Tartu Kutsehariduskeskus Elektrilised käsitööriistad Ragnar Huik Õppeaasta 2013/2014 Sisukord 1.Tikksaag 2.Käsiketassaag 3.Ülafrees 4.Lihvmasin 5.Akutrell Elektrilistes käsitööriistades kasutatakse j6uallikana vahelduvvoolu , kommutaatormootorit. Kommutaatormootor koosneb korpusest , mille külge on kinnitatud staator , harjahoidjad koos grafiitharjadega ja rootorist , mis koosneb v6llist, rootori südamikust,rootori mähisest,kommutaatorist ja jahutusventilaatorist . Rootor pöörleb korpusesse paigaldatud kuullaagritel. Kui lasta magnetväljas asuvasse juhtmesse elektrivool, siis hakkab ta liikuma .Sellel reeglil p6hineb ka kommutaatormootori töötamine, kusjuures magnetväli tekitatakse staatorisse lastava elektrivooluga , juhtmeteks on rootorimähise keerud . Ülevaade ehitusest , tarvikutest, ohutusn6uetest. Tikksaag Tikksae p6hiosad on korpus , kuhu on paigaldatud elektrimootor koos juhtimislülitiga, ...
Tartu Kutsehariduskeskus Jaanus Mägila Elektrilised töö riistad Iseseisva töö Juhendaja : Tartu 2010-09-30 SISUKORD 1.Nurklihvijad 2.Saed 3.Akutrellid 4.Freesid NURKLIHVIJAD Metabo nurklihvija Nurklihvija W 6-125 pappkarbis 650 W, ketas 125 mm, tühikäigupöörded 10000 p/min. Ekstsentriklihvija 240 W, tald 125mm, 11000p/min komplektis tolmukoguja koos filtriga, kohvris 1. Metabo nurklihvija, Quick nurklihvija W 11-125 Quick võimsus: 1100W, 230V, Marathon 4iame, ketas 125 mm, MVT käepide, Quick mutriga Nurklihvija Bosch GWS 11125 CI Toide: 230 V/50 Hz Ketta 4iameter: 125 mm Võlli keere: M 14 Võimsus: 1100 W Tühijooksu kiirus: 11 000 rpm Suurus: P286×K106 mm Kaal: 1.6 kg ...
Jaanus Mitt Elektrilised tööriistad Lintsaag (bandsaw) Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Lintsaage kasutatakse nii palkide ja prusside lahtisaagimiseks kui ka toorikute sirg- või kõverjooneliseks lõikamiseks. Tikksaag (stigsag) Tikksaag on elektriline käsitööriist puidu, metalli, plasti ja muude materjalide saagimiseks. Kasutatakse lõigete tegemiseks, samuti saematerjali tükeldamiseks. Nurgasaag (mitre saw) Kasutataksepuidu täppislõikamiseks. Lööktrell (impact driver) See seade sobib puidu, plasti ja metalli puurimiseks ning betooni, telliste ja kivi löökpuurimiseks. Hoidke tööpiirkond puhas ja tagage seal piisav valgustus. Ketasfrees (disc cutter) Ketasfreesidon ette nähtud soonte ja astmete freesimiseks ja metalli tükeldamiseks. Nurktrell ( angle drill) Kasutatakse nurktrelli piiratud juurdepääsuga kohtade puurimiseks. Nurklihvi...
SISUKORD PNEUMAATILISED JA ELEKTRILISED TÖÖRIISTAD Elektrilised tööriistad Pneumaatilised tööriistad PIDURIVOOLIKUTE VAHETAMINE TÖÖVAHENDID KASUTATUD ALLIKAD 1 PNEUMAATILISED JA ELEKTRILISED TÖÖRIISTAD Elektrilised tööriistad Elektrilisteks tööriistadeks nimetatakse tööriistu, mille elektriallikana kasutatakse elektrimootorit. Elektrilised tööriistad on kerged, mugavad ja kiirendavad oluliselt tööd, mistõttu kasutatakse neid tihti. Elektrilised tööriistad ei talu ülekoormuseid ja niiskust ning nende kasutamisel tuleb hoolikalt järgida ohutusnõudeid. Mõningatel töödel on elektrilised tööriistad asendamatud. Põhilised elektrilised käsitööriistad: Nurklihvijat ehk ketaslõikurit kasutatakse lihvimiseks ja metalli lõikamiseks. Elektritrelli kasutatakse aukude puurimiseks. Elektrilised plekikäärid lihtsustavad pleki lõikamist. Taldli...
Pärnu Kutsehariduskeskus 5 Elektrilist käsitööriista Referaat Tööohutuses Õpilane: Raimond Kasemaa Rühm E-08B Juhendaja : Karli Edo Pärnu 2008 Elektriline tikksaag IE-5202 Saag on ette nähtud puidu, puitlaastplaatide, teraslehtede, alumiiniumi ja teiste metallide läbivaks saagimiseks.Sae konstruktsioon vôimaldab materjali saagimist pinnaga 90 - 45o nurga all; saekäigu kiiruse elektroonilist reguleerimist. Tööriista müratase on 86dB, müravôimsus vôib ulatuda 99dB. Kasutage kindlasti isikukaitsevahendeid kuulmise kaitseks. Vibratsioon, mis môjub käele, ei ületa 2,5m/s2. Tikksaag vastab järgmistele standarditele ja normatiivdokumentidele: IEC745-1-82, IEC745-2-11-84, EN50144, EN55014, EN60555, HD400.3JS1 kooskôlas direktiividega 73/23/EWG, 89/336/EWG (1/96), 89/392/EWG. Ohutusnõud...
Elektrihöövel Höövli kasutaminer Höövliga töötamisega harjumiseks soovitame kõigepealt testida seda mõnel proovitükil ning alles siis asuda töödeldava detaili kallale. Kui masina seadistused ei ole õiged, siis võib höövel materjali maha hööveldada kiiremini soovitud. Pea meeles, et töötlemisjäätmed väljuvad läbi laastuava. Hoia juuresolijad väljumisavast eemale. Hööveldamissügavuse reguleerimine Hööveldamissügavuse suurendamiseks tuleb keerata reguleerimisnuppu päripäeva ning sügavuse vähendamiseks vastupäeva: Masina maksimaalne hööveldamissügavus on 3 mm. Käivitamine ja lõpetamine Masina käivitamiseks hoia ohutuslülitit allavajutatuna ning vajuta samaaegselt käivituslülitit. Hoia tera pea käivitamise ajal töödeldavast detailist eemal. Masina seiskamiseks vallanda käivitusnupp. Kaldu hööveldamine Masina põhjaplaat on niimoodi soontega varustatud, et töödeldava materjali ääres on võimalik te...
Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõikete...
RAKVERE AMETIKOOL Autotehniku eriala REFERAAT Mugavus- ja ohutuselektroonika süsteemid Rakvere 2010 GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Lihtsustatud tööpõhimõte GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmi...
Kas mõtlme ja tegutseme keskkonna hoidlikult? Inimene ja loodus olid alati koos, kuid industriaalelu kujunemise, tehnilise progressi ja tehnoloogijate ajastu pärast inimene unustas oma kohta eluslooduses. Nüüd inimest ümbritseb mitte roheline maailm, vaid kivist džungel. Tänapäeval on inimkonnal suured probleemid ekoloogiaga. Me ise oleme selle probleemi põhjustajad. Varem inimene suhtus loodusesse väga hoolikalt, kaitses seda ning pidas tähtsaks kooskõla sellega. Kunagi loodus ja inimene olid teineteisele toeks, nüüd aga muutusid vaenlasteks. Tänane betooni- ja rauamaailm täielikult eristub varesemast inimkonna elust. Sada aastat tagasi meie linnades oli rohkem puid, põõsaid. Meie elu oli täis rohelist värvi. Nüüd aga kõik muutus halliks ja mustaks. Kirjanduse ühest põhiteema on ökoloogia ja sellega seotud probleemid. Autorid püüavad äratada inimestes tahtmist kaitsta loodust. Probleemiks pole keskkond, vaid i...
41 42 ELJ II eksamiküsimused ja vastused 1. Vaba vurr ja tema omadused Vurri, mille riputuspunkt ühtib raskuskeskmega ja telgedel puuduvad hõõrdejõud, nimetatakse vabaks vurriks. Vabal vurril on kolm omadust: 1) vaba vurr püüab säilitada muutumatuna oma peatelje suunda liikumatu taustsüsteemi suhtes. Kui vaba vurri peatelg suunata mingi tähe peale, siis sõltumata aluse liikumisest, millele vaba vurr on paigutatud, näitab vurri peatelg muutumatult suunda tähele. 2) Välise jõu rakendamisel vaba vurri teljele, mis ei ole peatelg, ei liigu peatelg mitte rakendatud jõu suunas, vaid ristsuunas sellele. Seda vaba vurri omadust nimetatakse pretsessiooniks. 3) Lühiajaline välisjõu mõju –näiteks löök- peateljele ei muuda tema suunda, küll aga põhjustab tema kiire võnkumise tasakaaluasendi ümber. Neid võnkumisi nimetatakse nutatsiooniks. ...
Milline on aatomituuma koostis?-aatomituum, mis on positiivse laenguga, koosneb nuklonidest-prootonitest, mis on pos. laenguga ning neutronides, mis on neutraalsed.Mis hoiab tuuma koos?- aatomit hoiab koos elektriline jõud, kuid tuumas ei saa elektrilised jõud mõjuda. Seega on nukleonide vahel tugev jõud, mis hoiab tuuma koos.Millised muutused leiavad aset radioaktiivse lagunemise käigus?- sageli muutub üks radioaktiivne element teiseks: alfa lagunemisel muutub tuuma massi arv ja laengu arv, beeta lagunemisel muutub üks neutron prootoniks, neutroniks ja elektroniks, massi arv jääb samaks, laengu arv suureneb 1 võrra, eraldub energia. Iseloomusta alfa kiirgust- alfakiirgus osakesed ehk alfaosakesed on heeliumi aatomituumad, rasked tuumad, pos. laetud. Kaldub magnet väljast kõrvale.Millest on tingitud aatomi seoseenergia?- elektrilisest jõustMis on tuuma reaktsioon?- kahe aatomituuma kokkupõrge, mile tulemusel tekivad uued aatomituumad ja...
Kontrolltöö nr.1D 1.Põhimõisted (defineeri): Andur. Tajur. Reguleeriv organ. Võimendi. Täitur. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava füüsikalise suuruse (parameetri) teiseks suuruseks, mida on parem võimendada, mõõta või juhtimiseks kasutada. Tajur on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri osa Reguleeriv organ element, mis vahetult mõjub reguleerimisobjektile reguleeritava suuruse hoidmiseks nõutud tasemel. Võimendi on seade milles teostatakse sisendsignaali võimsuse suurendamine välise energiaallika abil. Täitur on regulaatori element, mis läbi anduri ja võimendi tulevale signaalile (korraldusele) reageeri. Selleks võib olla elektri-, hüdro-, või pneumomootor, solenoidventiil, kraan, siiber jne. 2. Automaatsüsteemide klassifikatsioon (defineeri): Automaatsignalisatsioonisüsteemid (ASS). Laeva automaatikaseadmed klassifitseeritakse: A. Otstarbe järgi: ...
Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kahjustused elektrivoolu toimel oleksid elektrilöök ja elektritraumad. Elektrilöök jaotatakse kahjustuste ulatuse järgi. 1 aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta, 2 aste - sama koos teadvuse kaotusega, 3 aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus, 4 aste - kliinile surm. Mida teha, kannatanu voolu alt vabastada(krambiläbi 20-26mA, vahelduvvoolu, Appitõttaja peab hoolitsema oma ohutuse eest: elektriseade, mille küles on kannatu, tuleb välja lülitada. Kui inimene töötab kõrguses, võta kasutusele ettevaatusabinõud, et kannatanu alla ei kukuks. Ka valgustus lülitub välja - organiseeri valgus. Pinged kuni 1000v, kasuta kuivi riideid, puust keppi, latti, mis ei juhi elektrit. Niiskeid riideid ja metallesemeid katsuda ei tohi. Inimese vabastamine voolu alt pingetel kuni 400v. Pinged üle 1000v, kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on se...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinateremondi osakond Andre Altosaar LUKKSEPA TÖÖD Iseseisevtöö Juhendajad Üllar Kivi, Indrek Einasto Tartu 2015 Sissejuhatus Töö ülesanneteks on tuua näiteid elektrilistest ja pneumaatilistest seadmetest või tööriistadest mida kasutatakse tänapäevases autoremondi töökojas. Ning panna kokku loetelu lukkseppa tööriistadest, seadmetest ning isikukaitsevahenditest, mida te kasutaksite sõiduauto esi- ja tagapidurivoolikute vahetamisel.Lisaks kirjeldades üksikasjalikult keskkonna- ja tööohutusnõudeid arvestades tööprotsessi järjekorda algusest lõpuni. Elektrilised seadmed Elektridrell- Kasutatakse aukude puurimiseks Nurklihvija (relakas)- Kasutatakse metalli lõikamiseks, metalli lihvimiseks Elektrilised plekikäärid- Kasutatakse teraspleki lõikamiseks Tal dlihv...
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", õ-a 2006/2007 Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub...
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub oma tundliku elemendi...
Histoloogia ja embrüoloogia 12. loeng Närvikude Närvikude · Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja gliiarakkudest · Närvikude areneb neuroektodermist - neuraaltorust ja ganglioniliistudest (vt. embrüoloogia) · Peale sündi uusi närvirakke ei teki (üksikud erandid; tüvirakud). Gliiarakud moodustuvad ka postnataalselt · Neurogliiarakkudest on mikrogliia ilmselt mesenhümaalset päritolu Närvirakud e. neuronid · Närvirakud on spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks · Neuron koosneb rakukehast e. perikaarüonist ja jätketest (karyon - Kr.k. tuum) · Jätked jagunevad aksoniks ja dendriitideks · Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib erutuslaine perikaarüonist eemale · Dendriite (dendron - Kr.k. puu) võib olla mitu, nad on suhteliselt lühikesed ja harulised ning toovad erutuse perikaarüonisse Närviraku ehitus · Tuum paikn...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Triin Pille DIELEKTRIKUD JA NENDE KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: ELEKTRIMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm KTI 11/21 Juhendaja: Uuno Muiste Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Elektriseadmete ühikvõimsuse ja nimipingete pidev kasv energeetikas, seadmete mõõtmete ja massi vähendamine sides ja infotehnoloogias, töötamine raskendatud tingimustes (erinevad temperatuurid,kiirgused jms) esitavad järjest rangemaid nõudmisi elektrimaterjalidele ja nõuavad uute materjalide väljatöötamist ning evitamist. Oluline on ka majanduslik külg, materjali valik, mis võimaldaks antud tehnilistele tingimustele vastava kõige optimaalsema lahenduse. Klassikaliselt jagunevad elektrimaterjalid: dielektrikud (isoleermaterjalid), pooljuhid, elektrijuhid, magnetmaterjalid. Lisaks ...
Tallinna Polütehnikum Materjaliõpetus Õppematerjalide mapp Rühm: Nimi: 2010/2011 Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse loetelu: 1. Tahkeid ehk õhumaterjale(metallid, tehnoplastid jne.) 2. Vedelaid (õhk, õli, mitmesugused lahustid) 3. Gaasilised (looduslikud: õhk, keemilised gaasid nagu vesinik- kasutatakse isolaatorina, jahutina). Tahkeid materjalid liigitatakse siseehituse järgi: 1. metallid (kristallilise siseehitusena) 1.1 metallid- mustad metallid ehk raudsüsinik sulamid(terased, malmid, elektrotehniline raud) 1.2 värvilised metallid (vask, alumiinium, hõbe, kuld, plaatina)- kasutatakse elektroonikas puhtal kujul. 1.3 värviliste metallide sulamid(pronks, messing)- kasutatakse põhiliselt tehnikas. Vase ja nikkli sulamid- suure eritakistusega, küttekehadeks 2. Mitte- metalsed materjalid (looduslikud või tehis ehk sünteetilised) 2.1 keraamilised materjalid (klaas, portselanid, kivimid jne) 2.2 pol...
Ehitusmasinate üldelemendid. Kordamisküsimused 1. EM jõuallika ülesanne ja nende jaotus mehhaanilise energia saamise viisi järgi. Jõuallikas varustab masinat tema kõikide mehhanismide, seadmete ja süsteemide käitamiseks vajaliku mehhaanilise energiaga. 1) primaarsed on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks, nt. aurumasin, sisepõlemismootor 2) sekundaarsed muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasut. taas mehhaanilise energia saamiseks, nt. elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 2. Sisepõlemismootoris energia saamine ja sisepõlemismootorite jaotus eri tunnuste alusel. Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitat...
Rootsi Üldiseloomustus Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami. Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on koduks ka väikesele osale etnilistele soomlastele. · ELiga ühinemise aasta: 1995 · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Keel: rootsi · Haldusjaotus: 24 provintsi · Rahaühik: euro ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Kutsestandardid Võrdlus Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2013 Kutsestandardid Plaatija ja maaler Erinevused: plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine; plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud jne); maalri põhiliseks tööülesandeks on erinevate viimistlevate pindade lõppviimistluse teostamine (nt värvimine, lakkimine, õlitamine jmt) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt viimistlusmaterjaliga); maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirull...
Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress.Keskaju-automaatsete liigutuste keskus, lihaste liigutused.Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihast...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM Uurimustöö Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2010 Elektromagnetism Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja (see nn. elektromagnetilise induktsiooni nähtus on elektrigeneraatorite, induktsioonmootorite ja trafode tööpõhimõtte alus). Sarnaselt, muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikuse sõltuvuse tõttu on mõistlik neid käsitleda seotud nähtusena - elektromagnetväljana. Magnetväli tekib elektrilaengute liikumise ehk elektrivoolu tõttu. Magnetväli põhjustab magnetjõudude tekke, mis seonduvad tavalisel...
PA (Polüamiid) Polüamiid sobib kasutamiseks kohtades, kus on nõutud abrasiivkulumiskindlus. Põhilised tooted, mida polüamiidist valmistatakse, on hammasrattad, rullikud, tööstuslikud rattad, mehaanilised konstruktsioonid, pumba detailid ning liugurid. Omadused: Erikaal 1.14 g/cm3 Töötemperatuuri vahemik -40…+100 °C Veeimavus kuni 1,4% Hea kõvadus ning jäikus Kõrge vastupidavus löögile. Head libisemisomadused Vastupidav kemikaalidele ja lahustitele Suurepärased töötlemisomadused Värvus: Valge, must . POM (polüatsetaal) Polüatsetaal sobib eriti hästi nõudlikesse tingimustesse nagu toiduaine- ning tekstiilitööstus. Põhilised tooted, mida polüatsetaalist valmistatakse on puksid, istud, hammasrattad, kruvid. Omadused: Erikaal 1,4 g/cm3 Töötemperatuuri vahemik -50…+110 ºC Madal niiskusimavus, kuni 0,9% Hea kõvadus, jäikus ning tugevus Puuduvad mikropoorid Hea mõ...
Elektriväli laengute vahelise mõju vahendaja. Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse puntki viidud proovi laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtega. Elektrivälja tugevus on vektor, mille suund ühtib positiivsele laengule mõjuva kehale. Elektrivälja jõu jooned on jooned mille puutuja siht, mis tahes puntkis üthib elektrivälja tugevuse Vektori sihiga antud punktis. Elektrivälja, mille väljuv tugevus on igas punktis samasuur ja suund samas suunas nim. homegeenseks elektriväljaks. Elektrivälja jõujoonte omadused: nad ei lõiku, mida tihedamalt paiknevad jõujooned seda tugevamad on elektriväli, ajas muutumatu elektrivälja korral saavad jõu jooned alguse kas pluss laengult või lõpmatustest ja lõpevad kas miinus laengult või lõpmatustest. Kehtib elektrivälja super positsiooni prindsiip. Sumaarne elektrivälja tugevus võrdub liituvate elektriväljade tugevuste summaga. Liita tuleb vektoreid. Potentsiaal sellised jõu väljad, mil...
MUGAVUSVARUS TUS KRISTJAN TEEARU VENTILATSIOON · Sõitjate ruumi kütmine ja jahutamine · Elektri auto? · Lisakütte seadmed (soojusvaheti, el kütteseade, seisukütte seade) · Kliimaseade HVAC (mootorilt käitatud, elektriline) VARGUSVASTASED SEADMED · Käivitustõkis (elektriline, mehaaniline?) · Vargaalarm · Kesklukustus (elektriline, elektropneumaatiline, automaatne) MUGAVUS · Elektriaknad (puldist) · Keyless entry (elektrooniline ukselink) · Elektrilised istmed (peatugi, lisafunktsioonid, airbag, turvavöö) · Klaasipuhasti (vihmasensor) · Elektriliselt sulguvad uksed ja elektriliselt avanevad külgmised ja tagumised luugid. JUHIABID · Kiirushoidik (kohanev) · Valgustus (kohanev) · Eessõitja tuvastus · Stop-n-Go kiirushoidik · Parkimisabi (kaamerad) · Pimenurgaabisti · Lane assist · Mägipidur · ESP, TRC MEELELAHUTUS, MUGAVUS · Navigatsioon (ühendatud tugi) · Multimeedia · Hands free · ABS (Home zone ...
Merlin ja Kädi Esimene mikrolaineahi valmistati 1946. aastal USA-s Eriti palju hakati kasutama 1980. aastal Toidu soojendamiseks kasutatakse mikrolaineid Mikrolainete sagedus jääb raadiolainete ja infrapunakiirguse vahele Mikrolained ei soojenda kõiki aineid Soojendatavad ained peavad olema elektrilised dipoolid Vee molekul on dipool, mis koosneb negatiivse laenguga hapniku aatomist ning kahest positiivse laenguga vesiniku aatomist. Positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise Kui dipoolid satuvad mikrolainete mõjuvälja, siis nad pöörduvad, et joonduda elektrivälja suunale Suuna muutusel peavad molekulid pidevalt kiiresti vibreerima Tekitab molekulide üksteise vastu hõõrdumise Molekulide vibreerimisel tekib kuumus Suhkur, rasvad üsna kehvalt - nõrgemini polariseerunud Jää - molekulid on tahketes ainetes kristallstruktuuri sõlmpunktides...
KÕLAR 11RE KÕLAR • Kõlar ehk akustiline agregaat • Üksik seade/helisüsteem • 3 valjuhääldit – 3 ribaline • Tweeter, kesksageduskõlar ja woofer • valjuhääldid, kõlarikast, kõlarifiltrid, invertertoru, vooder, elektrilised kontaktid, viimistluse komponendid. AJALUGU • 1861 – Johann Philipp Reis • 1876 - Alexander Graham Bell ja Ernst Siemens • 1881 - Nikola Tesla • 1898 - Oliver Lodge • Elektromagnetid – püsimagnetid • Altec'i "Voice of the Theatre" kõlarisüsteem – 1945 ja 1955 KÕLARI TÜÜBID • Täisribakõlarid • Madalsageduskõlarid (woofer või subwoofer) • Kesksageduskõlarid • Kõrgsageduskõlarid KÕLARI EHITUS VIDEO • https://www.youtube.com/watch?v=lTkzxfIX4EY KASUTATUD KIRJANDUS • http://static.trustedreviews.com/94/e77ae2/31fa/15408-columa300setlblack.jpg • http://www.sonicflare.com/_Issue22_images_261MTMcherryoak450.jpg • https:// encrypted-tbn0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR4N4SX9oT-8Tv3MdPO_8tJ3g6b ekYCEU...
ADVENDID Advendiaeg kestab neljandast pühapäevast enne jõule jõululaupäevani, üldiselt alustatakse Eestis advendi pidamist sageli 1.detsembrist. Vanadel eestlastel erilisi kombeid seoses adventidega ei olnud, advendipühapäevadel käisid nad kirikutes ja laulsid vaimulikke laule, mis olid enamasti seotud jõuludega. Tänapäeval on üks advenditava päkapikud, kes toovad öösiti maiustusi, mida lapsed hommikuti sussi või soki seest leida võivad. Advente sümboliseerivad veel advendiküünlad ja advendikalender. Paljudel akendel võib näha detsembrikuus põlemas küünlaid, mis on enamasti elektrilised. Advendi küünlajalg on nelja küünlaga, kuid kaasaegsemad on seitsmega. Algul tehti advendikalendreid ise, samuti saadeti neid ka välismaalt pakiga või toodi reisikingina. Need olid uhkusesemed, seega hoiti neid alles ka pikka aega pärast jõule ja kommide lõppemist. 1990. Aastatatest on advendikalendreid vabalt müüa ja ...
Elektriskeem Millest koosneb elektriskeem? Mis osad peavad kindlasti elektriskeemil olema? Miks elektriskeemi tähistada? Mis on elektriskeemi ülesanne? Kas õpilase kodus on elektriskeem? 1. Elektriskeem koosneb elektriseadmeid kujutavataest tingmärkidest ja nendevahelistest ühendustest.. 2. Seal peavad olema kindlasti kõik elemendid, mis tagavad selle elektrilised protsessid, samuti ka elementide vahelised elektrilisised seosed. 3. Elektriskeemi tuleb tähistada, et teada, mis järjekorras elemendid asetsevad, millest see koosneb ning hiljem arusaada kuidas see skeem päriselt üles ehitada. 4. Ma arvan, et see on sarnane sellega miks seda tähistada tuleks, see tähendab seda, et me saaksime aru kuidas skeem üles ehitada ning ka mis järjekorras ja kuidas. Lisaks on ka ektriskeemi ülesanne tekidada töötav vooluring, mis oleks meile kuidagi kasulik. 5. Isa sõnul pole meie korteril ühtegi elektriskeemi, ...
Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. jazzi tunnused: improvisatsioonilisus (iga kord kõlab sama teos muusikute esitustes erinevalt, muutes helilooja loodud teemat: lisades kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm, isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine, madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline kirjeldada, muusik püüab leida isikupärase ja jäljendamatu tämbri, omapärase tämbri annab madaldatud meloodia koos duur helilaadiga, koosseis 3-8 mängijat: ansambel, või 17 mängijat: bigbänd, koosneb meloodia- ja rütmigrupist...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH3170 Keskkonnakaitse ***** ******** Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Ettekanne Õppejõud: lektor ****** Kohtla-Järve 2012 Sisukord Sissejuhatus Elektromagneetiline saaste on üks keskkonnasaaste tüüpidest, mis pärineb elektromagnetväljadest meie keskkonnas. Kui seda piltlikult ette kujutada siis võib seda vaadelda kui sudu, mis koosneb paljudest erinevatest elektromagnetlainetest. Elektromagneetilist kiirgust saab liigitada kaheks: ioniseeriv ja mitte ioniseeriv. Elektromagneetiline saaste on tulemuseks meie keskkonnas olevatest elektrilistest seadmetest, mis kiirgavad elektromagneitlaineid. Probleemi tähtsus on tõusnud kuna tänapäeva keskkonnas on väga palju elektroonikat ning iga seade on ki...
KEEMILINE SIDE KEEMILINE SIDE Sideme moodustumisel vabaneb energia. Ühinemisreaktsioonid eksotermilised Sideme lõhkumiseks kulub energiat. Lagunemisreaktsioonid endotermilised SÜSTEEMSUS: Aatomite/ioonide vahel molekulis/kristallis: Kovalentne 2 või enam mittemetalli · Levinuim · Ühine elektronpaar · Kumbki aatom annab ühe elektroni ühisesse elektronpaari, mis jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber · Kahe sama mittemetalli korral (H2) mittepolaarne · Kahe erineva mittemetalli korral (HCl) - polaarne Iooniline metall + mittemetall(id) · Kui aatomite elektronegatiivsused on väga erinevad (tugev metall ja mittemetall) TOIMUB ELEKTRONIDE ÜLEMINEK JA TEKIVAD IOONID · Mõjuvad elektrilised tõmbejõud, mis on ioonsidemete alus · Kui tegemist on nõrga metalli ja/või nõrga mittemetalliga, siis elektronide üleminekut ei toimu Metalne m...
Tallina Polütehnikum ELEKTER JUHID, POOLJUHID, DIELEKTRIKUD Referaat Koostanud Margit Kauge KNE-11 Juhendaja Krusell Tallinn 2012.a. SISUKORD: 1. ELEKTER 3 1.1 Ajalugu 3 1.2 Elektrivool 4 1.2.1 Elektrivoolu iseloomulikud jooned 5 1.2.2 Elektrivooluga kaasnevad nähtused 5 1.2.3 Elektrivoolu liigid 5 1.2.4 Elektrivoolu suund 6 1.3 Elektrijuhtivus 6 1.4 Elektronkate 7 1.4.1 Elektronkatte tekkimine ...
Vaimud ja paranormaalsed nähtused Nähtused, mida võib segi ajada kummitamisega .. Nähtuseid ja asju, mis põhjustavad meile aistinguid, mida võib segi ajada kummituste või vaimudega, on suhteliselt palju. Siinkohal paar näidet: · Elektromagnetväli · Infraheli · Nägemisorganite iseärasused · Päikese ja Kuu tsüklid Elektromagnetväljad Esmalt käsitleme elektromagnetvälju, kuna üha enam ja enam tuleb infot sellest, kuidas elektromagnetkiirgus inimesi ning nende tunnetust mõjutab. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Elektrivälja tugevus muutub koos voolutugevusega. Kui muidu lülitati elektriväljad välja, kui elektrilised masinad kinni pandi, siis nüüd seoses sleepmode süsteemidega, on elektriväljad pidevad majas. Elektromagnetväljad On täheldatud, et inimesed tunnetavad enda ümber nõrku elektrivälju. Tunnetused varieeruvad kõhedast tundest, ...
Fovism: hülgasid kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide ainuomase värvi kujutamine. Eesmärk tunnete ja meeleolu väljendamine. Värvid hoogste, erinevate suuruste laikudena, värvid puhtad. Pariisis Sügissalong . Ekspressionismi alus. Henri Matisse: Madame Matisse, La Serpentine, Avatud aken, Vestlus, Tants. Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl...
Juuksur Juuksuri elukutse on huvitav, loov ja naiselik ja samas ka raske.Juuksur tegeleb juuste ja peanaha hooldamise, juuste lõikamise, soengute tegemise, habeme ajamise ning vuntside ja habeme modelleerimisega, juuste värvimise, blondeerimise, toonitamise ja lokkimisega. Ta peab tundma juuksekosmeetikavahendeid ja nende mõju erinevatele juuksetüüpidele ning olema kursis moesuundadega. Juuksuri tööoskuste hulka kuulub kliendi nõustamine ning kliendile sobiva juuksehooldus ja viimistlusvahendite müümine. Juuksurid võivad samaaegselt olla ka soengutegijad ja stilistid. Juuksuri peamised töövahendid ja materjalid on: erinevatest materjalidest kindad, kilepõll, kilekate, erinevat tüüpi kilemütsid, lõikuskäärid ja noad, harjad ja kammid, juuksehooldusvahendid ja juuksevärvid, elektrilised töövahendid nagu nt: lokitangid, rullföönid, juukselõikusmasinad, käsiföönid ja sirgendajad. Juuksevärvi tarvikud:...
Materjalide põhiomadused Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi materjale. Tahkeid materjale liigitatakse oma siseehituse erinevuste alusel kristallilised - metallideks ja amorfsed - mittemetallideks. Metallid omakorda jaotatakse mustadeks ja värvilisteks. Metalle kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk tehismaterjalideks. Materjale rakendatakse olenevalt omadustele erinevatel kasutusaladel ja vastavalt liigitatakse neid konstruktsioon ja eriotstarbelisteks ehk spetsiaalseteks. Konstruktsioonimaterjalidest valmistatakse masinate korpused, juhtmete kande- ja kinnituselemendid jms. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt erinevate tehnikavaldkondade nõuetele nagu elektritehniliste, masinaehituslike, hüdrotehniliste jne. seadmete tööorganite põhiosade valmistamisel. Elektrimasinate, -aparaatide ja elektritehniliste seadmestike valmistami...
Transistor Reili Koplimets Silver Palm Liisi Lehtsaar Mõiste Kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadeldis Sellega saab ühe elektrisignaali abil juhtida teist elektrisignaali Jagunevad kaheks: Bipolaartransistor-juhitakse vooluga Väljatransistor- juhitakse pingega Eelkäijad Relee-signaali sisse-ja väljalülitamiseks Elektronlamp ehk raadiolamp- selleks eraldi väljundkarakteristik Ajalugu Esimene transistori patent füüsik Julius Edgar Lilienfeldile 1925. aastal. 1942.aastal eksperimenteeris sakslane Herbert Matare topeltdioodidega. Tema loodud seadmel oli pooljuhtaluse peal kaks eraldiseisvat , kuid väga lähestikku asuvat metallkontakti. Sellest algeline idee bipolaartransistori loomiseks. 1947.aastal avastasid USA teadlased John Bardeen ja Walter Brattain, et kui panna germaaniumkristalli külge elektrilised kontaktid, siis sellest väljuva elektrivoolu tugevus on olulisemalt suurem esialgsest elektrivoolu tugevusest. 1954 e...
Indoneesia Tanel Rohelpuu 12LJ Geograafiline asukoht Indoneesia asub kagu-Aasias Pindala:1,904,569 ruutkilomeetrit Indoneesia on geoloogiliselt aktiivne koht kus toimuvad vulkaanipursked, maavärinad ja tsunamid. Kliima Indoneesia kliima on troopiline Sajab palju vihma kuna ta asub ekvaatori lähedal. Rahvastik Rahvaarv :245,613,043 Rahvastikupüramiid 0-14 aastased: 27.3% 15-64 aastased: 66.5% 65 aastased ja vanemad: 6.1% Keskmine iga 27,7 aastat ARENG GDP inimese kohta 4700 US dollarit SKT 1.21 trillionit US dollarit Töötus 6.7% 18.1 sündi 1000 elaniku kohta Iive 1,069% Indoneesia on arengumaa RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID UNESCO- Rahu ja julgeolek WHO- Maailma tervishoiuorganisatsioon IMF- Rahvusvaheline valuutafond Interpol- Rahvusvaheline politseiorganisatsioon MAJANDUS Väljaveoartiklid: gaas,kuld,hõbe,tina,tekstiil, elektrilised seadmed Sisseveoartiklid: nafta,masinad,kemikaalid Ressurssid:Palmiõli,riis,kakao,k...
Tuumareaktsioonid Seoseenergia ja tuumafüüsika keemiline reaktsioon · keemiline reaktsioon, ühtede ainete keemiline muundumine teisteks, lähteaineist koostise ja omaduste poolest erinevaiks aineiks (reaktsioonisaadusteks). · Reaktsioonis katkevad senised ja tekivad uued keemilised sidemed. Lahustes toimuvad vahetusreaktsioonid kulgevad rasklahustuva või kerglenduva aine, nõrga elektrolüüdi või kompleksühendi tekke suunas. · Iga keemilise elemendi omadused määratakse selle elemendi aatomi tuuma poolt. · Keemilise reaktsiooni käigus ei ole võimalik tuuma mõjutada. · Lihtsa keemilise reaktsiooni käigus ei suuda me anda tuumale piisavalt energiat. · Küllaldase energia olemasolul võivad tuumad · Ühineda · Ümber korralduda · Laguneda Neid protsesse nimetatakse tuumareaksioonideks Tuumareaktsioon-aatomituumade muundu...
LABOR 6 MAGNETVÄLJADE MÕÕTMINE KESKKONNAS ARVUTUSED JA VASTUSED Magnetvootiheduse leidmiseks tabelis 2 kasutan valemit ⃗ √ . Magnetvootihedusele vastava magnetväljatugevuse H leian seosest 1 A/m = 4 10-7 T. Tabelis on tulemused nT-es, seega 1 nT= 1.0 × 10-9 T ja 7,3 nT =0,006 A/m. Magnetvoo tiheduse ja magnetvootiheduse resultanti suhtelise erinevuse leian valemist: ⃗⃗⃗⃗ ⃗ | ⃗ | Küsimused 1. a) Magnetvoog moodustab piirväärtusest Suurim magnetvoog 7,3 nT. Seega b) Magnetvälja tugevus moodustab piirväärtusest Suurim magnetvälja tugevus 0,006 A/m. Seega 2. Laboratoorse töö põhjal võib öelda, et magnetväli on tugevam elektriliste seadmete läheduses ja väheneb kauguse kasvades. 3. Jah, elektromagnetvälja allikaid oli näha, näiteks valgustid, seinakontaktid ja muud elektri...
MaiaLiisa Voolaid FT I Plaastribade asetamine spetsiaalse metoodikaga kehaosadele Piiratakse teatud kindlasuunalisi liikumisi, teistes suundades on liikumine vaba Moodustatakse kange, mitteliikuv side Kasutatakse erinevates piirkondades Suurendab paranemist Kaitse ja tugi vigastatud kehaosale Samal ajal lubades optimaalset funktsionaalset liikumist Limiteerib vigastavaid liigutusi Võimaldab varajast sportlike tegevuste jätkamist Protseduuri läbiviija hindab sporditeipimise eesmärke ja situatsioone, mida tuleb vältida Teipija teadmised ja teipimistehnika kvaliteet Enne teipimist arstlikkontroll ja arsti luba teipimiseks Terapeutiline hoolitsus enne teipimist elektrilised rakendused Paistetus peab olema alanenud Valu ja ebamugavustunne minimaliseeritud Parima keskkonna tagamine kudeme taastumiseks ja paranemiseks Ei tohi liialt vara alu...
EKG Kristiina Rõzova Kätlin Augla 11c Mis see on? EKG e. elektrokardiogramm - nn. südamefilm Test, mis mõõdab südamelöökide elektrilist aktiivsust. Kuidas töötab? Iga südamelöögiga südamepõhjast levib elektriline signaal. Kuna süda on pidevalt töös, siis füüsilise elektrisüsteemi signaalid põhjustavad südame kokkutõmbeid ja vere pumpamist. Protsess kordub iga südamelöögiga. Kuidas töötab? Südame elektrilised signaalid seavad südamelöökide rütmid. Seade puutub rütmiga elektroodide kaudu kokku. Masin salvestab need signaalid millimeetri paberile või kuvab ekraanile. Kogu katse kestab umbes 10 minutit. Diagrammil on kujutatud P-laine (amplituud alla 0,25 mV) T-laine (amplituud1/6-2/3 vahemikus) PQ-intervallid (kestus alla 0,21 sekundi) QRS-kompleks (amplituud alla1/4 ) ST-segmendid (amplituud alla 0,1) ...... ja muutused nendes. Uuringuga saab hinnata: südame rütmi südamelihase verev...
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse ja ärinduse osakond NIMI PRAKTIKAARUANNE Kursusetöö Juhendaja: Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1 Kaupluse üldine iseloomustus......................................................................................4 1.1 Kaubandusettevõtte organisatsiooniline ülesehitus ..............................................4 1.2 Põltsamaa Selveri asukoht.....................................................................................4 1.3 Kaubandusettevõtte tegevused..............................................................................4 1.4 Põltsamaa ...
TÖÖ JA KINEETILINE ENERGIA 54. Jüri tahab Marile demonstreerida oma uut autot, aga mootor sureb välja just keset ristmikku. Mari istub rooli ja Jüri lükkab autot tagant, et ristmik vabastada. Lükata tuleb 19 m ja Jüril on jõudu 210 N. Kui palju tuleb tal tööd teha? 55. Traktor veab rege 20 m edasi, kusjuures vedav jõud 5000 N moodustab horisontaalpinnaga 36.9-kraadise nurga. Regi koos palkidega kaalub 14700 N. Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. 56. Elektron liigub sirgjooneliselt konstantse kiirusega 8107 m/s. Talle mõjuvad elektrilised ja magnetilised jõud ning gravitatsioonijõud. Kui suur on elektronid 1.0 meetrisel lõigul tehtav töö? 57. Ülesandes 55 saime kõikide jõudude poolt tehtud tööks 10 kJ. Ree kaal oli 14700 N. Olgu ree algkiirus 2.0 m/s. Kui suur o...
KEERDPAARKAABLID 1) S/UTP - Etherneti ühenduse jaoks. See on kõige populaarsem ja põhimõtteliselt kõige kindlam kaabel,mida kasutatakse kooli interneti ühenduse jaoks. Aitab kõrvaldada häireid külgnevaid osad ja elektrilisi seadmeid. 2) S/STP kaabel. Varjestatud keerupaar kasutatakse tihti võrke kasutades Token Ring topoloogias.See sobib keskkonna elektriliste häirede jaoks.Puuduseks on vastuvõtlik raadio ja elektrilised häiringud. 3) S/FTP - Täielikult varjestatud kaablid,mis on välja töötatud ISO ja IEC. See kaabeldus tüüp kajastatakse S/FTP,mis tähistab fooliumi ja põimitud üldist kilpi.Kaabel ja pistik kirjeldused ulatuvad 600MHz ja abi klass F kaabelduse nõuetele. 4) F/UTP See kaabeldus tüüp kajastab F/UTP,mis tähistab fooliumi rakendamist üle varjestamata väänatud paari.See telekommunikatsioonikontsernidega tunnistab varje mis on olemasoluüdiline. 5) CAT6a – See on mõeldud 10 Gbit/s ü...
EPILEPSIA ehk LANGTÕBI Teemad Millise haigusega tegu on ? Haiguse põhjused Sümptomid Mida teha kui sul on Epilepsia ? EPILEPTILISE HOO ESMAABI Millise haigusega tegu on ? Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Haiguse põhjused ! Raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused Kaasasündinud ainevahetushaigused Peaajutraumad Ajukasvajad ehk ajuhaigused Mürgitused Süptomid Generaliseerunud ehk ulatuslikud Osalised ehk paiksed hood eelneda iiveldus- või Teadvuse kaoga, millele pearinglushood järgnevad kohe krambid ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire Nägemishäire lühike teadvuse kadu lõhna- ja maitse elamus K...
EPILEPSIA Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Epilepsia ei ole pidev seisund. See on krooniline haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed mitteprovotseeritud krambihoogude perioodid ja pea hakkab ringi käima ning silme eest kaob pilt. Epilepsia on haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde. Haigus võib olla väga erineva raskusastmega alates väga sageli esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsia ei ole üldjuhul päritav. Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epile...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
