WEP tuleb erinevate võtmesõnade pikkustega. Kõige tavalisemad pikkused on 128- ja 256-bitti. Mida pikem salasõna on, seda raskem on seda muukida. Kuigi tänapäeval peetakse WEP krüpteeringut vananenuks ja väga vigaseks. 2005 aastal pidas FBI demonstratsiooni, kus nad kasutasid kõigile kättesaadavaid programme, millega muugiti WEP krüpteeringuga raadiokohtvõrk lahti kolme minutiga. Kuigi WEP on parem kui mitte midagi, siis ei anna seda võrreldagi arenenuma WPA krüpteeringuga 4.2 WPAv1 krüpteering WPA on andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli
need osaliselt kattuvad, siis on kerge tekkima olukord, kus erinevate saatjate kanalid kattuvad ja võivad seetõttu üksteise signaali edastamist segada. Wifi ei ole enda olemusest turvaline andmeedastuseviis. Selleks kasutatakse erinevaid andmeside krüpteerimise võimalusi. Nendest kõige levinum krüpteerimisstandard on WEP (Wired Equivalent Privacy) krüpteering, mis on tänaseks enda turvalisuse kaotanud. Populaarsuse poolelt teine ja praegusel ajal ka kasutatuim on WPA (Wi-Fi Protected Access) ja tema järglane WPA2. Wifi kasutuse turvanõrkused Nõrkust võib kirjeldada kui mingit sündmust, mis meid paljastab või arvutivõrkude puhul tegevust, mis halvab meie võrgu võime vahetada andmeid efektiivselt, tõhusalt ja soovitud turbetasemel. Sellised asjad juhtuvad võrkudega, mille puhul ei rakendata vajalike turbemeetmeid, nagu ka võib meie Wifi võrkudes olla. Nagu kõikidel traadita andmesideedastus viisidel on ka Wifil populaarseimad vead,
............................. 10 2.3.4 802.11g................................................................................................... 10 2.3.5 802.11n................................................................................................... 10 2.4 WLAN turvalisus......................................................................................... 11 2.4.1 WEP......................................................................................................... 11 2.4.2 WPA......................................................................................................... 11 2.4.3 WPA2....................................................................................................... 12 3. TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS..................................................13 3.1 Interneti kasutuse hulk õpilaste seas.........................................................13 3.2 Õpilaste arvamus traadita interneti kohta Tapa Gümnaasiumis................
kasutavad standardit IEEE 802.11n. Nad ennustavad, et aastaks 2012 kasutavad seda standardit 95 seadet sajast. (Next..., 2007). TRAADITA ÜHENDUSE TURVALISUS Teatavasti saab raadiolaineid kinni püüda. Selleks kasutatakse igasuguseid turvaelemente, et võõras sinu poolt käsitletavat informatsiooni ei saaks lugeda. Ruuteri häälestamisel on soovitav kasutada MAC (igal arvuti võrgukaardil on oma identifitseerimiskood) aadressi filtreid, WEP (Wired Equivalent Privacy) või WPA (Wi-Fi Protected Access) krüpteerimis protokolli. Kuigi kasutatakse ühendustes erinevaid krüpteeringuid on häkkerid võimelised krüpteeringuid lahti muukima. Näiteks WEP krüpteeringu murdmiseks kulub kuni kolm minutit. Selleks soovitatakse kasutada WEP krüpteeringu asemel WPA või WPA2 krüpteeringut. Ruuter tuleks paigaldada nii, et leviala oleks seal kus teda vaja ning ei ulatuks sellest kaugemale. Mida kaugemale leviala ulatub, seda suurem on oht sinna sissetungimiseks. (WEP..
tarvis. Küll aga on neid vaja kodus või kontori arvutivõrgus. Turvaabinõuks number üks on traadita arvutivõrgu krüpteerimine. Kui krüpteerimata WiFi- võrku saab siseneda igaüks, kel teada võrgu SSID (Service Set Identifier), siis krüpteeritud võrku saab kasutatud vaid vajalikku võtme olemasolul. Traadita võrguühenduse krüpteerimiseks kasutatakse kahte standardit: WEP (Wired Equivalent Privacy) ja WPA (Wi- Fi Protected Access). WEPi toetavad kõik traadita võrguühenduse seadmed. WEP- krüpteeringu kasutamiseks on vaja serverisse sisestada võti ehk märgijada, mille pikkus sõltub krüpteeringu tugevusest (näiteks 128bitise krüpteeringu puhul on võtme pikkus 13 tähemärki). WEP-krüpteeringuga kaitstud WiFi-võrgu kasutamiseks tuleb oma arvutisse sisestada sama tähejada. Kogu võrguliiklus tugijaama ja klientarvuti vahel krüpteeritakse selle võtme abil
2005.aasta november 100-200 Mb/s Ühilduvus b, g, n standardiga Toode Kiirus Sagedus Sobivus 802.11b 5-11 2.4 GHz b Mb/s 802.11a 25-54 5 GHz a Mb/s 802.11g 25-54 2.4 GHz b,g Mb/s 802.11n 100- 2.4 GHz b, g, n 200 Mb/s Traadita võrgu turvalisus WEP (Wired Equivalent Privacy) võimaldab võrguühendus vaid neile, kes teavad õiget võtit raskendab üle traadita interneti saadetava informatsiooni pealtkuulamist WPA (Wi-Fi Protected Access) Võtmeks sobib tähti (ja numbreid) sisaldav salasõna Muudab pidevalt uusi krüpteerimisvõtmeid kord sisestatud salasõnast. kasutab TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) WPA-PSK (pre-shared key) Lihtne ja turvaline lahendus kodukasutajale. Parool on vaja sisestada vaid kaks korda - kord seadme menüüs ja teist korda ühenduse loomiseks arvutisse. Turvalisus TKIP (Temporal Key Integrity Protocol)
krüpteeringu muukimine. WEP tuleb erinevate võtmesõnade pikkustega. Kõige tavalisemad pikkused on 128 ja 256 bitti. Mida pikem salasõna on, seda raskem on seda muukida. Tänapäeval peetakse WEP krüpteeringut vananenuks ja väga vigaseks. 2005. aastal pidas FBI demonstratsiooni, kus nad kasutasid kõigile kättesaadavaid programme, millega muugiti WEP krüpteeringuga raadiokohtvõrk lahti kolme minutiga. Kuigi WEP on parem kui mitte midagi, siis ei anna seda võrreldagi arenenuma WPA krüpteeringuga. WPAv1 krüpteering WPA on andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli
Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega siis , kus W on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid on vastavalt ja , siis võrdub nende väljade kogupotentsiaal . Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet, , kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise....
IEEE 802.11g 2,4 54 Aga praktiliselt: kaugus < 18m 46 m 61 m 61 m kiirus > 5,5 ~5,5 Mbps ~2 Mbps ~1 Mbps Mbps WiFi turvalisus · MAC (Media Access Control) aadress Start- Run-cmdipconfig/all · SSID (Service Set Identifier)- võrgu omaniku poolt võrgule antud nimi · WEP (Wired Equivalent Privacy) 64 või 128 bitine krüpteerimisvõti NB! võti on iga sessiooni puhul sama · WPA (Wifi Protected Access) · võtme pikkus 128, 192 või 256 bitti · iga kord on uus võtmesõna Kiirustest www.cyber.pri.ee/kiirusetest Internet telefoni abil ISDN Integrated Services Digital Network võimaldab kuni 128 kbps andmeedastamis kiirust 3 andmekanalit B-kanaleid kasutatakse kõne ja andmete edastuseks (64 kbps) D-kanalid on liikluse juhtimiseks (16 kbps või 64 kbps) BRI (basic rate interface) on mõeldud erakasutajale · 2 B kanalit(64) ja 1 D kanalit(16) = kokku 144
Kuressaare Ametikool Disaini õppesuund 20. SAJANDI POLIITILISED KUNSTNIKUD Juhendaja: Kuressaare 2015 Iga kunstiteos on poliitiline – otseselt või kaudselt – sest see annab perspektiivi ühiskonnasuhetele. Otsesemalt ennem teist Maailmasõda ja kaudsemalt pärast. Alustades Nõukogude Liidu avangaardkunstnike inimese taandamisest tööliseks kuni Andy Warholi supipurkideni, mis pigem tähistasid kui naeruvääristasid pealesõja Ameerika Ühendriikide tarbijakultuuri või Jackson Pollocki abstraktioonid, mis kuulutasid kunstniku vabadust mitte luua äratuntavaid pildikesi. Olulisemad 20. sajandi poliitilise kunsti teetähised on 1920. aastate Nõukogude Liidu avangard, kahekümnendatest viiekümnendateni elanud Mehhiko muralismi liikumine, kolmekümnendtate USA Tööprotsessi Administratsioon, Pablo Picasso „Guernica“ (1937). USA skulptor Dav...
võtmega (asümmeetrilised, krüpteerimisel ja dekrüpteerimisel kasutatakse eri võtmeid, nt kõik saavad avaliku võtmega krüpteerida, aga lahti teha saab ainult see inimene, kellel on salajane võti) IPsec: võrgukihis töötav IP turvalisuse tagamiseks loodud protokollistik, mis krüpteerib, audentib, kooskõlastab algoritme SSH: secure shell, krüpteerib ühenduse, turvakest HTTP -> HTTPS Traadita kohtvõrk 802.11 (Wi-Fi) ja selle turvalisuse tagamine WEP ja WPA. wifi liiklust peab krüpteerima, sest see on kergelt pealt kuulatav WEP: -2003, kasutab 64 v 128 bitiseid võtmeid, ei tohiks kasutada ruuteris WPA: alates 2003, kasutab 256 bitiseid võtmeid, efektiivseks toimimiseks vaja kasutada vähemalt 13 sümbolilist parooli, WPA2 alates 2004 ja selle vastu pole teada ühtli rünnakut, samuti toetab uuemat riistvara Hajaspektriside. Sagedushüplemine (FH-SS) ja otsene sageduse hajutamine (DS-SS). Juhuslikud binaarsed jadad, M-jadad ja
toimivad rakendused ilmuvad ekraaninurka. Nutimobiilidel on oluline roll täita ka andmesidel, sealhulgas traadita netiühendusel ehk WiFil. Selle sujuva toimivuse osas on pilt üsna erinev. Kui WM läheb n-ö ootereziimi (standby), siis tõenäoliselt lülitatakse välja ka wireless ja mis tahes netiühendust tarbiv rakendus (nt Skype) jääb ,,kuivale". Telefoni taas aktiveerides wireless küll automaatselt taastub, kuid Samsungi (ja WPA krüpteeringu) puhul see enamasti nii ei juhtunud, vaid seadetes oli vaja traadita netiühendusele ,,reset" teha (kohati isegi korduvalt). Samsungil sai menüüvalikuga WiFi ka standby-reziimis tööle jätta, kuid millegipärast see heitliku ühenduse probleemi ei lahendanud. Xperia nõustus ka ootereziimis ,,online" olema ja püsis kenasti võrgus. Kõige probleemivabamalt toimis aga Nokia WiFi on olemas täpselt nii kaua, kui vaja ning polnud põhjust muretseda nn ootereziimide pärast
ainult kohtvõrku. Ruuterit ja switchi saab ka omavahel ühendada. Ruuter võib sisaldada erinevaid funktsioone: SWITCH - võrgu jagamiseks; DHCP - arvutile automaatselt IP aadresse andev funktsioon; FIREWALL - arvutite kaitsmiseks rünnakute eest; aga ka üha enam levinud WIFI ehk traadita kohtvõrgu loomiseks. Traadita võrgu jaoks sisaldab router ka erinevaid kaitsmisvõimalusi. WEP krüpteering on peal enamustel traadita võrgu toega ruuteritel, aga palju turvalisem on WPA või WPA2, mille võimalust tuleks enne muretsemist kindlasti uurida. On ka ruutereid, millele on juba näiteks DSL modem sisse ehitatud. Enam levinud ruuteri nimed, mida Eestis müüakse: Linksys, SpeedTouch, Buffalo, Trendnet, D-Link, SMC, ZyXEL jpt. Modem (sõnadest modulate ja demodulate) on seade, mis moduleerib analoog kandja signaali digitaalsignaaliks ja vastupidi, näiteks analoog modem ja ADSL modem. ADSL modemid, tuntud kui ka DSL modemid on palju kiiremad kui analoog modemid, kuna
osa kaasa ei anna. Vahel lisatakse ka aeg, et kontrollida ajaviidet. SSH (Secure Shell) – tarkvara, mis võimaldab ühendusi krüpteerida. Kasutatakse veebiliikluse krüpteerimiseks (https). IPSec – võrgukihi tasemel audentimine ja krüpteerimine. Virtuaalse privaatvõrgu loomine VPN. Funktsionaalsus: Ainult audentimine Audentimine ja krüpteerimine Võtmete vahetus 39. Traadita kohtvõrk 802.11 (Wi-Fi) ja selle turvalisuse tagamine WEP ja WPA. WEP (Wired Equivalent Privacy) – Enam ei kasutata. Murti lahti 90ndatel cafe latte attackiga – võttis aega 6 minutit. Murti lahti statistilise analüüsiga. ARPiga küsiti andmeid, mis tekitas võiamluse krüptoprogrammi lahti murda. WPA (WiFi protected Access) – WPA2, PSK(Pre-Shared Key). Kasutab AES algoritmi -> võti vähemalt 128 bitti (32 tähte). PSK – vähe kasutajaid, kodune võrk (võtme käsitsi jagamine).
Kestus (2 baiti) kui kauaks kaader hõlmab kanali Aadress 1 - vastuvõtja MAC Aadress 2 - saatja MAC Aadress 3 - MAC aadress, mis sõltub ToDS ja FromDS lippudest Järjenumber - kui kaader on tükeldatud, siis järjekorranumber (2 baiti) Aadress 4 - MAC aadress, mis sõltub ToDS ja FromDS lippudest Andmed - kuni 2312 baiti Kontrollsumma (CRC-32) - 4 baiti IEEE 802.11 turvalisus WEP - tänaseks ebaturvaline WPA - RC4(Rivest Cipher 4) o iga paketi jaoks tuletatakse eraldi salajane võti WPA2 - AES ( Advanced Encryption standard) TCP/IP edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli, mida katsetati põhjalikult juba 1980-ndatel aastatel maailma esimeses pakettkommutatsiooniga võrgus ARPANet. Aja jooksul on Internetis
8,54 GB Välkmäluseade on nutitelefoni mälukaart Kuidas kantakse üle infosignaali? Elektromagnetlainete abil Kuidas saab võimalikuks mitme biti info ülekandmine faasimodulatsiooniga? Vastandades konkreetsele faasinihkele üle konkreetse numbrilise väärtuse kahendkoodis Miks on vaja, et BT seadmete võimsus oleks madal? Häirekindluse tõstmiseks Milline krüpteering on tõhusaim WiFi võrgu jaoks? AES Milline meetod aitab tõhusaimalt kaitsta WiFi võrku? WPA kasutamine RADIUS serveriga Milline standard ühildub IEEE 802.11g standardiga? IEEE 802.15.1 Mobiilseks andmesideks kasutatav protokoll on EDGE Milleks kasutatakse mobiilset IP'd? Mobiilse seadme uitühenduse võimaldamiseks Kuidas saab energiat positiivne RFID? Elektromagnetiliste lainete abil Mis on võrguhalduse funktsioon? Võrgu turvamine Mis on tõrkehalduse puhul kõige olulisem? Saada kiirelt teada probleemne seade Jõudlushalduse funktsioon on teadustamiskünnise määramine
WINDOWS OUTSIDE Версия 1.00 С пожеланиями обращайтесь по адресу [email protected]. © skruks, 2013 Каждый имеет право воспроизводить, распространять и/или вносить изменения в настоящий Документ в соответствии с условиями GNU Free Documentation License, Версией 1.3 или любой более поздней версией, опубликованной Free Software Foundation; данный Документ не содержит Неизменяемых разделов, не содержит Текста, помещаемого на первой странице обложки и не содежит Текста, помещаемого на последней страницы обложки. Копия лицензионного соглашения размещена по адресу: www.gnu.org/copyleft/fdl.html. Неофициальный перевод данного соглашения на русский язык: ru.wikipedia.org/wiki/Википедия:Текст_лицензии_GNU_Free_Docume ntation_License_1.3 О книге Красным шрифтом указана информация, которая является кандидатом на удаление в следующих версиях книги. Сокр...
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanc...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
