Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nimetatakse Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning on osaliselt nende sees Vee (100%) jaotus 1. Maailmameri (97%) - Ookeanid (5 tükki: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri) - Mered - Lahed 2. Muu vesi (3%) - Põhjavesi (24%) - Pinnaveed (ka siseveed) - Liustikud (75%) - Järved - Jõed - Sood - Mullavesi - Veeaur atmosfääris Jõgede äravool Jäeorg, jõesäng Vett, mis piki jõesängi kõrgemalt madalamale liigub nimetatakse jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1. Sademete hulk ja režiim 2. Õhutemperatuur (sellest sõltub aurumine) 3. Äravooluala ehk valgla suurus 4. Jõgede lang (suurima langusega jõgi Eestis on Piusa jõgi - 212m) 5. Valgl...
Kordamisküsimused Põllumajandus, kalandus 1) Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? a) Looduslikud i) Kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood (ööpäeva keskmine peab olema üle 5˚C)) ii) Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis) iii) Relieef/pinnamood (tasane, mägine, nõlva kalle) b) Majanduslikud i) Kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) ii) Tööjõud (kvaliteet, traditsioonid) iii) Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika, eksport) 2) Milliste näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? a) Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus b) Põllumajandusliku maa osatähtsus (Eestis 20%) c) Põllumajanduse osa SKP-s d) Põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis e) Põllumajanduse spetsaliseerumine i) Millised harud on arenenud (Eestis teenib taime...
1. Põllumajandusliku maa jagunemine. Haritav maa, mida kasutatakse põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks. Selle alla kuuluvad põllumaad, mitmeaastased istandikud, oliivipuusalud, viinamäed ja kultuurrohumaad. Looduslik rohumaa, s.o loodusliku rohukamaraga maa-ala, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed. Inimesed karjatavad nendel loomi või teevad haljassööta. 2. Põllumajandust mõjutavad tegurid. Looduslikud tegurid, millest sõltub vegetatsiooni- ehk taimekasvuperioodi kestus. Päikesekiirguse, soojuse ja niiskuse hulk. Majanduslikud ja majanduspoliitilised tegurid, mis väljendub inimeste nõudluses ja ostujõus. Väikese ostujõuga riikides peavad põllumehed müüma oma rahvusvahelisele turule. Seda teevad ka suure ostujõuga põllumehed, aga nad rahuldavad ka oma riigi inimeste vajadused ja alles siis välisturul. Põllumajandus nõuab väga palju kapitali st investeeritud kapital on väga kaua tootmises kinni, enne kui põllumees selle...
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harude...
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv...
1. Mõisted kiirus, kiirendus, jõud, töö, energia, rõhk, võimsus ja nende SI süsteemis kasutatavad !ühikud. Mool, gaaside universaalkonstant R ja elektrolüüsi nähtuste kirjeldamisel kasutatav Faraday konstant F. a) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse/vahemaa läbib keha ühes ajaühikus mööda trajektoori. Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) b) Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. K!iirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (m/s2). a=∆v/∆t c) Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisoleku muutust ajas: F=p/t (!liikumishulk/aeg) d) Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Keemias ja füüsikalises keemias vaadeldakse tööna kõiki nähtusi mille tulemusena tekib potentsiaalide vahe. Tööd tehakse siis kui liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud....
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 ...
Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. ...
1. Kirjelda paari sõnaga, mis asi oli (on) loomulik teoloogia (Natural theology). Keskaja Euroopa kristliku maailmakäsitluse kujunemisel oli Aristotelesel suur roll. Tema kirjutistel oli isegi liiga suur mõju need pärssisid edasist uurimist, sest kõik oli "valmis". A. Toomas leidis, et Aristotelese kirjeldatud loomade imekspandavad kohastumused on parim tõestus Jumala olemasolu kohta. Ainult suur Jumal võib olla nii ettenägelik ja tark, et kõik elusoleva nii täiuslikult vormida. "Natural Theology"püsis valdava maailmakäsitlusena Darwinini välja. Loodust uuriti, et paremini mõista Jumala loomisimet. 2. Kirjelda kahte 18. sajandi valgustusajastu mõtlejat ja nende ideid liikide muutumisest Maupertuis arutleb ähmaselt millegi üle, mis meenutab LV-d. Tegeles pärilikkusega näitas, et vanemad (emane/isane mõlemad) pärandavad järglastele tunnuseid ja uuris statistiliselt varieeruvust. Arutles selle üle, miks troopikas on inimeste...
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · ...
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides ka...
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
