Qin Shi Huangdi Kaspar 11a Qin Shi Huangdi · Qin Shi Huangdi oli esimene Hiina keiser. Ta valitses 221210 eKr. · Shi Huangdi valitses Qini riiki juba alates aastast 247 eKr . · Halastamatu ja sõjaka poliitikaga õnnestus tal veerandi sajandi jooksul kõik tülitsevad Hiina väikeriigid alistada ning need esmakordselt ühtseks keisririigiks liita. · Selleks, et tagada keisririigi ühtsust, lasi Shi Huangdi lammutada endiste väikeriikide piiridel olevad kaitsemüürid ning alustas Suure Hiina müüri rajamist oma riigi põhjapiirile, et kaitsta seda rändrahvasterünnakute eest. · Peale Shi Huangdi surma Qinide dünastia aga langes, sest ainult tema oskas sellist suurt riiki koos hoida. Qin Shi Huangdi Qin Shi Huangdi Terrakota · Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaazitorud jt. keraamilised esemed. Põletamine annab savile veekindluse. · Terrakota tähen...
Viikingid. Viikingite retked. Kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele kujunesid 8.-11. sajandil Skandinaaviast (Rootsist, Norrast ja Taanist) pärit sõdalased. Ise nad nimetasid viikingiteks. Sõna vik tähendab muinasskandinaavia keeles merelahte. Lääne-Euroopas tunti neid normannidena, slaavlased nimetasid neid varjaagideks. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid küsimusi otsustasid vabad taluperemehed ehk bondid ühistel koosolekutel ehk tingidel. Seal mõistel kohut ja sõlmiti kokkuleppeid naaberkogukondadega. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud - sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Tähtsaimaks jumalaks oli viikingite jaoks Odin - jumalate ja inimeste isa, kes valdas kõrgema tarkuse ja nõiduse kunste, oli ka kaupmeeste ja sõdalaste kaitsja. Piksejumalaks oli Thor. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika - Valhallasse. Viikingilaev...
Viikingid 8-11. sajandil Viikingid olid Taani, Norra või Rootsi sõdalased umbes VIII-XI sajandil. Viikingid olid sõdalased ja röövlid, kes laastasid erinevaid enamasti Lääne-Euroopa maid, sealhulgas ka Eestit. Kuna maismaal liikumine oli metsade ja mägede tõttu raskendatud, siis olid viikingid sunnitud merd mööda liikuma. Viikingid tegid oma kaubaga ka äri, ühest kohast röövitud kauba müüsid nad teises kohas kasumiga maha. Nende vastu võidelda oli väga raske. Ilmunud oma kiiretel laevadel ootamatult kohale, rüüstasid nad ohjeldamatult ja lahkusid saagiga enne, kui kohalikud feodaalid jõudsid väe kokku koguda. Viikingid rüüstasid ka kirikuid ja kloostreid, ilma, et see neile korda läheks. Kõige enam kannatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. Seal tegutsesid pikka aega viikingite väed, mille vastu kohalikud valitsejad ei suutnud midagi ette võtta....
VIIKINGID Referaat ajaloost Viikingid olid Taani, Norra või Rootsi sõdalased umbes VIII-XI sajandil. Viikingid ehk skandinaaviast pärit sõdalased kujunesid kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele. Lääneeurooplased hakkasid neid kutsuma normannideks ehk põhjamaa meesteks. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasin nad peaaegu lakkamatult Lääne-Euroopa maid. Skandinaavlastel valitses tol ajal veel muinasusund. Nad austasid paljusid jumalaid. Tähtsaim oli jumalate ja inimeste isa Odin, kes valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Teda peeti kaupmeeste ja sõdalaste kaitsjaks.Kõrgelt austatud oli ka vasaraga relvastatud piksejumal...
Hiina 1. Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult pronksiajast kuni tänapäevani välja. 2. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile.Ehitiste üheks iseloomulikuks jooneks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks piitadeks. Eriline katusevorm. Ehitisi kaunistatake ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdusega. Kiviehitisi on vähe. 3. Hiina ühendati Qini dünasti ajal 221 eKr keisri Shi Huangdi poolt. 4. Tähtsaim kiviehitis on Suur Hiina müür 5. Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist,hobustest, mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xi'anis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid surnuteriigis pära...
Kontrolltöö 1 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja III saj I poolel eKr (250 ekr-50 pKr). India kultuur levis ka naabermaadesse: Hiina, Jaapan, Nepaalid, Indoneesia. 2. Stuupa- on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Buddha mälestuseks. Stuupade ehitus levis ka Nepaali ja Indoneesiasse. 3. India templid- Templid olid peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Templeid kaunistati väga paljude reljeefidega. 4. Skulptuur Indias- India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud. dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad ...
Maastik ja elukeskkond Ookeanid,lahed, järved ja jõed: Jaapanit ümbritseb igast küljest meri. Seetõttu on Jaapan teiste IdaAasia riikidega võrreldes geograafilises isolatsioonis, mis võimaldas Jaapanil võtta Hiinast, Koreast ja teistest MandriAasia maadest üle mõjutusi siis, kui see sobis ning muul ajal isoleerida end välismaistest mõjudest. Jaapani meri eraldab Jaapanit Hiinast ja Koerast. Seto sisemeri on Vaikse Ookeani osa, mis eraldab Honshü, Shikoku ja Kyüshü saari. Seto sisemeres asub umbes tuhat saart. See meri oma saartega oli keskajal kaubanduse ja transpordi seisukohast oluline. Keskajal olid mitmed lahed sadamate suudmesse jäävaks vaikseks veeks, mis võimaldasid toimida nii kodukui ka välismaisel kaubavahetusel. Sel ajalooperioodil olid tähtsaimateks Osaka laht, Edo laht, Ise laht ja Uraga laht. Taimestik ja loomastik: Jaapanis leidub rikkalikult erinevaid taimi ja loomi. Neid kasutati toiduks, meditsiinis ja igapäev...
'kooli nimi' Põhja-Ameerika indiaanlased Referaat Minu Nimi ** klass Juhendaja: Juhendaja Nimi Koht aastaarv SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Päritolu 4 1.1 Suguharud 4 2. Eluviis 2.1 Riietus 5 2.2 Toit 5 2.3 Elamud 6 2.4 Liikumisvahendid 6 Kasutatud kirjandus 8 2 SISSEJUHATUS Indiaanlasteks nimetatakse Põhja-Ameerikas elavaid tumedanahalisi põliselanike. Nende kombed ja kultuur erinevad päris palju ülejäänud Ameerikast. Irokeesid jutustavad: "Taevanaine kukkus oma kodust alla. Veelinnud viisid ta saarele, mida ondatra parajasti ehitas. Saar kasvas ning muutus Maaks, maailm sai alguse pärast seda, kui Taevanaine sünnitas." ...
,,Ilias'' 1.Miks ütles Agamemnon Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' ja kas tal oli õigus? Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antak...
,,Ilias’’ 1.Miks ütles Agamemnon Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ ja kas tal oli õigus? Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antak...
Ilias 1. Miks ütles Agamemnon Achilleusele: `` Ajaligu mäletab kuningaid. Sinu nimi kirjutatakse liivale`` Kas oli õige? Agamemnon kutsus kuningad ja Achilleuse pärast õnnestunud sõdimist enda juurde esimest edu tähistama. Ta uhkeldas oma võimekusega ja nautis enda ülistamist ja kummardamist teiste juhtide poolt, kes talle selles võitluses appi tulid. Kuna aga esimene edu tuli suuresti tänu Achilleusele, siis ei jaganud Achilleus Agamemnoni arvamust, nagu oleks kuningas ise tohutu edu saavutanud, kuna võitlesid ju ikkagi sõdalased. Achilleusele ei meeldinud Agamemnoni suhtumine oma sõdalstesse ja rahvasse, sest viimane ei huvitunud rahva heaolust ega nende saavutustest, vaid ihkas ainult võimu ja vara. Achilleus julges juhtida kuninga tähelepanu sellele, et edu ja võit talle tuleb läbi sõjameeste ja ka Achilleuse. Seepeale ütleski Agamemnon Achilleusele, ...
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste instituut Taivo Bart Roomlased ja barbarid Referaat Tallinn 2017 Roomlased ja barbarid. Mitte ükski rahvas ei nimeta end „barbariteks“, seda sõna kasutatakse vaid teiste rahvaste suhtes, see tähendab, et nad on teistsugused. Sõna „barbar“ on tõlgendatud kahte moodi, ühed väidavad, et „barbar“ tuleb kreeka keelsest sõnast „võõramaalane“ ja nii nimetasid kreeklased tavaliselt inimesi teistelt maadelt, kes olid vähem arenenud. Võõramaalased olid need inimesed, kes rääkisid neile arusaamatus keeles. Teised aga väidavad, et sõna „barbar“ on tulnud ladinakeelsest sõnast ja Roomlased viisid selle sõna käibele, et eristada mitteroomlasi ja rahvusi, kes ei olnud sõbralikes suhetes roomlastega. Ladinakeelne sõna „barbares“ tähendab „habemikud“. Arvatakse, et Roomlased ajasid habet ja et habemega inimene tähendas roomlaste jaoks seda, et habemega inimene on mittekultuurn...
"Iliase" eepos. "Ilias" on vanakreeka eepos,mille autoriks peetakse pimedat laulikut, joonlast Homerost.Homeros on veel ka "Odüsseia" autor,kaheltakse kas need eeposed on olemas olnud. Iliase tegevus toimub Trooja Sõja 10.aastal.Sõja alguse põhjuseks peetakse kolme jumalanna-Aphrodite,Athena ja Hera vahel sellepärast,et tülijumalanna Eris oli nenede sekka visanud õuna,mis pidi minema kõige ilusamale naisele. Kohtunikuks kutsuti Paris,võttes altkäemaksu-saada endale kõige kenam naine-Helena. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja.Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu,et Helena tagasi saada. Ülemjuhatajaks on Agamemnon. Tähtsal kohal Achilliuse ja Agaemnoni vaheline tüli,sellepärast Achillius keeldub võitlusest. Tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste juurde,et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus tapab Hektori. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamisek...
1. Mis on müüdid? Müüt on pärimuslugu, mis pajatab maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest 2. Mis on filipika, kes selle zanri lõi? Äge kõne, mida peetakse kellegi süüdistamiseks või paljastamiseks. Nimetus on alguse saanud Demosthenese leegitsevatest kõnedest Philippose vastu. 3. Mis on heksameeter? Heksameeter on kuuesmõõtja, rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumine. 4. Mis on Sokratese meetod? Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Nime on saanud Sokratese järgi. 5. Millega paelub eestlasi Tatsituse teos ,,Germaania"? Uurib aeesti hõime. Oletatakse, et see on esimene vihje eestlaste kohta. 6. Antiik teatri põhiplaan? Amfiteater jaguneb kolmeks osaks: teatron(vaatajad, kohti oli umbes 17000), orkestra ja skeene(lava). Etendu...
Keskaja kirjanduse eeposed 1)ulaadi tsükkel-iiri kangelaslugu,7saj;Cuchulinn võitleb kuninganna Medbi sõdalastega(nende kangelane-Ferdia)ferdiaa püüab igati vältida kokkupõrget Cuchulinniga kuid toimub äge taplus Ferdiadi surmaga.teg:meldbi sõdalased,cuchulinn,ferdid .2)Beowulf-anglosaksi eepos,7-8 saj,pärineb inglismaalt,sündmused ka taanis,rootsis;kirja pandud ristiusuliste suuliselt levind kangelaslaulude alusel,kangelane võitleb veeal use koletise,Grendeliemaga,sab kuningaks,ta tappab lohe kuid saab ka ise surmavalt haavata(BEowulf,veealune koletis Grendel emaga,lohe). 3)Rolandi laul-prantsuse rahvaeepos,11saj.kirjeldab roolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,süzee alus-Karl Suure Hispaania sõjakäik mis lõppes mauride võiduga.(roland,maurid,prantslased);isel:lakoonilisus sündmuste esitamisel,karm stiil,heroiline,ülev tõsidus,armastusteem puudub,vähe muinasjutupärasusi,lahingutseenid...
Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
Viikingid (800-1000) -mõiste tuleb muinasskandinaavia sõnast viklant-laheinimene. Elasid Skandinaavia ja Jüüti ps'l ja olid prguste rootslaste,taanlaste,norralaste,islandlaste esivanemad. Idas varjaagid, lanes normannid.Ruunikiri. Tegelesid loomakasvatuse, kalapüügi, merepiraatluse,orjakaubandusega. Rajasid Vana-Vene Rjuriku riigi.Elati külades,suviti olid mehed meresõitudel -merereisid:Läänemere ja Ida-Euroopa siseveid pidi Musta- ja Vahemereni(Bütsants), Gröönimaa & Ameerika. Aastal 981 maabus norralane Erik Punane tundmatule saarele ja nimetas selle Grönland(grön-roheline,land-maa) ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem paljud inimesed elama. Aastal 986 tahtis norralane Björn Erik Punasele Gröönimaale külla minna,kuid eksis teelt ja sattus Ameerikasse. Ilmselt on Eriku järglased kliima külmenedes ka Ameerikasse kolinud. 16.saj oli osa indiaanlasi heledaverelised. -laevad: väiksed,kerged,hästi manööverdavad. Liikusid pööratava...
Kullamaa keskkool ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Arvutiõpetuse referaat Kristel laanemäe Juhendaja: Kaido Saul 2009 SISSEJUHATUS Vaevalt on tänapäeval enam inimest kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse Ufo-desse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida on väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab T...
IDAMAADE KUNST JA KESK- AMEERIKA Koostaja:Lanne Varjula 11B Keila Kool 2012 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja kolmada sajandi esimesel poolel eKr. ning levis naabermaadesse nagu näiteks Jaapanisse,Birmasse,Laosesse ning Indoneesiasse. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks ning teda peetakse vanimaks Budistliku arhitektuuri ehitusvormiks.Legend räägib,et Buddha olevat soovinud enne oma surma,et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupadesse. Varaseimad säilinud stuupad asuvad Sanchis. Sanchi Stuupa koos taastatud aiaga. Budistlikud monumendid-kell Sanchis. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid olid seest väga lihtsad ning ilma akendeta,kuid välj...
Hiina kunst Hiina kunstikultuur on kestnud juba peaaegu pronksiajast tänapäevani välja.Juba IV aastatuhandel eKr loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel eKr kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikkuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (nt. Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeletud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, ...
Hellas – originaal nimi kreekale Hellenid- nii kutsusid end kreeklased Eepos- Pikk jutustav teos,üldjuhul värsivormis,põhineb rahvalauludel,müütidel ja muistentiditel Achilleuse kand- inimese kõige nõrgem koht Trooja hobune- kingitus trojalastele suur puust hobune kuhu sisse oli pistetud sõdalased Polis- linnriik,mis hõlmas linna koos ümbritseva maa-alaga Akropol- Polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Agoraa- akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats Aristrokraatia- kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed Koolonia- võõrsil rajatud uued asulad. Emamaa- on kolonialistliku riigi peamine osa, kust kolonisatsioon on lähtunud. Kodanik-inimene,kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta,linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik,ühtlasi ka sõjamees Rahvakooslolek- kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks,sealt valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud,kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahv...
Rooma vallutused Roomlased vallutasid oma valitsemisajal palju riike. Kõigepealt Itaalia ning hiljem seejärel ka enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Aga millest tuleneb roomlaste suur edu vallutustel ? Roomlaste edu teiste rahvastega võideldes on seletatav nende vapra ja hästikorraldatud sõjaväega. Rooma sõjavägi koosnes kodanikest, sest iga Rooma kodanik oli sunnitud teenima sõjaväes kuni 46. eluaastani, kuid Rooma armee peamise osa moodustasid siiski raskelt- relvastatud jalavägi . Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pikkade viskeodadega. Algul püüti vaenlast tabada odaga, millele järgnes võitlus mõõgaga. Kaitseabinõudeks olid kilp, kiiver ja raudrüü, mille ülesandeks oli rinna kaitsmine. Kuid piiramise korral tarvitasid roomlased mitmesuguseid sõjamasinaid. Sõjavägi jagunes leegionidesse. Igas leegionis oli 3000 jala- ja 300 ratsameest. Nii üht...
Hinduism Ajalugu 1) Varajane faas: Veedade usund Umbes aastal 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased. 2) Teine faas: Brahmanism Preestriekeskne ohverdamisreligioon. Eesmärgiks säilitada korrastatus riitustel tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. 3) Kolmas faas: Hinduism Tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Mõiste Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduism on maailma vanim järjepidav religioon. Hinduismi võib ka pidada usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijaid kutsutakse hinduistideks või ka hindudeks. Järgijate arvult peetakse kolmandaks usundiks maailmas. Hinduism on väga salliv. Ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline. Suunad ja koolkonnad Hinduismi suunad: 1. višnuism 2. šivaism 3. šaktism 4. sm...
Põhja-Ameerika põliskultuurid Arheoloogid oletavad et esimesed põlisameeriklased saabusid ameerikasse umbes 15 000 aastat tagasi. Tol ajal ühendas Aasiat ja Ameerikat suur maasild, tänu millele saidki põlisameeriklased aasiast saakloomade jälgedes Ameerikasse tulla. Põlisameeriklased rändasid aeglaselt lõunasse ja lõid sinna erinevaid hõime. Nad olid osavad kütid ja jahtisid loomi nagu mammutid ja piisonid. Hõimud: Subartika: Kriid, Ingalikud, Obsibved Arktika: Innuitid(eskimod), netsilikid, nunivagmiutid Suur Nõgu: Juuted, Paiuuted Looderanik: Bellakuulad, Haidad, Kvakiutlid, nutkad, tlingitid California: Tsumasid, huupad, Patvinid Platoo: Kalispelid, Uisramid, nepersseed Edelapiirkond: Apatsid, Hopid, Navahod, Papagod, Zunjid Suured Preeriad: Araaphod, Mustjalgsed, saieenid, komantsid, varesehõim, atsinad, hidatsad, mandanid, siuud. Kirdepiirkond: Irokeesid, menominiid, sookid. Kagupiirkond: Tserokiid, ts...
Trooja sõda Kõik algas Thetise ja Peleuse pulmapeol. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Ahhailaste poolel olid muidugi nüüdsed Trooja vaenlased Hera ja Athena. Lisaks neile veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta ahhailaste poolele. Menelaose ja ta venna Agamemnoniga liitusid paljud mehed. Enamus olid jalaväelased, kuid ülikud kaari...
Talurahva mäss 19. sajandil 1 Tunni eesmärgid: Mahtra sõja põhjused ja tagajärjed Talurahva elu tutvustamine 19. sajandil 2 Sõnad: Ikaldus Vastuhakk/mäss Teoorjus Usuvahetusliikumine - 3 Talupoegade rahulolematuse põhjused a)Maa jäi mõisnike omaks maksta tuli tööga st talupoeg= teoorjuses b) Rentnikest taluperemeestel puudus kindlustunne ja motivatsioon c) 1840 ikaldus ja näljahäda (oli viimane suurem näljahäda Eestis!). d) Tekkima hakkas maapuudus seoses rahvaarvu kiire kasvuga (18.sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880 000 inimest). 4 Talupoegade meetmed oma olukorra parandamiseks 19.sajandil: Talurahvarahutused Usuvahetusliikumine Väljaränd...
Kokkuvõte ,,Ilias" on Ilioni linna lugu, mis on loodud VIII sajandi keskel. Sisaldab üle 15 600 värsi. Prometheuse ennustuse järgi oli üks naine, kellega Zeus ei tohtinud last saada, sest see oleks ta troonilt kukutanud. Kui Zeus sai teada, kes see naine on, andis ta Thetise surelikule naiseks. Nende pulma ei kutsutud tülijumalanna Erist. Tema saatis pulma kuldõuna. Hera, Athena ja Aphrodite läksid õuna nimel riidu. Vahekohtunik Paris võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, millega ta oleks saanud endale maailma kauneima naise Heléna. Tema oli küll kahjuks abielus, kuid Paris läks talle külla, kui Heléna mees oli kodust ära. See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu. 10-ndal piiramisaastal tegid kreeklased hea plaani Trooja vallutamiseks. Nad ehitasid puuhobuse, mille keresse peitusid sõdalased. Hobune viidi linna ning samal ööl Trooja häviski. Valitseja Agamemnon oli kõrk ning keeldus l...
EESTLASED EI OLEKS SAANUD VÕITA VABADUSSÕDA Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 12081227.ning oli Balti ristisõdade osa. Kahjuks, aga kaotas vabadusvõitluse justnimelt Eesti ning jäi mitme võõra riigi võimu alla. Põhjuseid, miks meie esivanemad sõja kaotasid, on mitmeid: Paraku ei toetanud katolik kirik eestlaste paganlust ning pooldas hoopis vallutussõdu. Teadaolevalt oli katoliku kiriku toetus sel ajal äga oluline ning mõjtas oluliselt sõdijad. Just kiriku taganttõuke ja sõdade heatunnistamise tõttu, olid ristisõdijad võitluses väga järjepidevad ja vastupidavad. Vastasted olid meist tunduvalt üle, nii relvade kui ka kogemustega. Kogemused olid nad saanud idas võideldes ning oskasid seetõttu paremini olukorda kontrollida. Relvadeks kasutasid võõramaalased näiteks kiviheitemasinaid . Nii arenenud relvi eestlastel paraku polnud ja seetõttu olid nende võimalused enda kaitsmiseks tunduvalt väiksemad...
1.1 Põhiandmed Pindala: 9 593 961 km2 Rahvaarv: 1 249 987 000 Pealinn: Peking Keeled: hiina keel, 57 piirkonnakeelt Rahaühik: jüaan Inimesi km kohta: 132 inimest ruutkilomeetri kohta Peamised tegevusalad: põllumajandus, tööstus Kõrgeimad mäed: Everest - 8848 meetrit Lhotse -8511 meetrit Makalu - 8481 meetrit Pikimad jõed: · Jangtse- 5980 km · Huang He- 4845 km · Xi Jiang- 2110 km Suurimad linnad: · Shanghai- 7 860 000 inimest · Peking- 7 000 000 inimest · Hongkong- 6 310 000 inimest Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et 1. 2 Asend Hiina asub Euraasia mandril Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga : Mongoolia, Venemaa, Kashastan, Kõrõzstan, Tadzikistan, Afghanistaan, Pakistan, India, Nepaal, Bhutan, Myanmar, Laos, Vietnam ja Põhja-Korea. Hiinat ümbritsevad LõunaHii...
Viikingid- Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Täh. Sõdalane, võitleja, (kindlustamata kaubaplats) Lääne- Euroopas- normannid, kui ka paganad. Inglsimaal- taanlased, Iirimaal- ,,valged võõrad ja mustad võõrad", Ida- Euroopas- varjaagid Asend: Skandinaavia enamjaolt Viikingiaeg: 800-1050; -1200 Tegelesid: rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume 1. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. 2. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb...
VIIKINGID - PÕHJAMAA MEHED Umbes 1200 aastat tagasi ilmusid Lääne-ja Põhjamerele pikad ja kitsad ning triibuliste purjedega laevad,mille ninasid kaunistasid lohepead.Neid laevu tunti juba kaugelt ära. Ühel laeval oli kümmekond sõdalast.Nad olid pärit Taanist,Rootsist või Norrast.Nende ees tundsid hirmu paljude maade rannikuelanikud. Sõdalased röövisid ja röövitud saagi viisid koju või müüsid teistes maades maha. Viikingite laevad olid suurepärased.Nendega sai sõita nii sügaval kui ka madalikel.Sageli liikusid nad ka jõesuudmetes,ning sel moel võisid nad pääseda kaugele sisemaale. Kui aga ei olnud tuult siis võeti appi aerud.Aerud olid kuni 6m. pikad,nii et meestel pidi olema palju jõudu,et nendega toime tulla.Et laevad olid võrdlemisi kerged,liikusid nad kiiresti edasi ja ilmusid ootamatult. Kui rannikuelanikud viikingite laevu märkasid,süütasid nad kohe ruure lõkke.See oli hoi...
Kalevipoeg Kalevipoeg oli kangelane, kes oli inspireeritud Kreeka Heraklesest. Ta oli vastuoluline tegelene, kuna temas oli nii head, kui halba. Kalevipoja heaks iseloomujooneks oli see, et ta läks oma ema otsima nähes, et ta röövitud oli. Tema teised kaks venda otsisid samuti, kuid tulemusteta läksid nad magama vastupidiselt Kalevipojale, kes teda ruttu otsima tõttas. Soome ujudes läks ta Tuuletarga juurde, kelle käes väidetavalt tema ema oli. Ta hävitas Tuuletarga sõdalased ja rääkis temaga. Ta aga ei uskunud teda ja tappis ta kergekäeliselt. Päeva pärast sai ta teada, et Tuuletarga tapmine olnud põhjendatud ja ema oli juba enne röövi surnud, milles avaldub tema peata olek ja mõtlematu käitumine. Vägivalda kasutas ta rohkesti kasvõi näiteks mõõga ostmisel lubades hiljem Virumaal tasuda raius ta hoopis sepa pojal pea maha. Tema liigne vägivald võis olla seotud ema surmaga, kui ta vigastas tänu s...
Tegelased Tegelasi on Beowulfis väga palju ja nad põhinevad päris inimestele, kes sellel ajal elasid, kui ka mütoloogilistele olenditele nagu draakonid. Peategelane Beowulf - Lõuna-Rootsi geatide hõimu vägilane ja hilisem kuningas. Ta tõttab appi taanlaste kuningale Hrothgarile, kelle maad hoiab oma rüüsteretkede hirmus veealune koletis Grendel. Ta on väga vapper ja ei karda mitte midagi. Kuningana on ta aus ning suuremeelne. Eepose lõpus sureb ta oma rahva nimel. Ecgeow Beowulfi isa, kes oli Rootsis ühe hõimu sõdalane. Pärast ühe teise Rootsi hõimus tähtsal positsioonil oleva mehe tapmist aetakse ta Rootsist välja elama Taani. Hrothgar Taani kuningas, kellele Beowulf läks appi, et alistada Grendel, kes rüüstas nende maad. Ta oli väga aus ja lahke ning tasus Beowulfile Grendeli ja ta ema tapmise eest väärikalt. Grendel Kuri koletis, keda kartsid kõik peale Beowulfi. Ta rüüstas ja sõi inimesi. Beowulf tappis ta, kui ta tuli om...
Kristjan Raud Koostaja:Raili Silluste Sisukord Elulugu.......................................................3 Looming......................................................4 Teosed...........................................................5 Kasutatud kirjandus..............................7 Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoober 1865 ViruJaagupis. Tal on kaksikvend Paul Raud. Õppis 18921897 Peterburi Kunstiakadeemias, 18971898 Düsseldorfi Kunstiakadeemias, 18991901Münheni A. Azbe kunstikoolis ja 19011903 Münheni Kunstiakadeemias. 1904. aastal avas Tartus oma stuudio. Peale seda töötas kümme aastat Tartus. Alates 1914aastast töötas Tallinnas. Kristjan Raud oli 19191924 haridusministeeriumis riigi muuseumide korraldaja ja muinsusvalitsuse juhataja. 20. sajandi aldkümnendeil oli aktiivsemaid eesti kunstielu korraldajaid, osales ka ,,NoorEesti" tegevuses. Ühtlasi o...
Tartu Descartes'i Lütseum Maroko rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimus Aveli Vatt Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 Rahvaarvu muutumine Maroko põlisrahvaks on iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Berberid elavad mägi-ja poolkõrbealadel. Kõrbes rändleb beduiine. Prantslaste ja hispaanlaste hulk on Maroko iseseisvumisest peale kahanenud. Marokos elab 2007. aasta seisuga 33 757 000 inimest. Riigi rahvastik on pidevalt kasvanud ning 2025. aasta oodatav rahvaarv on 42 000 000 inimest. Maroko rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis, kuna sündimus on suur ning suremus väike. Rahvastiku tihedus on keskmiselt 75,6 in/km2. Aastast 2000 on Maroko rahvaarv tõusunud, kuid aa...
Kalevipoeg. Ümberjutustus ja küsimused. Sissejuhatus. Tekstist on väga raske aru saada, aga ma arvan, et autor hakkab siin tutvustama eestlaste elu algust ja rahva sündi. Kirjeldades eestlasi, kui ühe ja sama isa ning ema lapsi, kelle muinaskultuur ja rahvuse lapsepõlv on kiirelt ja kurvalt möödunud , annab autor mõsita, et Eestimaal käivad rõõm ja mure käsikäes ning üks ei tule ilma teiseta. Autor hakkab kokku võtma eestlaste muinaskultuuri ainestikku ja tegelasi öeldes, et nad ei saa enne rahulikult puhata, kui nende poolt üles ehitatud pärimuskultuur on omaks võetud ja otsustatud hakata seda endaga kaasas kandma. Autor annab mõista,et väga tähtis on selline kultuur juurutada ja hakata elama uue rahvusena, kinnitades ennast tugevalt Maarjamaale. Ta innustab oma kõnega eestlasi seda tegema, sest ta teab, et see on raske, sest eestlased on üle elanud 7 rasket perioodi, seal hulgas nimetab ta hädaohu, orjakütke, sõja, nälja, viletsuse, ...
Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidmiseks saanud valet õpetust. T...
Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku suuruse), koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). 4 [SAJAND & SUGU] 94 [SÜNNIAASTA] 05 [KUU] 30 [PÄEV] 083 [JÄRJENUMBER] 9 [KONTROLLNUMBER] 1180. 1290 muistne vabadusvõitlus lõppes lüüasaamisega,eestlasi suri ja eestimaale asusid elama sakslased ka rootslased. 1340. Suur Näljahäda 1558. Liivi sõda,mille tõttu paljud sõdalased ja need kelle kodusid rüvetati,ja kelle raha pärast tapeti. 1700. Oli eestis suur katkuepideemia ehk must surm. Hiljem hakkas rahvaarv taastuma kuskil 1711.Sel ajal ka Põhjasõda mõjutas. 1940 -1944. Toimus venelaste okupeering,mis viis suurele massiküüditamisele eestlaste ja ka teiste rahvuste tapmiseni. Ka toimus riigist suur põgenemine ja sisse tulid venelased. Mõjutas ka kindalsti teine maailmasõda. 1990. Hakati teostama EVI ja lahkusid paljud välismaalalsed...
ANTIIKAEG Algus: 800.a. eKr-500.a. pKr. Alguseks võetakse Homerose teoste loomist "Illias" ja "Odüsseia". Lõppes 476.aastal. Germaanlased kõrvaldasid troonilt viimase keisri ja Lääne-Rooma riik lakkas olemast. Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? -Kõik algas põhimõtteliselt antiikajast. Uute zanrite loomine, amfiteater, millest on kujunenud tänapäega teater, sport- olümpiamängud, mis kestavad tänapäevani. Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus: -Ratsionalism ja mõõdukus. Vabadus ja harmoonia. Tarkus kui jumalikkuse märk. Polised ehk linnriigid. Rõivastus lihtne. Tavainimene ei vajanud palju ja orje oli palju. Sõjaolukorrad olid tihti. Sparta sõdalased. Hinnati inimese füüsist. Vastsündinud, kes nägid välja nõrgad visati kaljult alla. Olümpimängud, mille algatas Herakles ja neid peeti Zeusi auks. Pytho mängud- Archemorose mälestuseks ja Nemea mängud-Zeusi jaoks. Võit oli suur au. S...
HIINA KUNST HIINA KUNSTIST Peaaegu katkematult on jätkunud Hiina kunstikultuuri areng pronksiajast tänapäevani. Hiina kunsti on mõjutanud kõige rohkem usundid taoism, konfutsianism ja budism. MAALIKUNST Peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult, sellest tuleneb ka rullformaat. MAALIKUNST (näide) "Budistlik tempel mägedes" Hiina 11. sajandi siidimaal SKULPTUUR Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas selliste kõrgete kunstide nagu maali ja kalligraafia hulka. Sellest hoolimata on skulptuure valmistatud ohtralt. Materjalivalik on väga lai keraamika, kivi, pronks, puit, elevandiluu, bambus jne. SKULPTUUR (näide) TERRAKOTA...
Hinduism M. Kalda · Sellist religiooni pole olemas, vaid on olemas palju erinevaid usuvoolusi. Maid avastades eurooplased lihtsalt nimetasid selle kogu religiooniks, mis nad Indiast leidsid. · Hinduks saab ainult sündides ning see pole vabatahe vaid sündimine sellesse seisusesse · Selles religioonis on mitu tõde, samas nad on vastuolulised ja ühel ajal kehtivad · Hinduismi ja Indiat ei ole võimalik üksteisest eraldada · 2001a toimunud rahvaloenduse järgi o 80-81% hindud o 12-13 % moslemeid o 2 % kristlasi o 2 % shike o 0,8% budiste · Vägivallatuse printsiip ahimsa · Hinduismi ühisjooned o Dharma seadmus o Veda - pühakiri, loodud 1500-500 ekr , koosneb mitmest kihistusest Veda Brahmaan selgitus preestritelt Upamisad Surra o 4 erine...
Elu varakeskajal Talupojad elasid väikestes külades, kus majad asetsesid enamasti lähestikku koos. Tavaliselt elati üheruumilises muldpõranda ja õlgkatusega majas. Küla ümber paiknesid talupoegade põllud ja neist eemal heina-ning karjamaad. Töid, mis olid sageli väga kurnavad, tehti koos. Nii elasid vabad talupojad, kes võisid soovi korral mujalegi elama asuda. Halvem elu oli aga sunnimaistel pärisorjadel. Nad polnud vabad inimesed, vaid kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid. Ilma isanda loata ei tohtinud nad teise kohta elama asuda. Talupoegi ei võinud osta ega müüa maast eraldi, vaid nad kuulusid maa juurde. Ja erinevalt orjadest oli pärisorjadel oma majapidamine ja nad võisid tavaliselt oma soovi kohaselt perekonda asutada. Talupoegadel tuli teha ka mõisategu ja lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti - andma feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, tegema mõista jaoks heina ja hankima küttepuid. Rüütlid sõdisid j...
Vihasoo Lasteaed-Algkool Kert Krüsban 6.klass Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord Referaat Vihasoo 2011 SPARTA Laste kasvatus Poisid: Sparta poisse kasvatati rangelt. Lykurgos käskis poistel paljajalu kõndida, sest ta arvas, et siis suudavad nad kiiremini mäkke ronida ja ka alla laskuda. Samamoodi arvas ta, et siis suudavad poisid ka kiiremini joosta ning hüpata. Riiete asemel käskis Lykurgos poistel kanda üht himationi, mida pidi kandma aasta läbi, et külmale ja kuumale vastu pidada. Sööki pidid Sparta poisid ise otsima, et mitte liigsöömisega endale halba teha. Sellise kasvatusega püüdis Lykurgos poisid sõjakõlblikumaks muuta. (Kattri Ezzoubi 2007:80-81) Söök Sööki ei tohtinud olla palju, aga ka mitte vähe, et inimesed näljas oleksid. Tihti söödi tavatoidule lisaks ka jahisaaki....
Aleksander Suur inimese, väejuhi ja valitsejana Aleksander Suur on kahtlemata üks ajaloo kuulsamaid inimesi. Ta oli silmapaistev isiksus, sihikindel väejuht ning üsnagi leebe valitseja. Ta oli sõdalaskuninga, Philippos II, poeg ning üles kasvades õppis ta isa pealt. Teda õpetas ka kuulus Kreeka filosoof Aristoteles ning sellepärast sai Aleksandrist arukas mees. Juba väiksena olid tal truud sõbrad ning ka ühe tulise loomuga hobuse suutis Alexander ära taltsutada. Ta oskas inimeste ja loomadega suhelda, mis näitab inimese kohta ainult head. Alexandri isa tapeti tema õe pulmas. Ise tappis ta oma poolvenna, et olla õige pärija. Ta sai troonile 21aastaselt ning asus koheselt vägesid juhtima. Tal oli kindel siht silme ees – teha Makedooniast suur impeerium ning võita kogu Aasia. Järk-järgult hakkab Alexander alasid vallutama. Oraakel kuulutas ta võitmatuks. Alexander uskus heasse õnne ning selle tarbeks korraldas ta palverännaku ning võttis A...
Sõja sünge vari 1. Milliseid sõjafilme oled näinud? Millele on need sind mõtlema pannud? Too näiteid filmidest. Ma olen näinud mitmeid erinevaid sõjafilme näiteks: ,,Trooja", ,,Sõjaratsu", ,,300". Enamus sõjafilmid panevad mind sellele mõtlema, miks inimesed peavad omavahel sõdima, nad võiksid ju omavahel hästi läbi saada. Kõige kurvem on sõdade juures süütud kannatajad ja loomulikult haavata saanud sõdurid, kuna neil on elus edasi saada väga raske. Filmis ,,Sõjaratsu" on tegelasteks poiss ja tema hobune Joey. Kõige see lugu toimub I maailmasõja aeg, kus inimesed ei tea veel mis on sõda. Poiss treenib hobuse väga sõnakuulekaks, kuid ühel päeval müüs poisi ise hobuse sõjaväele maha ja sellest ajast on nende sõprus lõhutud. Vahepeal on hobusel mitmeid omanikke, sõja aeg saab ka hobune vigastada, kuid loomulikult jääb ta ellu. Sõja aeg on poiss läinud sõjaväkke ja ...
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227 aastal. Selle ajajooksul püüdsid nad võidelda nii vabaduse, kui ka oma riigi eest. Nad osutasid head vastupanu, neil läks vahel hästi kui ka halvasti. Aga siiski jäid nad lõpuks alla. 11.-13. sajand oli ristisõdade ajastu. Laienesid kõikjale kristliku maailma piirid, kuna katoliiklik kirik oli väga võimukas ja tähtsaim poliitiline jõud Lääne-Euroopas. Kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemereäärsete rahvaste seast. Suure toetuse ja jõuga ristiti Baltimaade paganad. Kindlasti üks suurem miinus oli see, et eestlastel oli madal sõjaline tase. Siia tunginud enamasti saksa päritolu rüütlid ja eriti mõõgavennad, kes olid oma ajastu tipptasemel sõdalased. Vaenlased omasid paremat tehnikat ja relvastust. Kui vaja, siis saadeti neile pidevalt ka abiväge. Sellised relvad nagu turvised, ammud ja viske...
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...
Eesti varajane ballett ja ooper ESTONIA BALLETI AJALOOST Estonia lavale jõudis tants juba enne Esimest maailmasõda. Tõsi, siis piirduti vaid tantsuliikumistega muusika- ja sõnalavastustes ehk nn evolutsioonidega. Esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos, ballett-pantomiim „Unenägu kujuraiuja töökojas” etendus Estonia laval 1914, peaosades Nina Smirnova ja Robert Rood, lavastas Nina Smirnova. 1918. aastal asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 1919–1920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev „Balleti-õhtu” (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett „Koreograafiliste etüüdide õhtu” , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Esimese õhtut täitva „päris balleti” lavastuseni j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
