.........................................4 1.2. Ülesehitus..............................................................................................................................5 1.3. Taktika ................................................................................................................................. 5 1.4. Toitumine..............................................................................................................................8 2. TEUTOBURGI JA WESERI JÕE LAHING.............................................................................. 9 2.1. Teutoburgi lahing..................................................................................................................9 2.2. Weseri jõe lahing................................................................................................................ 14 2.3. Teutoburgi ja Weseri jõe lahingu võrdlus..........................................................................
SAKSAMAA Üldpindala 357 031 km2 Rahaühik Euro () Rahvaarv ~81,7 miljonit (2010) Poliitiline süsteem Liitvabariik Riigikeel Saksa keel Pealinn Berliin Rahvastikutihedus 229 in/km2 GEOGRAAFILINE ASEND Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luxemburg, Belgia, Holland Veekogud Bodensee järv Suurim järv Saksamaal Läänemeri Põhjameri Reini jõgi Elbe jõgi Doonau jõgi Weseri jõgi Euraasia manner Euroopa maailmajagu LOODUS Vaheldusrikas maastik PõhjaSaksamaal madalamal, KeskSaksamaa künklikuma maastikuga ja LõunaSaksamaa mägisem Pinnavormid PõhjaSaksa madalik Tasane ala PõhjaSaksamaal Keskmäestik Künklik ala KeskSaksamaal Alpi eelmäestik Kõrgeim tipp Zugspitze (2962m) Siseveed Jõed : Rein, Elbe, Doonau, Weser, Oder Järv : Bodensee LOODUS Kliima Parasvööde
6 sajandi keskel korjas Chlotar Chlodovechi valdused jälle kokku. 7 saj keskpaik laiskade kuningate ajastu. 714 võimule sai Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja hakkas Frangi hertsogiks. 732 Poitiers'i lahing. Pippin-Lühike (741-768) tegi 754 ja 756ndal aastal korraldas ta 2 sõjaretke Itaaliasse ja aitas luua Kirikuriiki. Karl Suur (768 814). 774 võis Karl Suur panna endale pähe Itaalia valitseja krooni. 801 vallutas ta Barcelona. 782 Weseri lahing. 788 liideti Baieri hertsogkond. 796 vallutas ta avaaride keskse kindluse. 800 Keiser Karl Suur. 812 Michael I ja Karl Suure rahuleping. 817 jagas Ludwig I Vaga impeeriumi poegade vahel. 843 Frangi riik oli lõplikult jagatud kolmeks. Normannid = Varjaagid. Tähtsad viikingite kaubalinnad: Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna. Rootsi jagunes: Svealased, götlased. 790 inglismaad rünnatakse esmakordselt. 846 viikingid tungisid pariisi. 911 Normandia hertsogkond
Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.Karl Suur oli ka sõjaliselt väga tugev, liidendades Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa kui ka Madalmaad. Peale valusat lüüasaamist 778.aastal Zaragoza all, tegi Karl Suur vajalikud järeldused ja aastal 801 vallutati araablaste käest Barcelona. Sinna rajati Hispaania mark, mida valitses kuninga ametnik markkrahv. Kirdesuunal ühitas Karl Suur frankide vallutuse ristiusu levitamisega. Weseri lahing, mis toimus 772-804, lõppes Saksimaa vallutamisega ning see jagati krahvkondadeks. 788.aastal liidendas Karl Suur Baieri hertsogkonna ning 796 laiendas ta Frangi riigi valdusi Balkanile. Frangi riik hakkas saavutama kunagise Lääne-Rooma mõõtmeid ning Karl Suur hakkas püüdelma keisri tiitli poole. Aastal 800 saigi Karlist Rooma keiser. Karl Suure vallutuste tagajärjel tekksi impeerium, kus elas 15- 18 miljonit inimest. Tegemist oli põhiliselt Karl Suure
mail 1453.Bütsantsi kultuur- Katsetatti ristiusu kirikud ühendada.Levis kirjaoskus.Rooma õiguse edasiarendamine.Populaarsed olid pühakute elulood.Oldi üpris head geograafias.Tuntuim geograaf oli Kosmas Indiassesõitja.Võeti vastu üigeusk.Kryllos ja Mythodios koostasid slaavi tähestiku. Karl Suur- raudse rusikaga valitseja, geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, rahvaste hävitaja, kirjaoskamatu. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark. Weseri lahing lõppes saksi vangide hukkamisega. 796 vallutas avaaride keskse kindluse Ringi ja laiendas frankide valdused Balkanile.Paavst Leo III abistamise eest krooniti 800. a-l keisriks. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsants rahulepingu.Karolingide impeerium. Tekkis Karl Suure vallutuste tulemusel.Impeerium tugeva keskvõimu, hästi toimiva seadusandluse, raharingluse, riiki tugevdava maksusüsteemini ei jõudnud. Tal puudus
vallutustele. Sõjas 2 poolt: Katoliiklased o Saksa riigid Protestandid o Inglismaa, Holland, Taani, Rootsi ja Prantsusmaa Vestfaali rahu(1648) Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana liikluse ja luterluse kõrval tunnustati ka kalvinismi. Keisrile jäi Austria, Ungari, Bööni-ja Määrimaa. Rootsi sai Ees-Pommeri Rügeni saare ja Oderi suudmega, Breemeni ja Verdeni piiskopkond Elbe ja Weseri suudmealaga ning Wismari linn. Prantsusmaa sai suurema osa Elsassist. Esimest korda ulatus Prantsusmaa idapiir Reini jõeni. Vestfaali rahuga tunnustati ka Hollandi ja Sveitsi iseseisvust.
ja lõunas kuni 55. põhjalaiuseni, mägedes hajusalt kuni 44. põhjalaiuseni. Eriti tüüpiline on ta Põhja- ja Baltimaadele, kuid kasvab ka Briti saarte nõmmedel, Gröönimaa rannikul, suuremas osas Venemaast ning peaaegu kõikjal Kanada ja Alaska mandriosas. USA-s kasvab rabamurakaid veel Minnesotas, New Hampshire'is ja Maine'is ning pisut ka New Yorgi osariigi mägedes.[1] Jääajal oli taime levila märksa suurem ning jäänukina sellest ajast kohtab neid Saksamaal Weseri ja Elbe orus, kus nad on looduskaitse all. Jõhvikas: Harilik jõhvikas ehk kuremari (O xycoccus palustris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Levinud peaaegu kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas, kuid ka Lääne- ja Kesk-Siberis ning Põhja-Ameerikas. Eestis sage. Harilik jõhvikas eelistab kasvukohana happelise pinnasega
Olles võitnud engereid, tõusid veidi aega hiljem tema vastu üles vestfaalid, ostfaalid või nordalbingid. Saksi hõimudes oli kolm seisust: aethelid (ülikud), vabad inimesed ja litenid (poolvabad). Põhiline vastuseis frankidele lähtus vabameeste seas. Frangi armee kogunes 775. aasta juulis Düreni lähedal. Sakside alistamiseks oli mobiliseeritud kogu Frangi riigi jõud ja vägi. Pealetung algas Dürenist ja oli suunatud loodesse. Selle käigus vallutati Sigiburg ja Weseri-äärse Höxteri lägedal asuv Bruniburg. Nähes frankide võite, andsid ostfaalid koos oma juhiga alla. Engerid panid ilma võitluseta relvad maha ja alistusid. Vaid üks Frangi väeosa, mille Karl oli paigutanud Weseri jõe ületuskoha kaitseks, kandis omaenda hooletuse tõttu kaotusi. Oli olemas inimene Widukind, kes oli nii-öelda sakside õhutaja. Teda eriti riigi annaalides ei mainita, aga on teada, et ta varjab end taanlaste juures. Tema õhutustel hakkasid saksid mässama
- 30-aastasesse sõtta astus rootsi 1630 sooviga kaitsta protestantismi katoliikluse vastu saksamaal (armee polnud piisavalt suur, kuid hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud; vaatamata edule sai kuningas 1632 lützeni lahingus püssikuulist tabatuna surma) - Järgmises sõjas taani vastu oli rootsi edukas (1645 läks rootsi valdusesse taanile kuulunud saaremaa) - Vestfaali rahuleping (rootsi sai enda kontrolli alla oderi, elbe ja weseri jõgede suudmed) c) 17 saj I poolel oli rootsist kujunenud suurriik, mis omandas juhtiva koha kogu põhja-euroopas: läänemerest oli saanud rootsi sisemeri; rootsile kuulus eesti- ja liivimaa; lõpu rootsi riigi ajastule tegi kaotus põhjasõjas (1700-1721) 2. Rootsi keskvõim ja baltisaksa aadel a) Kaks kubermangu: eestimaa ja liivimaa b) Rüütelkonnad: maapäev ja 12 maanõunikku
trooninõudluse, dünastiate vahetuse, kroonis Pippini ametlikult.Frangis tulid võimule Karolingid. Karl Suur- Pippin Lühikese järeltulija - raudse rusikaga valitseja, geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, edendaja, rahvaste hävitaja, kirjaoskamatu. 774 valitseja raudkroon. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark - kindlustatud ääremaa, mida valitses markkrahv. Ühitas vallutuse ristiusu levitamisega - saksid. Weseri lahing lõppes saksi vangide hukkamisega, üks verisemaid kampaania lahinguid. 788 liigendas Baieri hertsogkonna, mille valitseja Tassilo pühitseti vaimulikuks, suleti kloostrisse. 796 vallutas avaaride keskse kindluse Ringi ja laiendas frankide valdused Balkanile. paavst Leo III abistamise eest krooniti 800. a-l keisriks, andis löögi Bütsantsi valduste pihta. Ida ja läänekristlaste sulatamine võis teostuda Bütsantsi sõjalise allaheitmise abil, kuid kokkupõrked
lehterpeekrite ja nöörke-raamika- e venekirveste kultuuri esindajaist. Elasid nad Lõuna Skandinaavias, Taanis ja Schleswi-gis. Esimesena on germaanlasi maininud Poseidonios u 90 eRr. Põhjagermaanlased moodustusid Skandinaaviasse jäänud hõimudest. Põhjagermaanlastele lähedased idagermaanlased rändasid Skandinaaviast Elbest ida poole jäävatele aladele (vandaalid, burgundid, goodid, ruugidjt). Läänegermaanlased (Reini-, Weseri-, Põhjamere- ja Elbe-germaanlased) jagunesid kolme gruppi (mitte etnilised, vaid kultuslikud ühendused): ingveonid (Põhjamere ääres), ist-veonid (Reini ääres) herminonid (sisemaal). Nendesse rühmadesse kuulusid heruskid, ubid, bataavid, hatid, frangid (kujunenud usi-petide, tenkteride, sugambrite ja brukterite ühinemisel), haukid, friisid, saksid, sueebid, semnoonid, hermunduurid, langobardid, markomannid, kvaadid jt. Germaanlased elasid üksiktaludes või
Kunagine metropol, oli nüüd muutunud suureks külaks. Paavsti tähtsus kahanes. 754 ja 756 2 Itaalia sõjakäiku, paavstile loovutati mõned rooma lähipiirkonnas, tekkis paavsti-ehk kirikuriik. Frangiriisik tulid võimule Karolingid. Järgmine valitseja Karl Suur, tema järgi sai nime dünastia. Laiendas valduste ala kirdes. 774 tegid väed lõpu langobardide kuningriigile, Karl suurest sai Itaalia valitseja. 801. Aastal vallutas Barcelona, rajati hispaania mark, valitses markkrahv. Weseri lahing (782) lõppes saksi vangide hukkamisega. 788 liigendas Baieri hertsogkonna, 796 laiendas frankide valdused Balkanile. Piirid ulatusid edelas Barcelonani, idas Elbeni ning tp Viinini, lõunas poolde Itaaliasse. Leo III kroonis 800.a rooma keisriks. 812. Aastal sõlmisid KS ja bütsantsi basileus Michael I rahulepingu, basileus tunnistas Karli keisrina. Frangiriik ei olnud tugev, igaüks vaatas ise kuidas hakkama sai. Käsitöö ja põlluharimine olid liigendatud
Merovingid on Prantsusmaa esimene dünastia. Karl Suur oli Karolingide dünastiast (kestis 8.saj lõpp- 9. saj lõpp). Aastal 800 lasi Karl Suur ennast keisriks kroonida. Karl Suur alistas langobardid, saksid. Tungis Ibeeriasse, kus liideti tänapäeva Kataloonia põhjapoolsed alad. Pärast Lääne-Rooma keisririigi lagunemist on järgmine suur moodustis Karl Suure Keisririik. Anglosaksid 440 jüütid (Taani põhjaosa), anglid (Jüüti ps lõunaosa), saksid (Saksamaal asuva Weseri jõe kaldad) Inglismaa idarannik- Nad tõrjusid välja keldid 7 kuningriiki, 9. saj. "taani seadused" 1066 Normandia dünastia- William vallutaja Slaavlased- panevad liikuma Avaaride surve 6.sajandil ületasid Doonau ja asuvad Balkani poolsaare aladele, kus teame, et tänapäeval on suur osa Balkani ps põhjaosast slaavikeelsed alad. Kolmas suurem rühm germ ja romaani keelte kõrval. Ida-, lääne- ja lõunaslaavlased (8.-9. saj) 7
Uues sõjas Taani ja Rootsi vahel aastail 1643–1645 kaotas Taani kuningas Christian IV [1588– 1648) Kolbergi nõmmel 1644. aastal toimunud lahingus silma ning Taani riik 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahuga Ojamaa, Saaremaa ning Skandinaavia poolsaarel asuva Hallandi, Jämtlandi ja Härjedaleni, mis läksid Rootsi valdusse. Kolmekümneaastase sõja lõpetanud Vestfaali rahuga 1648. aastast saavutas Rootsi kontrolli ka Oderi, Elbe ja Weseri suudmealade üle. Väike Põhjasõda- rootslased marssisid üle jäätunud Belti väina ootamatult Kopenhaageni alla, sundides taanlasi Roskilde rahuga 1658. aastal andma kogu Skåne rootslastele. Taani kaotas sellega aastasadu hoitud kontrolli Sundi väina üle. Rootsi saavutas kogu oma ajaloo avaraimad piirid, mis paiguti ulatusid Norra rannikuni. 1660. aastal Rootsi ja Taani vahel sõlmitud Kopenhaageni rahuga oli hoopis Rootsi sunnitud mõnest varem võidetud valdusest (Trondheim,
Saadab viimase Merovingi kloostrisse. Hea suhe paavstiga, kelle valdused puhastab langobardidest.Paavst langobardidest. nimetab Pippini ametisse kuningana, see on nn. Nõrga Rooma ja paavstluse ajastu. Itaalia sõjaretkedel tekib seal Paavstiriik.768.aastal Paavstiriik saab võimule Karl Suur. 774.aastal vallutas langobardide riigi. Ulatuslikud vallutusedja rünnakud. 782.aastal- Weseri lahing- lõppes saksa vangide avaliku hukkamisega. 800.aastal- Keisriks kroonimine- Paavst Leo III lubab rünnata Ida-Roomast e. Bütsantsi. 812.aastal- Bütsantsiga sõlmitake leping Michael I-ga, Karolingidele jäävad Aadria merest põhjapoolsed maad.814.aastal- Karl Suur sureb, troonile asub Ludwig I Vaga, kes jaotab 817.impeeriumi oma poegade vahel. 843.aastal- Verduni leping: maa jaotub kolmeks: 1
Kolmanda usuna ka kalvinism. Vestfaali rahu tunnistas Ühinenud provintside vabariiki ja Sveitsi iseseisvust ning rahu pani aluse mooda rahvusvahelise õiguse väljakujunemisele, mis tunnistab riikide suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ning võrdõiguslikkust. Rootsi valduste kasv 16.-17. sajandil- Vestfaali rahuga sai Rootsi Ees-Pommeri koos Rügeni saare ja Oderi suudmega, Wismari linna, Bremeni ja Verdeni piiskopkond koos Elbe ja Weseri suudmealaga. ,,Gallia looduslike piiride taastamine"- ehk Prantsuse reunioonisõjad. Saksa keisririik on peale 30aastast sõda varemetes ning Louis XIV jaoks on olukord piiride laiendamiseks soodne. Prantsusmaa on välja panema 400k armee, mis on Euroopa tugevaim. ,,Kui vägi Brandenburgi läks"- rootslased saatsid küüdimeestena Saksamaale ka arvukalt eesti talupoegi, kellest paljud käid sõjakeerises kaduma. See lause sööbis
Tulemused: · 1648. aastal kirjutati alla Vestfaali rahule, mis kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. · Kolmandana katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati nüüdsest ka kalvinismi. · Saksamaa jaoks kinnistas Vestfaali rahu veel kahek sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 riigiks. · Keisririik kandis ka territoriaalseid kaotusi: Rootsile läksid Ees-Pommeri Rügeni saare ja Oderi suudmega, Breemeni ja Verdeni piiskopkond Elbe ja Weseri suudmealaga ning Wismari linn. · Vestfaali rahuga tunnustati ka Ühendatud Provintside Vabariigi (Hollandi) ja Sveitsi iseseisvust. Vastureformatsioon Eestis/jesuiitide tegevus Tartus 47 Jesuiidid saabusid Tartusse 1583. aastal. Kuigi jesuiitide tegevus piirdus Eestis vaid Tartuga, kus tegutses korraga kuni üheksa preestrit, oli nende mõju siinsele vaimuelule märkimisväärselt suur. Juba 1583
saadikute hulgas ning vastavaid seadusi sai kehtestada vaid mõlemapoolsel heakskiidul. Ka keiserlikus kohtus pidi olema võrdselt katoliiklastest ja protestantidest kohtunikke. Pfalzi valitseja sai tagasi kuurvürsti tiitli, millega kuurvürtside arv tõusis kaheksani. Keisririik kandis ka territoriaalseid kaotusi: Rootsile langes Ees-Pommeri Rügeni saare ja Oderi suudmega, Bremeni ja Verdeni piiskopkonnad Elbe ja Weseri suudmealaga ning Wismari linn. Prantsusmaa sai suurema osa Elsassist. Esmakordselt ulatus Prantsusmaa idapiir Reini jõeni, lisaks kaks kindlust (Breisach ja Philippsburg) Reini paremal kaldal. Vestfaali rahu tunnustas lõplikult Ühendatud Provintside Vabariigi (Holland) ja Sveitsi iseseisvust. Üle kogu Euroopa toimusid rahupidustused. Ajastu, mis oli täis verd ja kannatusi näis olevat nüüd möödunud. Kogu Euroopat hõlmavat rahu ei sündinud ka Vestfaalis. Võitlused Prantsusmaa
2. Idagermaanlased goodid gepiidid burgundid vandaalid herulid ruugid 3.Läänegermaanlased 3.1. Ingveonide kultusliit ehk Põhjamere-äärsed läänegermaanlased teutoonid kimbrid anglid variinid saksid haukid * üks võimalikest ampsivarid friisid 3.2. Istveonide kultusliit ehk Reini- ja Weseri-äärsed läänegermaanlased bataavid brukterid hamaavid atuaarid ubid uusipid tenkter katid heruskid 3.3. Herminonide kultusliit ehk Elbe-äärsed läänegermaanlased langobardid sueebid semnonid hermunduurid markomannid kvaadid
annaabi.ee 
