Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2. kontrolltöö konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Sisukord


1. Keskkonnajuhtimine 2
2.Olulisemad õhu saasteained ja nende liigitus 5
3.Õhu puhastamine aerosoolidest 6
4.Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga 9
6.Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega 11
7.Gaaside puhastamine väävel - ja lämmastikoksiididest 12
8.Reovete koostis ning omadused 14
9.Reovete eeltöötlemismeetodid 15
10.Reovete keemiline puhastus 16
11.Aktiivmudaprotsess 17
12.Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel 19
13.Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest 20
14.Reovete looduslikud puhastid 21
15.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus 22
16.Jäätmete definitsioon ja liigitamine , jäätmekäitlemise eesmärgid 24
17.Jäätmete eeltöötlemise meetodid 26
18.Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid 27
20.Eesti keskkonnakaitse seadusandlus 28
21.Keskkonnaprobleemid põlevkivitööstuses 30
  • Keskkonnajuhtimine


    • organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, aitab tõhustada keskkonna- ja majandustegevust; säästva arengu kindlustamiseks. Eesmärgiks minimiseerida mõju väliskeskkonnale. Seda mõjutab seadusandlus ( maksud , lõivud, maksusoodustused, rahaline toetus).
    • Säästev areng – nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine
    • Ökoloogiline jalajälg – tarbimine territooriumil võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga (globaalsetees hektarites); Eestil > 6 ha ehk u 50% suurem meie bioloogilisest tootlikkusest
    • Juhtimine võib olla
      • globaalne
      • regionaalne (Keskkonnaministeerium – seaduste väljatöötamine (Marko Pomerants ))
      • munitsipaalne (nt jäätmekäitlus)
      • ettevõtte või ärifirma tase
      • kodumajapidamise tase
    • Keskkonnajuhtimine
      • indikaatorite/näitajate väljavalimine
      • seire ning mõõtmine (seire - tähtsamate keskkonnaparameetrite korrapärane fikseerimine ja nende muutuste vaatlemine ; öko-, geosüsteemid, elustik, keskkonnategurid , loodusressursid, saasteallikad ; lokaalsed, distantsmeetodid)
      • keskkonnamõju hindamine
      • keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes , organisatsioonides ( audit , töötajate kaasamine probleemide lahendamisel)
      • „roheline“ toodang (võimalikult minimaalne kahju väliskeskkonnale, ökomärgis )
      • ökodisain (tarbija-, keskonnasõbralik, kergus, kerge taaskasutatavus, vähem materjali, ressurssi)
      • ökoloogilised märgised

    • Seadused:
      • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
      • Looduskaitseseadus (uuendatud 2004)
      • Keskkonnaseire seadus
      • Keskkonnajärelvalve seadus
      • Keskkonnatasude seadus
    • Looduskaitse
      • Kuni II ms (klassikaline):
        • looduse säästmine
        • loodusmälestised
        • haruldased liigid
        • maastikukaitse
      • Pärast II ms
        • lisaks keskkonnakaitse (vesi, õhk, pinnas)
    • Kaitsealad
    • Eesti NATURA 2000
      • EL programm elukeskkonna kaitseks
      • haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse
    • Keskkonnakaitsetehnoloogia lähenemisviisid

    Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab tõhustada keskkonna- ja majandustegevust. Seda rakendatakse ka säästva arengu kindlustamiseks. Eesmärgiks on minimiseerida mõju väliskeskkonnale. Seda mõjutab seadusandlus (maksud, lõivud, maksusoodustused, rahaline toetus). Keskkonnajuhtimine võib olla globaalne, regionaalne (nt Keskkonnaministeerium ja minister Marko Pomerants töötavad välja seadusi), munitsipaalne (nt jäätmekäitlus), ettevõtte tasemel ja kodumajapidamise tasemel.
    Keskkonnajuhtimise rakendamisel valitakse esmalt välja indikaator või näitaja, mida uurida, seejärel toimub seire ja mõõtmine, millest tehakse järeldused ja hinnatakse keskkonnamõjusid. Samuti on keskkonnakaitsestrateegiad ettevõtetes ja organisatsioonides, kus korraldatakse auditeid ja/või kaasatakse töötajaid probleemide lahendamisesse. On olemas ka „roheline“ toodang, rakendatakse ökodisaini põhimõtteid ning jagatakse väärilistele ökoloogilisi märgiseid.
    Kuni II maailmasõjani toimis nn klassikaline loodukaitse, millega
  • Vasakule Paremale
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #1 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #2 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #3 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #4 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #5 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #6 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #7 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #8 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #9 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #10 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #11 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #12 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #13 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #14 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #15 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #16 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #17 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #18 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #19 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #20 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #21 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #22 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #23 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #24 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #25 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #26 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #27 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #28 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #29 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #30
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hamarmets Õppematerjali autor
    Sisukord
    1. Keskkonnajuhtimine 2
    2. Olulisemad õhu saasteained ja nende liigitus 5
    3. Õhu puhastamine aerosoolidest 6
    4. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga 9
    5. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga 10
    6. Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega 11
    7. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest 12
    8. Reovete koostis ning omadused 14
    9. Reovete eeltöötlemismeetodid 15
    10. Reovete keemiline puhastus 16
    11. Aktiivmudaprotsess 17
    12. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel 19
    13. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest 20
    14. Reovete looduslikud puhastid 21
    15. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus 22
    16. Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätmekäitlemise eesmärgid 24
    17. Jäätmete eeltöötlemise meetodid 26
    18. Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid 27
    20. Eesti keskkonnakaitse seadusandlus 29
    21. Keskkonnaprobleemid põlevkivitööstuses 30

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    32
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2.KT konspekt

     Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Põlevkivitöötlemise riskide vähendamiseks on:  Tehnoloogia täiustamine  Tolmpõletuse asendamine keevkihi tehnoloogiaga  Ladestamise tehnoloogia ja emissioonide seire täiustamine  Generaatorite töörežiimi optimeerimine poolkoksi orgaanika sisalduse vähendamiseks  Poolkoksi keemilise soojuse utiliseerimine eelpõletamisega

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    thumbnail
    24
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse

     Looduse säästmine inimtegevuse kahjulikust mõjust  Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine  Looduslike ökosüsteemide kaitse  Maastikukaitse ja –hooldus  Loodusmälestiste kaitse  Haruldaste linnu-ja loomaliikide kaitse Teadusel põhinev looduskaitse tekkis 19.saj II poolel (Euroopas hakati kaitsma loodusmälestisi ja Ameerikas hakati rajama rahvusparke) Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Keskkonnakaitse tehnoloogia Erinevad lähenemisviisid: Heitmete lahjendamine

    Ökoloogia
    thumbnail
    28
    docx

    Ökoloogia teise vaheeksami/kontrolltöö

    Absorptsiooni on ülekandenähtust, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi- kui ka vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi. Vaja on valida õige absorbent (lahusti) eraldatava komponendi lahustuvuse järgi antud temperatuuril ja rõhul. Mitmesugused gaasilised komponendid lahustuvad väga erinevalt. Kui gaasi lahustuvus temperatuuril 10oC ja normaalrõhul on sadu gramme 1 kg absorbendi kohta, nimetatakse sellist gaasi hästilahustuvaks

    Keskkond
    thumbnail
    7
    docx

    Ökoloogia II kordamisküsimused

    KÜSIMUSED 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainena, peab sellele olema kehtestatud lubatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika. (SO2) ­happevihmades, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm ­ eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. See oleneb omakorda mitmest tegurist, sh sadeneva aerosooliosakese diameetrist. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Gravitatsioonitolmupüü

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    thumbnail
    20
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse 2. kontrolltöö

    lahustumisena) - absorptsioon või tahkesse faasi - adsorptsioon. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega (absorbentidega), mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi- kui ka vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna (absorbendi) vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi, mis seob hästi anorgaanilisi happelisi HCI, HF, SiF4 ja mõõdukalt happelisi SO2, Cl2, H2S gaase. Vaja on valida õige absorbent (lahusti) eraldatava komponendi lahustuvuse järgi antud temperatuuril ja rõhul. Mitmesugused gaasilised komponendid lahustuvad väga erinevalt. Kui gaasi lahustuvus

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    thumbnail
    20
    pdf

    Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2

    - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vastus: Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1. olenevalt lõppsaadusest: regeneratiivseteks puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    thumbnail
    40
    pdf

    Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2

    - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vastus: Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1. olenevalt lõppsaadusest:  regeneratiivseteks puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni  mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes

    Ökoloogia ja keskkond
    thumbnail
    37
    doc

    Teise vaheeksami küsimuste vastused

    temperatuuri keemilist agressiivsust tolmuosakeste kuju, omadusi fraktsioonkoostist jm. 4. Gaaside puhastamine väävel-ja lämmastikoksiididest Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1. olenevalt lõppsaadusest: - regeneratiivseteks puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni - mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun