Ühiskonna arvestus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu saame valida saadikuid ?
  • Millal/millistes küsimustes referendumid on Eestis läbi viidud ?
  • Kuidas jätkusuutlikkust tagada ?
  • Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik ?
  • Milleks on kodanikuühiskonda vaja ?
  • Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad ?
  • Mille alusel kujuneb kõrge sotsiaalne staatus, mille alusel madal ?
 
Säutsu twitteris
Ühiskonna arvestus
  • Ühiskond – inimeste kooselu vorm

Vanus – 4-5 miljonit aastat
  • Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
  • Inimeste kooselu vormid :

  • Inimkari
  • Sugukond
  • Naaberkogukond
  • RIIK – organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga .
    • Ühiskonna arengu etapid...

  • Agraarühiskond :
    • Tähtsaim ressurss – maa
    • Peamised otsustajad – maaomanikud
    • Peamised töötegijad – talupojad
    • Peamine töövorm – käsitöö
    • Levinud riigivorm – absolutistlik kuningriik
    • Valitsuse roll – tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord
    • Perevorm – suurpere
    • Valitsev majandamisviis – naturaalmajandus
    • Töögraafik sõltus – aastaajad , ilmastik,usupühad

  • Tööstusühiskond :
    Tööstus – ehk industriaalühiskond – ühiskond, kus tööstuses hõivatud inimeste osakaal on suurem kui põllumajanduses
    • Tähtsaim ressurss – raha, masinad
    • Peamised otsustajad – ärimehed
    • Peamised töötegijad – töölised
    • Peamine töövorm – masinatöö
    • Töögraafik – sõltus töörütmist, mitte ilmast jne
    • Valitsev majandamisviis – turumajandus
    • Levinuim riigivorm – parlamentaarne monarhia /vabariik
    • Valitsuse roll – riigi julgeolek,sots.hoolekassa
    • Perevorm – väikepere
    • Demokraatlik ühiskond – ühiskond, kus võimuinsitutsioonid annavad regulaarselt aru parlamendis.
    • Infoühiskond – ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsuses ja igapäevaelus.
    • Postindustriaalne ühiskond – ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal on teenindussektoris.
    • Agraarühiskond – ühiskond, kes põllumajandus areneb kiiresti ja elanikest vähemalt 50% on hõivatud põllumajandusega.
    • Teadmusühiskond – ühiskond, kus majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi. (info oskuslik kasutamine)
    • Eestis on infoühiskond, sest meil on info igalt poolt kättesaadav – loen uudiseid internetist, ID-kaardi kasutamine bussis, e-valimised, digiretseptid.

    Muutused ühiskonnas seoses postindustriaalse ühikonna tulekuga:
  • Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti – majandus ressursid hinnati ümber, tähtsaks muutus oskusteave.
  • Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses – tõusis insenertehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal tööjõus.
  • Tähtsustati ja vajati haritud spetsialiste – vajati tööjõudu, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse.
  • Inimeste elustiil - eluolu ja tarbimine ühtlustus, elatusetaseme üldine tõus.
    Teadmusühiskonnas kaasa toodud muudatused:
  • Konveieritöö asendus paindlikuma ja vabama töökorraldusega
  • Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada teadmisi
  • Ülemuse-alluva roll pole enam nii rangelt määratud.
  • Töökohad, kus töötaja peab ise oma tegevust kavandama ja korraldama .
    Teadmusühiskonna ohud:
  • Seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga( tuumaenergia kahjustused, ülisuured maasikad, vihmametsade maharaiumine)
  • Küberrünnakud
  • GMO
  • Eetilised probleemid(inimese kloonimine)

    Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast:
    • A. Smith – väärtuse loob inimtöö, pooldas konkurentsi – tagab kvaliteedi ja madalad hinnad; turumajandus tasakaalustab kõigi huve.
    • K. Marx – mõistuspärasus, kapitalism – tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi; teise kuuluvad töölised, kes olid vabad õiguslikult, kuid mitte majanduslikult. Toota kasumit ja püsida konkurentsis.
    • M. Weber – protestanlikud väärtused soosivad turumajanduse iseloomujoonte tekkimist – tööarmastus, kokkuhoidlikkus. Juhtmõttes rikkuse kogumine, enesedistsipliin, ratsionaalsus
    • E. Durkheim – sotsiaalse solidaarsuse hoidmine; tööstusühiskond soodustas individualismi. Ohud üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine.

    Demokraatia
    • Tunnused: vabad valimised, mitmeparteilisus, võimude lahusus , vaba ajakirjandus , rahvavõim, sõnavabadus, õiguste ja kohustuste kooskõla, tagatud inimõigused.
    • Tsensuur – riigi poolne poliitiline eelkontroll massimeedia üle.

    Demokraatia teostamine :
    • demokraatia ehk rahvavõim

    Demokraatliku ühiskonna tunnused:
    • Inimesed seavad mõjutada otsuseid, mis puudutavad nende igapäevast elu
    • Poliitilised liidrid valitsevad rahvalt saadud mandaadi alusel
    • Mitmeparteilisus
    • Tagatud inim- ja kodanikuõigused ning vabadused

    Demokraatia vormid:
    • Otsene ehk vahetu demokraatia – kõik kodanikud osalevad otsuste vastuvõtmisel, iseloomulik Vana-Kreekale. ( rahvakoosolekud ja referendumid Vana-Kreekas)
    • Esindus - ehk vahendatud demokraatia- rahvas valib esindajad delegeerides (näiteks valitakse esindaja riigikokku või parlament )
    • Osalusdemokraatia – kodanikkonna kaasatus poliitikasse. (e-kirjad, ümarlauad)
    • Elitaardemokraatia – üks esindusdemokraatia suundi, kus põhiotsistajateks on poliitikud ja tikkametnikud.
    • Kuhu saame valida saadikuid? - europarlamenti, kohalikku omavalitsusse, riigikokku
    • Mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve.
    • Eliit – vähemus, kes võimu teostab , aga peab tagama seda rahva huvidest lähtudes
    • Liberaalne demokraatia:
    • Kodanikuvabadust tunnustatakse
    • Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
    • Võimuinstitutsioonide lahusus
    • Vähemuste õiguste arvestamine

    Demokratiseerumise lained
    • Demokratiseerumise esimese laine ( 1826 -1922) lõpetas
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ühiskonna arvestus #1 Ühiskonna arvestus #2 Ühiskonna arvestus #3 Ühiskonna arvestus #4 Ühiskonna arvestus #5 Ühiskonna arvestus #6 Ühiskonna arvestus #7 Ühiskonna arvestus #8 Ühiskonna arvestus #9 Ühiskonna arvestus #10 Ühiskonna arvestus #11 Ühiskonna arvestus #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 125 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor cuutiie Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • Ühiskonna arvestus
    • Ühiskond
    • Vanus
    • Nüüdisühiskonda
    • Demokraatlik ühiskond
    • Infoühiskond
    • Postindustriaalne ühiskond
    • Agraarühiskond
    • Teadmusühiskond
    • Eestis on infoühiskond
    • Muutused ühiskonnas seoses postindustriaalse ühikonna tulekuga
    • Teadmusühiskonnas kaasa toodud muudatused
    • Teadmusühiskonna ohud
    • Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast
    • Demokraatia
    • Tunnused
    • Tsensuur
    • Demokraatia teostamine
    • Demokraatliku ühiskonna tunnused
    • Demokraatia vormid
    • Otsene ehk vahetu demokraatia
    • Esindus- ehk vahendatud
    • Osalusdemokraatia
    • Elitaardemokraatia
    • Kuhu saame valida saadikuid
    • Mandaat
    • Eliit
    • Liberaalne demokraatia
    • Demokratiseerumise lained
    • * Pluralism
    • Eesti demokraatia võimalused
    • Demokraatia ohud
    • Eestis on tegemist täieliku liberaalse demokraatiaga, sest meil on olemas selle
    • Reformi ja revolutsiooni võrdlus
    • REFORM
    • REVOLUTSIOON
    • Siirdeühiskond
    • * Siirdeühiskond
    • * Üleminek algab
    • * Siirdeühiskonna probleemid
    • * Kas Eestis on edukalt toime tuldud siirdeühiskonna probleemidega
    • Eesti on siirdeühiskonna läbinud
    • Heaoluriik ja –ühiskond
    • * Heaolu
    • * Heaoluriik
    • * Heaoluriigi tunnused
    • * Heaoluriigi olemus
    • Ühishüvis
    • Heaolu mudelid
    • KONSERVATIIVNE HEAOLUMUDEL
    • SOTSIAALDEMOKRAATLIK HEAOLUMUDEL
    • LIBERAALSE HEAOLUMUDELI
    • Sotsiaalne kodakondsus
    • Olulisemad sotsiaalpoliitilised reformid Euroopa heaolumudelites
    • Positiivne heaolu
    • Eestis selle saavutamiseks
    • Ühiskonna jätkusuutlikkus
    • Keskkonna jätkusuutlikkus
    • Jätkusuutlik areng
    • Rooma klubi
    • Jätkusuutlik valitsmine
    • Legitiimsus (ehk seaduslikkus
    • Efektiivsus
    • Läbipaistev ja kaasav
    • Sotsiaalne järkusuutlikkus
    • Demograafiline jätkusuutlikkus
    • Kuidas jätkusuutlikkust tagada ?
    • Ühiskonna põhikomponendid
    • * Ühiskond
    • Ühiskonnaelu valdkonnad
    • Poliitika
    • Majandus
    • Õigus
    • Moraal
    • Kultuur
    • Ühiskonna sektorid
    • Seotuna võimuga jaotatakse
    • Tänapäeval kasutatakse ühiskonna täpsemal iseloomustamisel 3 sektorit
    • Avalik sektor
    • Ülesanded
    • Tuumaks RIIK
    • Riigi tunnused
    • Riigi insitutsioonid: NB
    • Riigiasutuste iseloomulikud jooned
    • Tegeletakse avaliku haldusega
    • Halduspoliitika näited
    • Vastavad institutsioonid on näiteks
    • Vastavad institutsioonid
    • Avalik – õiguslik institutsioon ehk asutus
    • Avalik-õiguslik asutus
    • Erasektor
    • Erasektor ehk tulundusekter
    • Tegevuse eesmärk
    • Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond
    • Kodanikuühiskond
    • Milleks on kodanikuühiskonda vaja?
    • Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad?
    • Kodanikuühiskonna ja riigi suhted
    • Miks on kodanikuühendused ühiskonnale vajalikud
    • Seaduslikud meetodid, millega kodanikuühendused saavad mõjutada riigi
    • Ühiskonna kihistus
    • Sotsiaalne mobiilsus
    • Vertikaalne mobiilsus
    • Horisontaalne mobiilsus
    • Sotsiaalne klass
    • Keskklass
    • Sotsiaalne staatus
    • Eliit ehk kõrgklass
    • Omistatud staatus
    • Omandatud staatus
    • Sotsiaalne roll
    • Rollikonflik
    • Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne
    • Nüüdisühiskonna kihistumist mõjutavad
    • Mille alusel kujuneb kõrge sotsiaalne staatus, mille alusel madal?
    • Minu omistatud staatuse tunnused
    • Mina omastatud staatuse tunnused
    • Inimgruppe saab ühiskonnas eristada
    • Eestis oht mõne erilisuse liigseks tugevnemiseks
    • Sotsiaalse tõrjutuse põhjused
    • Sotsiaalset tõrjutust on võimalik vähendada
    • Võim ühiskonnas
    • Võimu olemus ja ressursid
    • Võim
    • Võimu teostamise meetodid
    • AUTORITEET SUND

    Teemad

    • Agraarühiskond
    • Tööstusühiskond
    • Muutused ühiskonnas seoses postindustriaalse ühikonna tulekuga
    • Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti
    • Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses
    • Tähtsustati ja vajati haritud spetsialiste
    • Inimeste elustiil
    • Teadmusühiskonnas kaasa toodud muudatused
    • Teadmusühiskonna ohud
    • A. Smith
    • K. Marx
    • M. Weber
    • E. Durkheim
    • Tunnused
    • Demokraatia teostamine
    • Demokraatia vormid
    • Demokraatia ohud
    • tunnused
    • Millal/millistes küsimustes referendumid on Eestis läbi viidud?
    • * Siirdeühiskonna probleemid
    • Ühishüvis
    • Heaolu mudelid
    • Positiivne heaolu
    • Keskkonna jätkusuutlikkus
    • Demograafiline jätkusuutlikkus
    • rahvastiku kvantiteet
    • rahvastiku kvaliteet
    • ülemaailmse keskkonnastrateegia
    • rahvusliku arengustrateegia
    • valdkonnastrateegiaid
    • esimene ehk avalik sektor (
    • teine ehk erasektor ehk tulundussektor
    • kolmas ehk mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond
    • Ülesanded
    • PARLAMENT
    • VALITSUS;
    • KOHUS
    • riigi kontroll, õiguskantsler
    • inspektsioonid(tervisekaitse)
    • avalik poliitika ehk halduspoliitika
    • Vastavad institutsioonid on näiteks
    • välis- ja sisepoliitika
    • kaitsepoliitika, migratsioni- ja kodakondsuspoliitika
    • on laiem mõiste kui
    • Seega koosneb avalik sektor riiklikest ja avalik-õiguslikest
    • institutsioonidest
    • Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat
    • poliitikat
    • Mina omastatud staatuse tunnused
    • Sotsiaalset tõrjutust on võimalik vähendada

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    56
    doc
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
    37
    docx
    Ühiskonna valitsemine
    20
    doc
    Ühiskonna kursus
    52
    doc
    Ühiskonnaõpetuse konspekt
    21
    doc
    Ühiskonna eksami konspekt
    12
    odt
    Ühiskonna eksam
    18
    docx
    Ühiskonnaõpetuse konspekt
    21
    rtf
    Ühiskonna konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !