NS-Prozesse heute Johann Breyer (30.05.1925-22.07.2014) -ein slowakischer Bauernsohn -ein Wachmann im Dienst der SS (erst in Buchenwald, dann in Auschwitz) -als er 17 Jahre alt war, erhält er einen Brief (Aufforderung der deutschen Wehrmacht zur Musterung) -meldete sich bei Waffen-SS (um nicht von der Militärpolizei oder der Gestapo mitgenommen zu werden) -hätte gern mit den Häftlingen getauscht, weil die Bedingungen für Wachmänner zu schlecht waren (kann auch sein, dass Sterben einfach besser klang als solche Arbeit, der er tat) -wurde gesagt, dass in Buchenwald Räuber und Mörder eingesperrt seien Warum so spät? (Haftbefehl - Sommer 2013) -In einem Vernichtungslager wie Auschwitz ist nicht möglich, klare Beweise für einen Mord, die
Narva jõe tulnud. Erinevalt varasematest väkkekutsetest asusid Eesti rahvuslikud ringkonnad eesotsas Eesti viimase peaministri Jüri Uluotsaga nüüd mobilisatsiooni toetama: loodeti, et eestlastest koosnevate vägede toel avaneb võimalus iseseisvuse taastamiseks. Peamine oli loomulikult tahe end Nõukogude Liidu okupatsioonireziimi vastu kaitsta. Moodustati Punaarmeega võitlemiseks Eesti SS- leegion (Estnische SS-Legion), mis oli Saksa Waffen-SS väeosa augustist 1942 maini 1943. Väga paljud Eesti mehed põgenesid Saksa mobilisatsiooni eest Soome, kus astuti Soome armeesse. Eestlastest loodi Soome armees omaette väeosa, 200. jalaväerügement. Kokku teenis Soome vägedes ligi 3400 eestlast. 1944. aasta 2. augustil otsustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee rügemendi Eestisse kutsuda. Lõviosa eestlastest, kokku 1800 meest, tuligi 1944. aasta augustis kodumaale tagasi. Rahvas võttis koju tulnud soomepoisid suure
Mussolini ei allutanud enda võimu alla kogu riigiaparatuuri, mistõttu kuningavõim jäi alles ning kuningas mängis tema tagandamisel pearolli. Mussolini ei suutnud sõjaväge täielikult endale allutada nagu suutis näiteks Hitler, sest truudust vannuti Itaaliale isiklikult, mitte Mussolinile. Mussolini ei suutnud fasistlikku liikumist ühtseks liita ning seetõttu oli tal raskel ajal puudu sisemisest toetusest. Mussolinil puudus tugev sõjaväeline liitüksus nagu oli Hitleri Waffen-SS ja tema luureteenistus oli lünklik. Mussolini surm Peale II maailmasõja kaotamist üritas Mussolini Itaaliast põgeneda, kuid sattus partisanide kätte, kes ta koos tema armukesega 28. aprillil 1945. aastal maha lasid Kasutatud kirjandus Hibbert, C. 1997. Benito Mussolini elulugu. Tallinn: Olion Kivisikk, A. 1993. Meteoorid poliitkas. Viljandi: AS KTK Laaman, E. 1991 Demokraatia ja diktatuur. Pärnu: Perona Lee, S. J. 2002. Euroopa diktatuurid 1918-1945. Tallinn: Kunst Williamson, D
Schoenberg'i, Mahler'i ja Mendelssohn'i muusika keelati sest see oli väidetavalt juudipärane. Graafiline kunst Üheks tähtsaimaks graafilise kunsti liigiks Kolmandas Riigis olid natside propagandaplakatid. Nende kõrgaeg oli enne Hitleri võimulesaamist valimistel ja hiljem maailmasõjas. Enne sõda kujutati propagandaplakatitel enamasti parteilasi ja SA'i võitlejaid. Propagandaplakateid kasutati edukalt välismaalaste mobiliseerimiseks Waffen- SS'i. Kasutati rahvuslikke ja traditsioonilisi ja rahvuslikke motiive, nagu Eestis Kalevipoeg. Tuntuim postrite kujundaja oli Hans Schweitzer, kes töötas pseudonüümi Mjölnir all. 5 Allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Art_of_the_Third_Reich http://www.goodart.org/artofnz.htm http://fcit.usf.edu/HOLOCAUST/arts/artReich.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Arno_Breker http://www.calvin.edu/academic/cas/gpa/posters2.htm
iseseisvuse ja andes neile võimaluse oma rahvusliku sõjaväe loomiseks. Saksa julgeolekuteenistus aga eiras neid plaane täielikult. Küll aga algatas julgeolekuteenistuse juht Sandberger 1942. aastal Eesti Leegioni formeerimise idee, millest pidi kujunema Relva-SS väeosa. Tallinna vabastamise aastapäeval, 28. augustil 1942. aastal teatas Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann, et Saksa võimud on andnud loa Eesti Leegioni moodustamiseks. Leegion läks Waffen-SSi alluvusse ja see pidi tulema rügemendi suurune, koosnema kolmest pataljonist millest igas neli kompaniid, raskegranaadiheitja- ja tankitõrjekompaniist. Küll aga polnud moodustatav väeüksus eestlaste seas sugugi populaarne. Kuna see allus Waffen-SS-ile nähti selles poliitilist väeosa. Selles nähti allumist võõrale ideoloogiale ja arvati, et see on vaid Saksamaa Euroopa vallutamise plaanidele kaasa aitamine
Seal hukkus palju mehi. Saksa okupatsioon Tervitati, kui vabastajaid. Astuti nii omakaitsesse kui ka ida- ja politseipataljonidesse. Omariiklust ei taastatud; Eesti kuulutati koos teiste riikidega kindralkomissariaadiks, mille eesotsas Litzmann. Poliitiline ja kultuuriline propaganda. Loodi väga piiratud võimuga Eesti omavalitsus, mille eesotsas H. Mäe. Eestis kehtestati terrorireziim ja loodi koonduslaagreid. Waffen SS Relva SS eliitvägi, kuhu värvati noorsugu. Eesti Leegion lubati luua eestlastel oma sõjaväeüksus. Tööteenistus- oli alternatiiviks sõjaväkke astumisel, kuid töö toimus, kas otse rindel või Saksamaal. Laskurkorpus loodi Venemaal olevatest eesti sõjaväelastest, mis päästis nad tööpataljonidest. Lahingud 1944 Punaarmee võitis Nordi (saksa üksuse) Peterburi all, Eestis toimus mobiliseering ja koonduti narva jõe juurde, kus suudeti koos saksa
Mobilisatsioon ja värbamine. Eestlaste sunniviisiline (Punaarmee puhul) või näiliselt vabatahtlik (Eesti Leegioni ja Waffen- SS-i puhu) mobiliseerimine või värbimine Euroopat ümber jagavate sakslaste ja venelaste omavahelisse jõukatsumisse Teise maailmasõja laienedes toimus 1941. 1944. aastal mitmes etapis ning erinevate stsenaariumite järgi. Eesti meeste mobiliseerimine sõjatandrile toimus perioodide kaupa, nagu seda kvalifitseeris kindralmajor Johannes Soodla oma kirjas 23. juunist 1945 Flesnburgis (Saksamaa). Täiendades Soodla kirjas leiduvat periodiseerimist muude
Need olid mehed, kes valisid kahest halvast võimalusest parema võitluse kodumaal ja kodumaa piiridel. Koos sakslastega oli ainuke võimalus võidelda eeskujuliku relvastusega Punaarmee vastu. Väljaõpe 17 Leegioni ülemaks määrati augustis 1942 kindralmajor Franz Augsberger, kes oli rahvuselt austerlane. Leegioni formeerimine ja väljaõpe toimus Poolas Debica ja Krakovi lähedal asuvas Waffen-SSi õppelaagris. Laagrit kutsuti saksa keeles Heidelager. Laagrisse saabudes ei olnud eestlastel täpsemat informatsiooni Waffen-SSi nimetuse ja formeeringute kohta. Teadsime, et need üksused olid formeeritud Saksa armee eliitüksustena noortest elujõulistest meestest tugeva löögijõu ja eeskujuliku relvastusega üksusteks. Kõik välismaalastest formeeritud brigaadid ja diviisid olid allutatud Relva-SSile, vastavalt mingile eeskirjale, mis ei
Kuna ta aga polnud piisavalt kuulekas, siis tapeti tema juht Ernst Röhm Hitleri käsul 30. juunil 1934 nn. pikkade nugade ööl. (SA püsis siiski kuni 1945) 1925 loodi SS (Shutzstaffel ehk kaitsemalev ehk mustsärklased). Ta tekkis kui Hitleri ihukaitse, kui partei sõjaväestatud organisatsioon, kuid hiljem sai temast kõikvõimas poliitiline politsei, kes kontrollis kogu riiki. (II maailmasõja ajal tegutses kurikuulus Waffen-SS (=Relva-SS), mis oli osalt sõjavägi, samas osa SSist) 1934 asutati Gestapo (Geheime Staatspolizei Salajane Riigipolitsei). See oli sisuliselt riiklik salapolitsei. Tekkisid koonduslaagrid (tuntumad Buchenwald, Dachau), kuhu saadeti natsidele mittemeelepäraseid inimesi juba alates 1933. aastast. Tõelised õudused (=massilised hukkamised) toimusid koonduslaagrites Teise maailmasõja ajal. Loodi luure- ja julgeolekuamet SD (Sicherheitsdienst).
Maa haldamiseks aga loodi Eesti omavalitsus eesotsas endise vabadussõdalase Hjalmar Mäega. Eestlaste suhted Saksa võimuga jäid jahedaks, kuna sakslased ei taastanud Eesti vabariiki nagu olid lubanud. Sõja lähenedes Eestile toetati siiski Saksa sõjaväge, kuna see oli kahest halvast vähem halb. Rahvas läks Saksa võimuga kaasa ja enamik astusid vabatahtlikult Saksa sõjaväkke, et kätte maksta vene kommunistide kuritegudele. Eestlasi kasutati esmalt Saksa politsei- ja idapataljonides. Waffen SS – sõja jätkudes 1942 hakkas Saksa väejuhatus eestlasi värbama ka Saksa eliitväeosadesse - SS-Vabatahtlike hulka, kes paistsid kohe silma lahingutes Saksa ida-rindel (Ukrainas, Valgevenes) Eestlased võitlesid II maailmasõjas erinevate riikide relvajõududes: © Siimo Lopsik 2014 5 1. Saksa armees:Eesti Leegion- Pataljon Narva (võitles Ukrainas), 20. Eesti SS diviis. 2. Nõukogude armees: võitles u
Reinhard Heydrich. Septembris 1939 loodi Sicherheitspolizei asemele Reichssicherheits- hauptamt (RSHA), mille alla koondati Gestapo (Amt IV), SD (sakslastega välismaal tegeles Amt III, välisluurega Amt VI) ja Kripo (Amt V). Üldse oli RSHA jagatud seitsmeks Amtiks. RSHA oli SSi koosseisus, selle esimene juht oli Heydrich ja tolle tapmise järel Ernst Kaltenbrunnen. Lisaks politseile oli SSil ka oma sõjaline osa (Waffen-SS), millest kujunes II maailmasõja ajal olulisim Saksamaa sõjaväe osa. Samuti kuulusid SSi haldusalasse koonduslaagrid (Konzentrationslager neisse koondati ebasoovitavad või ohtlikud inimesed, nagu juudid, mustlased, homod, sõjavangid, jt. ning alates 1938 kasutati ka nende tasuta tööjõudu, sh ka eraettevõtjate poolt). Esimesena rajati Dachau koonduslaager juba 1933. aastal, järgnesid Sachsenhausen 1936, Buchenwald 1937, Flossenbürg 1938, Mauthausen 1938, Neuengamme
Eestis tööl põlevkivikaevandustes. Siia transporditi ka Sks, Austria, Tsehhoslovakkia, Pr juute. 3) 1943-44 getode likvideerimine. Saadeti kas Dachausse või Stutthoffi. Klooga laagris tapeti 2000 leedu juuti. Üldiselt kohalikud ei teinud heal meelel koostööd, kuid mingil määral aitas natsi propaganda, et juudid tegid NL-ga koostööd. Võitlus võõras mundris Venemaale: võitluses Loode-Venemaal ja NL-i tagalasse. Balti, peamiselt Est, Lat kodanikud Sks Waffen-SS-i ,,vabatahtlikena" (regulaararmeesse Wehrmachti ei saanud okupeeritud alade inimesi võtta). 3500 eestlast Soome soomepoissideks. 125 000 baltlast Sks (sõja) tööteenistusse. 1944 Waffen SS-i 40 000 est, kokku 110 000 lat, millest Läti Leegion ehk Waffen-SS-i 15. Ja 19. Diviis. Punaarmee sissetung peatati 1944 Tannenbergi liinil Sinimägedes Sks ja Eesti vägedega. Punaarmee kaotas 100 000. Sakslaste väegrupp Nord. Sakslased lahkusid Eestist sept, Soome tegi NL-iga rahu.
"Must maa" Juuli-aug 1941.a. Eesti vabatahtlikud osalevad koos Saksa vägedega Eesti vabastamises (Erna salk) Eesti okupeerimine Saksa okupatsiooni Eestis juhtis K. S. Litzmann. Eesti poolelt Hjalmar Mäe (Eesti omavalitsuse juht) Eesti rahvas enamus toetas Saksa vägesid ja paljud astusid vabatahtlikult Saksa armeesse. Eestlasi kasutati Politsei- ja idapataljonis Waffen SS Eestlased võitlevad ka Saksa SS Vabatahtlike hulgas. Eesti sõjaväelased lahingutes: Pataljon narva (Võitles Ukrainas) ja 20. Eesti SS diviis. Nõukogude armees: Võitles u. 30 000 eestlast (mobiliseeritud, juuli 1941) Nimetati 8. Eesti laskurkorpus (Velikie Luki) Soome armees: Võitlesid need kes ei soovinud võidelda N.Liidu ega Saksa armees Jalaväe rügement 200 (U. 3000 meest) II Maailmasõda Eestis
jäi alles ning kuningas mängis tema tagandamisel pearolli. · Mussolini ei suutnud sõjaväge täielikult endale allutada nagu suutis näiteks Hitler, sest truudust vannuti Itaaliale isiklikult, mitte Mussolinile. · Mussolini ei suutnud fasistlikku liikumist ühtseks liita ning seetõttu oli tal raskel ajal puudu sisemisest toetusest. · Mussolinil puudus tugev sõjaväeline liitüksus nagu oli Hitleri Waffen-SS ja tema luureteenistus oli lünklik. Kõik algas sellest, kui Mussolini 1943. aasta vallandas enamuse Fasistliku Partei kõrgematest võimukandjatest. See ajas parteis sisemisele võimuvõitlusele ning 1943. aasta Fasistliku Suurnõukogu istungil heideti Mussolinile ette oskamatut sõjategevust ning nõuti, et riigi seaduslikud organid taastataks ja Mussolini lahkuks kohalt. Toimus hääletus ning ettepanek läks läbi 19 häälega seitsme vastu
Tööteenistusse läks Jõgisalu soovist pääseda edasi õppima Tartu Ülikooli. Saksa Tööteenistuses said noormehed tugeva kehalise väljaõppe, alates rivistumisest kuni iseendaga toime tulemiseni, kaasa arvatud enesehügieen ja ümbruse korrashoid. Tagasi Eestis, keeldus Harri Jõgisalu ametist Eesti Leegionis. Küll aga võeti ta vastu Tartu Ülikooli. 1944. aastal tühistati Harri Jõgisalu sõjaväevabastus ning ta saadeti Klooga Waffen-SS väljaõppe laagrisse sidekompaniisse. Rindele siiski ei läinud, sest venelaste pealetungi tõttu 8 Klooga väeosad lahkusid Paldiskist laevadele. Jõgisalu otsustas koos paari sõbraga koju minna. Harri vangistati Haapsalus Saksa sandarmeeria poolt ja viidi Luguse vangilaagrisse Hiiumaale. 1.3.1 Sõjavangilaagris 1944. aasta septembris hoidsid sakslased Hiiumaal vangistuses ligikaudu sada meest, nende hulgas ka Harri Jõgisalu
Toronto: Võitleja, 1987. Helme, R. 1812. aasta Eestis ja Lätis. Tallinn: Olion, 1990. Laar, M. Emajõgi 1944. Tallinn: Varrak, 2006. Laar, M. Metsavennad. Tallinn: Helmet Raja & Co, 1993. ! Laar, M. Sinimäed 1944. II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis. Tallinn: Varrak, 2006. Limberg, F. Isamaa eest. Eesti Vabariigi sõjajõudude organisatsioon ja juhtkond. Boreas Publishing House, 1980. Michaelis, R. Eestlased Waffen-SS-is. 20. (1. Eesti) SS-relvagrenaderidiviis. Tallinn: Olion, 2001. Pajur, A. Eesti riigikaitsepoliitika aastail 19181934. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999. Sõja ja rahu vahel. I kd. Eesti julgeolekupoliitika aastani 1940. Tallinn: S-keskus, 2004. Traksmaa, A. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn, 1992. Vahtre, S. Jüriöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Vahtre, S. Muinasaja loojang Eestis. Tallinn: Olion, 1990. Walter, H. Eesti Vabadussõda
annaabi.ee 
