4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Kokku-lahku kirjutamine sõltub verbist Põhisõna näitab liitsõnas põhitähendust. 1) Põhisõna näitab hulka või kogust Nt: hapupiima liiter piimaliiter 2) Põhisõna on täiendsõnast lahutatav või mitte. (-maa, -maakond) Nt: Harjumaa, Harju maakond 3) Liit- ja ühendtegusõna · Liittegusõna: abielluma · Ühendtegusõna: üle hindama Kokku-lahku kirjutamine sõltub kaastekstist Täiendsõna või täpsustus käib järgneva sõna kohta. Nt: iga majandi juht (majandi juht) , iga majandijuht (juht ise) Kokku-lahku kirjutamine sõltub traditsioonist 1)Arvude kirjutamine sõnadena. · Kokku: kümned, teistkümned, sajad. · Lahku: ühelised, tuhanded, miljonid 2)Omadussõnad (-ne,-line)
Öeldis- tegusõna pöördeline vorm, väljendab tegevust või olemist. küsimused mida teen? mida teed? mida teeb? mida tehti? jne ühendtegusõna- tegusõna ja määrsõna. kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi väljendtegusüna- tegusõna ja käändsõna. murrame pead, õpin pähe, lasti jalga tulevik oleviku vormidew abil, saama-tulevik peetakse ebasobivaks. a) kui minevikus alanud tegevus jätkub praegusel hetkel, täisminevik (töö lõpetatud, tulemus on praegu ja tulevikus olemas) Raamatu on tõlkinud (tõlkis) Mati Sirkel. b) enneminevikku mingile minevikuhetkele eelnenud tegevuse väljendamiseks Jõudsime kooli koos, sest olime kohtunud (kohtusime) bussipeatuses. Alus-tegevuse sooritaja ehk tegija. võib olla üks või mitu täiendit mis täpsustavad alusega v äljendatud olendi või eseme omadusi - Suur puravik on metsas. Võib puududa või olla juurdemõeldav. -öeldis umbisikulises tegumoes - Koolis õpetatakse lapsi. -öeldis väljendab ilmastikunähtus...
küsimusele mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti? jne. NÄITEKS: Me kuulame muusikat. Nad kõnnivad kitsal sillal. Öeldis võib koosneda ühest (nt: luuletab, näeb) või mitmest sõnast (nt: näib mõistvat, üles tõusma), mis ei pea lauses kõrvuti paiknema. NÄITEKS: Ta on mulle seda kaks korda meelde tuletanud. Öeldiseks võib olla · tegusõna liht- ja liitaeg, eitav kõne: kõnnib, luuletame, on õppinud, oli alahinnanud, pole näinud, ära ütle; · ühendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja määrsõnast: kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi; · väljendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja käändsõnast: murrame pead, õpin pähe, lasti jalga; · tegusõna pöördelise ja käändelise vormi ühend: võid kasutada, tuleb harjutada, hakkas naerma, tundub oskavat, näib tukkuvat. Eesti keeles väljendatakse tulevikku tegusõna olevikuvormide abil, saama-tulevikku peetakse ebasoovitavaks.
Üldreegel Tegusõnad kirjutatakse teistest sõnadest lahku: Selgesti loetav esildis, väga austatud õpetaja, õppimata jäetud kontrolltöö. Alati kirjutatakse kokku liittegusõnad. Liittegusõna on mingi sõna või sõnaosa ja tegusõna lahutamatu ühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada ega nende vahele muid sõnu asetada: Abielluma, kuritarvitama, esietenduma, allkirjastama, salakuulama, häbimärgistama. Ühendtegusõnad ja väljendtegusõnad kirjutatakse lahku. Ühendtegusõna - määrsõna + tegusõna: Ette võtma, alla andma, tagasi tulema. Väljendtegusõna käändsõna + tegusõna: Pähe õppima, jalga laskma, silma torkama Väljendtegusõnad on piltliku tähendusega ehk neid ei tule mõista sõna-sõnalt. Erinevalt liittegusõnast saab ühend- ja väljendtegusõna osi lauses ümber paigutada ja nende vahele muid snu asetada: Mulle läks tema esinemine väga korda. (korda minema) Ma pean temast lugu. (lugu pidama) Keeleuuendused 2012 võib-olla ...
Väide -> tõestus->näide. Kokku- ja lahkukirjutamine 1) täiendav sõna lühenenud-omadussõna ees Nt: võõrkeel - Nt: võõras keel 2)liigisõna(täiendsõna nimetavas käändes) - omadussõna, omastav kääne Nt: laudlina,raudtee,pildiraamat - Nt: valge lina, ema lina 3) täpsustamine Nt: see kassipoeg - selle kassi poeg 4) mitmus - ainsus Nt:raamatute kujundus - raamatukujundus 5) omaette mõiste lasteaed - laste aed lapsepõlv - lapse põlv 6) ühendtegusõna, liitsõnad -mine ja -ja on koos Nt: läbi mõtlema - läbimõtlemine, läbimõtleja 7) -line, -ne Nt: viie-aastane, järkjärguline 8) Kerese-nimeline P. Kerese nimeline 9) arvud kokku: kümnelised, sajalised, teistkümnesed lahku: tuhandesed, ühelised, miljonilised 10) kohanimed/ isikunimed Nt: Vana-Vigala, Mari-Liis
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
pandav komme; jalgratas on lahtivõetav ~ jalgratas on lahti võetav, lehed on ärarebitavad ~ lehed on ära rebitavad; mahamurdunud puu ~ maha murdunud puu, asetleidnud sündmus ~ aset leidnud sündmus, allakirjutatud dokument ~ alla kirjutatud dokument, vastuvõetud otsus ~ vastu võetud otsus, tähelepandud vead ~ tähele pandud vead, vastuvõtmata töö ~ vastu võtmata töö, kordaseadmata paberid ~ korda seadmata paberid. Märkus 1. Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata- vormi lahkukirjutamist. Nt trepist alla jooksev koer, piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi sõitnud rong, majast mööda sõitvad autod, aknast välja visatud müts, jõest üle ujuv poiss, mäest üles sõitnud suusatajad, külalisega kaasas olevad isikud, autole ette hüpanud koer, tüdrukule järele jooksnud ema,
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi ...
laskma, juttu ajama, käsile võtma, meelde jääma, tähele panema, lugu pidama · Kui ühend- ja väljendtegus oleviku kesksõnad esinevad lauses täendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata-vorm täiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada ära minev külaline-äraminev külaline, halvakspandav komme-halvaks pandav komme, vastuvõetud otsus-vastu võetud otsus o Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist trepist alla jooksev koer, aknast välja visatud müts, mäest üles sõitnud suusatajad, tüdrukule järele jooksnud ema, täiesti rikki läinud aparaat o Ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse tavaliselt kokku, sest need on
Alla tulema, ette võtma, juurde astuma, juures seisma, kokku puutuma. Ühend- ja väljendtegusõnade osad kirjutatakse harilikult lahku. nt. Kui ma alla tulen, et sa üle vaataksid, olen andeks andnud. Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäiendina ja mineviku kesksõnad ning mata-vorm täiendina, siis võib neid osi kas kokku või lahku kirjutada. nt. Äraminev külaline = ära minev külaline. Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist. nt. Trepist alla jooksev koer, piletist ilma jääv poiss. Ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse tavaliselt kokku, sest need käändsõnad ja määrsõnad on omaette tähendusega iseseisvad sõnad. nt. Väljaütlemine, allakirjutamine, arusaam, juuresolek, tähelepanu.
(alahindama, alahinnata, alahinnates, alahindav, alahinnatav, alahinnanud, alahinnatud, alahindan, alahindas, alahindaksime, alahinnaku, alahindavat, on alahinnanud, alahinnatakse, oli alahinnatud) Ühend- ja väljendtegusõnade osad kirjutatakse harilikult lahku. (kui ma alla tulen, et sa üle vaataksid, olen andeks andnud, olid aru saanud, oleksime juures olnud, ärge ette rutake, kuni arvesse võetakse, on läbi müüdud, olevat tähele pandud, olgu ära koristatud) Märkus 1. Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist. Nt trepist alla jooksev koer, piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi sõitnud rong, majast mööda sõitvad autod, aknast välja visatud müts, jõest üle ujuv poiss, mäest üles sõitnud suusatajad, külalisega kaasas olevad isikud, autole ette hüpanud koer, tüdrukule järele jooksnud ema,
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
Vigane Õige tööriietepood Tööriiete pood ilutarvetekauplus ilutarvete kauplus Ka eesti noortel on raskem tööd Ka eesti noortel on raskem tööd leida, kui puudub venekeeleoskus, leida, kui puudub vene keele oskus, mis omakorda vähendab võimalusi mis omakorda vähendab võimalusi saada tööd näiteks insenerina. saada tööd näiteks insenerina. Kui ühendtegusõna on tegesõna funktsioonis (pöördeline vorm v infinitiiv), siis tuleb see kirjutada lahku. Vigane Õige artiklis on väljatoodud artiklis on välja toodud Ma pole kaubandusega väga palju Ma pole kaubandusega väga palju kokkupuutunud. kokku puutunud. .. või mehed saaksid ülalpidada .. või mehed saaksid ülal pidada peret ja töötada staazika koha peal peret ja töötada prestiizika koha
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infos...
• Põhjusseoseid haiguse tõttu, minu süü pärast, tänu minule • Seisundit: valu käes, karu küüsis • Määra või mõõtu: tuhandete viisi, lonksu haaval Kaassõna ja määrsõna vahel ei ole alati lihtne vahet teha. Kaassõna kuulub nimi- või asesõna juurde, mis on enamasti (peaaegu alati) omastavas või osastavas käändes. Määrsõnad on kas iseseisvad või moodustavad koos verbiga ühendtegusõna. 15. Sidesõna e konjuktsioon, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Sidesõnad on muutumatud sõnad, mille ainsaks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjutamata. Eesti keeles on neid paarkümmend: ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest, kuni, kuigi, ehkki, nagu, arhailised saati, elik ning liitsõnalised justkui, otsekui. Paljud sidesõnad kuuluvad ka ühendsidendite koosseisu.
komme; jalgratas on lahtivõetav ~ jalgratas on lahti võetav, lehed on ärarebitavad ~ lehed on ära rebitavad; mahamurdunud puu ~ maha murdunud puu, asetleidnud sündmus ~ aset leidnud sündmus, allakirjutatud dokument ~ alla kirjutatud dokument, vastuvõetud otsus ~ vastu võetud otsus, tähelepandud vead ~ tähele pandud vead, vastuvõtmata töö ~ vastu võtmata töö, kordaseadmata paberid ~ korda seadmata paberid. Märkus 1. Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist. Nt trepist alla jooksev koer, piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi sõitnud rong, majast mööda sõitvad autod, aknast välja visatud müts, jõest üle ujuv poiss, mäest üles sõitnud suusatajad, külalisega kaasas olevad isikud, autole ette hüpanud koer, tüdrukule järele jooksnud ema, teekäijale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
