Õiguse entsüklopeedia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE
Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia"
I TEEMA: ÜLDIST
1.1. Õiguse eelastmed
Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu.
Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne * – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele . Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus.
1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim
Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada.
Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime.
1.3. Ius non scriptum , ius scriptum
Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum. Kirjapandud kujul õigusel on väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada.
1.4. Õiguse tähistamine
Ius – ladina kl õigus. Ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst/teadus (Celsus). Õiglust iseloomustab põhimõte suum cuique – igaüks peab saama selle, mis talle kuulub.
Õiguse formaalsed määratlused vastanduvad materiaalsetele. Formaalsed seavad õiguse kui normi kehtivuse sõltuvusse tema loomise viisist. Sisu jääb tagaplaanile.
1.5. Õiguse idee
Õiguse idee kolm põhielementi:
1. õiglus
See on inimeste kooselu põhiväärtus . Õigluse nõue võiks olla nt "igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: ius commutativa ehk võrdsustav (realiseerub eraõiguses) ja ius distributiva jaotav (av-õiguses). Iustitia cernitur in suum cuique tribuendo – õiglust viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma ( Aristoteles )
2. õiguslik garanteeritus (õiguskindlus)
Peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik. Võrdsustava õigluse puhul tuleb sarnased kaasused õigusega sarnaselt reguleerida; jaotava õigluse puhul peab arvestama põhimõttega – igaühele oma.
3. eesmärgipärasus
Õigus on suunatud korra ja julgeoleku loomisele inimkäitumises. Eesmärk on väljendatud õigusnormides. Eesmärgipärasuse saavutamiseks peab silmas pidama eelnevalt mainitud kahe elementi.
1.6. Tänapäevane õiguse mõiste
Mandrieuroopas peetakse õiguse all silmas obj õigust. Objektiivne õigus* – kehtivate õigusnormide kogum (ainult kirjapandud õiguse allikad). Õigus subjektiivses mõttes – seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluv käitumise võimalus.
Tänapäevane arusaam õigusest on veel lisaks arusaam õigusest kui normatiivsest info- ja kommunikatsioonimeediumist.
Iustitia fundamentum regnorum est – õiglus on riikide alus.
1.7. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus
Positiivne õigus ei pruugi olla alati õige õigus ehk ei vasta subjekti soovidele, kuidas mõni protsess kulgema peaks. Ülipos õigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või –mõistusel. Nimetatakse ka loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Loomuõiguses nähakse positiivse õigusega võrreldes ülimat korda.
1.8. Era- ja avalik õigus
Õiguskord jaguneb nii, et teha vahet, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama . Õiguskorra jaotamisel lähtutakse huviteooriast. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, kuulub probleem av õigusesse. Lähtutakse ka subjektiteooriast. Õiguslik probleem on eraõiguslik, kui õigussuhte subjektid on võrdses seisundis. Kui on alluvussuhe, on av-õiguslik. Aga nt kui omavahel teevad koostööd kaks av-õiguslikku juriidilist isikut, kuulub see ikkagi eraõiguse alla. Probleem kuulub avaliku õiguse valdkonda siis, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja realiseerib võimu.
II TEEMA: ÕIGUSE ALLIKAD
1. Õiguse allikate ajaloost
1.1. Sugukonnaõigus
Arvatavasti on õiguse vanim allikas tavaõigus . Kunagi toetuti otsuste tegemisel ilmsetele tõenditele, mis tegelikult ei pruukinud õigele süüdlasele viidata. Vaieldavatel juhtudel toetuti jumala otsusele (ordalia). Nõia kindlakstegemise uputamisproov kestis uusajani. Soomes heideti ebaselguse puhul isegi liisku…
Sugukondliku korra (ehk hõimu ühiskonna) n-ö organiseeriv üksus oli sugukond . Seda ning selles valitsenud ühiskondlikke suhteid mõjutasid kõige enam füüsiline ja bioloogiline julgeolek.
1.2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni
Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumiseni. See kadus , kuna võim kandus üle sugukondadelt keskvõimule . Ühiskond kihistus . Kujunes välja arhailine ( vanaaegne ) riik: despotismi või piiratud monarhia suunas. Arhailises ühiskonnas loodi eeldused kirjutatud õiguse, seadusõiguse tekkeks. Kuid need polnud veel õiguse tekkeallikad, vaid õiguse tunnetusallikad. Roomlastel kujunes välja protsessitüüp* – hagide süsteemi arendus, mis varsti asendus kirjutatud õigusega.
Keskajaga seostub lokaaliõigus ehk hakati koguma tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Seadustekogumikud tegid teatavaks tavaõigust, mis seisnes läänihärrade õigustes ja talupoegade kohustustes. Lääniõigusest eraldus linnaõigus ja linnade raed said õiguse luua õigust; nt Lüübeki õigust on järginud üle saja linna.
1.3. Kodifikatsioonid ja valgusajastu loomuõiguskoolkond
XII-XIII saj algasid mandril protsessid, mida nimetatakse rooma õiguse ülevõtmiseks ehk retseptsiooniks*. See toimus, kuna õigus killustus erinevateks lokaalõigusteks ja protsessinormid olid puudulikud. Rooma õiguse retseptsioon võimaldas koguda materjali kokku ühte seadustikku – kodifikatsiooni*. Seda võeti üle, kuna rooma õigus oli valitsejaile meelepärane ning selles oli nii palju omavahel vastuolus sätteid, et oma nõudmiste rahuldamiseks võisid seda kasutada kõik, kes sealt midagi ammutada suutsid. Kuulsaim kodifikatsioon on Constitutio Criminalis Carolina ehk CCC 1532. a – koosnes rooma ja saksa kriminaalõigusest ja kriminaalprotsessiõigusest.
Common law sünnimaal, Inglismaal, ei toimunud rooma õiguse retseptsiooni. Common law* - üldise õiguse ja õiglase õiguse normide kogum, mis on loodud kohtute õigustmõistva tegevuse käigus.
1.4. Ajalooline koolkond
Õigust ei tohiks seadusandja kunstlikult luua, see peaks välja kasvama tavaõigusest. Tavaõiguse allikad peab hoolikalt läbi töötama, need süstematiseerima ja siis kodifitseerimise kaudu ühendama.
2. Kehtiva õiguse allikad
2.1. Õiguskorra normatiivsus
Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon , määr, seotus või kohustuslikkus , millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas õigusakt kinnitab õiguskorra normatiivsust, kas akt vastab loomuõiguse põhimõtetele ja jurisprudentsi nõuetele ning põhiseadusele.
Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamate suhtes.
2.2 Õiguse allikate liigid
Kui võtta aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad:
1. LEGISLATIIVAKTID – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt
2. HALDUSAKTID – vastu võetud eksekutiivorganite poolt
3. JURISDIKTSIOONIAKTID – jurisdiktsiooniorganite poolt
See on formaalne jaotus.
Kui võtta aluseks põhimõte, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, võib jaotada:
1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT
2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT
3. JURISDIKTSIOONILIST FUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT
See on funktsionaalne liigitus.
Kui võtta aluseks õigusaktide koht õiguskorras lähtudes juriidilisest jõust:
1. SEADUSED
2. SEADUSEST MADALAMAL OLEVAD ÕIGUSEALLIKAD
See on vertikaalne liigitus.
Kui võtta aluseks kuulumine teatud õigusvaldkonda:
1. ERAÕIGUSESSE KUULUV
2. AVALIKKU ÕIGUSESSE KUULUV
See on horisontaalne liigitus.
Common law’s kehtib pretsedente üksikjuhu puhul tehtud otsust õiguse allikana. Common law koosnebki kohtulahenditest ( case law). Statue law ehk seadusõigus on alam kohtulahendite suhtes.
2.3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras
Eesti õiguskord põhineb seadusõigusel. Seadusõigus tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel.
2.4. Seadus
Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Seaduste vastuvõtmine on võimalik ka rahvahääletusega ( referendum ).
Referendum on keelatud algatada erakorralise või sõjaseisundi ajal. PS ptk-sid "Üldsätted" ja "PS-i muutmine" saab muuta ainult rahvahääletusega. Referendumi käigus teostab rahvas talle kuuluvat legislatiivset riigivõimu.
Seadus* – Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadust saab muuta või tühistada vaid selle vastu võtnud organ.
Seadusega materiaalses tähenduses luuakse , muudetakse või tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi või kohustusi. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt.
Seadused võetakse vastu Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras. Seadus jõustub 10. päeval pärast RT-s avaldamist, kui pole märgitud teisiti.
2.5. Seadlus
Seadlus* - seadusjõuga õigusakt. Seadlusandluse õigus kuulub presidendile . Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid* - õigustloovad aktid ehk õigusallikad; neid võtab vastu haldusorgan ; neil on spetsiifiline kehtejõud.
Dekreediõigus* – seadusandlusõigus täidesaatva võimu käes. Dekreedi võtab vastu riigipea .
1. ERAKORRALISED DEKREEDID – kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused
2. HÄDADEKREEDID – juhtudel, kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla
2.6. Määrused
Määrused* - valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid; formaalselt aga haldusorgani aktid.
On olemas kaks volituste liiki:
1. GENERAALDELEGATSIOON – PS-is sätestatud kestvat volitust määrusandluses
2. SPETSIAALDELEGATSIOON – seaduses
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Õiguse entsüklopeedia #1 Õiguse entsüklopeedia #2 Õiguse entsüklopeedia #3 Õiguse entsüklopeedia #4 Õiguse entsüklopeedia #5 Õiguse entsüklopeedia #6 Õiguse entsüklopeedia #7 Õiguse entsüklopeedia #8 Õiguse entsüklopeedia #9 Õiguse entsüklopeedia #10 Õiguse entsüklopeedia #11 Õiguse entsüklopeedia #12 Õiguse entsüklopeedia #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 197 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liis venelaine Õppematerjali autor

Lisainfo

Õigusteaduse bakakraadi 1. aasta aine - õiguse entsüklopeedia - konspekt.
õigusnorm , subjekt , aktid , õigusnormid , asjaolud , õigusakt , lünk , kohtunik , riigivõim , õigusteadus , seadusandja , loomuõigus

Mõisted

normivälised suhted, õiguskorras, jaotuse alus, arvestama põhimõttega, era, lüübeki õigust, xii, kuulsaim kodifikatsioon, normatiivsuse kontrollimine, legislatiivaktid, seaduste vastuvõtmine, ps ptk, seadlused, õigustloovad aktid, erakorralised dekreedid, funktsionaalselt, generaaldelegatsioon, kov, isegi ps, sotsiaalne reguleerimine, terviklikkus, õigusnormid, õigusnormi ül, õigusnormi üldisus, normide struktuurid, elulised asjaolud, keeruline struktuur, õigustkaitsvad, seletavad, kitsendavad, õigusnormi looja, õigusnormiga, reflektsiooniõigus, konstitutiivsed, varanduslikud, üksikkodanikul, jur kohustus, õiguse subjektid, füüsiline isik, õiguse subjekt, õigusvõime, teovõime, õiguse objekt, mittekeh, ese, päraldis, õiguse täpsus, õiguse realiseerimiseks, subsumeerimise olemus, õigeksmõistev otsus, maxime, non liquet, tõlgendamise ül, kumulatiivne konkurents, alternatiivne konkurents, konsumtiivne konkurents, tõlgendamise ese, süstemaatilis, loogilist tõlgendamist, süstemaatiline tõlgendamine, objektiiv, konkretiseerimine, doktrinäärsel tõlgendamisel, seoseid, neoliitiline revolutsioon, inimkooslus, seadusriik, liberaalses, olulisimad tunnused, riigi rahvas, territoriaalprintsiip, sisemine suveräänsus, kaasaegne riiklus, status mixtus, parlamendi ül, parlamentarismi printsiip, riigipea, ainuisikuline riigipea, presidentaalses, aristotelese arvates, õigusriigi alus, õigusriigil, võimude lahusus, riigipea võimuvolitused, arutavad tsiviil, kohtunikud, hilisklassikalisest perioodist, efitsient, subsumeerimine, hermeneutika, ratio legis, ius commutativa, puebloindiaanlased, fraatri, glossaatorid, makulatuur, logistid, kanonistid, huvijurisprudents, võimude lahusus, võimude lahusus, võimude lahusus, võimude lahusus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

32
pdf
Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia
40
docx
Õiguse entsüklopeedia terve konspekt
32
docx
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused
94
docx
Õiguse entsüklopeedia eksam
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
32
docx
Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud
83
doc
Õiguse sotsioloogia
125
pdf
Konspekt 2





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !