Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Hääl Kõige vähem muudetav komponent mitteverbaalses keeles 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine Alandlik ja vabandav hääletoon õigustatud vs teadlik manipuleerimine? Suheldes inimene kasutab 7% häält. Suheldes kasutab inimene 38 % sõnu. Verbaalne suhtlemine Oskus selgelt väljenduda nii sõnades kui kehakeeles. Sirge selg ja kindel hoiak. Mina-sõnumite edastamine, kusjuures sõnumeid edastatakse pigem vormis ,,ma tean", mitte ,,ma arvan". Kehtestava käitumise üheks põhialuseks on adekvaatne, olukorrast lähtuv mõtlemine, mis on abiks oma soovide
Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Näide ka verbaalsest suhtlemisest: Hääl 4 kompnenti millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine Alandlik ja vabandav hääletoon õigustatud vs teadlik manipuleerimine 2 Osad inimsesed on ka kurdid ning lõpetuseks näide viipekeelest: Kasutatud kohad: M. Melsas, Kommunikatsiooni võimalused www.kaokeskus.ee/ul/Kommunikatsioonivoimalused.doc ; Stanislav Nemerzitski, TLÜ Kunstide Instituut www.tlu.ee/files/arts/7820/5.ppt7132c25a1692cb4014ee990b1beb29bf.ppt
Lauatennisemängija (pilk hüppab ühelt teisele, pidevalt ja liiga kiiresti vahetan kontakti ebausaldusväärne) 5 Hääl. Kõige vähem muudetav komponent mitteverbaalses keeles 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine Alandlik ja vabandav hääletoon õigustatud vs teadlik manipuleerimine? Hääle/ kõne klassikalised vead. (ainult: kõrgendatud, tõsine, suunav, propagandakõne-tüüp) Eee-tamine (pausid on täidetud häälitsustega "eee", "mmm") Parasiitsidesõnad (et-nagu-vä) Kiivriga rüütel (põmisemine, monotoonne, justkui Loengupidaja endamisi rääkimine) Sõnalõppude sööja (nn teadmiste needus mõtteid on nii palju, et ei jõua
ajast. Nimi Kerttu Rakke tundus Kadi Kuusile mõnus ja dünaamiline, sellise õige rütmiga. Pseudonüümi võtmist põhjendab Rakke alaväärsuskompleksiga: "Varjunimi tuleb hirmust, et asja, mida sa ise heaks pead, ei pea teised heaks. Aga vanemaks saades tuleb julgust juurde. Nüüd ütlen jah, et mina kirjutasin kõik need asjad." (Areen 25. jaanuar 2001). Looming Tema looming on dünaamiliselt särtsuv ja otsekohene, siin leidub palju kõnekeelt, zargooni, ka ebatsensuurseid väljendeid, samas on see kõik esitatud tõetruult. Rakke naistegelased on ülbed ja sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on vägagi haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi. Kõnekeelsed väljendid on vahend tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Rakke naistegelased peavad meestest lugu vaid siis, kui mehed nende arvates seda väärt on.
Hea on, kui juhendi kirjutab tehniline kirjutaja (technical writer), kellel on sellise materjali kirjutamise kogemus, mitte aga programmeerija. Väikesemas firmas tavaliselt eraldi kirjutaja puudub ning seda tööd peab tegema haldur või mõni teine tehnilise personali liige. Tavaliselt lisatakse kasutusjuhendisse ekraanipildid, mis lihtsustavad arusaamist. Kasutatav keel peab olema võimalikult lihtne ning sobima auditooriumile. Ei ole sobiv kasutada zargooni ning erimõisted tuleks lahti seletada. Kasutusjuhend koosneb: · pealkirjast ja autoriõiguste selgitusest · eessõnast, mis annab soovitusi juhendi kasutamiseks ja sisukorrast · juhendist (olulisemate) süsteemi funktsionaalsuste kasutamiseks · veaselgituste (troubleshooting) osast, mis peaks hõlmama olulisemad probleemid ja nendega toimetuleku võimalused
Enamus tekstist on raamatus otsekõne, autor kasutab seda väga palju oma teoses. Sisu on lihtne ning arusaadav. Kirjeldatakse vaid tegelaste mõtteid ning autor ei sekku ise üleüldisesse tegevuskäiku. Peatükkide pealkirjad on lihtsad ning ajalises järjestuses. Pealkirjad toovad esile peatükis tähtsama probleemi või idee nagu näiteks ``Sünnipäev``, ``Tited``, ``Pidu``. AUTORI KEEL JA STIIL Kerttu looming on dünaamiliselt särtsuv ja otsekohene, leidub palju kõnekeelt, zargooni, ka ebatsensuurseid väljendeid, samas on see kõik esitatud tõetruult. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi. Kõnekeelsed väljendid on vahendid tegelaste tõetruumaks muutmiseks. TEEMA JA IDEE Raamatus ``Iluasjake`` käsitletakse noore naise muresid ning elus hakkama saamist. Suhted on alati suurel kohal ning võib kindlalt väita, et igaühel on elus ette tulnud probleeme selles valdkonnas
• Kasutab palju diagramme, jooniseid, fotosid ja muud toetavat materjale • Kasutab terminoloogiat süsteemselt, ka terminite seletus • Seletab lahti keerulised probleemid • Uurimismeetodite selge kirjeldus • Sisaldab alternatiivsete võimaluste selget võrdlust • Esitab negatiivsete keskkonnamõju leevendusmeetmed ja seireprogrammi • Esitab mittetehnilist kokkuvõtet, kus ei kasutata tehnilist zargooni Täiteva KMH aruanne peab sisaldama: • Taotlus ja kaasuvad tegevused • KHM osapoolte nimed; • Üldsuse konsulteerimise tulemused; • kaalutud alternatiivsed võimalused; • peamiste oluliste negatiivsete keskkonnamõjude kirjeldus • peamiste oluliste negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise meetmed; • peamised probleemid ja kahtlused, mida menetlusosalised tõstatasid avalikustamise käigus
tundmiseks)2)muuda oma arusaamiseid-publik soovib näha sinu edu;sa tead mida publik tahab saada;publik ei tea et sa kardad 22.Kehakeele roll- Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotada järgnevalt:*7% verbaalne(sõnad)*38% vokaalne(hääle valjus,rütm jne.)*55%kehakeel(põhiliselt näoilme) 23.Keelekasutus-*kasuta kõnekeelt*kasuta lihtsat keelt*kasuta mõjuvaid sõnu*väldi pikki lauseid*ole konkreetne*väldi zargooni*väldi võõrsõnu ja väljendeid*ole ettevaatlik lühenditega 24.Silmside auditooriumiga ja selle olulisus-*vaata inimesi*taasta mõtte lõpus silmside*ära vaata aknast välja*ära vaata ühte punkti*ära tagumisi ridu unusta*ära vaata üle publiku peade*ära lase märkmetel silmsidet rikkuda Tähtsus-kaob juttu usutavus-ja publiku tähelepanu hajub .26.mida ei tohi teha kõne algul:*ära nendi, et oleksid meelsamini kuskil mujal*ära nende et sa ple ette valmistnud*ära tee
ühelt poolt tuleb rääkida tõtt aga minnes natuke kõrvale on see siiski okei. Armukese pidamine on teise inimese ärakasutamine seega ei ole okei sest inimest ei saa kasutada vahendina. *Mõrvar ukse taga- soovib ära tappa kedagi ehk talle tuleb öelda kas inimene on kodus. Formalism ja realism kohtumenetluses Formalistlik kohtunik usub, et kohtuniku, nagu iga juristi, ülesanne on kohaldada õigusnormi (aga ka teisi autoriteetseid õigusallikaid). Ta valdab juriidilist zargooni, pöörab tähelepanu grammatikale, otsuse stiilile ja vormile. Formalistlik kohtunik otsib õiget vastust. Tema arvates ei saa kohus parandada seadusandja möödalaskmisi. Kohus ei saa parandada seaudsandja vigu. Otsib normi ja paigutab selle alusel elu, 20% Eesti kohtunikke on formalistid. Püüab peituda elu komplekssuse eest (mitmete erinevate faktorite koosmõju). Realistlik kohtunik soovib, et tema lahend oleks mõistlik ja loogiline (kooskõlas
KVAALIDE KVAINIMINE Daniel C. Dennett Tõlkinud Bruno Mölder 1. ELAVHÕBEDA KINNINABIMINE "Kvaalid" on tundmatu termin selle kohta, mis ei saaks kellelegi meist olla tuntum: need viisid, kui- das asjad meile paistavad. Ja nagu filosoofilise zargooni puhul ikka, on lihtsam tuua näiteid kui ter- mini definitsiooni. Vaata piimaklaasi päikeseloojangul; see viis, kuidas ta sulle paistab eriline, isiklik, subjektiivne piimaklaasi nägemiskvaliteet ongi sinu selle hetke nägemiskogemuse kvaal. See viis, kuidas piim sulle siis maitseb, on teine, maitsmise kvaal ja kuidas see kõlab, kui sa seda neelad, on kuulmise kvaal. Need erinevad "teadvusliku kogemuse omadused" on kvaalide peamisteks näi- deteks
kaubanimed - ametlik tunnustus või heakskiit, medalite, auhindade ja diplomitega autasustamine - heategevuslikuks eesmärgiks annetava abi ulatus 2. Reklaamis ei tohi valesti kasutada uuringutulemusi või tsitaate tehnilistest ja teaduslikest väljaannetest. Statistilisi andmeid ei tohi esitada nii, et nende paikapidavus oleks näidatud suuremana, kui see tegelikult on. Teaduslikke mõisteid ei tohi valesti kasutada, ei tohi kasutada teaduslikku zargooni ja asjakohatuid sõnu näitamaks, et väidetel on teaduslik laus, kui neil seda tegelikult ei ole Artikkel 6 Võrdlusi sisaldav reklaam peab olema nii koostatud, et võrdlus ise ei oleks eksitav ning vastaks ausa konkurentsi põhimõtetele. Võrdlusalused peavad põhinema otstarbekalt valitud tõestatavatel faktidel. Artikkel 7 Reklaam ei tohi otseselt ega kaudselt alavääristada või mõnel muul viisil halvustada ühtegi isikut,
tunnetatakse agressiivsuse ja ahistamisena. Isiklik suhtlemisdistants on 0,5 1,2 m ja sellisel vahemaal toimub sõpradevaheline suhtlemine. Sellisel suhtlemisel on võimalik rääkida oma isiklikest asjadest, kasutada enam zargooni jne. Selliselt distantsilt suheldes on võimalikud puudutused. Formaalne ehk ametlik ehk sotsiaalne suhtlemisdistants iseloomustab ametialaseid suhteid, suhtlemist võõraste inimestega. 24 Avalik suhtlemisdistants on üle 3,5 m ja sellisel distantsil toimub väga lühiajaline suhtlemine, pikemaajalise puhul on vajalik pidev pilkkontakti võtmine. Üldiselt nii pikk distants nõuab suhtlemisel lisaenergiat.
täiskiilutud bussis). Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 73 Suhtlemisvahendid Tavaliselt võõra inimesega sellisel distantsil suhtlemist tunnetatakse agressiivsuse ja ahistamisena. Isiklik suhtlemisdistants on 0,5- 1,2 m ja sellisel vahemaal toimub sõpradevaheline suhtlemine. Sellisel suhtlemisel on võimalik rääkida oma isiklikest asjadest, kasutada enam zargooni jne. Selliselt distantsilt suheldes on võimalikud puudutused. Formaalne ehk ametlik ehk sotsiaalne suhtlemisdistants iseloomustab ametialaseid suhteid, suhtlemist võõraste inimestega. Avalik suhtlemisdistants on üle 3,5 m ja sellisel distantsil toimub väga lühiajaline suhtlemine, pikemaajalise puhul on vajalik pidev pilkkontakti võtmine. Üldiselt nii pikk distants nõuab suhtlemisel lisaenergiat. Suhtlemise laadi on võimalik muuta, muutes suhtlemisdistantsi Siiski
sisu juurdepääsupoliitikast. Probleem: kuidas informeerida kasutajat saidi kasutamise tingimustest. Lahendus: igale leheküljele saab paigutada linke, mis viivad saidi kasutustingimusi tutvustavatele lehekülgedele. Neid linke võib esitada horisontaalribal näiteks järgmiselt: Kasutamistingimused / Autoriõigus / Andmekaitse / Juurdepääsetavus Kirjeldavail lehekülgedel peaks keelekasutus olema lihtne ja selge; vältida tuleks zargooni või tehnilisi termineid. Need leheküljed peaksid pakkuma kasutajale võimaluse anda vahetut tagasisidet saidi sisu kohta. LIHTNE LOETAVUS Kontekst: saidil on suur hulk informatsiooni, mis vajab esitamist tabelina (ridade ja tulpadena) otsingutulemused, andmebaasikirjed. Tingimused: tabel võib olla kasutaja jaoks keeruline: arvukaid tulpi või ridu on raske lugeda. Probleem: tabel peab olema hõlpsalt loetav, et lihtsustada informatsiooni leidmist.
Sageli, eriti massiõpetusel, antakse tunduv osa õppematerjalist lihtsustatud ja moonuta- tud kujul. 2. Õpilased peavad tähelepanu keskendama liigutusliku ülesande olulistele tingimustele ja mõttele, omandama tegevuse dünaamilise struktuuri ja ratsionaalse tegevuse tunne- tused. 3. Õpilased peavad olema võimelised varieerima liigutusi, kohandama neid vastavalt eri- nevatele tingimustele. 4. Õpetamisel peaks kasutama korrektseid termineid, mitte zargooni. 79 SPORDIPEDAGOOGIKA NB! JÕUKOHASUS Kõigi võrdsete tingimuste korral omandatakse õppematerjal paremini siis, kui see on õpilasele jõukohane. Juhul kui ta seda kehaliste võimete seisukohalt ei ole, on vaja kergendada tingimusi. Jõukohasus tehniliste oskuste seisukohalt nõuab
Vanade tuttavate või kaua abielus olnud inimeste omavahelised vestlused on teistele sagedasti täiesti arusaamatud, kuna neis toetutakse keerukatele stsenaariumidele, mis lubab suure hulga vestluse võimalikke detaile välja jätta. Ja teistpidi, kui vestlusel on mitu osalist, kellest kõik ei valda ühist stsenaariumi, siis katkeb vestlus varsti. Stsenaariumid tulevad mängu ka ka ekspertide omavahelisel suhtlemisel. Nad kasutavad reeglina zargooni ühist spetsialiseeritud sõnavara, milles ühine grupp, kas elukutse- või ametigrupp end väljendab. Lisaks sellele mõistavad eksperdid ka stsenaariume, mis antud eriala mittetundjatele on mõistetamatud. Oma erialast väljaspool asuva eriala tehnilist dokumentatsiooni uurides tekivad raskused (a) sõnavara mittetundmise tõttu ja (b) stsenaariumide mittetundmise tõttu. Need mõlemad tingimused muudavad võõra erialase keele meie jaoks mõistetamatuks.
annaabi.ee 
