Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja, oleks mu perekonnanimi Pallid. Mul oleks keemia eriala kõrgharidus, aga ma hingaks liiga palju CO 2’te sisse ja tegeleks liiga palju CH3CH2OH’ga (etanool), nii et mul mõistus sodi ja lasen oma raskelt teenitud stipendiumi raisku ja hakkan kehalise kasvatuse õpetajaks. Kooliaastas teeksime nelja erinevat ala: kuulitõuge, jooksmine, võrkpall ja jõutreening. Kuulitõukes hindaks ainult seda, et visatakse vähemalt kaks meetrit ja kõnniks „vuntside” tagant. Jooksmises loeb ainult see, et läbitakse ettenähtud teepikkus. Võrkpallis loobiksin õpilastele lihtsalt viisi, kuna see ala neile meeldib. Ning lõpetaksin aasta jõutreeninguga, et saada ilus rannakeha suveks. Ma ei nõuaks, et õpilased käiks alati tunnis, kuna tahestahtmata on kehalise tunnid alati ebasobival ajal. Kas õpilased pole söönud või alles söönud, koolipäevast juba väsinud või alles ...
Arutelu minu toitumisest Mina arvan, et ma toitun ebatervislikult. Hommikuti söön kalamarjavõileiba (226 kcal) ja joon gaasidega vett (0 kcal), peaksin sööma putru (3 lusikat 132kcal) ja jooma piima (104 kcal). Tavaliselt hommikuti ma ei taha süüa, kuid ma söön ikkagi. Minu halb harjumus on see, et eelistan hommikuti magusat pudrule. Väiksena sõin palju putru ja ma arvan, et olen oma nn. pudruisu ära söönud. Hästi on see, et ma söön vähemalt midagigi hommikul, kui ma olin väiksem, siis ma ei söönud hommikuti. Lõuna ajal ma tavaliselt ei söö, ja kui söön siis Twix`i (280 kcal) ja joon Nestea´d (140 kcla). Samas kui ma jõuan koju siis söön ma palju suppi või makarone (278 kcal). Halb harjumus on see, et ma söön päevasel ajal palju magusat. Päeval peaksin sööma koolitoitu, mitte aga magusat. Õhtul söön kartuliputru (166 kcal) koos hakklihasoustiga (200 kcal) + praeliha ( 270 kcal) ja joon kõrvale piima (104 kca...
Tartu kutsehariduskeskus Toitlustus ja teenindus osakond Restoraniteenindus Juhendaja: Ragnar- Heini Landsov Liisi Vaasa K208 Tartu2009 Menüü Juustu - küüslaugusalat juust küüslauk hapukoor majoneesikaste leib, sai või pannkook Forell kodujuustuga forelli filee kodujuust värske till mugulsibul petersell juust atleet Banaanikreem muna piim banaan sidrunikoor rosinad kohv tee klientideks on mees ja naine! Lauakatmine 1. Paigutan laua õigele kohale kontrollin et laud ei jääks kõikuma 2. Pühin laua 3. Linutan laua 4. Asetan toolid omale kohale 5. Paigutan kohataldriku 6. Asetan pearoa noa ja kahvli 7. Asetan eelroa kahvli 8. Asetan desserdi lusika 9. Lisan ka klaasid, vee jaoks 10. Asetan punaseveini klaasi 11. Valgevei...
Conditional sentences tingiv kõneviis Type 0 (the zero conditional, the present condition) Kasutatakse selleks, et väljendada üldist tõde või teaduslikku fakti. Nende lausete puhul on võimalik kasutada sõna 'if' asemel sõna 'when.' If-clause main clause If /When + present simple, present simple If/ When you drop an egg, it breaks. Kui sa pillad muna maha, läheb see katki. If my sister eats too much, she gets fat. (See juhtub alati.) Kui mu õde sööb liiga palju, läheb ta paksuks. Type 1 (the first conditional, the will-condition) Kasutatakse selleks, et rääkida tõelisest või väga tõenäolisest olukorrast olevikus või tulevikus. If-cl main cl If + present simple, future simple, imperative, can/must/may etc + bare infinitive (verb) If my sister eats too much, she will get fat. (See on võimalik). Kui mu õde sööb liiga palju, läheb ta paksuks. · If + eitav verb / unless + jaa...
Nofretete on läinud. Detektiiv Murfile ei meeldi esmaspäevad üldse. Jälle vara ärkamine, jälle tööle, jälle kõik see stress. Aga see esmaspäevahommik on eriti halb. Miski ei tööta, ei midagi muud kui mured. Ajalehte ei ole postkastis, kohvikarp on tühi ja röster on katki. Ja nüüd on isegi Nofretete läinud. Nofretete, Berliini Egiptuse muuseumi suurim atraktsioon. Muuseumi direktsioon on helistanud ja öelnud, et Murf peaks kohe tulema. Murf ei ole ainult detektiiv, ta on ka tõeline kultuurisõber ja.. Nofretete suur fänn. Ta on tihti muuseumis ja seisab siis pool tundi kuju ees. See ilu, see elegants, see salapärane naeratus; Nofretete pidi olema suur naine. Ja nüüd on mingi põhimõttetu gangster selle pühapäeva õhtul lihtsalt varastanud. Muidugi läheb Murf kohe ilma hommikusöögita Muuseumisse ja külastab kuriteopaika, Skulptuurisaal number 13. Ta märkab et, alarm on katki, aken on lahti ja põrandal lihtsalt uskumatu on pikniku...
Eesti söögikombed 18. sajandil Jelizaveta Kuznetsova Anastassia Zavjalova 105MRA/2013 Eestlaste toit Talupoja toit oli kesine ja ühekülgne. Leivale lisati harilikult aganaid (teravilja kestad ning peenemad õisikute ja lehtede osad), kuid sageli tuli aganaleivastki puudus kätte. Seepärast suhtuti leivasse suure lugupidamisega. Juhtus leivatükk maha kukkuma, tuli see üles võtta ja leivale suud anda. Kuni kartulit Eestis veel ei kasvatatud, kasutati toiduks põhiliselt naerist, kapsast, Lääne-eesti. teraviljad Tangupuder oli rituaalne toit. See oli seotud esivanemate austamisega, putru viidi hingedele. Tangupuder oli varrutoit, pulmatoit ja matusetoit. ...
Riigi iseloomustus Hispaania Riigi geograafilise asendi iseloomustus: Hispaania on riik, mis asub Euraasia mandril ning Euroopa edelaosas.Hispaania asub Pürenee poolsaarel. Hispaania läänenaaber on Portugal, põhjapiiril on Prantsusmaa ning väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse ning Atlandi ookean lõunasse, läände ja põhja. Riigi kuju iseloomutus: Hispaania meenutab tagurpidi L tähte, mis on end paksuks söönud või number 7, mis on end samuti paksuks söönud. Samuti meenutab T tähte . Kordinaadid: Madridi geograafilised kordinaadid on 40° 23 N, 3° 43 W Hispaania geograafilised kordinaadid on 35°-45° N, 0°-9° W Pealinna kaugus Tallinnast ja kellaaja erinevus: Ajavahe on 1h.Vahemaa Madridist Tallinnasse on 3600 km. Inimeste arv riigis: Hispaanias elab 46 120 000 inimest. See on väikeriik. Rahvaarvu muutus Hispaanias ja selle iseloomustus: Hispaania rahvaarv on aastate jooksul sujuvalt kasvanud. Hispaania rahvaar...
suur väike , vana uus, noor u raske(kaalult) kerge u raske(vaimselt) kerge vara hilja porine,mudane puhas, korras pehme kõva aktiivne passiivne rikas vaene lihtne keeruline tugev nõrk c igav huvitav esimene viimane vaikne rahutu magus mõru o öine - päevane tume valge,ere vali vaikne,tasane lahke kuri w hea halb odav kallis külm kuum tore, kaunis õudne, jube suvine talvine c mehelik - naiselik pikk lühike tark rumal lõbus nukker, kurb kitsas lai täis kõhuga, söönud näljane kõrge madal kuiv niiske kuiv märg kõhn paks peen jäme
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik REHEPAPP A.Kivirähk Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2012 Millest raamat räägib Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil. Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Selle juures olid igas kodus abiks kratid, kes olid inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetav osa. Aeg-ajalt võis kohata ka teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid põhiline nali tuleb sellest millised me eestlased tegelikult oleme. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks...
Meeldejääv päev Viljandis Me alustame oma teekonda sõbraga Viljandi Tartu tänavast enne lõunat kell 11.30 paiku. Esimesena viin ta Carl Robert Jakobsoni monumendi juurde: 1.Carl Robert Jakobsoni monument Tartu ja Lossi tänava nurgal pargis asuv Carl Robert Jakobsoni kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli aastail 1878-1882 900 kirjasaatjat ning üle 4500 tellija. Sealt liigume adasi ''Poisst kalaga'' vaatamis väärsus juurde, umbes kell 12.00: 2."Poiss kalaga" Kindral Laidoneri platsil asuv Poiss kalaga oli 1933. aastani Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukoha...
Uus algus Minu elus on juhtunud nii mõndagi, mis on mind muutnud nii paremuse kui ka halvema poole. Kõik algas mai alguses, kui otsustasin natuke kaalust alla võtta. Ma polnud kunagi ülekaaluline, kuid vaadates internetis modellide pilte, tahtsin hirmsasti nendega kasvõi kuidagigi sarnane olla. Sõbrad, vanemad, tuttavad- kõik nad ütlesid mulle, et minu kehal pole midagi viga ja et ma pean ennast aksepteerima sellisina nagu ma olen. Loomulikult ma ei kuulanud neid ja alustasin dieediga ning tugeva treeninuga . Algkaal oli 60kg ja eesmärgiks oli kaaluda 55kg juuni lõpuks, et reisiks ja põhikooli lõpetamiseks ilus keha oleks. Sõin kolm korda päevas, nii et kõht ikka täis oleks ja kaal hakkaski vaikselt langema. Mai lõpus läksin tööle, kus töötasin igapäev teenindajana, et raha koguda oma reisi jaoks Kreeka. Igaüks teab, et teenindaja töö on väga raske ning päeva lõpuks ainuke soov, mis inimesel on, o...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MARJAMUFFINID Janar Käos Rühm: 031PK TALLINN 2011 KOOSTISAINED 3 muna 300 g Dansukkeri valget suhkrut 200 g kookoshelbeid 75 g nisujahu 5-10 g Dansukkeri Vanillisuhkrut 200 ml vedelat margariini 100 g marju, nt. punaseid sõstraid, vaarikaid ja/või mustikaid TEHNOLOOGIA Kloppige munad suhkruga kohevaks vahuks. Segage kookoshelbed, jahu, vanillisuhkur ja sulatatud margariin ning lisage munaga. Täitke 12 pabervormid taignaga ja asetage küpsetuspannile või kasutage muffiniplaati. Suruge marjad taignasse. Küpsetage ahju keskmises osas 190°C kraadi juures u.15 minutit. PÕHJENDUS Valisin marjamuffini retsepti sellepärast, kuna pole ise kunagi sellist muffinit söönud ja tundub isuäratav ja hea lihtne teha. Sellest retseptist saab 12 muffinit.
Ülesanded 1. Iseloomustage Santiagot. Santiago on vana kalur, kes elab üksinda mere lähedal hütikeses. Ta on üsna veider, nagu ta ise ütles «Ma olen üks imelik vana mees.», ta erineb teistest inimestest nii välimuse, kui ka iseloomu poolest. Ta sõltub teistest inimestest, eriti Manolinist, kes teda igati aitab ja tal silma peal hoiab. Samas sai vanamees üksinda hakkama suurte tegudega. Arusaadav on see, et Santiagol on olnud raske elu, see- eest on ta lihtne vana mees, kes püüab kala. Ta mõttekäigud on huvitavad, ta paneb tähele ja mõtleb asjadele, millele iga inimene ei oska tähelepanu pöörata. Ta arutab asjade üle ja mõtleb, kuidas asjad maailmas toimivad. Ta on väga lihtne ja tagasihoidlik mees. Lihtne on ka tema välimus, ta on vaene ning seetõttu kannab ta kulunud riideid, tema kätel on vanad armid. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage. Santiago on traagiline karakter. Ta riskis oma...
Kodune töö ( Ajalugu ) Riiete külge kinnitatav mikrofon, KGB-st. Selle mikrofoniga on lindistatud palju tähtsaid jutte seoses Eesti Vabariigi välja kuulutamisega. Stalin on isegi selle mikrofoni lindistust kuulnud ,kui Eesti tahtis vabaks saada. Ja selle mikrofoni pärast kuulutas Venemaa meile sõja. KGB abivahendid telefoniliinile vahele lülitumiseks kõnede pealtkuulamise eesmärgil. Spioonid kuulasid tähtsate inimeste kõnesi pealt ja kaebasid ära. Seda telefoni on väga tähtis inimene käes hoidnud. Lusikas, valmistatud Dzezdõ sunnitöölaagris töökohalt varastatud traadist sulatatud alumiiniumist, valatud märjast liivast vormi. Lusikat kasutati laagri köögist toodud jämeda soola jahvatamiseks narilaual. Ja vahepeal,kui lusikaid ei olnud siis söödi ka sellest. Nii palju vange on selle lusikaga söönud. Vb maailma jaoks ka tähtsad ninad,kes on juhtunud mingi teo järel sunnitööle. Need kõik asjad on väärt vaatamist ja ei võta er...
1.vale.fotosünteesi pimedusstaatiumi reaktsioonid moodustavad calvini tsükli. õige. vale. süsihappegaas seotakse fotosünteesi pimedusstaadiumis. õige 2.!) fotosünteesi 2) fotosünteesi tulemusena tekib hapnik ja glükoos, mis on elus- organismidele eluks vajalikud ja annavad energiat.3)valgus vesi>>valguse käes toimuvad reakts>hapnik. süsihappegaas>pimeduse käes toim reakts>glükoos. 3. valgusstaadium toimub enne pimedusstaadiumit ning selles tekkinud ATP ja nadph2 molekulid kasutatakse ära pimedus staad ei saa kunagi toimuda enne valgusst. 4.Pimedusstaadium toimub lamellimembraanide peal. seal kasutatakse ära ATP ja NADPH2 molekulid ning tekib ADP molekulid. co2 seotakse ning moodustub glükoos. pimedusst toim tsüklilisi protsesse nim calvini tsükliks. Pimedusstaadium võib toimuda ka valguse käes. aga peale valgussstaadiumit.5.fotosünteesi kasutatakse süsinik ära glükoosi tekkeks. taimed ise kasutavad hapnikku hingamiseks, kuid toodavad se...
Miks on kalal "kalalõhn" Urmas Niklus Eesti Maaülikool Kalakasvatus I kursus Juhendaja-Avo Karus Kalade lõhn. Sõltub: Kala liigist. Kaua on kala olnud õhu käest. Kuidas on kala töödeldud. Kas kalal on füüsilisi vigastusi. Esijalgne lõhn. Kalal pole tegelikult lõhna hetkel, kui ta veest välja võtta. Veekogu lõhn, kust on kala püütud. Sellest, mida kala on söönud. Mis tekitab kalal "kalalõhna" Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism ...
PUNAMÜTSIKE Ragne Regina Pesti Risti Põhikool 2010 Elas kord Punamütsike. Ema tegi Talle ilusa uue punase kuue koos kapuutsiga. Punamütsikesel jäi vanaema haigeks. Ta läks vanaemale kooki ja marjajooki viima. Ta kohtus tee peal hundiga. Hunt juhatas Punamütsikese pikema tee peale, et ise minna ruttu vanaema juurde ja ta ära süüa. Punamütsike kohtub hundiga metsas Kui Punamütsike vanaema juurde jõudis, oli hunt juba vanaema ära söönud ja vanaema riided selga pannud, ning vanaema voodisse pugenud. Punamütsike küsis hundilt (vanaemalt), et miks sul nii suured kõrvad on, ja miks sul nii suured hambad on? Ja hunt vastas: ,, selleks et sind paremini kuulda ja kiiremini ära süüa!! '' Hunt sõi Punamütsikese ka ära, ja jäi õue puu alla magama. Hunt vanaema voodis vanaema riietes Siis tuli jahimees, päästis Vanaema ja Punamütsikese är...
Kilplaste uued seiklused Ühel ilusal sügispäeval otsustas kilplaste ema mustikamoosi keetma hakata. Ta ajas oma 7 poega üles, et need metsa marjale läheksid. Kui poisid üles olid ärganud ja kõhud täis söönud, ütles ta neile, et vaja on korjata 10 topsi marju. Pojad vaatasid nõutult üksteise otsa ja mõtlesid, et miks osad peavad ainult ühe topsi korjama, aga osad kaks. Nii mõtlesid nad lõpuks, et kõige õigem on ükshaaval järjest topsid täis korjata, et keegi ei peaks rohkem ega vähem korjama. Võtsid siis kõigepealt ühe topsi ja hakkasid metsapoole jalutama. Mets asus kahe kilomeetri kaugusel kodust, nii et kõndimise peale läks üsna palju aega. Metsa jõudes korjasid nad topsi kiiresti täis, kuna neid oli palju, aga tops oli väike. Siis hakkasid nad arutlema kes peaks uue topsi järgi minema, aga kuna kokkuleppele ei saanud kõndisid kõik koos uuele topsile järele. Ja nii käisid nad ükshaaval kõ...
Millest Happevihmad tekivad Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale Happesademete mõju inimestele Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Kui loomad on söönud seda taime mis on kokku puutunud hapevihmaga ja Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Happevihmad mõju looduses Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad huk...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26kj(S)-2 NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM....................................................................................3 1. DEHÜDRATSIOONI SÜMPTOMID.....................................................................................4 2. PATSIENDI KÄSI LÄBIVAATAMINE.................................................................................5 3. PATSIENDI VERERÕHU MÕÕTMINE...............................................................................7 4. AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................8 Objektiivsed andmed:.............................................................................................................8 Subjektiivsed ...
Pulmonoloogilise haige juhtumiuuring 1. Selgita emfüseemi patofüsioloogiat. Emfüseemi definitsioon: terminaalsetest bronhiooiidest distaalsema ohuruumi pöördumatu alveoolivaheseinte suurenemine destruktsiooni tagajärjel. Emfüüsem ehk kopsupuhitumus põhjustab gaasivahetuses osalevate alveoolide hulga vähenemise. Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega gaasivahetust oluliselt ei paranda, sest sellega saavutatav kõrgem hapniku osarõhk alveolaargaasis hemoglobiini küllastust oluliselt ei suurenda. Samal ajal eraldub organismist rohkem süsinikdioksiidi, kui seda ainevahetuses tekib, arteriaalse vere CO2 osarõhk ja sisaldus veres langeb, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise ja sellega kaasuva peapöörituse tunde. Pat. : 1. Tsentrilobulaarne emfüseem 2. Panlobulaarne emfüseem 3. Paraseptaalne emfüseem 4. Ebaregulaarne emfüseem Et. : ...
Lootos (lootoslill; ladina keeles Nelumbo) on taimede perekond lootoseliste sugukonnast. Perekonnas on kaks liiki: ameerika lootos ehk kollane lootos ning india lootos, mis on India rahvuslill. Lootos näeb üsna vesiroosi moodi välja, ent nad ei ole lähedalt sugulased: nad kuuluvad samasse klassi, aga erinevatesse sugukondadesse. Kõige lihtsam on neid eristada lehtede või vilja järgi. Antiikajal nimetati lootoseks mitmesuguseid taimi, näiteks egiptuse lootost ja india lootost, mesikat ja mõnd puuliiki. Vesiroosi õiepunga ja õie kujutist on kreeka kunstis sageli kasutatud ornamendi, näiteks lootospalmettornamendi loomisel. Vana-Kreeka mütoloogias elasid Liibüas Suure ja Väikese Syrdi rannikul lotofaagid (tõlkes 'lootoseõgijad'). Kes oli sealseid lootosi söönud, ei tahtnud enam iial sellelt maalt lahkuda. Nefertem (oli kas Ptahi ja Sehmeti või Ptahi ja Basti poeg). Teda on joonistatud kui suletuttidega kroonitud meest, kes mõnikord se...
VANASÕNAD: · Ega amet leiba küsi. · Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. · Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus -- oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval. · Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. · Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll. · Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom. · Lip lipi peale lapp lapi peal. Hallpead austa, kulupead kummarda. · Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte. · Hirmul on suured silmad. · Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks. · Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad. · Hommik on õhtust targem. · Hulgusel kodu kõikjal. · Hundid söönud, lambad terved. · Enne mõtle siis ütle. · Igal oinal oma mihklipäev. · Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. · ...
Kas olen koolitoidu poolt või vastu? Paljud koolid viivad läbi küsitlusi,kus nad küsivad õpilaste käest,et kas nad on rahul kooli poolt valitud söögifirma einetega?Minu isiklik arvamus on üldiselt positiivne,kuna kool toitab oma õpilasi rikka toiteväärtusega einetega.Muidugi,kooli poolt pakutud toit ei pruugi alati hästi maitsta,aga sellegipoolest on see kõikidele saadav ning õpilased ei jää kõht tühjaks,mis on omakorda tähtis,kuna paljud õpilased ei jõua hommikukust süüa. Eriti tähtis on koolis pakutav toit ka töötajate jaoks ehk hetkel viitan õpetajatele,kuna õpetajad veedavad koolis enamasti rohkem aega,kui õpilased ja nende koolipäevad on pingelisemad ja nad samuti peavad kontrollima õpilaste töid. Samuti peredele,kelle sissetulek pole suur ning lapsevanemad ei saa oma lastele raha anda,et süüa osta,ei pea muretsema,et ta oma kooli puhvetis ostab rämpstoitu,kuna kool peab müüma tervisliketoite oma õpilastele. Kokkuvõttes tahan ma ...
Mõtle oma koduse toidutarbimise peale ning too välja põhjuseid, miks toitu ära visatakse (nii kodumajapidamises kui ka nt restoranis, poes). Kuidas vähendada kodust toiduraiskamist? Kas oled söönud puuvilju, mis on kahjustada saanud? Kui oluline on Sinu jaoks toiduvälimus? Miks on oluline teada, kust meie toit pärit on? Miks on toidule ,,parim enne" ja,,kõlblik kuni" kuupäevad märgitud? Mis on nende kahe märgistuse erinevus? Toitu visatakse ära, sest seda sai liiga palju valmistatud, see on liiga kaua seisnud, toit on riknenud või kasutamise kuupäev on möödunud. Poodides visatakse toitu ära, sest toiduaine välimus ei näe kõige parem välja, ning seetõttu seda ei osteta. Toidu parim enne kuupäev on möödunud. Kodust toiduraiskamist saab vähendada ostes väiksemates kogustes toitu, kergesti riknevad toidud panna sügavkülma, kasutada ära eelmise päeva toidujääke. Minu jaoks on toidu välimus üsna tähtis. Poes puuvilju valides valin...
Skorpionid Kristofer Ragnar 8.a klass Iseloomulikud tunnused • Keha suurus võib ulatuda 1,3 kuni 18 sentimeetrini • Lüliline keha • Kohastunud elama kuivas ja kuumas Elupaik • Elavad sooja kliimaga maades • Päeval on nad kuuma päikese eest kivide või teiste loomade urgudesse varjunud Toitumine • Söövad vaid elusat saaki • Ohvri kinnipüüdmiseks on neil suured sõrgjad lõugtundlad • Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed • On olnud juhtumeid kui skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi Paljunemine • Viljastamisele eelneb pulmamäng • Viljastamine toimub spermatofoori abil • Pärast munadest koorumist elavad noored skorpionid emaslooma kehal, kuni nad saavad nii suureks, et iseseisvat elu alustada. Kaitsekohastumused • Kaitsevad ennast oma sa...
Paljulapselise kitsepere ema mõisteti süüdi Täna pärastlõunal kell 13:05 sai politsei teate kaevust leitud hukkunud hundist, kelle kõhust leiti hilisemal lahkamisel munakive. Samuti avastati hundi kõhul jälgi õmblustest. Hundi suust leiti kitsekarv, mille järgi tuvastati üks teo kaasosalistest. Süüdlasest kitseemaga saadi ühendust suurema vaevata ning ta tunnistas kõik üles. Täna ennelõunal olevat seitsme kitsetalle ema läinud toidupoodi ning jätnud oma võsukesed üksinda koju, keelates neil hunti sisse lasta. Hunt olevat aga kitsetallesid petnud ning talled avasid ikkagi hundile ukse. Edasi sai susi kätte kuus vanemat poega ning sõi nad ära. Kitseema sõnul jõudis ta koju umbes kell pool üks ning leidis majast vaid oma kõige noorema poja, kes emale juhtunust koheselt teatas. Edasi leidnud süüdlasest kits tema lapsed ära söönud võsavillemi puu alt magamast ning otsustas oma kaasosalisest ...
Gert Helbemäe Gert Helbemäe (Einborn) sündis 10. novembril 1913 Tallinnas. Isa oli jõukas mees. Ema poolt soti verd ja isa poolt hispaania verd.Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, lõpetas selle 1933. Seejärel asus ta tööle Vaba Maa reporterina, kus kirjutas ka ilukirjanduslikke palasid. Töötas ka ajalehtede Roheline Post ja Uudisleht juures. Uudislehe juures kirjutas palju artikleid Tallinna ajaloost. Ajateenistuses viibides kirjutas kuuldemängu "Lumikellukeste sünd", mille saatis Eesti Ringhäälingule. Kuuldemäng võeti rõõmuga vastu ja paluti lisa. Helbemäe on kirjutanud u 30 kuuldemängu. Riigi Ringhäälingu kuuldemängude võistlusel 1939.a saab Helbemäe kaks auhinda: "Maria viiul" saab esimese koha ja "Augusta Carolina" kolmanda.Helbemäe hakkab Eesti Ringhäälingu juures vabakutselisena tööle. Raadiotöö kõrvalt kirjutamiseks eriti aega ei jää. 1941. aastal abiellub G. Helbemäe Are Vanaveskiga. Nõuko...
IHU JA VAIMU PROBLEMAATIKA Palun vastake järgmistele küsimustele ja postitage vastused siia: 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie jaoks olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Kõige õigem ja loogilisem tundub olevat "Dualistlik interaktsionism". Paljude inimeste jaoks loogiline, et keha sõltub vaimust ja vaim kehast. Keha ja vaim on nagu üks tervik. Kui vaim lõpetab töötamise, lõpetab ka keha töötamise. Näiteks inimesel hakkab kõht korisema, kui tal on kõht tühi, seetõttu, et inimene ei ole söönud. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Mina arvan ka et inimese vaim ja keha on kui üks tervik. Seda ei saa võtta nii, et on olemas ainult eraldi vaim ja ainult eraldi keha. Need kaks on koos ja töötavad koos. Nagu eelpool juba mainitud, siis kui üks lõpetab töötamise siis lõpetab ka teine. Näiteks keha mingisugune funtksioon lõpetab töötamise ning tulemuseks on südame seiskumine. Siis kui kannatanu keha ...
KUNINGBOA Kuningboa pole mürkmadu, ent sellele vaatamata on ta üks Lõuna-Ameerika dzungli hirmuäratavamaid loomi. Tegelikkuses on ta palju vähem ohtlik, kui arvatakse. Kuningboa surmab oma saagi kehakeerdudega. See ei tähenda, et ta ohvri peenestab. Ta mässib end hoopis ohvri keha ümber ning iga hingetõmbega tõmbab silmuse üha tugevamini pingule. Lõpuks ei saa kinnipüütud loom enam hingata ning lämbub. Andmed Suurus Pikkus: 1-6 m. Kaal: 30-50 kg. Värvus: kaitsevärvus, reeglina langenud lehti meenutav pruunikas ja kreemikas muster. Paljunemine Suguküpsus: 2.-3. eluaastal. Poegade arv: Sünnitab 20-60 eluspoega. Eluviis Toitumine: Kõikvõimalikud pisiimetajad ja linnud, keda ta on võimeline alla neelama. Eluaja pikkus: 20-30 aastat. Elukeskkond Kunungboa elab peamiselt vihmametsades, ent neid on ka leitud kuivadest savannidest. Toitumine Kuningboa toitub mitmetest erinevatest loomadest. Nooruses on boa...
VIKTORIIN Koostas: Raine Oktoober.2016 Reeglid: Proovi igale küsimusele vastata. Kui sa ei tea vastust ,siis ÄRA VAATA TEISTE PEALT! Vastused küsimustele on viktoriini LÕPUS! EI ÜTLE VASTUST KÕVA HÄÄLEGA VÄLJA ! 1.Lahenda piltmõistatus :Mis on pildil? 2. Mis miunasjutust on see jutuajamine võetud ? “Ma lähen vanaema juurde ,” vastas tüdruk,kes ei osanud hunti karta. “Viin talle kooki ja veini ,” “Aga kus su vanaema elab ?” “Selle veski taga,mis seal eespool paistab .” 3. Kumb joon on pikem ? A B.Mõlemad on sama pikad C. 4. Mõista, mõista, mis see on : Rikkam kui raeisand, targem kui talusulane, kuulsam kui kuningas ? 5. Eestis on mitmeid omapärase nimega asulaid. Kus asub Külaküla küla? 6. Meie ütl...
Mina kui klienditeenindaja Iga päev me kohtame klienditeenindajaid nii positiivseid, kui ka negatiivseid inimesi. Iga klienditeendinaja peab olema poistiivse suhtumisega, naeratus näol jne. Mul on olemas kogemus klienditeenindusest. Ühel praktikapäeval me pidime hakkama kliente teenindama ehk meie kliendid olid õpetajad, ning lauda katma. Aga meie pole üldse õppinud kuidas peab lauda katma. Meile seletati ära kuidas ja mida tegema peab, ning hakkasime tööle. Laudade katmisega saime enam vähem hakkama, aga siis kui me pidime hakkama kliente teenindama, see oli katastroof. Esiteks: Hästi palju kliente tulid sööma, me olime kolmekesti, me pidime jooksma ühest nurgast teisse, viima taldrikuid ära jne. Teiseks: Kui sai või leib said otsa, pidi keegi meist minema ja lõikama uued viilud. Kolmandaks: Kui klient/kliendid olid juba ära söönud, pidime korjama mustad nõud ära, ning uuesti katma lauda nii nagu oli. Meil oli v...
Aitäh elu eest Kristi Rebane Raamat "aitäh elu eest", jutustab ühe viieteist aastase tüdruku, Deivi, loo, kes on oma väheste eluaastate jooksul läbi elanud palju. Deivi on kolinud elama oma tuttava juurde, et olla lähemal koolile ning töökohale. Pakkimise käigus leiab ta oma vana päeviku, mille sisu ei olnud just kõige helgem. Deivi proovis küll kiusatusele päevikut lugeda vastu panna, kuid see plaan läks tal nihu. Varsti leidis tüdruk ennast ninapidi päevikus, elades läbi kõike seda, mida ta oli viieteist aastasena tundnud. Talle meenusid õelad klassikaaslased, kes alatasa teda tema kaalu pärast kiusasid. Kiusamine viis Deivi selleni, et ta lõpuks ei söönud enam normaalselt. Ta hakkas ennast näljutama, kuni temast oli järel vaid luu ja nahk. Ta põdes raskekujulist anoreksiat, mis kujunes hiljem välja bullii...
Kas hommikusöök on tähtis? Muutuja toit Uuritav objekt inim organism http://www.femme.ee/hoolitsetud/keha/3318 http://www.fitness.ee/main.php? main=otsing&top=top.yellow Aju ja kesknärvisüsteemi töö sõltub otseselt glükoosist see on kütus, mida vajame ükskõik millise tegevuse sooritamiseks. Kui viimane söögikord on näiteks kell kaheksa õhtul ning järgmisel päeval jäetakse hommikusöök vahele ja oodatakse lõunani, teeb see 16-18 tundi ilma igasuguse uue energiata. Kahtlemata peab sel juhul aju puudust kannatama ning aeglustunud ainevahetuse tõttu on organism sunnitud tavalisest rohkem vaeva nägema, et säilitatavaid süsivesikuid lagundada või rasva ja proteiini aju jaoks kasutatavaks muundada. Seda on oma kehalt palju tahetud, kui samal ajal peab keskenduma ja intensiivselt töötama. Teaduslikult on tõestatud, et hommikueine söömine parandab märkimisväärselt laste ja noorukite keskendumisvõimet, probleemide lahendamis...
Punane kärbseseen Eestis kasvab 15 kärbseseeneliiki, nendest levinuim on punane kärbseseen. Punane kärbseseen on üks levinumaid seeni kogu Eestis. Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades kasvab isegi mägedes. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Austraalias peetakse punast kärbseseent võõrliigina ohtlikuks, sest ta on hakanud laialt levima ja kohalikke seeneliike kõrvale tõrjuma. Juulist oktoobrini. Mürgine, põhjustab kärbseseenemürgistust. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Täiskasvanuna on seene kübar 818 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni k...
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp ehk november" Põhisündmused ja olemus: Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil. Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Selle juures olid igas kodus abiks kratid, kes olid inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetav osa. Aeg-ajalt võis kohata ka teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid eestlasest lugejal tuleb aru saada, et naerdakse iseenda üle. Väikese küla siseelu põhiosa moodustavad näppamised üksteise ja mõisa tagant, tüssamised ja valed, et saaks aga rohkem kraami kokku kraapida. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepär...
1. Anorektik- selles videos rääkis üks prantslasest anorektik, kes oli juba paranemisstaadiumis, aga tema tervis ei pidanud vastu ja ta suri. Ta rääkis seal, et ta pidi osalema ühes modellinduskampaanias ja sellega seoses otsustas ta, et ei tohi grammikestki juurde võtta ja selle asemel tuleks hoopis kaalu langetada juba 13aastasena. Lõpptulemus oli see, et ta kaalus ~25 kg ja nägi enda arust välja nagu luukere. Tema tegevuse peatas see, kui ta sattus koomasse. 2. Buliimik- see lugu räägib taaskord ühest naisest, kes oli nooruses kõhn aga võttis siiski peale 18. eluaastat kaalus juurde. Talle meeldis kõhn olla ja seega otsustas ta pärast ajalehes artikli lugemist, et hakkab söödud toitu välja oksendama, nii poleks tal paksuks saamise võimalustki. Esimene kord, kui ta seda tegi tundis ta end väga hästi. Ta tahtis isegi oma sõbrannat selleni vedada, aga õnneks viimane arvas, et asi ei ole normaalne. Järgnevalt olid tal peas ainult mõtt...
"Kalevipoeg" F.R.Kreutzwald II lugu Anu Kaine Vana Kalevi surm Vana Kalev oli olnud juba pikemat aega haige ja lebas ainult voodis, püstigi ei tõusnud. Eit siis saatis lepatriinu Vanale Kalevile arsti otsima, kes viimast aidata saaks. Lepatriinu lendas üle maa ja vee, ning kohtas tee peal küll tuuletarka, sõnatarka ja ilmatarka.. Kuid kui ta koju jõudis oli Vana Kalev juba surnud. Linda leinamine Linda oli mehe surmast väga löödud. Ta ei maganud 7 päeva, ei söönud 7 päeva, kurvastas 7 koitu, ning 7 päeva vaevles leinavalus. Ta nuttis kogu aja. Siis korrastas oma mehe surnukeha kammis, riietas jne.. Ning peale selle kaevas talle augu, kuhu hiljem mattis ta. Toompea mäe tekkimine Ükspäev hakkas Linda oma mehe hauale viima kive, kuna tahtis teha sinna mälestusmärgi tulevastele põlvedele. Et nad siis teaksid, et just sinna Vana Kalev maetud on. Nii tekkiski Toompea mägi Tallinna, kus puhkab Va...
Fantaasiajutt Balleti kuninganna. Elas kord üks naine nimega Mirell. Talle meeldis tohutult tantsida ja mitte ainult tavalist tantsu, vaid balletti, ta lausa jumaldas seda. Soov tantsida oli tal kui hinge sisse söönud bakter. Tal oli isegi balletikooli lõpetanute diplom. Mirelil olid tantsuproovid iga päev. Ta juba ootas peale tööd et kell kukuks ja saaks minna tantsima. Oli siis tavaline proov nagu ikka. Mirell harjutas oma kaastantsijaga duetti, mida neil paari päevapärast esitama peavad. Proov sujus hästi kuni hetkeni, mil tema kaastantsijast mehel tuli kätesse nõrkus ajal mil Mirell nende peal oli. Juhtus nii õnnetu juhus et Mirell potsatas kaastantsija kätelt otse lavalt maha ja sai tõsised vigastusi, ning ta tuli kohe haiglasse toimetata ja tehti röntgen mille põhjal otsustati teha operatsioon. Vigastused olid tõsised ja Mirell pidi mõnda ...
Toonekurg Tooni ``Toonekurg Tooni`` raamat jutustab ematoonekurest, kes jäi sügisel oma linnuparvest maha, tiivaluu murru tõttu. Toonekure leidis tüdruk Ruuta, kes oli kooli hilinemas. Ta jäi toonekure juurde juttu ajama ning kui ta kooli läks, järgnes toonekurg talle. Ruuta rääkis toonekurest oma emale, kes tahtis toonekurge aidata. Ta hoidis toonekurge algul enda juures, kuid pärast leidis ta Toonile laudas koha. Tooni kohandus laudas kohe. Lauda kassile Tooni alguses ei meeldinud, kuid pärast hakkas meeldima. Laudas oli suur hiire mure-hiiri oli nii palju, et kui lehmalüpsja lauta läks, nägi ta alati hiiri. Lauda kass püüdis küll hiiri, aga mitte piisavalt. Siis, kui Tooni lauta toodi, hakkas hiiri järk-järgult vähenema. Hiljem tuli välja, et see, kes neid hiiri tapab, on Tooni. Lauda kass läks sellises olukorras väga laisaks. Igal hommikul (kuni avastati, et Tooni hiiri tapab), kui lü...
Etteütlus Püha Jüri, lohetapjat, peetakse kristlikus maailmas sõjameeste, rüütlite, püttseppade, turvisevalmistajate, talusulaste ja talupoegade kaitsepühakuks. Joonud kohvi lõpuni, läks Mari, usin töötaja, arvuti taha poolelijäänud tööd jätkama. Raamat käes, prillid ninal, tukkus vanaema jälle tugitoolis. Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun-neid taevakehi loetakse meie päikesesüsteemi kuuluvaks. Tõusva päikese maa Jaapan on tänapäeval tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste poolest. Tundes end ärakasutatuna, läks Triinu nukralt koju tagasi ja ei rääkinud temaga juhtunust mitte kellelegi. Toomas Hendrik Ilves kui Eesti vabariigi president on lugupeetud kogu Euroopas. ,,Maarja, tule aita lauda katta!"- hüüdis Margus, palitu seljas. Rätt peos, ikka veel lehvitades, jooksis tüdruk, pisarad silmis, lahkuvale bussile järele. Naabritädi palus: ,,Mart, tragi poiss, aita puud t...
Kalevipoeg F.R.Kreutzwald 2.lugu Vana Kalev oli pikemat aega haige ja lebas ainult voodis, isegi püsti ei suutnud tõusta. Eit saatis lepatriinu arsti otsima, kes suudaks tema meest aidata. Lepatriinu lendas üle maa ja vee, kohtas oma teel küll tuuletarka, sõnatarka, ilmatarka.. Lepatriinu jõudnud koju, oli juba kahjuks hilja ja Vana Kalev oli juba surnud. Linda oli enda mehe surmast väga löödud- ei suutnud magada 7 ööd, ei söönud 7 päeva, kurvastas 7 koitu ja vaevles 7 päeva leinavalus. Ei suutnud ta oma nuttu lõpetada. Ta korrastas surnukeha- kammis,riietas,jne. Ta kaevas valmis kena kalmu Vana Kalevi matmiseks. Ta hakkas mehe hauale kive kandma, tahtis teha nö. Mäletusmärgi tulevastele põlvedele, kes satuvad Vana Kalevi hauale, teaksid, et seal puhkab just tema mees. Sellest tekkiski Toompea mägi Tallinnasse, kus puhkab Vana Kalev. ...
Biol. psühholoogia arengusuunad: Õppimine ja mälu 16.11 Aju pole sündides ka päris valge leht, olemas on instinktid, mille toimimiseks pole meil vaja enda mõtlemist ise suunata. Organismi kohastuv muutus vastusena keskkonna muutusele on õppimine. Lühiajaline ja pikaajaline mälu on täiesti eraldiseisvad üksused. Lashley tegi rottide ajukoorega katseid, lõikas tükke ja tegi lõikeid ja siis püüdis leida, mis kahjustub. Ükskõik, kust ta katkus, ei ilmutanud loomad mingit puudulikkust mäletatud õppimisest. Tema uurimismeetodid olid pisut robustsevõitu, seetõttu need ei õnnestunud. Siiski ta järeldas: *ekvipotentsiaalsus-iga ajukoore osa võib teist asendada *mass action- ajukoor töötab kui tervik ja mida rohkem, seda parem. Oimusagara ühes piirkonnas tekib elektriline aktiivsus, mis kandub üle teisele poole üle oimusagarasse, mis tekitab krampe. Et neist lahti saada, siis mõhnkeha(mis asub oimusagarate vahel) tuleb osaliselt läbi lõigata või ...
Oksendamine ja kõhulahtisus Ohtlikud tunnused · kannatanu loid · lõtv nahk · suu ja keel kuivad · silmad auku langenud · hingeldus · käed, jalad külmad · temperatuur langeb alla 36,4 · abi hilinemisel tekib sokk Oksendamine · Oksendus on reflektoorne toidu tagasivool maost suhu. Oksendamine on organismi kaitsereaktsioon mürgistuse vastu. Olles söönud kogemata organismile vastuvõetamatut toitu väljutatakse see reflektoorse oksendamise teel. Oksendamine on haiguse üheks sümptomiks. Põhjused · Oksendamise kutsub esile kõhuõõnes oleva rõhu tõus, mis surub toidu maost söögitorru ja suukaudu välja. Liigselt hapu või mõruda maitsega, peamiselt organismile võõrad ained kutsuvad iseenesest esile okserefleksi. Mao või soole kitsenemise korral ei jõua toit piisava kiirusega sooles edasi liikuda ning pidev toidu juurde söömine tõstab rõhku kõhuõõnes ning ...
Andu115 2 (61)KARU..........................................3 (53)HUNT............................................5. (7)MADU.............................................7. (16)SIGA............................................8. (165)LAPS..........................................9. 3 Hellitad last, siis kasvatad karu 1. Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad Hulk koeri teevad viimaks karule näpistust 2. Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom 3. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe-kolmekesi 4. Hundil on ühe mehe jõud, aga üheksa mehe aru, karul on üheksamehe jõud, aga ühe mehe aru 5. Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene 6. Karu õpetadas tantsma, siis inimeseloomast ei...
,,Kuristik rukkis" J. D. Salinger 1.Tsitaadid. ,,Ma ei taha, et sa selle oma neetud õlgadega välja venitad" (lk 29) Holden üritas Stradlaterile selgeks teha, et ta seda seemisnahkset jakki korralikult hoiaks, sest ta oli seda ainult paar korda kandnud. ,,Kasi mu seljast, sa ilge kretiin!" (lk 45) Holden kakles oma koolivenna Stradlateriga, sest ta käis kohtamas Jane Gallagheriga, kes meeldis Holdenile väga ning talle ei meeldinud, et Stradlater tüdrukut nii halvasti kohtleb. Kaklus oli jõudnud nii kaugele, et mõlemad olid pikali maas, aga Holden tahtis et ta lõpetaks ja ta lahti laseks. ,,Kõik need sileda näoga poisid on ühe vitsaga löödud." (lk 144) Holden mõtles sellega seda, et kõik need poisid, kes enda eest hoolitsevad ja head välja näevad on kõik ühesugused. ,,Isast pole midagi, talle võib tooliga pähe virutada, ilma et ta ärkaks, aga ema sul tarvitseb ainult kusagil Siberis köhatada ja kohe ta kuuleb ära." (lk 149) Ho...
Eesti Toit Toit ja köök moodustavad ühe osa sellest, mis on meile omane ning millega nii meie ise kui ka väliskülalised iga päev kokku puutuvad. Toidukultuur on lahutamatu osa rahvuskultuurist, meie minevikust, olevikust ja tulevikust, see on osa meie identiteedist. Ei tohiks aga unustada, et nii nagu on ühiskond pidevas muutumises, on ka toidukultuur ajas muutuv ja arenev ning et eesti toit ei ole mitte ainult see, mida meie esivanemad on sajandeid söönud, vaid ka see, mida me ise täna süüa armastame. Eestlaste toitumisharjumused on taasiseseisvumisest alates mõnevõrra muutunud. Tarbijate hulgas on tasapisi tõusmas terviseteadlikkus, üha enam väärtustatakse looduskeskset ja säästvat eluviisi. Muutuvad eelistused ning tihenev konkurents toiduaineturul esitab omakorda üha kõrgemaid nõudeid toidutootjatele, seda eriti kvaliteedi ning tootearenduse vallas Maasikasarlott Kogus Koostis- ja mait...
Toome helbed F. Tuglas Leeni mängis metsas oma nukkudega, kes pidavat olema nõiutud kuningatütred. Järsku kuulis ta, kuidas Marie ja Kusta tulevad metsa. Mõlemad itsitasid. Leeni nägi kuidas nad üksteist suudlesid. Leeni tahtis vanematele kaebama minna, kuid ta tundis ennast kuidagi süüdlasena selles. Ta tahtis kõigest sellest eemal olla. Ta tuikus mööda toomevõsa ning jättis endast maha ,,kuningatütred". Varsti kõrvetab päike need nukud nii mustaks nagu Mooramaa mehed. Leeni jooksis nurmedele. Ta käis talirukki ja ristikuvälja vahel. Ta lootis kedagi näha ning ta nägigi. Ta nägi Vidrikut. Vidrik oli imelik poiss. Vidrik käis mitmes talus sulaseks, sest ta ,,vallandati" enamustest, sest tal olid teist sugused vaated. Leeni hõikas ,,Tere Vidrik!", kuid Vidrik vihastas Leeni peale, sest Leeni olevat ajanud kala minema. Leeni istus Vidriku kõrval ja jälgis korki. Järsku lä...
Kas Tiina oli siis libahunt? August Kitzbergi teoses ,,Libahunt" räägitakse Tammaru perekonnast. Ühel talvisel päeval ilmub nende ukse taha huntide eest põgenev tüdruk. Pere võtab türduku enda juurde elama, aga pere- ja külarahvas hakkavad teda libahundiks pidama. Kas Tiina oli siis libahunt? Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud nõid ning leidis, et ega nõia laps ei saa erinev olla tema emast. Ta ise tunnistas, et on libahunt, aga selle vastu räägib see, et ta ütles seda vihahoos. Rahvale tekitas kahtlusi see, et Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega. Lisaks sellele väitis Mari, et ta nägi kuidas Tiina murdis Varsa ning ei söönud peale seda paar päeva. Pärast seda kui Tiina põgenes metsa, elas ta metsas viis aastat ja tuli Tammarudele külla koos huntidega. Loo lõpus tulistab Margus Hunti, aga tabab hoopis Tiinat. Igale jaatavale väitele on võimalik leida loogiline vastus. Tiina tuli lapsena Tammaru...
Mustikas Mustikas on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega taim. Mustika lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied on aga rohekasvalged, roosaka varjundiga, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Talvel seisavad mustikavarred täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Mustika paljunemine on väga huvitav. Seemneid kasutab ta selleks harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede elu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
