Väävlishape H₂SO₃ Koostis Väävlishape koosneb vääveldioksiidist ja veest. Väävlishape eksisteerib tasakaalulise seguna kahest molekulist. Keemiline nimetus H₂SO₃ keemiline nimetus on väävlishape. Saamine Väävlishapet võib saada vääveldioksiidi SO₂ lahustamisel vees. Vesilahuses SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O, moodustades väävlishappe H₂SO₃. Õhus seismisel oksüdeerub väävlishape õhuhapniku toimel pikkamööda väävelhappeks. Kuumutamisel laguneb kergesti uuesti vääveldioksiidiks ja veeks. SO₂ + H₂O → H₂SO₃ Keemilised ja füüsikalised omadused Väävlishappe füüsikalised omadused on hapu maitse, terav lõhn ja ta on värvusetu. Keemilised omadused on reageerimine alustega (tekib sool ja eraldub vesinik), aluseliste oksiididega (tekib sool ja eraldub vesinik) ja
lõhnata rabe rombiline kristalne aine Vees ei lahustu, lahustub orgaanilistes lahustites (benseen ja etanool) Halb elektri- ja soojusjuht Madal sulamistemperatuur (119°C) Temperatuuril 150º - 200ºC värvub pruuniks Keemistemperatuur 445ºC Tihedus 1,96 g/cm³ VÄÄVLI TUNTUMAD ÜHENID Väävlishape H2SO3 - keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega. Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid kasutatakse redutseerijatena näiteks fotograafias (ilmutite koosseisus) Väävelhape H2SO4 - värvuseta, lõhnata, veest ligi kaks korda raskem õlitaoline, vees väga hästi lahustuv tugev hape. Kasutatakse fosforväetiste tootmiseks, naftaproduktide rafineerimiseks, kemikaalide ja maakide töötlemiseks, tselluloosi ja paberitööstuses, värvide tootmiseks LEIDUMINE · Pilt 3: Fumarooliväli Uus-Meremaal KASUTUSALAD
toiduaines kuni teatava piirini katkeb peaaegu täielikult mikroorganismide areng. Suitsutamine · On kombineeritud konserveerimisviis, kuna siin mõjuvad sellised tegurid nagu toiduaine osaline veest vabastamine, soolamine ja toiduaine immutamine mikroobidele kahjulikult mõjuvate suitsus leiduvate ainetega ( fenoolid, kreosool, puuäädikas) Külmsuitsutamine toimub 20 - 40°C Kuumsuitsutamine toimub 70-120°C Sulfideerimine · Põhineb väävlishappe (H2SO3) kasutamisel · Kasutatakse peamiselt puuviljade ja marjade säilitamiseks · Sulfiteerimisel säilivad kõige paremini toiduaine naturaalsed omadused.
mis seob tugevalt õhuniiskust. ● Värvitu ja lõhnatu. ● Tihedus 1.84 g/cm3 Reaktsioonid • Reageerib põhjadega, mis annavad vastava sulfaadi, nt: CuO + H2SO4 → CuSO4 + H2O H2SO4 + CH3COONa → • Reageerib metallidega, tekib sool + H2 • Reageerib mittemetalliga, nt: C + 2H2SO4 → CO2 + 2SO2 + 2H2O • Reageerib NaCl´iga Saamine Vääveldioksiid SO2 oksüdeerub õhuhapniku toimel pikkamööda vääveltrioksiidiks SO3 Väävlishappe oksüdeerumine lahuses kulgeb kergesti, saadusena tekib väävelhape. 2H2SO3 + O2 → 2H2SO4 SO3 on väga tugev oksüdeerija, paljud orgaanilised ained süttivad temaga kokkupuutel. Tugevalt happelise oksiidina reageerib SO3 tormiliselt veega, moodustades väävelhappe ja eraldades palju soojust SO3 + H2O → H2SO4 Tootmine ● Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel, kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel.
põlemisel Laboris saadakse: Na2SO3+ konts. H2SO4= Na2SO4+ . . . . +H2O SO2 on happeline oksiid reageerides veega tekib ...... . Kasutatakse keldrite, ladude jt hoidlate desinfitseerimiseks (hävitab mikroorganisme), pleegitamiseks 2.H2SO3 omadused ja kasutamine Ebapüsiv hape, laguneb kergesti. Reageerimisel leelisega moodustub kaks rida soolasid esimeses etapis tekib vesiniksulfit ja teises sulfit H2SO3 + NaOH= ...... H2SO3 + NaOH= ...... Väävlishappe soolad leiavad kasutamist redutseerijatena fotograafias (ilmutite koosseisus). 3. H2S omadused ja kasutamine Väga mürgine mädamunalõhnaga gaas Laboris saadakse sulfiidide reageerimisel tugeva happega. Näiteks FeS+HCl=....... Gaasiline H2S põleb õhus sinaka leegiga, oksüdeerides vääveldioksiidiks: H2S + O2= H2S satub atmosfääri vulkaanidest, orgaaniliste ainete kõdunemisel 4. H2SO4 omadused ja kasutamine
kergesti lenduv ja nõrk hape ning redutseerivate omadustega. · Nad on mõlemad tugevad redutseerijad. Näited · FeS2 ehk püriit Sulfaadid Sulfaadid on väävelhappe soolad. Sulfaadid koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja sulfaatioonist(SO42-). Lähtehape · H2SO4 ehk väävelhape (hape) tugev ja söövitav hape, laialdaselt kasutuses. Akudes, lõngaõlina. · Hape on tekkinud SO3 reageerimisel veega. Või väävlishappe oksüdeerumisel · Kasutamisel tuleb kinni pidada ohutusnõuetest ja olla ettevaatlik, näiteks konsentreeritud väävelhappe lahjendamisel tuleb valada hapet peene joana vette( mitte vastupidi) Näited · CaSO4 · 2H2O ehk kips kasutatakse luude fikseerimisel Leidumine Väävlit leidub nii ehedalt kui ka ühendite koostises. Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid võib eraldude vulkaanipursetel. Leidub peamiselt maa all/sees ning
VÄÄVEL CASSANDRA LUIK TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM 11.B KLASS LIHTAINE OMADUSED • VÄRVUSELT KOLLANE • RABE • KRISTALNE • AKTIIVNE MITTEMTALL • EI JUHI ELEKTRIT • HALB SOOJUSJUHT • VEES HALVASTI LAHUSTUV • SULAMISTEMPERATUUR +119 C • KEEMISTEMPERATUUR +445 C • KEEMILINE SÜMBOL : S (SULFUR) • JÄRJENUMBER/AATOMNUMBER: 16 (TUUMAS16 PROOTONIT JA ELEKTRONKATTES16 ELEKTRONI) • ASUB 3. PERIOODIS (ELEKTRONKATTES 3 KIHTI) • ASUB VIA RÜHMAS (VÄLISELEKTRONE 6) • ELEKTRONSKEEM: S: +16|2)8)6) • VÄHESEL MÄÄRAL LAHUSTUB ORGAANILISTES LAHUSTITES NAGU BENSEEN JA ETANOOL • REAGEERIB NORMAALTINGIMUSTEL LEELISMETALLIDE , LEELISMULDMETALLIDE, ELAVHÕBEDA, VASE JA HÕBEDAGA. • SOOJENDAMISEL KULGEVAD REAKTSIOONID KA ALUMIINIUMI RAUA, TSINGI JA PLIIGA VÄÄVLI ÜHENDID JA KASUTUSALAD • VÄÄVELDIOKSIID SO2 – VÄRVUSETU TERAVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIDA MÜRGISUSE TÕTTU KASUTATAKSE KELDRITE, LADUDE...
Väävlishape on keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega SO2 + H2O _ H2SO3 H2SO3 on suhteliselt ebapüsiv, lagunedes kergesti vääveldioksiidiks ja veeks, mistõttu on ta püsiv ainult lahjendatud lahustes. Kaheprootonilise happena reageerimisel leelistega moodustab ta kaks rida soolasid vesiniksulfiteid ja sulfiteid. Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 _ 2Na2SO4 Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid kasutatakse redutseerijatena näiteks fotograafias (ilmutite koosseisus). H2S2O3 Tioväävelhape . Tioväävelhape on tugev, kuid ebapüsiv hape. Teda saadakse ühe võimalusena sulfitite lahuste keetmisel väävliga ning tekkinud tiosulfaatide käsitlemisel hapetega. Na2SO3 + S _ Na2S2O3 Na2S2O3 + 2HCl _ H2S2O3 + 2NaCl Tiosulfaatioon on tugev redutseerija, mida kasutatakse näiteks mahtanalüüsis joodi määramisel
). Dissotsieerub kahes astmes, HSmiinusega ja Skahemiinusega. Sulfiidide hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond. Sulfiidid on tugevad redutseerijad. Väävli põlemisel tekib terava lõhnaga värvusetu mürgine gaas, vääveldioksiid SO2. Ta on kergem kui õhk ja seetõttu tekitab happesademeid oksüdeerudes SO3-ks ja edasi kokkupuutel veega H2SO4- ks. Seda kasutatakse keldrite, ladude jt. hoidlate desinfitseerimiseks (ta hävitab mikroorganisme. Happeline oksiid, lahustub hästi moodustades väävlishappe H2SO3. Väävlishape on keskmise tugevusega, ebapüsiv , laguneb kergesti veeks ja SO2. Astmeline Dissotsiatsioon. Saadakse sool+hape, samuti särdamisel, kasutatakse palju väävelhappe tootmiseks, samuti pleegitamisel (tekstiili-paberitööstuses) ja fotograafias. Väävelhape H2SO4 on värvuseta, lõhnata, veest ligi 2x raskem vedelik. Seguneb veega igas vahekorras, eraldades palju soojust. Hapet tuleb valada vette. Kontsentreeritud väävelhape on väga hüdrogeenne (seob tugevasti vett),
Teda kasutatakse tööstuses seebi keetmisel rasvadest, naftatööstuses bensiini puhastamisel, kunstsiidi tootmisel jne. Väävli põlemisel tekib vääveldioksiid, S + O2 = SO2 Vääveldioksiid on tikupõlemise lõhnaga mürgine gaas Vääveldioksiid on happeline oksiid. Kuna ta on vahepealse oks.astmega ühend - võib ta olla nii oksüdeerija kui redutseerija. Hapete toimel sulfitid lagunevad CaSO3 + H2SO4 = CaSO4 + H2SO3 = CaSO4 + SO2 + H2O SO2 on happeline oksiid veega annab väävlishappe H2O + SO2 = H2SO3 , leelistega annab sulfiteid 2NaOH + SO2 = Na2SO3 + H2O SO2 on tavaliselt redutseerija · oksüdeerub VI ni (sulfaadiks) NO2 + SO2 = NO + SO3 see reaktsioon on oluline happevihmade tekkes 2SO + O2 = 2SO3 KCl kaaliumkloriid kaaliumväetis; Ammoniaak NH3.füüsikalised omadused : terava lõhnaga, värvuseta, gaas, õhust 2 korda kergem, vees väga hästi lahustuv, veeldub 33 kraadi juures NO
hapnikku. CO koguste vähendamiseks on kasutusel katalüsaatorid, mis oksüdeerivad ohtliku ühendi. Lisaks tekib bensiini põlemise käigus lämmastiku ühendeid, mis fotokeemiliste reaktsioonide käigus moodustavad radikaale. Näiteks hüdroksüül- ja peroksüülradikaale, mis põhjustavad 5 madalamates atmosfäärikihtides osooni teket. Peale osooni tekib ka mitmeid oksüdante, mis reageerides vääveldioksiidiga moodustavad väävlishappe või lämmastikdioksiidiga lämmastikhappe. Bensiini põlemisel tekib ka mitmeid erinevaid kantserogeensete omadustega toksilisi ühendeid, nt benseen ja formaldehüüd. 2.4 Diiselkütus Diiselkütus on destilleeritud õli ja sisaldab umbes 0,3% väävlit. Diiselkütust aga ei peeta suureks SO2 saaste tekitajaks. Diiselkütus on peamiselt NOx allikas, tekitades põlemisel kuni viis korda rohkem NOx kui bensiin. Seda seepärast, et diiselmootorite puhul pihustatakse
happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja , taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine muutused liigilises koostises. VT õp lk 100. 8. INVERSIOON õp lk 101 9. Väävliühendid SO2 - tekib põlemisel, nafta töötlemisel ja tselluloositööstuses . Looduslik - vulkaanid. S02 mürgine mõju hingamisorganitele jne. Niiskes õhus moodustab S02 veega reageerides väävlishappe, ka S=3 ja väävelhape. Happelise ühendid nende toimel intensiivistub ka metallide korrosioon, marmorkujude hävimine, mulla ja veekogude hapestumine. Eriti ohtlik on S0" koos tahmaga .
Lahustunud aine= lahustunud aine mass : lahuse mass * 100% W=maine *100% mlahus lahuse mass 100% lahustunud aine mass x% Lahustunud aine mass : Lahuse mass: Nt. 21.Happed on liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesinikioonist ja happejäägist. *Hapete olemasolu saab kindlaks teha ainetega,mida nim. indikaatoriteks. Kõige tavalisem indikaator on lakmuspaber. Muutub hapetes alati punaseks. *Happeid saadakse, kui happeline oksiid reageerib veega (see kehtib väävelhappe,väävlishappe,lämmastikhappe,fosforhappe, süsihappe). Nt. *Omadused. 1. Vees lahustuvad happed on hapu maitsega ja muudavad indikaatorite värvust. 2.Vedelad (nt. soolhape,väävelhape) ja kui tahked. 3.Paljud happed on söövitava toimega. 4. Veest raskemad, seepärast tuleb alati hapet vette valada. 5. Reageerivad metallidega ja annavad soola ja eraldub vesinik. Aktiivsuse kahanemise järgi paigutatakse kõik metallid pingeritta. See tähendab seda,
süsinikdioksiid veega ning tekib väävlishape. Eriti tundlikud selliste muutuste suhtes on niigi haprad korallid ja mereelukad, kes ehitavad oma kõvad koorikud ja skeletonid kaltsiumkarbonaadist. Korallide hävinemise või kahjustumise puhul hävineb või väheneb ka suurel hulgal seal elavate elusorganismide populatsioon. Tuhandete aastate jooksul toimuv hapestumine ei ole ohtlik, sest siis jõuavad sügavamad veekihid pindmiste kihtidega seguneda ja seeläbi väävlishappe ühtlaselt laiali jaotada. Selleks, et ookeanide happelisuse tase viia tagasi 200 aasta taguse tasemeni, läheb tuhandeid aastaid ja seda juhul kui inimtegevusest süsihappegaasi atmosfääri ei lisandu. Ookeanide happelisuse vähendamine või aeglustamine tehislike meetoditega on äärmiselt ebatõenäoline, sest praegu ei eksisteeri mitte ühtegi seda võimaldavat tehnoloogiat. Seega, ainus tõhus meetod väävlishappe
H2SO3 väävlishape Väävlishape on keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega SO2 + H2O H2SO3 H2SO3 on suhteliselt ebapüsiv, lagunedes kergesti vääveldioksiidiks ja veeks, mistõttu on ta püsiv ainult lahjendatud lahustes. Kaheprootonilise happena reageerimisel leelistega moodustab ta kaks rida soolasid vesiniksulfiteid ja sulfiteid. Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 2Na2SO4 Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid kasutatakse redutseerijatena näiteks fotograafias (ilmutite koosseisus). H2SO4 väävelhape Väävelhape on värvuseta, lõhnata, hügroskoopne, veest ligi kaks korda raskem õlitaoline, vees väga hästi lahustuv tugev hape. Väävelhapet toodetakse peamiselt väävlist või mõnest tema ühendist (näiteks püriidist FeS2). Esimeses etapis toimub väävli või tema ühendi põletamine (särdamine) 3FeS2 + 8O2 Fe3O4 + 6SO2.
9. Tärklise kuivatamine • 7. Mida nimetatakse tärklisetööstuses riivmassiks? • Kartuli rakkude purustamisel saadavat segu, mis koosneb lõhustunud ja tervetest taimerakkudest, kartulimahlast ja tärkliseteradest, nimetatakse riivmassiks. • 8. Mis on vaba ja mis on seotud tärklis? • Rakkudesse jäänud tärklist nimetatakse seotud tärkliseks, rakkudest vabastatud tärkliseteri vabaks tärkliseks. • 9. Miks on maisiteri vaja leotada tärklise tootmisel väävlishappe lahuses? (küsimus 6 all) • Mais pannakse vette, et eraldada lahustuvad komponendid. • Leotamise ülesanne: • Endospermi struktuuri ja füüsikalis-keemiliste omaduste muutmine; • Tärklist kinnihoidvate sidemete nõrgenemine; • Tera mehhaanilise vastupidavuse vähendamine; • Lahustavate ühendite osaline ekstraheerimine; • Teradega kaasa toodud mikroobide tegevuse mahasurumine. • 10. Miks on vaja pärast maisiterade purustamist eraldada idud?
nõrk hape ning redutseerivate omadustega. · Nad on mõlemad tugevad redutseerijad. Näited · FeS2 ehk püriit Sulfaadid Sulfaadid on väävelhappe soolad. Sulfaadid koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja sulfaatioonist(SO42-). Lähtehape · H2SO4 ehk väävelhape (hape) tugev ja söövitav hape, laialdaselt kasutuses. Akudes, lõngaõlina. · Hape on tekkinud SO3 reageerimisel veega. Või väävlishappe oksüdeerumisel · Kasutamisel tuleb kinni pidada ohutusnõuetest ja olla ettevaatlik, näiteks konsentreeritud väävelhappe lahjendamisel tuleb valada hapet peene joana vette( mitte vastupidi) Näited · CaSO4 · 2H2O ehk kips kasutatakse luude fikseerimisel Leidumine Väävlit leidub nii ehedalt kui ka ühendite koostises. Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid võib eraldude vulkaanipursetel
K2S + HNO3 = KNO3 + H2S · nõrk (nõrgem) elektrolüüt H2O, nõrgad(nõrgemad) happed, alused: NaOH + HCl = NaCl + H2O K2CO3 + 2 HCl = 2 KCl + H2O + CO2 (NB! Selles reaktsioonis peaks formaalselt tekkima süsihape H2CO3, kuid viimane laguneb väga kergesti, eriti tugeva happe juuresolekul veeks ja süsihappegaasiks, sama kehtib ka väävlishappe puhul) Na2SO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2O + SO2 TUGEVAM HAPE(ALUS) TÕRJUB NÕRGEMA TEMA SOOLAST VÄLJA Happe ja aluse vahelist reaktsiooni kutsutakse neutralisatsioonireaktsiooniks. Igapäevaelust on tuntud põldude lupjamine nende happelisuse vähendamiseks, samuti neutraliseeritakse ravimite abil mao ülehappelisust Kui ühti mainitud ainetest ei teki, siis reaktsioon ei lähe lõpuni: NaCl + K2SO4= - ? 6
· Väävli oksüdatsiooniaste vääveldioksiidis on IV ja seega võib ta olla nii redutseerija kui ka oksüdeerija. · Vääveldioksiidi tähtsaim reaktsioon on tema suhteliselt aeglane oksüdeerumine: 2SO2(g) + O2(g) 2SO3(g) · Vääveltrioksiid SO3 on normaaltingimustel kergesti lenduv vedelik (kt° = 45 °C), mis koosneb kolmnurksetest tasapinnalistest SO3 molekulidest. · Tahkes olekus ja osaliselt ka vedelas olekus esineb trimeerina S3O9 ja ka suuremate klastritena. 47. Võrrelge väävlishappe ja väävelhappe omadusi, lähtudes väävli oksüdatsiooniastmetest. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Iseloomustage neile vastavaid soolasid ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Hapete ja nende soolade kasutamine. · SO2 reaktsioonil veega (nt lahustumisel) tekib väävlishape H2SO3: SO2(g) + H2O(l) H2SO3(aq) · Väävlishape eksisteerib tasakaalulise seguna kahest molekulist. Sellist nähtust, kus kaks või enam isomeeri lähevad
Vääveldioksiidi tähtsaim reaktsioon on tema suhteliselt aeglane oksüdeerumine: 2SO2(g) + O2(g) 2SO3(g). On pigem redutseerija. Terava lõhnaga mürgine gaas, desinfitseerivate omadustega. Vääveltrioksiid SO3 on normaaltingimustel kergesti lenduv vedelik (kt° = 45 °C), mis koosneb kolmnurksetest tasapinnalistest SO3 molekulidest. Moodustub SO2 katalüütilisel oksüdatsioonil: 2SO2+O22SO3 47. Võrrelge väävlishappe ja väävelhappe omadusi, lähtudes väävli oksüdatsiooniastmetest. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Iseloomustage neile vastavaid soolasid ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Hapete ja nende soolade kasutamine. SO2 reaktsioonil veega (nt lahustumisel) tekib väävlishape H2SO3: SO2(g) + H2O(l) H2SO3(aq). Dissotsiatsioon toimub esimeses astmes: H2SO3 H+ + HSO3-. Väävlishappe soolad on sulfitid
naatriumsulfaadi lahust. Leida saadud lahuse protsendiline koostis. 190. Mitu kuupsentimeetrit 20%-list baariumkloriidi lahust (=1200 kg/m3) on vaja 154. 80 grammi püriiti, mis sisaldas 40% väävlit, põletati ja tekkinud vääveldioksiid sulfaatioonide täielikuks väljasadestamiseks 100 kuupsentimeetrist 20%-lisest lahustati 4 kuupdetsimeetris vees. Mitme protsendiline väävlishappe lahus saadi? naatriumsulfaadi lahusest (=1092 kg/m3)? 155. 4 kilogrammi 15%-lise kaaliumkloriidi vesilahuse elektrolüüsil eraldus 1 mool 191. Arvutada 100 grammis 40%-lises naatriumhüdroksiidi vesilahuses sisalduv aatomite vesinikku. Arvutada lahusesse jäänud kaaliumkloriidi protsendiline sisaldus. moolide arv. 156. Rauddetail, mille esialgne mass oli 22,00 grammi, kaalus peale kuumtöötlemist 23,30 192
-COS (karbonüülsulfiid), H2S, (süsinikdisulfiid) CS2 jt oksüdeeruvad õhuhapniku toimel SO2 -ks Lahustuvus vees (cm3/cm3): SO2 39,37; H2S 2,91; COS 0,56; CS2 - 0,52 Aerosoolfaasis on [SO2]>[H2S]> [COS]>[CS2] SO2 + H2O + hv = H2SO4 Atmosfääris levinum vääveldioksiid SO2, tekib põhiliselt kütuse põlemisel, nafta töötlemisel, tselluloositööstuses. Mürgine. Mõjub hävitavalt silmadele ja hingamisteede limaskestadele. Niiskes õhus moodustab SO2 veega reageerides väävlishappe, mis on ohtlik taimedele, nende toimel intensiivistub ka metallide korrosioon, marmorkujude hävimine, muldade ja veekogude hapestumine. Koduloomadest on tundlikumad kassid. Kaasajal in erinevad meetoteid so2 kinnipüüdmiseks: ammoniaakmeetod, lubjameetod jt. Osoon O3 Tekib troposfääri ülemistes ja stratosfääri alumistes kihtides ultraviolettkiirguse toimel.0 2+hv-> 0+0 ; O2+O->O3. Osooni on kõige rohkem osoonikihis, so 20-30km kõrgusel. Osoon on väga tugev oksüdeerija- tema toimel
Soolastele toitudele annab sügavama aroomi ja maitse. 1.2.3 Valge suhkur. Et saada valget granuleeritud suhkrut - selleks on tööstuslikus tootmises leiutatud pikk etapp. Esmalt pressitakse peenestatud suhkruroost või suhkrupeedist mahl, mis seejärel puhastatakse kustutamata lubjaga ja filtreeritakse mitmeid kordi. Saadud vedelik, milles on sahharoosi kuni 20%, aurutatakse siirupitaoliseks ning muudetakse väävlishappe kaasabil massiks, milles on sahharoosi umbes 85%. Vahepeal pleegitatakse pruuni värvi toorsuhkrut vääveldioksiidiga, puhastatakse süsihappegaasi või fosforhappega, tsentrifuugitakse, töödeldakse vaakumiga ja kuivatatakse ning saadaksegi valge kristalne magus toiduaine rafineeritud peensuhkur sahharoosisisaldusega üle 99%. Valge suhkru baasil on tehtud mitmeid suhkruid, mõned ka pruuni värvi - neil
6 Valge suhkur (ka rafineeritud suhkur, kristallsuhkur, sahharoos) Et saada valget granuleeritud suhkrut - selleks on tööstuslikus tootmises leiutatud pikk etapp. Esmalt pressitakse peenestatud suhkruroost või suhkrupeedist mahl, mis seejärel puhastatakse kustutamata lubjaga ja filtreeritakse mitmeid kordi. Saadud vedelik, milles on sahharoosi kuni 20%, aurutatakse siirupitaoliseks ning muudetakse väävlishappe kaasabil massiks, milles on sahharoosi umbes 85%. Vahepeal pleegitatakse pruuni värvi toorsuhkrut vääveldioksiidiga, puhastatakse süsihappegaasi või fosforhappega, tsentrifuugitakse, töödeldakse vaakumiga ja kuivatatakse ning saadaksegi valge kristalne magus toiduaine rafineeritud peensuhkur sahharoosisisaldusega üle 99%. Valge suhkru baasil on tehtud mitmeid suhkruid, mõned ka pruuni
-COS (karbonüülsulfiid), H2S, (süsinikdisulfiid) CS2 jt oksüdeeruvad õhuhapniku toimel SO2 -ks Lahustuvus vees (cm3/cm3): SO2 – 39,37; H2S – 2,91; COS – 0,56; CS2 - 0,52 Aerosoolfaasis on [SO2]>[H2S]> [COS]>[CS2] SO2 + H2O + hv = H2SO4 Atmosfääris levinum vääveldioksiid SO2, tekib põhiliselt kütuse põlemisel, nafta töötlemisel, tselluloositööstuses. Mürgine. Mõjub hävitavalt silmadele ja hingamisteede limaskestadele. Niiskes õhus moodustab SO2 veega reageerides väävlishappe, mis on ohtlik taimedele, nende toimel intensiivistub ka metallide korrosioon, marmorkujude hävimine, muldade ja veekogude hapestumine. Koduloomadest on tundlikumad kassid. Kaasajal in erinevad meetoteid so2 kinnipüüdmiseks: ammoniaakmeetod, lubjameetod jt. Osoon O3 Tekib troposfääri ülemistes ja stratosfääri alumistes kihtides ultraviolettkiirguse toimel.02+hv-> 0+0 ; O2+O->O3. Osooni on kõige rohkem osoonikihis, so 20-30km kõrgusel. Osoon on väga tugev
annaabi.ee 
