"Kodanikud, huvid ja demokraatia" (0)

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium
KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA
Koostaja:
Klass: 12 klass, ekstern
Tallinn 2015

Sisukord

Sissejuhatus 3
1.Demokraatia kui rahva võim 4
1.1Otsene ja esindusdemokraatia 4
1.2Osalus- ja elitaardemokraatia 5
2.Vabad valimised 6
2.1Valimiste funktsioonid 6
2.2Vabade valimiste põhimõtted 7
2.2.1Valimistel on vaba konkurents 8
2.2.2Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 8
3.Peamised valimissüsteemid 8
3.1Majoritaarne valimissüsteem 9
3.2Proportsionaalne valimissüsteem 10
3.3Eesti valimissüsteem 10
3.4Hübriidsed valimissüsteemid 11
4.Valimiskäitumine ja valimistulemus 11
4.1Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel 11
4.2Mis mõjutab valijate käitumist? 12
4.3Hääletamine ja valimistulemused 14
5. Erakonnad tänapäeva poliitikas 15
5.1Miks on erakondi vaja? 16
5.2Parteide kohanemine ühiskonna arenguga 16
5.3Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal 17
6.Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad 18
6.1Survegrupi ja erakonna erinevused 18
6.2Survegruppide liigid 18
6.3Survegrupid poliitika mõjutajatena 19
6.4Sotsiaalsed liikumised 20
7. Sidususe mehhanismid – poliitiline kultuur ja kodakondsus 22
7.1Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad 22
7.2Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? 23
7.3Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine 24
7.4Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina 25
Kokkuvõte 27
Kasutatud kirjandus 29

Sissejuhatus

Oma pika arengu vältel on demokraatlik valitsemine oluliselt muutunud. Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihitus ja põhiväärtused.
Klassikalisele valijate suhtlemisele oma rahvasaadikuga on tänapäeval lisandunud mitmeid poliitika mõjutamise kanaleid . Uusimad neist on seotud e-demokraatiaga – nii saab interneti vahendusel jälgida parlamendi istungeid, suhelda poliitikutega, avaldada arvamust seaduseelnõude kohta ja hääletada. Samas on endiselt olulised poliitiliste huvide traditsioonilised vahendajad – erakonnad ja survegrupid. Valimised on jätkuvalt demokraatliku valitsemise kõige olulisem poliitikasündmus.

Demokraatia kui rahva võim

Demokraatia