Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonna kursus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal on vastu võetud präegune põhiseadus?
  • Mille alusel võib väita et EV on loodud kui rahvusriik?

Lõik failist

Ühiskond
  • Inimeste olemasolu viis.
  • Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata.

Ühiskond – suurte inimhulkade korrastatud eluviis.
Ühiskonna struktuur ja kujunemine
  • Ürgkari – ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim)
  • Sugukond – võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel)
  • Territoriaalne kogukond – tööjaotus – perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv.

Riik
  • Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu

  • Lepinguteooria
  • Orgaaniline teooria
  • Võimuteooria
    • Territoorium
    • Elanikkond
    • Suveräänsus

    Poliitika – ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil.
    Ühiskonnaelu tasandid
    • Perekond
    • Küla
    • Linn või riik
    • Riikide ühendus
    • Maailm

    Ühiskonnaelu valdkonnad:
    majandus, kultuur, haridus , tervishoid, valitsemine
    Identiteet
    • Samastumine, ühtekuuluvustunne,mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel.
    • Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal
    • Ühised väärtused
    • Personaalne ehk isiksuslik identiteet – MINAPILT

    Nüüdisühiskond
    • 19.saj. – ravhusriigid, - ühiskonnad
    • Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus,

    Tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.

    Tööstusühiskond
    • Tööstuslik tootmine – konveierid
    • Ratsionaalsus – aja otstarbekas kasutamine
    • Bürkraatia
    • Töö – ja puhkeaja eraldumine
    • Linnaelanikkonna kasv
    • Urbanism
    • Leibkonnamudel – väikepere

    Postindustriaalne ühiskond
    • Kõrgeltarenenud tööstusühiskond

  • Kõrgtehnoloogia
  • Kirev klassistruktuur
  • Erinevad väärtushinnangud
    • Teenindussektori tähtsuse tõus
    • Haritud spetsialistid(tehnokraadid), keskklass
    • Elatustaseme tõus
    • Masstootmine, massikultuur , massimeedia
  • Vasakule Paremale
    Ühiskonna kursus #1 Ühiskonna kursus #2 Ühiskonna kursus #3 Ühiskonna kursus #4 Ühiskonna kursus #5 Ühiskonna kursus #6 Ühiskonna kursus #7 Ühiskonna kursus #8 Ühiskonna kursus #9 Ühiskonna kursus #10 Ühiskonna kursus #11 Ühiskonna kursus #12 Ühiskonna kursus #13 Ühiskonna kursus #14 Ühiskonna kursus #15 Ühiskonna kursus #16 Ühiskonna kursus #17 Ühiskonna kursus #18 Ühiskonna kursus #19 Ühiskonna kursus #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor k66k Õppematerjali autor
    See on Tallinna polütehnikumi 3 kursuse ühiskonna konspekt mu enda koostatud, lõpus 1 tund vist puudu

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    26
    docx

    VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

    VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESA

    Avalik haldus
    thumbnail
    7
    docx

    Ühiskonnaõpetuse konspekt

    Ühiskonnaõpetus Ühiskond · Inimeste olemasolu viis · Koosneb inimestest, ei saa olla inimest ühiskonnata Ürgkari- ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda. Sugukond ­ võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond ­ tööjaotus ­ perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal. ·

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    8
    doc

    Avalik haldus ja valitsemine

    AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt. seotus ja suhted presidendi. võimu. Seadusandlik Seadusandliku Seadusandliku ja täidesaatev v?

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    10
    doc

    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

    Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi

    Ühiskond
    thumbnail
    30
    doc

    Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

    Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt

    Ühiskond
    thumbnail
    21
    doc

    Ühiskonna eksami konspekt

    Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia vormid: Otsene e vahetu (antiik) demokraatia, mille puhul kodanikud võtavad ise rahvahääletusel e referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant.

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    42
    doc

    Ühindkonna eksami kordamine

    Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia vormid: Otsene e vahetu (antiik) demokraatia, mille puhul kodanikud võtavad ise rahvahääletusel e referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant.

    Ühiskond
    thumbnail
    9
    doc

    Ühiskonna valitsemine

    ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel ­ vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk re

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun