Valga Gümnaasium Naatriumkloriid referaat Koostas: Egert Ertel Klass 10b Juhendaja: Merike Madal 2010 Naatriumkloriid Ehk Keedusool . Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl Naatriumkloriidi toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades või aurutades. Et loodusest saadud naatriumkloriid sisaldab lisaaineid nagu naatriumsulfaati ja magneesiumi soolasid, töödeldakse seda neist vabanemiseks kaltsiumkloriidi ja hüdroksiidiga või rakendatakse ioonivahetust NaCl naatriumkloriid ehk keedusool, maitseaine, konservant. Maailmatoodang umbes 150 miljonit tonni aastas. Naatriumklorii...
Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas(sõduritele oli ette nähtud igakuine soolaports, sool oli väärtuslik) ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Saadakse järvevee settimisel järvesool Kaevandatakse mere põhjast või aurustatakse mereveest meresool Kivisool, kaevandustest Sool e. Keedusool koosneb 40% naatriumis ja 60% kloorist Nende sisaldus ei tohi olla vähem kui 97% kuivaines Keedusoolas sisalduv naatrium ja kloor on inimorganismile vajalikud, see tasakaalustab vee ja happeleelise tasakaalu organismis Lauasool Peeneteraline, rafineeritud sool Kivisool Meresool Mineraalsool Keedusool Jodeeritud sool Koostisesse on hulka lisatud joodi Flu...
NAATRIUMKLORIID LOODUSES, TOORAINE TÖÖSTUSEL, VAJALIK INIMESELE Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl. Soola põhiliseks koostis osaks on naatriumkloriid, naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb puhtusastmest. Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori. Sool on maakeral väga laialt levinud, seda leidub kõikidel mandritel v.a. Antarktikas. Esimesed teada olevad andmed soola tootmisest on umbes 4000a. eKr kui egiptlased, roomlased ja kreeklased soola tootsid. Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased. Naatriumkloriidi leidub maakoores mineraal haliidina, soola leidub lahustunud kujul merevees, sooljärvedes ja iidsete veekogude põhjas. Soola toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades ja aurutades. Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoola, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena. Keedusool on vees ...
SOOLAD Veebruar 2011 Keedusoola põhiline koostisosa on naatriumkloriid. NaCl sisaldus ei tohi olla väiksem kui 97% kuivainest. Siis tohib nimetada teda keedusoolaks. Keedusoola liigitatakse mitmesuguste erinevate näitajate järgi näiteks: peensuse (jäme, peenike), puhtuse (rafineeritud - lisaained on ära võetud, rafineerimata), saamise ja töötlemise ning keedusoola sisalduse järgi. Päritolu järgi liigitub sool: 1.Järvesool - seda saadakse järvevee settimisel. 2.Meresool - merevee settimisel, meresool on kõige mineraalainete rikkam ning kõige tervislikum. 3.Kivisool ehk jämesool saadakse soolakaevandustest. Kivisool on hallika värvusega. Keedusoola sisalduse järgi: 1.Keedusoolad - NaCl sisaldus 97% 2.Mineraalsoolad - NaCl 50-60% 3.Flabanoidid - maitsepulbrid, saadakse rohelisest teest, õunakoortest, toime sarnane mineraalsooladega. Tuntumad kasutusel olevad soolad: Lauasool - ekstra peen sool, rafineeritud Jämesool ehk ...
1.Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest; ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust; kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu. 2. Kasutatud Kasutatavad ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga. mõõteseadmed, Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, töövahendid ja mõõtesilinder (250 cm³), areomeeter, filterpaber. kemikaalid 3. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu. Lahustada eelnevalt koonilisse kolbi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule 50 cm³ destilleeritud vett. Lahust segada klaaspulgaga ja seejärel filtreerida. Filterpaber asetada lehtrisse, niisutada destilleeritud veega ja suruda tihedalt vastu lehtri seina. Lahus valada filtrile mööda klaaspulka. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl ...
Keemia igapäevaelus ja tööstuses Kogu meie ümbrus koosneb ainetest. Paljudega oleme kokku puutunud ka igapäevaelus ja tööstuses. Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril klatsiumkarbonaat ( CaCo3) laguneb ja süsihappegaas lendub. CaCo3 CaO + CO2 sool Järele jääb kustutamata lubi kaltsiumoksiid ( CaO ). Kaltsiumoksiidi leidub lubjakivis ja on kasutatud ka klaasi tootmisel. Seda kasutavad ehitajad ning põllumehed. Mullas vähendab põletatud lubi selle happelisust. Ca + O2 = CaO oksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi on keemiline ühend valemiga Ca(OH)2 . See tekib kui kaltsiumoskiid reageerib veega. CaO + H2O = Ca(OH)2 - hüdroksiid Kaltsiumhüdroksiidi kasutatakse igapäevaelus happemuldade paremaks muutmiseks ning tööstuses tahkete õlide valmistamiseks. Üks tuntumaid ja tugevamaid leelisi on naatriumhüdroksiid ( NaOH )...
Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, sest nende aatomite välisel elektronkihil on vaid üks elektron puudu stabiilsest oktetist. VIIA rühma elemendid - fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõik halogeenid on inimesele mürgised KLOOR Kloor on keemiline element järjenumbriga 17 Ta on üks aktiivsemaid mittemetalle Värvuselt on ta rohekas Omadused: mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti veelduv Kasutamine: keemiatööstuses, paberi pleegitamises, anorgaaniliste ainete tootmises Toatemperatuuril on ta gaasilises olekus FLUOR Fluor on keemiline element järjenumbriga 9 Normaaltingimusel on ta kollakas gaas Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Gaasina väga mürgine Omadused: terava lõhnaga, sööbiva toimega Kasutamine: hambapastades BROOM Broom on ke...
Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. Na 2O – naatriumoksiid CaO – kaltsiumoksiid Al 2O3 – alumiiniumoksiid N2O5 – dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH - HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH – kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 – baariumhüdroksiid Fe(OH)3 – raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl – vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist. SOOL = metall+ + happeanioon- (vt. tabel) N. NaCl – naatriumkloriid K2CO3 – kaaliumkarbonaat Ba3(PO4)2 - baariumfosfaat Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad O...
Anorgaaniliste ainete klassid oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. NaO naatriumoksiid CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH- HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 baariumhüdroksiid Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist. SOOL = metall+ + happeanioon- (vt. tabel) N. NaCl naatriumkloriid K2CO3 kaaliumkarbonaat Ba3(PO4)2 - baariumfosfaat Anorgaaniliste ainete klassid oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad ...
HALOGEENID KOOSTAJAD: HANNA-STIINA KORTIN JA KRISTI RÄÄST HALOGEENIDEST ÜLDISELT • HALOGEENID ON VIIA RÜHMA ELEMENDID- FLUOR, KLOOR, BROOM JA JOOD. • PERIOODI KÕIGE ELEKTRONEGATIIVSEMAD ELEMENDID • ÜLEVALT ALLA RÜHMAS AATOMIRAADIUSED KASVAVAD JA ELEMENTIDE ELEKTRONEGATIIVSUS VÄHENEB • VÄLISKIHIS ON 7 ELEKTRONI (TÄIUELIKUST TÄITUMISEST PUUDU 1 ELEKTRON) • MAKSIMAALNE OKSÜDATSIOONIASTE VII JA MADALAIM -I • JOOD ON SEETÕTTU VAID KESKMISE AKTIIVSUSEGA MITTEMETALLILINE ELEMENT LIHTAINED • KOOSNEVAD KAHEAATOMILISTEST MOLEKULIDEST • MOLEKUKILIDEVAELISED JÕUD TUGEVNEVAD MOLEKULIDE MÕÕTMETE KASVADES, MIS MÕJUTAB HALOGEENIDE AGREGAATOLEKUT TAVATINGIMUSTES: • FLUOR ON KOLLAKA JA KLOOR ROHEKA VÄRVUSEGA GAAS, • BROOM ON PUNAKASPRUUN KERGESTI LENDUV VEDELIK, • JOOD ON HALLIKASMUST METALSE LÄIKEGA TAHKE AINE, MIS KUUMUTAMISEL SUBLIMEERUB LILLAKATEKS AURUDEKS NB! LIHTAINENA ON HALOGEENID...
Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara. CO2- süsinikdioksiid; oksiid; Tekib kütuste ja teiste süsinikku si...
Halogeenid Leidumine : looduses leidub ühenditena merevees ja mineraalidena:CaF2 sulapagu , NaCl naatriumkloriid e. Keedusool , KCl. Nad on bioelemendid :F kuulub hambaemaili ja luude koostisesse, inimorganismis NaCl on u. 200 g ja Ioonidena on veres , maomahlas, sapis jt. Broomiühendeid on ajus, joodiühendeid on kilpnäärmes ja lihastes. Füüsikalised omadused: F2 on helekollane väga mürgine gaas, terava lõhnaga. Cl2 on kollakasroheline mürgine gaas, terava lõhnaga, lahustub vees ja seda nimetatakse kloorveeks. (s.o.tugev oksüdeeria). Br2 on punakaspruunivärvusega väga mürgine vedelik, kergesti aurustub, vees lahustub vähe, paremini orgaanilistes lahustites (benseenis , eetris, alkohoolis). I2 on metalse läikega mustjasvioletse värvusega kristalne aine. Vees lahustub halvasti, hästi benseenis, piirituses, eetris jt. Kuumutamisel sublimeerub s.t. tahke aine muutub gaasiks , gaasiline jood ...
HAPPED H2SO4 - hape ; väävelhape SO3 + H2O =H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija. Kontsentreeritud väävelhape on raske õitaoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasutatavaid happeid, olles lähteaineks väga paljudele keemiatööstussaaduste valmistamisel. (Nt.: mineraalväetised, lõhkeained, jpm.) SOOLAD NaCl sool ; naatriumkloriid ehk keedusool Keemiatööstuses on naatriumkloriid asendamatu tooraine. Ta on lähteaineks naatriumi, kloori ning nende mitmesuguste ühendite tootmisel.(Nt.: NaOH, HCl, jpt.) Naatriumkloriidi leidub looduses suurtes hulkades nii lahustunult merevees ja soolajärvedes kui ka tahke mineraali kivisoolana. Igapäevaelus kasutatakse keedusoola kõige enam toiduainete säilitamiseks ja maitsestamiseks. Ta kuulub loomsetele organismidele eluliselt vajalike ühendite hulka. Liigne soola kasutamine toitudes mõjub tervis...
Kloor - Cl Kadri Talvik Miina Härma Gümnaasium 2012 Paiknemine perioodilisustabelis: · Kloor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIIA rühma element ja ta asub kolmandas perioodis. · Kloori järjenumber on 17 ning aatommass 35,453. · Kloor on mittemetall ja oma keemilistelt omadustelt on ta halogeen. · Kloori prootonite ja elektronide arv on 17, neutronite arv 18. · Tema oksüdatsiooniastmed ühendites võivad olla I, 0, I, III...VII. · Kloori elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p5 · Kloori elektronskeem: Cl:+17|2)8)7) Kloori saamine: · Sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl + 2H2O --------® 2NaOH + H2 - + Cl2 - · Laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdaeerijate toimel: 4HCl + MnO = MnCl2 +Cl2 - + 2H2O Kloori saamine ja tõestamine: http://www.chemicum.com/?video=28 Omadused: · K...
Alused e. hdroksiidid- Leelised- Na Oh-naatriumhdroksiid K OH-kaaliumhdroksiid Ca Oh-kaltsiumhdroksiid Ba Oh-baariumhdroksiid Vees lahustumatud alused- Fe Oh-raudhdroksiid Fe Oh-raudhdroksiid Cu Oh-vaskhrdoksiid Al Oh-alumiinuimhdroksiid ALUSED KOOSNEVAD MATALLID JA OH RHMAST Oh-hdroksiidirhm 8:15 19.02.2009 Liitained: Oksiidid- 2 elementi,ks on 0 N2O3-alumiiniumoksiid Fe2O3-raudoksiid SO3-vveltioksiid N2O3-dilmmastikpentaoksiid Alused- Metall-OH NaOH-Na-hdroksiid Ca(OH)2-Ca-hdroksiid Fe(OH)2-raudhdraksiid Happed- Vesinik-happeanioona HCl-soolhape H2SO4-vvelhape H3PO4-fofforhape Soolad- Metall-happeanioon NaCl-naatriumkloriid CaSO4-kaltsiumsulfaat K3PO4-kaaliumfosfaat
Aatommass(Ar)amü-aatomi mass aatommassiühikutes.Molek ulmass(Mr)-molekuli mass aatommassiühikutes.Li-7,Na-23,Se -79.Lihtaine koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest .Lihtainena esinev metall koosneb ainult metallilise elemendi aatomitest.Lihtainena esinev mittemetall koosneb ainult mit temetallilise elemendi aatomitest.O2-hapniku molekuli valem ,N2-lämmastiku molekuli valem.H-üks vesiniku aatom.Arv va lemi ees-kordaja e.koefitsent.2O-kaks hapniku aatomit,2O2 -kaks hapniku molekuli.Lihtained-üksikud aatomid(väärisgaasid -He,Ne,Ar),molekulid(gaasilised-H2,Cl2,F2),kristalsed ained( aatomitest-Si,B.Molekulidest-väävel,fosfor).Liitaine koosne b erinevate elementide aatomitest(vees-elemendid-vesinik,h apnik.Lihtainena-gaasilised,liit.-vedelad).Süsih.-süsinik,hapnik .H2O-2vesinikku,1hapnik.NaCl-naatriumkloriid,Fe2O3-raudoksiid.
Kordamine: Ainete klassid 1. Mõisted Lihtaine; liitaine; oksiid, alus, hape sool 2. Triviaalnimetus-valem-keemiline nimetus Triviaalnimetus valem keemiline nimetus Keedusool NaCl Naatriumkloriid Sooda Na2CO3 Naatriumkarbonaat Söögisooda NaHCO3 Naatriumvesinikkarbonaat Lubjakivi, kriit CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kips CaSO4 Kaltsiumsulfaat Süsihappegaas CO2 Süsinikdioksiid Vingugaas CO Süsinikoksiid Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Kustutamata lubi CaO Kaltsiumoksiid Kustutatud lubi Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Akuhape H2SO4 Väävelhape Soolhape e. maohape HCl Vesinikkloriidhape 3. Ainete klassi määramine: metall või mittemetall; ...
Seebikivi Naatriumhüdroksiid Marmor Kaltsiumkarbonaat Tšiili salpeeter Naatriumnitraat Punane rauamaak Raud III oksiid Rubiin Alumiiniumoksiid Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugr...
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3•H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) – nuuskpiiritus. Fe2O3 – raud(III)oksiid – rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 – magnetiit, must rauamaak CaO – kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat – põdrasarveso...
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3·H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) nuuskpiiritus. Fe2O3 raud(III)oksiid rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 magnetiit, must rauamaak CaO kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarveso...
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Katse käigus lahustatakse liiva ja soola segus naatriumkloriid (sool) veega, määratakse areomeetriga saadud soolalahuse tihedus ning arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel lahuse protsendilisus. Töövahendid: kaal, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (segu B, 70%), vesi Töö käik Kuiva keeduklaasi kaalutakse 5...9 g liiva ja soola segu. Kasutusel oli liiva ja soola segu B, selle kogus 5,40 g. NaCl lahustatakse klaaspulgaga segades vähese koguse destilleeritud veega. Enne lahuse filtreerimist oodatakse veidi, et liiv sadeneks. Lahus filtreeritakse läbi kurdfiltri, mis ...
Organismide koostis Elusloodus ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidha...
Kaltsiumsulfaat ehk kips Keemiline valem: CaSO4*2H2O Molekulmass 172,17; tihedus (g/cm³)|2,31 Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massina, kristallidena või kiudja agregaadina. Tekkelt on kips evaporiit, sarnanedes haliidi ja sülviiniga. Et kaltsiumsulfaat lahustub vees väiksemal määral kui näiteks naatriumkloriid või kaaliumkloriid, hakkab ta ka varem lahusest välja kristalliseeruma. Kips võib moodustuda ka vulkaanilistes piirkondades, kui fumaroolidest väljunud väävliühendeist moodustunud väävelhape reageerib lubjakiviga. Samuti võib kips moodustuda lõhedes, kus püriidi oksüdatsiooni teel vabanenud väävel moodustab väävelhappe, mis reageerib lubjakivist ümbriskivimiga. Kips moodustub k...
Katioonide ja anioonide nimetused Katioonide nimed: elemendi eestikeelne nimi + vajadusel ioonilaeng. (Konkreetsete ainete nimetustes sõna ioon ei kasutata). H+ - vesinikioon Fe2+ - raud(II)ioon Na+ - naatriumioon Fe3+ - raud(III)ioon Al3+ - alumiiniumioon Ca2+ - kaltsiumioon Anioonide nimed: tuletatakse elemendi ladinakeelsest nimest Lihtaniooni nime lõpp on -iid, (analoogiliselt kutsutakse ka hüdroksiidiooni). Tabelis on nime lõpp - ioon ära jäetud. Ioon Hape Mõni näide Cl- - kloriid HCl - vesinikloriidhape NaCl - naatriumkloriid S2- - sulfiid H2S - divesiniksulfiidhape FeS - raud(II)sulfiid O2- - oksiid ------------- Fe2O3 - raud(III)oksiid F- - fluoriid HF - vesinikfluoriidhape ...
Elektrolüüdid Elektrolüüdid on ained, mis lahustumisel polaarsetes lahustites või sulas olekus juhivad elektrit. Mitteelektrolüüdid ei juhi elektrit ei lahustes ega sulas olekus. Elektrolüüdid tahkena praktiliselt elektrit ei juhi. Elektrolüütide elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on iooniline lahus. Ioonsed elektrolüüdid on aluste, soolade või hapete lahused. Elektrolüüdi lahus saadakse tavaliselt soola lahustamisel lahustis ja aine osakesed dissotseeruvad. Elektrolüütide tugevust ehk elektrijuhtivust saab teada selle järgi, kui suur osa lahustist dissotseerub, eristatakse tugevaid ja nõrki elektrolüüte. Tugevad elektrolüüdid on näiteks soolhape, kaaliumhüdroksiit ja naatriumkloriid. Nõrgad elekrolüüdid on näiteks äädikhape, ammoniaak, süsihape jt. Elektrolüüte on ka meie sees, näiteks lihaskoet loetakse keha elektrili...
Metallide keemilised omadused Metall + mittemetall · Aktiivsed metallid (Li Ca (Mg) ) reag. energiliselt 2 Na + Cl2 = 2 NaCl (naatriumkloriid) · Vähemaktiivsed metallid reag. kuumutamisel 2 Cu + O2 =temp 2CuO · Väärismetallid (Au, Ag) on väga vastupidavad. · Lihtainete o.a on 0 2Mg0 + O20 2MgIIO-II Redutseerija Oksüdeerija (loovutab e-) (liidab e-) Mg -2e - Mg 2+ O +2e O- 2- · Metallid on redutseerijad (elektronide loovutajad). · Mittemetallid on oksüdeerijad (elektronide liitjad). · Kui metallidel esineb mitu erinevat o.a, tekib mittemetalli + metalli reageerimisel selline saadus, kus metallil on kõige iseloomulikum o.a Näiteks vasel II Cu + Cl2 =temp CuCl2 kroomil III pliil II Metall + (lahj.) hape · Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) M...
10A 1 Keemiline element järjenumbriga 13 Stabiilne looduslik isotoopmassiarv 27 Radioaktiivne isotoop tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul Saadakse boksiidist 2 Hõbevalge metall Tihedus 2.7 g/cm3 Sulab temperatuuril 660C 3 Looduses lihtainena ei esine keemilise aktiivsuse tõttu Reageerib paljude hapete ja lihtainetega Hapest tõrjub välja vesinikku ning tekib sool 4 Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes lahusest vesinikku välja ja moodustades aluminaate Kõige püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3 Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid 5 Al sulatamine on kõige energiamahukamaid tegevusi Peamiselt Al...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Keedusoola määramine liiva-soola segus Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus Kasutatavad ained Tahe naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. Töövahendid Kkeeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm³), areomeeter, filterpaber ja tehnilised kaalud Katse arvutused Katsetulemused Aine A m(liiv)+soolasegu= 7g V = 250 cm³ = 0,250 dm³ = 1,010 g/cm³ = 1,0090 g/cm³ = 1,0126 g/cm³ C% = 1,50% C% = 2,00% (andmed on võtnud juhendi tabelist) ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö nr 1 1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, einete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250), areomeeter, filterpaber, tahke naatriumkloriid segus liivaga 3. Töö käik · Lahustada kolvis liiva-soola segus sisalduv NaCl selleks tuleb lisada 50dest. Vett ning lahust segada · Voltida filter ning asetada see lehtrisse eelnevalt niisutatuna, et filter liibuks vastu lehtri seina · Alustada filtreerimist valades lahust kolm korda mööda klaaspulka lehtrisse · Pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusessu, selleks täita filter dest. Veega · Lahus hoolika...
Soolsus Soolsus Soolsus on vees lahustunud soolade h ulk. Soolsust väljendatakse klassikaliselt promillides ehk tuhandikosades Ookeanivee keskimine soolsus on 35‰. Normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38‰. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri – 4-12‰) või soolasemad (Punane meri – 42-43‰) Soolsusest enamuse, annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4) Soolad satuvad merevette lahustuvatest kivimitest. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest . Aurumisest Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem. Sademete hulgast Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, aurumine väike) Jõgede sissevoolust merre ja Merejää /liustike sulamisest Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veer...
Keemia Perioodilisustabel ja aatom Lahter- Perioodi rühmad- eemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mis jaotab keemilised elemendid nende tuumalaengute järgi rühmadesse ja perioodidesse. Järjekorra number: Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. A-rühma numbrist: Kui aktiivne metall on. Perioodi Number: Mitmendas perioodis asub element, Elemendid: 1.Raud : Fe, 2,Vask: Cu, 3,Jood: I, 4,Broom: Br , 5,Tina: Sn , 6,Plii:Pb 7,hõbe: Ag 8, Broom: Br 9, kuld : Au, 10,Elavhõbe : Hg, 11, tsink: Zn, 12,mangaan : Mn, 13 Kroom Cr 14, Baarium: Ba 15,magneesium : Mg 16,naatrium : Na 17,kaalium : K 18,koobalt : Co 19,titann: Ti 20,alumiinum : Al 21,nikkel : Ni 22, Gallium : Ga 23,Iriidium: Ir 24,Plaatina: pt 25,Rubiidium: Rb 26,plii: Pb 27, Indium : In 28,frantsium : Fr 29,Raadium : Ra 30,Vsimut : Bi 31,Tellur : Te 32, flueo : F ...
Puurmani gümnaasium Naatrium Referaadi koostaja:Kekorainen Rauno Juhendaja:Kirpu Aleksandr Klass:10 klass Puurmani 2010 1 Sissejuhatus Mina valisin naatriumi seepärast referaadi teemaks kuna seda pidi tegema ning mina leidsin selle elemendi selleks kõige sobilikuma. Selle elemendi kohta leidub infot ning on ka ise endale uusi ning huvitavaid asju teada saada. Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi.Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellise...
Keemia igapäevaelus Co-oksiid Süsinikmonooksiid ehk süsinikoksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-vingugaas Co tekib peamiselt põlemisel ,hapnikuvaeses keskkonnas Reaktsioon:2C + 2O=2Co CO2-oksiid Süsinikoksiid ehk süsihappegaas Igapäevaseselus kasutatav nimetus-süsihappegaas CO2 tekib mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, tekib ka hingamisel NO-oksiid Lämmastikoksiid NO2-oksiid Lämmastikdioksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-naerugaas SO2-oksiid Vääveldioksiid Vihmades esinev ühend tänu õhusaastusele SiO2-oksiid Ränidioksiid Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineral kvartsina NaOH-alus Naatriumhüdrooksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-seebikivi H2SO4-hape Väävelhape Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel Igapäevaelus kasutatav nimetus-Lõngaõli või akuhape ...
Leelismetallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr Leidumine looduses: · Looduses leidub neid ainult ühenditena. · Põhilielt esinevad kloriididena: naatriumkloriid(merevees,pinnases), kaaliumkloriid(pinnases, taimedes), liitiumkloriid, teised esinevad maakide koostises · Karbonaatidena: Na2CO3 · Sulfaatidena: Na2SO4, K2SO4 · Nitraatide ehk salpeetritena: NaNO3, KNO3 Aatomi ehitus: Na e=11, p1=11, n1=12 Na+11|2)8)1) 1s2 2s2 2p6 3s1 o-a.1 · Leelismetallide aatomid paiknevad kristallvõres suhteliselt hõredalt, see tingib nende väga väikese tiheduse. · Pehmed metallid, kergesti lõigatavad Füüsikalised omadused · Tahkes olekus · Hõbedased, v.a tseesium, mis on kollakat värvi · Tihedus on väike (Liitium, kaalium, naatrium veest kergemad) · Suhteliselt madala keemistemperatuuriga · Head soojus- ja elektrijuhid · Omavad läiget Keemilised omadused · Väga tugevad redutseeriad (loo...
Töö eesmärk: Selgitada välja NaCl i protsendiline sisaldus liiva soola segus, lahustades NaCl vees ja hiljem vee tihedust mõõtes. Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105 C juures konstantse kaaluni. Töö käik: Soola lahustamiseks valan liiva soola segusse destilleeritud vett. Seejärel eraldan vee liiva soola segust valades lahust läbi filtri ning siis korrates seda veel kaks korda. Et mõõta vee tihedust, pean filtreeritud vee valama mõõtenõusse ning lisama sinna destilleeritud vett kuni 250 cm3. Seejärel saan mõõta vee tihedust areomeetriga. Katseandmed: Areomeetriga vee tihedust mõõtes sain järgmise tulemus: vee tihedus on 1,013 g/cm 3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Leian lahuse tihedusele vastava NaCl protsendilise sisalduse lahuses kasutades lineaarset interpoleerimist: C%= C%...
Hape -aine, mis annab lahusesse vesinikioone. (H2SO4 - väävelhape) Sool kristalne aine, mis koosneb (aluse)katioonist ja (happe)anioonist. ( NaCl - naatriumkloriid) Hüdroksiid anorgaaniline ühend,, mille koostisse kuuluvad hüdroksiidioonid OH- . (LiOH liitiumhüdroksiid) 2. Oksiide saab liigitada: a)aluselised oksiidid(reageerivad hapetega) Li2O liitiumoksiid b)happelised oksiidid(reageerivad alustega) CO2 süsinikdioksiid c)amfoteersed oksiidid - Al2O3 alumiiniumoksiid d)neutraalsed oksiidid - CO süsinikoksiid. 3. a)K2SO3 sool b)Ni lihtaine, metall c)Na2O oksiid d)Cu(OH)2 alus e) HNO3 hape f)S8 lihtaine, mittemetall g) ZnO oksiid h)CaHPO4 sool 4. a)CuOH vask(I)hüdroksiid b)Cl2O7 dikloorheptaoksiid c)HNO2 lämmastikushape d)FeSO4 raud(II)sulfaat e)K2S dikaaliumsulfiid f)CaO kaltsiumoksiid 5. a) hape + alus sool + vesi (neutralisatsioonireaktsioon) Hcl + NaOH NaCl + H2O b)hape + al...
Keemia igapäevaelus ja tööstuses CaCO3 CaO Ca(OH)2 1. a) CaCO3 Kaltsiumkarbonaat sool CaO Kaltsiuoksiid oksiid Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid alus b) CaCO3 Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. CaO Põletatud lubi ehk kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Ca(OH)2 Kustutatud lubi ehk kustutatud lubi, mida kasutatakse mördii ja krohviseguu koosseisus kivistumisee kiirendamiseks. Kustutatud lubja saamist nimetatakse lubja kustutamiseks. Lubjakivi kustutamat lubi kustutatud lubi. Lubjapõletamine ehk lubjakivi põletamine: CaCO3 CaO + CO2 kaltsiumkarbonaat kaaliumoksiid + süsinkidioksiid Lubja ...
Toitumise mõju lihastaastumisele Toitumine ja taastumine • Toitained ja vedelik o Süsivesikud o Valgud o Vedelik o Elektrolüüdid Süsivesikud Energia taastajad • Lihaste töö o Mitu treeningut päevas • Treeningute vaheline energia taastamine o Pikad treeningud (Jalgratturid ja triatleedid) • Treeningu ajal energia taastamine o Treeningu järgseks taastamiseks vajalik keskmiselt 0.8- 1.2 g süsivesikuid 1kg kehakaalu kohta ( oleneb treeningu pikkusest) • Aju töö o Aju ainuke energia allikas Valgud Lihase ehitusmaterjal • Koormuse järgne lihaskoe taastamine o Treeningu käigus vigastatud lihaskoe taastamine • Koos süsivesikutega manustamine o Tagab kiirema imendumise o Taastab kiiremini • Šokolaadipiim • Teraviljad ja väherasvane piim • Kogused o Peale treeningut peaks vähemalt 0,3- 0,4 g valku 1kg kehakaalu kohta tarbima o Olenevalt tre...
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber. 3 Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Teooria: Lahuse massi ja mahtu seob lahuse tihedus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Meie katse teeb võimalikuks ainete erinev lahustuvus, mida vajalike andmete saamiseks ära kasutame. Töö käik: Kolvi kaalutakse liiva ja soola segu. NaCl lahustatakse väheses koguses destilleeritud vees ning filtreeritakse kasutades kurdfiltrit. Lahus valatakse filtrisse mööda klaaspulka ning pulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, et vältida iga tilga kaotsiminekut. Jäägile keeduklaasis lisatakse veel vet...
Halogeeniühendid Marten Arandi Mis on halogeeniühendid? · Kõik elemendid, mis asuvad perioodilisustabelis VII A rühmas. TUNTUMAD HALOGEENIÜHENDID Fluor (F) · Normaaltingimustel kollaka värvusega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Vajalik hammaste normaalseks arenguks, suurendab organismi kiirgustaluvust. · Inimese organismis (nahk ja limaskestad) söövitav toime. · Fluori kasutatakse peamiselt keemiatööstuses, näiteks sisaldub teda hambapastas. Kloor (Cl) · Normaaltingimustel rohekaskollane ja väga mürgise toimega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Osaleb happe- ja leelistasakaalu tagamisel, reguleerib rakkude ainevahetust ja soolhappe (HCl) sünteesi maos. · Kõige tuntumaks kloori ühendiks on NaCl (naatriumkloriid) ehk keedusool. · Kasutatakse keemiatööstuses ...
Keemia ja ühiskonna seosed Keemia on tänapäevase elukvaliteedi pant. Kuna kemikaalina käsiteletaksee ainet või valmistist, mis on looduslik või saadud tootmismenetluse teel, siis kõik meie sees ja ümber ongi keemia. Laialdaselt levinud arusaam nagu oleksid kemikaalid vaid laborites kasutatavad või sünteetilised ained, on tões väga kaugel. Kuna elusolemise ja ümbritseva tunnetamise aluseks on meie kehas toimuvad biokeemilised reaktsioonid, siis on maailma mõistmiseks hädavajalik omandada teadmisi keemiast. Kogu ümbritsev mateeria koosneb mendelejevi tabelis toodud elementide erinevatest kombinatsioonidest ja variatsioonidest, kusjuures võimalused näivad lõpututena. Keemiat käsitletakse kahjuks mingite ohtlike ainetega ja paugutamistega seotud teadusharuna, millel pole reaalse igapäevaeluga mingit pistmist. No olgu, riided, autod ja puhastusvahendid - niipalju küll. Tegelikult ükskõik, mida me sööme sh sä...
Naatrium Margus Sööt KBp12 Mis on naatrium? Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall. Kasutamine Naatrium on maakoores neljas kõige levinum metall ja kõige levinum leelismetall. Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil. Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ja metallide puhastamiseks. Palju laiem on naatriumiühendite kasutus. Kõige tuntum naatriumiühend on naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus. Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. Naatriumkarbonaat ehk pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel. Naatriumi avastamine Naatriumiühendid on tuntud antiikaj...
NAATRIUM Mis on naatrium? Naatrium on keemiline element Järjekorra number on 11 Leelismetall Naatriumi tähis on Na Naatriumi avastamine Naatriumiühendid on tuntud antiikajast Esimest korda eraldas naatriumi lihtainena Sir Humphry Davy aastal 1807 Davy avastas elemendi elektrolüüsimeetodiga Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatud metalli sodium'iks Naatriumi omadused Välimuselt hõbevalge metall Pehme ja seda saab noaga lõigata Tihedus on 0,97 g/cm3 Sulamistemperatuur on 98°C Keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumisooli lahustub vees hästi. Naatriumi reaktsioon veega Naatriu...
Töö lühikirjeldus Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. Teades filtraadi massi ja protsendilist sisaldust, arutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. Kasutatud ained Tahke naatriumkloriid segus liivaga kuivatatud 105℃ juures konstantse kaaluni. Töövahendid Keeslduklaas, kaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm2), areomeeter, filterpaber. Töö käik 1. Lahustada eelnevalt koonilise kolbi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule 50 cm2 destilleeritud vett. Lahust segada klaaspulgaga ja seejärel filreerida Filtreerimiseks murda filterp...
Happed (kordamine) happele happe happe anioon ja selle vastava happe nimetus soola nimetus valem nimetus soola valem (näide) vesinikfluoriidhape HF F- fluoriidioon CaF2 kaltsiumfluoriid vesinikkloriidhape HCl Cl- kloriidioon NaCl naatriumkloriid soolhape vesinikbromiidhape HBr Br- bromiidioon KBr kaaliumbromiid - vesinikjodiidhape HI I jodiidioon KI kaaliumjodiid lämmastikushape HNO2 NO2- nitritioon Ca(NO2)2 kaltsiumnitrit lämmastikhape HNO3 NO3- nitraatioon NaNO3 naatriumnitraat divesiniksul...
Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g (võtsin 7,01g ) liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint t...
Aineklassid Sisukord Aineklassid Oksiidid Happed Alused Soolad Tuntumad ained Millest saab mis? Aineklassid Hape Oksiidid (happeline, aluseline) Sool Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks (hüdroksiidile) vastav oksiid. oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid. Oksiide nimetatakse a)Oksüdatsiooniastme kaudu b)Eesliidete järgi Haped Haped on liitained, mis annavad lahusesse. vesinikioone. Hapete iseloomulikuks on hapu maitse. Hapet...
1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola perioodilisuse määramine liiva- soola segus. 2. Kasutatud töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, krooniline kolb, mõõtesilinder ( 250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 3. Töö käik: Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. Teades filtraadi massi ja protsendilist sisaldust, arvutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. 4. Katse andmed: Lahuse tihedus = 1,023 g/cm3. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a. Leian lahuse tihedusele vastava Na...
Millest on tingitud vee karbonaatne karedus? mööduv. Ca- ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine Kuidas seda kõrvaldada? vee kuumutamisel, kuumutamisel vesinikkarbonaadid lahustuvad ning tekkinud raskestilahustuvad karbonaadid sadestuvad põhja (katlakivi) Millest on tingitud vee mittekarbonaatne karedus? jääv. vees lahustunud Ca- ja Mg kloriidid, sulfaadid Kuidas seda kõrvaldada? vee pikemaajalisel keetmisel, vee destilleerimisel, kasutada vee pehmendajaid ioniitide abil Nimeta veekaredusest tingitud kahjulikke tagajärgi. rikuvad kuumutusnõusid, boilereid, torude ummistusi Milliseid metalle nimetatakse leelismetallideks? I A rühma metallid. on kõige metallilisemad elemendid, oksüdats aste on 1 ja väliskihi el valem on ns1 Iseloomusta neid lühidalt(füüsikalised omadused). Füüsikalised omadused - On pehmed, kergesti lõigatavad, madala sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid, keemilised omadused - reageerivad hapniku ja teiste mittemetallide...
Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105 kraadi Celsiuse juures konstantse kaaluni. Töö käik Lahustada ja filtreerida koonilises kolbis liiva-soola segus sisalduv naatriumkoloriid. Selleks lisada segule 50 cm3 destilleeritud vett, valmistada filter, asetada see lehtrisse, ja hakata valama lahus mööda klaaspulka koonilisse kolbi. Kolbi all on keeduklaas. Naatriumkloriidi täielikuks väljapesemiseks tuleb katset korrata veel kaks korda. Seejärel loputada filter destilleeritud veega. Saadud filtraat valada mõõtesilindrisse ning lisada destilleeritud vett, kuni lõpuks tase m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
