkonnatingimused. (nt. kalad ja kahepaiksed) Kehasisene viljastumine - Esineb lülijalgstel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Täismoondeline areng - Esineb suuremal osal putukatel. Nende munast koorub vastne, kes meenutab ussikest. Ussike toitub ja kasvab ja siis nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Anatoomilised muutused toimuvad nuku sees. Nukust väljub valmik. Vaegmoondeline areng - Sellise arengu korral jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismist, kuid kõik muutused toimuvad aktiivse elutegevuse käigus. Lootejärgse arengu p...
1. Nimeta molekulaargeneetika põhiprotsessid · DNA süntees ehk replikatsioon · RNA süntees ehk transkriptsioon · Valgu süntees ehk translatsioon 2. Mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidide järjestusega DNA molekuli. Toimub iga kord enne raku jagunemist. Toimub kõigis organismides. 3. Mis on transkriptsioon? Translatsioon? RNA süntees, DNA alusel/ matriitssüntees, mille käigus saadakse DNa molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega kompementaarne RNA molekul. 4. Mina nimetatakse geeniks? Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNa molekuli sünteesi. 5. Millistest osadest koosneb geen? Geeni osad- promootor , RNA, sünteesipiirkond ,terminaator (ilma naljata). 6. Mis on transkriptsiooni saadused? mRNA, rRNa ja tRNA molekulid 7. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Geeni avald...
Fotosüntees kui assimilatsioon. 6 CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Toimub klorofülli sisaldavates organismides ( valdavalt rohelistes taimedes, aga ka vetikates, samblikes ja tsüanobakterites) Sünteesitakse valgusenergiat kasutades CO2st ja H2Ost orgaanilisi ühendeid. Lisasaadusena eraldub hapnik. NB! Fotosünteesil eralduv hapnik pärineb veest NB! Süsinikdioksiidi süsinikust tekib orgaaniline ühend Fotosünteesil eritatakse valgus-ja pimedusstaadiumi! Valgusstaadiumis on vajalik valgus s.t. valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad valgusenergia abil - Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli. Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Valgusstaadiumis toimub makrorgiliste ühendite s...
Lipiidide metabolism inimkehas Põhiülesanded - Lipiidid annavad umbes kolmandiku toitelisest energiast o Rasvkoe TG annavad 83-87% inimkeha energiavajadusest - Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees o Eikossanoidid - Kehaomaste TG, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees - Ketokehade süntees ja lõhustamine - Lipiidsarnaste biomolekulide süntees o Kolesterool, steroidid, vit D3, sapphapped - Vere lipoproteiinide süntees Milleks inimkeha kasutab rasvhappeid? - Metaboolse energia substraat - Pikaahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt kehaomaste TG sünteesiks ja TG-de tagavarade loomiseks adipotsüütides - Toiduga saadud asendamatud PUFA-d (LA ja ALA) kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks, mis on vajalikud regulaatormolekulide sünteesis - Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja ka uute kehaomaste li...
1. Rakuteooria põhi seisukohad : *) kõik organismid on rakulise ehitusega *) iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust jagunemisel. *) rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 2. Loomsed koed: Epiteelkude- tihedalt, naha pindmine osa. Sidekude- hajusalt, ümbritseb rakuvaheaine, ühendab org. Koed ühtseks tervikuks. Lihaskude- pilikud, müofibrillid, rakud muudavad mõõtmeid Närvikude- pikad jätked, pea- ja seljaaju moodustajad. 3. Tsütoplasma koostis: Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Ülesanne: liidab kõik organellid ühtseks 4. Tuuma koostis: tuumake (tuumas) , poorid, kromosoomid,kromatiin (niidikesed), 5. Tuumakese tähtsus: toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 6. Kromosoomid- puhkeolekus ei näe, (siis nim neid kromatiinideks) enne jagunemist muutuvad nad nähtavaks. Nukleosoomne fibril...
Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Vasta järgmistele küsimustele: 1. Võrrelge replikatsiooni ja transkriptsiooni. Tooge välja 3 sarnasust ja kolm erinevust. (võrrelge võrreldavaid asju!) Replikatsioon Transkriptsioon Pärilikku info jõudmine kõikidesse Pärilikku info avaldumine rakkudesse. 2 täpselt ühesugust DNA molekuli DNA-ahelaga komplementaarne üheahelaline RNA-molekul DNA ahela kopeerimine enne raku RNA ahela süntees DNA-s oleva jagunemist info alusel. Rakutuum Rakutuum DNA DNA Komplementaarsuse printsiip Komplementaarsuse printsiip 2. Miks on replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon universaalsed? Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on univer...
1. geneetika – teadusharu, mis uurib muutlikkust ja pärilikkust. molekulaargeneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. 2. geneetiline kood – 3 järjestikust mRNA nukleotiidi määravad ühe kindla aminohappe valgu molekulis. koodon – ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidkolmik. 3. Milles seisneb geneetilise koodi universaalsus? Koodonite ja aminohapete vastavus on ühesugune. Seda nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. 4. Millega algab ja millega lõpeb geneetiline kood? Geneetiline kood algab alguskoodoniga AUG (Met) ja lõpeb stoppkoodonitega. 5. Kuidas toimub RNA-süntees? (transkriptsioon) Toimub raku tuumas. RNA sünteesitakse komplementaarsuse alusel.Transkriptsiooni viib läbi ensüüm RNA- polümeraas, mis seostub promootoriga. Vabaneb terminaatori polümeraas, RNA on valmis. 6. Kuidas toimub DNA-süntees? (replikatsioon) DNA süntees on DNA kahekordistamineraku jagunemise ...
DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Pärilikkus järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Mittesugulisel paljunemisel saavad organismid alguse ühest vanemast ning võivad olla päriliku materjali poolest identsed. Sugulisel paljunemisel saavad organismid päriliku materjali kahelt vanemalt ja seetõttu pole nad kunagi ainult ühe vanemaga sarnased. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Geen lõi DNAl, määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühele isendile omane geenide ja nende erivormide kogumik. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogumik. MOLEKULAARGENEETIKA: Kolm protsessi DNA süntees replikatsioon RNA süntees transkriptsioon Valgu süntees translatsioon MOLEKU...
Metabolismi joonis lk. 85 Dissimilatsioon on organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Näiteks tärklise lagundamine glükoosi molekulideks, valgud aminohapeteks, Assimilatsioon on organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Näiteks DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees, fotosüntees ATP ülesanded on energia salvestamine ja energia ülekandmine. Dissimilatsiooniprotsessidest saadud energia salvestatakse see enamasti ATP molekulidesse. ATP joonis õp.lk. 87 Aeroobne glükolüüs toimib koos hapnikuga (O). Koosneb kolmest etapist: glükolüüs (2 ATP), tsitraaditsüklist ning hingamisahela reaktsioonidest (36 ATP). Kokku on aeroobses glükolüüsis 38 ATP. Glükolüüsi lähteaineks on glükolüüs ning saaduseks püroviinamarihape ja NADH2, toimub tpv's. Tsitraaditsükli lähteaineks on püroviinamarihape, saadusteks CO2 ja 10 NADH2. ATP puudub, toimub mitokondris. Käärimine ehk anaeroobne glükolüüs jaguneb kaheks: 1. piimhappe käärimine ...
LIPIIDIDE METABOLISM Rasvad · moodustavad 10-20 % imetajate kehamassist · moodustavad ~80 % loomse organismi energiavarust · paiknevad adipotsüütide (rasvarakkude) vakuoolides · katavad ca 1/2 südame, neerude, maksa ja skeletilihaste energiatarbest · sisalduvad taimede seemnetes kui esmane energiaallikas LIPIIDID KUI EFEKTIIVNE "KÜTUS" 70 kg kaaluva inimese keskmine"kütusevaru" Ainegrupp Üldine Energiasisaldus Üldine kcal Energiavaru sisaldus kcal/g % RASVAD 15,6 9 140 000 78 VALGUD 9,5 4 38 000 21 SÜSIVESI KUD 0,5 4 2 000 1 LIPIIDID - kontsentreerituim "kütus" rakkudele, kuna rasvhapetes on C aatomid enamsati vesinikuga maksimaalselt külla...
BIOLOOGIA KT Rakuõpetus Mikroskoope leiutati 17. saj. algul. Esimese mikroskoobi (liitmikroskoobi) tegid Hans ja Zacharas Janssen. Robert Hook leiutas e simese valgusmikroskoobi. (uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste.) A nton van Leeuwenhoek uuris 17. saj teisel poolel ainurakseid, baktereid. Leiutas mikroskoope. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku. (Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.) a) Matthias Schleiden ja b) T heodor Schwann tulid järeldusele et a) kõik taimed ja b) kõik loomorganismid on rakulise ehitusega. (hiljem sõnastasid nad, et kõik organismid on rakulise ehitusega.) Rudolf Virchof avastas, et Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Edasised uurimised sõnastasid, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria seisukohad: `'Kõik organismid on rakulise ehitusega.'' `'Iga uus rakk saab...
Organellid Tsütoplasmavõrgustik membraanidest koosnev torukeste süsteem, mööda teda liiguvad ained. Siledapinnaline ER suhkrute ja rasve süntees, steroidhormoonide süntees, lihasrakkudes kaltsiumi varupaik. Karedapinnaline ER pinnal on ribosoomid, milles toimub valkude süntees. Ribosoomid koosneb valkudest ja ribosoomi RNAst. Moodustuvad tuumas tuumakestes. Valkude süntees. Golgi kompleks kanalite süsteem, mis on seotud ER-ga, membraanidest. Lõpetab valkude sünteesi, pakkimise, moodustab lüsosoome. Lüsosoomid 1x membraaniga kaetud põiekesed, milles on ensüümid. Lagundavad mittevajalikud raku osad ja suured molekulid, osalevad kudede ümberkujundamises. Tagavad ainevahetuse nälgimisel. Mitokonder varustavad rakku energiaga.selleks vajavad hapnikku. Rakuhingamine. Tsentrosoom ainult loomarakkudes, koosneb kahest tsentrioolist, raku jagunemise käigus moodustub kääviniite ja aitab kromosoome lahku tõmmata. Vibur koosneb val...
Bioloogia kordamisküsimused 1. Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani.(individuaalne areng ehk ontogenees) 2. Partenogenees kui uus organism areneb viljastumata munarakust (erandlik) 3. Kehaväline viljastumine enamikel selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine, nt suurem osa kalade ja kahepaigsete liike, kelle munarakud viljastuvad vees. 4. Kehasisene viljastumine esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. 5. Täismoondeline areng esineb liblikatel. Nende munast väljub vastne, kes meenutab ussikest. Ussike toitub ja kasvab ning siis nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Ehituslikud muutused toimuvad nuku sees. Nukust väljub valmik. 6. Vaegmoondeline areng jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismist, kuid kõik muutused toimuvad elutegevuse käigus. Nt rohutirts. 7. ...
Individuaalne töö nr 1 Valitud teema: Biokatalüütiline stereokeemiline süntees Biocatalytic stereochemical synthesis 1.1 Otsing Eesti raamatukogude e kataloogist ESTER a) Otsi rühma poolt valitud teemal raamatuid Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli e kataloogist ESTER kasutades erinevaid otsivõimalusi (sõna, märksõna, UDK). Otsivõimalus Otsiprofiil Raamatute arv Raamatute arv TÜRs TTÜRs Liitotsing (biocatalytic) or 1 5 (stereochemical) and (synthesis) Liitotsing ((bioanalytic) or 3 5 (stereochemical) and (analysis)) and not ((inorganic synthesis) or (electrosynthesis)) and not ...
Rakuosa Ülesanded Rakutuum Raku juhtimine ja kontrollimine, info - tuumake säilitamine organismi pärilike tunnuste kohta. - Ribosoomide moodustumine Rakumembraan Raku katmine, piiritleb organelle; läbi selle toimub aine- ja energiavahetus Tsütoplasma Seob organelle; poolvedel sisekeskkond Tsütoplasmavõrgustik: Ainete liikumine rakus mööda kanaleid; - karedapinnaline endoplasmaatiline - Valkude süntees retiikulum - Lipiidide ja süsivesikute süntees - siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomideks Lüsosoomid Lagundatakse aineid nt: makromolekule Mitokonder Energiaga varustamine nt: glükoosi lagundamine Tsentrosoom Rakujagunemise ajal kääviniitide moodustumine Tsütoskelett Raku tugi- ja liikumissüs...
Kodune kontrolltöö nr. 2 – Bioloogia uurib elu ja rakud I Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause. 1. DNA koos valkudega RNA-ga moodustab kromosoomi. V 2. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. T 3. Ainete aktiivtranspordiks vajatakse transportvalke ja täiendavat energiat. T 4. Lüsosoom varustab rakku energiaga tegeleb ainete lagundamisega. V 5. Membraanide koostisse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. T II Leia kõige õigem vastusevariant. 6. Inimese sugurakkude kromosoomistik koosneb: a) 23-st, b) 26-st, c) 46-st, d) 48-st kromosoomist. 7.Ribosoomide peamiseks ülesandeks on: a) DNA-süntees, b) valkude süntees, c) lipiidide süntees, d) sahhariidide süntees. 8. Hapnik ja teised gaasid pääsevad rakku: a) pinotsüteesiga, b) fagotsütoosiga, c) aktiivse transpordiga, d) difusiooniga. 9.Tsütoplasma koostises on kõige enam: a) vee molekule, b) RNA molekule, c) DNA molekule, d) lipiidide molekule. 10. Kõi...
1) Mikroskoobi leiutamine *15. saj esimesed valgusmikroskoobid - Galileo Galilei *Esimene liitmikroskoop - 1590a Hollandis, meisterdasid Hans ja Zacharias Janssenid * Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt *Esimesena nägi mikroskoobis baktereid Anton von Leuewentrock. 2) Rakuteooria kujunemine *17-18. sajand rakkude vaatlemine *1826 K.E. von Baer avastas munaraku *1831 avastati rakutuum *1838 Schleider avastas taimeraku *1839 Schwann avastas loomaraku Vivetrow rakkude jagunemine 3) Rakuteooria *Kõik organismid koosnevad rakkudest/rakust *Iga rakk saab alguse olemasolevate rakkude jagunemise teel *Rakkude ehitus on seotud talitlusega 4) Tsütoloogia Uurimismeetod Uurimisvahendid rad isotoobid Valgusmikroskoop, luup, elektromikrosoop 5) Rakkude mitmekesisus Organismid Üherakulised Hulkraksed Tuuma...
Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elussüsteemi elemntaarüksus. 3. Kõikide organismide rakud on sarnasedehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 4. Tütarrakude moodustamine toimub emarakus jagunemise(mitoosi) teel. 5. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. 6. Hulkrakuses organismis sarnase ehituse ja talitusga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Tuumsed: 1. Prokarüroodid ehk eeltummsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle, memraanseid struktuure(baktereid). 2. Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas, ainu-ja hulkraksed. Rakkude kuju on väga erinev(looma,taime,seenerakud) Mõisted loomarakk Golgi kompleks- toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb rakumembraani moodustamisel. Rakumembraan- ümbritseb, piiritseb rakku. Säilitab raku kuju.hoiab ära tsütoplasma ...
Homöostaas-sisekeskkonna stabiilsus. Püsiv kehatemperatuur u 37 kraadi. Lindudel 41-42. pH tase.Vere pH 7,4 Enam-vähem püsiv keemiline koostis. Stabiilne keskkond tagatakse neuraalse regulatsiooni ehk närvisüsteemi reguleerimise kaudu. Humoraalse regulatsiooni ehk organite reguleerimisel hormoonide vahendusel. Glükoosi saame toidust. Veres on u 89g/100ml glükoosi, mitokondrites. Glükoosi tuleb verre: Süsivesinikkude seedimisel Glükogeeni lõhustumisel (maksas, lihastes) Glükoosi sünteesil aminohapetest, rasvadest. Glükoosi puudus-ajukahjustus. Pankreases e kõhunäärmes hakatakse tootma hormooni glükagoon, see mõjutab maksa, mille toimel aktiveeritud ensüümid hakkavad lagundama glükogeeni, mille tulemusena vabaneb glükoos. Vabanenud glükoos jõuab verre ja veresisaldus norm. Kõrge veresuhkur-diabeet. Pankreases hakkab vabanema insuliin, maksas muudetakse glükoos varuaineks glükogeeniks. Suureneb valkude ja rasvade süntees. Vere glükoosisisa...
Hingamisregulatsioon-piklik aju saadab signaari rindmikule ja diafragma lihastele.Signaaliks on CO2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape. Ei allu tahtele. Roietevahelised konkureerivad, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb. Termoregulatsioon-kohastunud soojas kliimas elamiseks: väike rasvakiht, karvkatte puudumine, higinäärmed kogu keha nahas.Hüpotamus-mõõdab vere temp ja vallandab kas külmavärinad või higistamise. Veresuhkru regulatsioon-1)Glükoosi tase tõuse,vallandub insuliin, mis laseb glükoosi läbi membraani rakku ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks(glükoosglükogeen, insuliin). 2)Glükoosi tase langeb, vallandub glükagoon, mis laguneb glükogeeni glükoosiks(glükogeenglükoos,glükagoon). Maksa ül:1)vere glükoosisisalduse regulatsioon 2)aminohapete sisalduse regulatsioon 3)plasmavalkude süntees 4)punaste vereliblede süntees lootel 5)kahjulike ainete süntees 6)sapi tootmine 7)rasvade sisalduse ...
AINE- JA ENERGIAVAHETUSE PÕHIJOONED Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (vajavad anorgaanilist ainet) Autotroofid: taimed, bakterid (tsüanobakterid), protistid (vetikad). Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. (vajavad orgaanilist ainet) Heterotroofid: loomad, seened, bakterid, inimesed. Metabolism organismis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad organismi aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jagatakse kaheks: a) assimilatsioon; b) dissimilatsioon. AUTOTROOFID (fotosünteesivad ehk valmistavad ise orgaanilisi ühendeid) Rohelised taimed saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. (Energiaallikad:) Selle toimumiseks on vaja väliskeskkonnast a) valgusenergiat; ...
Iseseisev töö nr. 1 1. Synthesis of Bioactive Compounds. Bioaktiivsete ainete süntees. Teema käsitleb võimalusi, kuidas saaks laboratoorselt bioaktiivseid aineid toota. Kõnealuseid aineid on inimene juba pikki sajandeid ise läbi kogemuse teatud toitudega manustanud. Tänapäeval me aga teame, mis tegelikkuses neis toiduainetes meie ainevahetusele ja immuunsussüsteemile kaasa aitavad ning seega tasub neid ka omal käel sünteesida, kuna vajalikke toiduaineid ei pruugi alati käeulatuses olla. Seega ongi töö eesmärgiks laiendada silmaringi nende laboratoorse sünteesi osas ning suunata tähelepanu sellele, et protsess oleks võimalikult efektiivne ning „roheline“. Probleemina võib välja tuua selle, et kas nende tootmine on just eetiline või peaksime ülesande botaanikutele edasi andma. Teiseks erinevad takistused konkreetselt sünteesi käigus, sealhulgas võiamlik enantiomeeride teke. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ainete sellisele ladustamisele...
Rakk 1. Rakuteooria põhiseisukohad: a)Kõik organismid koosnevad rakkudest. b)Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. c)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2.Rakkude jaotus Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed . tuum on olemas, ainu ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seenerakud. Üherakulised organismid: 1)mikroskoopiliste mõõtmetega 2)harilikult iseloomuliku väliskujuga 3)aine- ja energia vahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Nt bakterid, algloomad, pärmiseened. Hulkraksed organismid: 1)iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed jt Hulkraksesorganismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 3.Rakutuum Raku keskel. Tuumas asuvad kr...
Tallinna Tehnikaülikool TTÜ keemiainstituut Orgaanilise keemia õppetool Laboratoorse töö protokoll ATSETANILIID LÄHTUDES ANILIINIST Õppejõud: Marju Laasik Töö teostatud: 9., 10., 23.04.2013 Tallinn 2013 Sisukord 1.KIRJANDUSLIK OSA.............................................................................................. 3 1.1.Sissejuhatus.................................................................................................. 3 1.2.Reaktsioonid, mehhanismid..........................................................................5 1.2.1.Aniliini saamine....................................................................................... 5 1.2.2.Atsetaniliidi saamine............................................................................... 5 1.3.Kasutatavad ained ja meetodid.......
Lipiidide biosüntees 1. Degradatsioon Süntees 1 Lokatsioon rakus mitokonder tsütosool 2 Atsüülrühma kandja CoA ACP valk 3 Kovalentne side atsüüli ja tioester side tioester side kandja vahel 4 Elektronkandja(d) NADH, FADH2 NADH 5 ATP vajadus 2 fragmendiga -> 1 ATP 2 fragmendiga -> 1 ATP 6 Produkstiks/doonoriks on 2 2 xx C-aatomit sisaldavad ühendid 7 Millisest rasvhappe ptsast karboksüüli metüüli toimub ahela lühenemine/ kasv 2. Asendamatuteks rasvhapetekes loetakse linoleenhape ja linoolhape, sest inimese organismis puuduvad sünteesikd vajalikud ensüü...
PÄRILIKKUS Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Genoom liigiomane ühekordne kromosoomistik. Genotüüp ühe isendi geenide kogum Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum Fenotüübi kujunemist mõjutavad genotüüp + keskkond. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Molekulaargeneetika- teadus, mis uurib pärilikkust molekulaarsel tasandil. Matriitssüntees uus molekul sünteesitakse olemasoleva molekuli järgi. Need on replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. REPLIKATSIOON -DNA kahekordistumine -matriitssüntees -toimub rakutuumas, interfaasis -universaalne(toimub kõikides organismides ühtemoodi)...
RAKUTEOORIA Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Esimesena hakkas rääkima taime rakust. K.E von Bear munaraku avastaja. A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja. Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Loomarakk e. eukarüoodne rakk. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Membraan Ülesanded: · Kaiseb rakku · Piirab rakku · Ainevahetus · Transport Passiivne aktiivne (ei vaja lisa- (vajab lisaenergiat) ener...
PÄRILIKKUS 6.1 ORGANISMI TUNNUSTE KUJUNEMINE Pärilikkus-- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. - päristuumses organismis paiknevad need rakutuumas. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp-- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Ontogeen e. Surmageen st., et avalduvad valed geenid Terminaator e. Lõppkoodon lõpetab geeni tegevuse ( UAG) Initsiaatorgkoodon - ( AUG), m-RNA-s, mis alustab valgusünteesi, millele vastab amiinohape metioniin. Geen DNA lõik, mis määrab 1. RNA mol-i sünteesi. Koosneb 2-st ahelast. PÄRILIKKUSE TEGUR Geneetiline kood m-rna nukleotiidide t...
Kordamisküsimused 11. klassile VI 1. nimeta molekulaargeneetika põhiprotsessid DNA süntees e. Replikatsioon RNA süntees e transkriptsioon valgu süntees e translatsioon 2. mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii mitoosi kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Replikatsioon tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 3. mida nimetatakse geeniks? DNA lõiku mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. 4. millistest osadest koosneb geen? Promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator 5. mis on transkriptsioon? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne...
Metabolism Mõisted: aeroobne glükolüüs - glükoosi lagundamine aine - ja energiavahetus- sünteesti -ja lagundamisprotsess anaeroobne glükolüüs- käärimine assimilatsioon- sünteesimine ATP- energiatalletaja autotroof- sünteesib ise orgaanilisi ühendeid dissimilatsioon- lagundamisprotsess etanoolkäärimine- glükoosi lagundamine alkoholiks anaeroobses keskkonnas glükolüüs- glükoosi lagundamine heterotroof- saab orgaanilised ühendid toidust, ise ei sünteesi. hingamisahel- ATP süntees makroergiline ühend- energiarikas ühend metabolism- ainevahetus piimhape- tekib anaeroobses keskkonnas ning koguneb lihastesse pimedusstaadium- calvini tsükkel saab alguse lipiidie ja aminohapete süntees püroviinamarihape- glükoosi vaheprodukt tsitraaditsükkel- moodustub NADH valgusstaadium- ATP süntees Laused 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist 2. Assimilatsiooniprotsesside...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
