" Kes oli Saalomon? Iisraeli kuningas 970-928 eKr, Taaveti poeg. Mida ütlevad õpetussõnad Saalomoni kohta?.............................................................................. ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Millise õpetussõna on Sinule kõige olulisem? Miks?................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Millist õpetussõna Sa ei järgiks? Miks? .....................................................
4. Ära ütle: Nagu teine mulle on teinud,nõnda teen ma temale: ma tahan mehele tasuda ta tööd mööda. 5. Virga mõtlemised saadavad ainult kasu, aga iga räpakas kannatab ainult puudust. 6. Hakka haridusest kinni; ära loobu, hoia seda, sest tema on sinu elu." Kes oli Saalomon? Taaveti poeg, Iisraeli kuningas Mida ütlevad õpetussõnad Saalomoni kohta? Õpetussõnad ütlevad Saalomoni kohta et ta oli tark, õiglane ja aus mees. Millise õpetussõna on Sinule kõige olulisem? Miks?................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Millist õpetussõna Sa ei järgiks? Miks? .....................................................
Leinalaul, nutulaul Romanss - Armuseiklused daamiga Linnakirjandus: - rahvalähedane - tegelased keskklassist(käsitöölised, kaupmehed) - protest ebavõrdsuse vastu(pilge mungad,kohtunikud) - moraal e. õpetussõna valm Renessanss Taassünd Keskaeg Renessanss · Inimene on patune · Inimene on hea maapealne elu on ettevalmistus hauataguseks eluks esmatähtis on maapealne elu
Enamus õpilasi saab spikri kasutamise põhjustest aru ja nad kasutavad seda ka ise. Õpilased, kes seda ei tee, mõistavad spikerdajad hukka. Õpetaja arusaam asjast oleneb täiesti õpetajast. On õpetajaid, kes lausa lubavad seda teha. Teised aga häbistavad vahele jäädes sind terve ülejäänud kooliaja. Vanemate suhtumisega ma eriti kursis pole, kuid minu vanemad suhtuvad sellesse väga mõistvalt, sest ka nemad kasutasid koolis spikreid. Olen neilt nii mõnegi õpetussõna spikerdamise kohta saanud. Spikerdamine on ebaaus nende suhtes, kes spikrit ei kasuta, kuigi teist pidi mõeldes, keegi ei keela seda neil teha. Spikerdamine on petlik kõigi nende suhtes, kellele spikerdaja hinded korda lähevad ehk kõige enam spikerdajale endale. Olen nõus, et spikerdamine ei ole hea, kuid vahest ei saa ilma selleta. Kes on süüdi, et õpilased spikerdavad? Arvan, et suurim süü on koolil ja haridussüsteemil endal
kirjandus, poliitika,usk · PASTORAAL o Karjaselaul(rüütel ja karjaseneid) · ROMANSS o Armuseiklused daamiga Linnakirjandus: - rahvalähedane - tegelased keskklassist(käsitöölised, kaupmehed) - protest ebavõrdsuse vastu(pilge mungad,kohtunikud) - moraal e. õpetussõna valm RENESSANSS 1. Millal tekkis o Peetakse keskaja lõpuperioodiks o On omaette periood o On elulaad, mida iseloomustavad suured muutused o Itaalia kirjanduses 14. sai, kui Francesco Petrarcale anti loorberipärg(antiikaja komme auhinnata luuletajaid) o Mujal Euroopas hiljem(15.- 16.saj) 2. Mis on humanism? o Inimene on täiuslik, harmooniline o Jätab jumalad tagaplaanile
alkohoolik nende eeskuju järgida. Ära võta süüd enda peale. "Ma ei jooks, kui sa mind paremini kohtleksid," võib alkohoolik väita. "Alkohoolikul on vaja, et sa seda jätkuvalt usuksid, nii et ta saaks vastutuse joomise eest sinu kaela veeretada," sõnab nõustaja Toby Rice Drews. Ära lange sellesse lõksu. Alkohoolik ei ole sõltuvuses üksnes alkoholist, vaid ka inimestest, kes usuvad tema õigustusi. Seega võivad pereliikmed tahtmatult alkohooliku joomist soodustada. Piibli õpetussõna enesekontrolli kaotamise kohta kehtib sama hästi ka alkohooliku puhul: "[Ta] peab kandma karistust, sest kui sa tema vabastad, siis pead seda korduvalt tegema" (Õpetussõnad 19:19). Jah, las alkohoolik helistab ise ülemusele, lohistab end ise voodisse, koristab ise enda järelt. Kui pereliikmed sellised asjad tema eest ära teevad, aitavad nad vaid kaasa sellele, et ta end surnuks joob. Otsi abi. Üksi on raske, võib-olla isegi võimatu mülkast välja rabeleda. Sa vajad tuge. Looda
kõik. Olen selle meelde jätnud ja katsun probleemsetes olukordades just nii mõelda. Probleemsetes olukordades võib tekkida vigu. Neid tuleb endale tunnistada ja neist tuleb õppust võtta. Inimesed on erinevad, inimeste suhtlemisharjumused on erinevad, aga töö juures olles pean mina olema justkui majakas keset merd, mis võib vahel tormile kiskuda: sirge seljaga, alati valmis õiget suunda näitama, kuid mitte liiga pealetükkivalt. Mul on veel teinegi õpetussõna, mida meeles pean: kuidas hõikad, nõnda kajab. See tuletab mulle meelde, et kuidas suhtleme teistega, nii vastatakse ka meile. Ainult teistega suheldes õpime iseend tundma. Suhtlemise käigus me peegeldame oma sisemaailma. Just lasteaiaõpetajad peavad olema küpsed, emotsionaalsed, sotsiaalselt intelligentsed ja head suhtlemismeistrid. Samas on õpetaja ka juht, kes peab valmis olema tõsiseks ja raskeks tööks ning taluma koormust ja stressi.
Nõo Reaalgümnaasium Saalomon Referaat Nõo 2010 SAALOMON Kuningas Saalomon sündis Jeruusalemmas umbes 1000 aastat eKr. Ta oli kuningas Taaveti ja Batseba poeg. Ta on ajalukku jäädvustatud kuningana, kel oli palju tarkust, mõistust ja taipamisvõimet. Saalomon oskas luuletada ja koostada valme. Ta kõneles kolm tuhat õpetussõna ja ta laule oli tuhat viis. Ta kõneles loomadest, lindudest, roomajatest ja kaladest. Saalomoni tarkust tuldi kuulama kõigist rahvaist ja kõigi maa kuningate hulgast, kes olid kuulnud tema tarkusest. Isegi Seeba kuninganna, olles kuulnud Saalomoni rikkusest ja tarkusest, külastas teda, et kuningat ,,mõistukõnedega kimbutada". Kord olevat Jumal ennast Saalomonile unes ilmutanud ja lubanud täita mistahes soovi. Saalomon palus endale tarkust. Selle peale vastas Jumal:
oli neil väga hubaseks muudetud.Elati koos lammaste ja muude pudulojustega.NSV sõdurid jõudsid nende asukohani ja neile tehti haarang.Ehk siis Alliksaar kirjutab enda luulet väga palju reaalsusest ja enda elulisestest kogemustest.See periood on siis Alliksaare loomingulise põhja poolest kõige tuntum ,sest viimati kui Jürisssar veel Alliksaarega kohtus ,ei mäletanudki too seda, ehk kõik on kirja pandud Jürissaare mälestuste põhjal. Henn-Kaarel Hellat Alliksaart iseloomustab õpetussõna Hellatile ,kui Alliksaar ütles : „Ära mitte kunagi luuleta „mööda lendas linnuparv“ ,vaid kirjuta et nägin kolme harakat, viitteistkümmet ööbikut ja ühte näljast kanakulli.“ Madis Kõiv Madis Kõiv oli Alliksaare suu sõber aga kui ta jõudis 1961 aasta sügisel Tartusse ,siis oli luuleuuendus läbi teinud palavikulise faasi.Olid sündinud klassikalised lood nagu „Kiigelaul“ „Noorkuu“ „Prelüüd rüütlirüüs“ „Kes mängib masti“ ja veel
KIRJANDI MEELESPEA 1. Väldi sina-vormi! 2. Väldi sõnakordust! 3. Väldi üleskutseid! 4. Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte! 5. tänu=hea, tõttu=halb 6. ei+ja=ega 7. kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist 8. nii... kui ka ... lauses koma ei ole 9. Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade) 10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased ...
· Vanapagan: Ta andis krattidele hingesid, kuid peaaegu iga kord suutsid külaelanikud ta üle trumbata. 2. Sündmustik Teos on jagatud kolmekümneks peatükiks. Igale peatükile vastab üks kuupäev ehk esimene peatükk on esimene november, teine peatükk teine november jne. Raamat algab sellega, et sulane Jaan on maas ja valmis surema. Tuppa astub Rehepapp ja saab teada, et piinleja on seepi söönud. Ta annab paar õpetussõna ning riidleb kõvasti, et pole mõtet kõiki mõisas olevaid asju suhu toppida ning läheb minema. Edasi hakkab raamat minema järjest põnevamaks. Räägu Liina ostab Luiselt endale vana parunessi musta surikleidi ja annab tüdrukule vastutasuks hõbeprossi. Räägu Rein hakkab hõbeprossi kadumises kahtlustama Kiltrit ja neil tekib sõda. Kasutatakse võlukunsti ja lõpuks suudab Rein Kiltri surmata. Paraku, aga prossi Kiltri käes ei ole ja Rein ei suuda seda uskuda.
kuulnud, aga võib-olla ei osanud autori nime ja teoste pealkirju kokku viia. Hans Christian Andersen keskendus peamiselt muinasjuttude kirjutamisele, kuid on avaldanud ka mõne romaani ning luuletuse. Ma arvan, et tema muinasjutud on suunatud pigem väiksematele, kuid teisalt on need väga huvitavalt ja hästi kirjutatud, et paeluvad ka vanemaid lugejaid. Üks oluline aspekt oleks kindlasti ka see, et kõigis tema muinasjuttudes oli alati olemas puänt, iga lugu lõppes mingisuguse õpetussõna või elutarkusega. Arvan, et see on lastele suunatud muinasjuttude puhul hästi oluline, sest kindlasti jääb raamat lapsele paremini meelde, kui ta on sealt saanud midagi, mida oma edasises elus kasutada või märgata osata. Olen ise lugenud mitmeid Hans Christian Anderseni muinasjutte ja oma lemmikuks pean lugu pealkirjaga „Inetu pardipoeg”. See lugu on eelkõige õpetlik, elus ei ole kõik nii must- valge ja kõik ei sõltu kunagi ainult väljanägemisest
Rahvaluule ehk folkloor rahva suuline sõnalooming. Erineb ilukirjandusest selle poolest, et on anonüümne (puudub konkreetne autor) ja kollektiivne. RAHVALAULUD RAHVAJUTUD RAHVALUULE LÜHIVORMID regivärsiline rahvalaul muinasjutt rahvajutt, mis vanasõna pärimuslik rahvalaulu liik, mida pajatab väljamõeldud õpetussõna, lühike, iseloomustab sündmustest terviklik, piltlik ning tabav · algriim algushäälikute · loomamuinasjutt väljend mingi elunähtuse kordus värsis (härrad jäid tegelasteks loomad, kes on kohta (töö, härisemaie) isikustatud lastekasvatamine, kodu jne). algriim · imemuinasjutt Kuidas töö, nõnda palk.
· Talitluse juurde kuulus ka naiste nutulaul ja lõppes peiedega vallutas Mesopotaamia ja rajas suurriigi.Lasi koostada seadustekogu. · Maalingud seintel kujutasid stseene lahkunu elust · Assüüria impeerium 934-609 a eKr pealinnadeks Assur ja Ninve, · Loitsud seintel ja sarkofaagil sisaldasid õpetussõna, kuidas kuningad olid sõjakad ning vallutasid naabermaid(Mesopotaamia, surmariiki pääseda ja seal käituda. Süüria, Palestiina) · Matuserituaalid olid ainult jõukatele kohased. · Uus-Babüloonia 626-539 a eKr lõi end Assüüriast lahku ning sai · Mumifitseeriti: eemaldati sisikond, täideti lõhnainetega, soola iseseisvaks. Ninive hävitatii
Folkloristika alused Ergo-Hart Västrik Töökorraldus KT (10.10 ja 21.11) KT’d järgi teha ei saa! Aine lõpetab kirjalik eksam, mille küsimused antakse eelnevalt teada. (eksami ajad 12.12 ja 19.12, korduseksam 09.01.2017) Kohustusliku kirjanduse lugemine – kokku u 200lk, esitatakse jooksvalt loengute käigus. Praktiline ülesanne tuleb sooritada enne 28.11.2016. Praktiline ülesanne: - Praktiline töö (2 akadeemilist tundi) Eesti Kirjandusmuuseumis (Eesti Rahvaluule Arhiivis või Folkloristika osakonnas alates 12.09-28.11.2016). Vajalik eelregistreerimine! - Õppekäik Eesti Rahvaluule Arhiivi (kogunemine Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine: -...
(7) rütmi korrastusalused on silpide arv, rõhk ja välde Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste eeskätt silpide või sõnade süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Võib eristada silbilis-rõhulist e silprõhulist, rõhulist ja vabavärsilist rütmi; harvem kohtab puhtalt vältelist või silbilist luulet. Salm e stroof Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Ood- ballaadi, poeemi pidlik ülistuslaul Pastoraal õnnerikas karjaselaul Epigramm e pilkelaul 1. Silbilisrõhulise luule värsimõõdu e meetriumi kujundavad värsijalad. Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum, millega liituvad rõhuta silbid. Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsi tõusud e värsirõhud, rõhuta silpidega aga värsi langused e värsirõhkude vahed.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Eesti hariduse ajalugu Juhendaja: Karmen Trasberg Koostaja: Taimi Samblik Tartu 2011 1 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Esimesed koolid eestis............................................................................................................4 Reformatsiooni mõju Eesti haridusele....................................................................................5 Edasiviivad jõud...........................................................................
Ellen Niit Luulereferaat 1 SISUKORD 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................3 SISSEJUHATUS Ellen Niit- seda nime on arvatavasti kuulnud iga eestlane. Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt kes...
Rahvaluule ehk folkloor rahva suuline sõnalooming. Erineb ilukirjandusest selle poolest, et on anonüümne (puudub konkreetne autor) ja kollektiivne. RAHVALAULUD RAHVAJUTUD RAHVALUULE LÜHIVORMID regivärsiline rahvalaul muinasjutt rahvajutt, mis vanasõna pärimuslik rahvalaulu liik, mida pajatab väljamõeldud õpetussõna, lühike, terviklik, iseloomustab sündmustest piltlik ning tabav väljend · algriim algushäälikute · loomamuinasjutt mingi elunähtuse kohta (töö, kordus värsis (härrad jäid tegelasteks loomad, kes on lastekasvatamine, kodu jne). härisemaie) isikustatud Kuidas töö, nõnda palk. algriim · imemuinasjutt Terav kirves leiab kivi.
loengus) ja määrake neis kinnisvormi iseloomulikud jooned. Millest on aru saada, et tegu on just soneti või ballaadiga? Kinnisvormid. Luuletusi jagatakse kaheti: sisu/temaatika/käsitlusviisi ja vormi (värsimõõt/salm) järgi. Vormitunnuste alusel nimetatakse luuležanre kinnisvormideks (e kanoonilisteks vormideks). Poeem on lüüriline/eepiline jutustav luuletus. Ballaad on dramaatiline lüroeepiline luuletus. Valm lisab ballaadile allegooria ja õpetussõna. Ood on pidulik ülistuslaul. Pastoraal on õnnerikas karjaselaul. Epigramm on pilkelaul. Vanaprantsuse ballaad on lüürika kinnisvorm, mille kolmele 8-realisele salmile järgneb lühem saade (e kõnetlus). Gaseel on araabia luulet jäljendav kaksikvärssides (e beitides) vorm. Sonett on 14- realine kinnisvorm, milles on viisikjamb ja mitmekordsed vaimupeened riimid (itaalia sonett: 4+4+3+3
Harrastatakse ka seitsme- ja kahteksarealisi (septett, oktett) või isegi pikemaid salme, nt Onegini stroof sisaldab 14 rida (nagu sonett). KINNISVORMID Luuletused jagunevad zanriteks kaheti: sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi (värsimõõdu, salmide) järgi. ! Vormitunnuste alusel tekkinud luulezanre võib nimetada kanoonilisteks e kinisvormideks. ! Lüüriline või eepiline jutustav luuletus - poeem ! Dramatismi süvenemisel lüroeepiline - ballaad ! Allegooria ja õpetussõna lisandumisel -valm. ---> Eristus on sisuline. Samas poeemi, ballaadi, piduliku ülistuslaulu (oodi), karjaselaulu (pastoraali) või pilkelaulu (epigrammi) loomisel ei ole välistatud mistahes värsimõõdud või salmid (neliktrohheusest vabavärsi ja heksameetrini). SONETT luule levinuim kinnisvorm-> 14 rida.! Tavaliselt luuakse Itaalia sonette (4+4+3+3)! ! ! ! ! ! Kuulus on ka Inglise (Shakespeare'i) sonett (4+4+4+2) Tunnused:! ! ! ! Arhailised kahesalmilised sonetid (8+6) ! *Viisikjamb! ! !
VIII. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Sa käsid mul vältida rahvahulka, tõmbuda endasse ja rahulduda oma teadvusega," ütled sa, "kuhu jäävad nood teie juhtmõtted, mis käsivad tegevad olla surmani?" Selle jaoks, mida sulle aeg-ajalt näin soovitavat, olen ise tagasi tõmbunud ja välisuksed lukustanud, et saaksin paljudele kasulik olla. Ükski päev ei möödu mul jõude. Võtan öödelt lisa õpingute jaoks. Uneajaks pole ma vaba, uni võidab minu ja mu öistest valvustest väsinud ja kinnikippuvad silmad on suunatud tööle. (2) Olen eemaldunud mitte niipalju inimestest kui asjadest ja eriti omaenda asjadest; ajan järelpõlvede asju. Panen kirja mõndagi, mis neile kasu võiks tuua. Kirjutan tervislikke manitsusi, otsekui kasulike arstimite retsepte, olles kogenud nende tõhusust omaenda haavadel, mis, olgugi veel paranemata, o...
Kuusik ehk kuusikvärss (sekstett) Seitsmikvärss või isegi pikemad, nt Onegini stroop sisaldab 14 rida nagu sonnettki. Luuletused jagunevad zanriteks kaheti, kas sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi värsimõõdu ning salmide järgi. Vormitunnuse alusel tekkinud luulezanre või nimetada kanoonilisteks ehk kinnisvormideks. Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Kinnisvormid: Ballaad Algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul (,,balleres", samast tüvest ka sõna ball ja ballett). Ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ka ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline zanr.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
