arvu poolest aatomituumas). Nt. vesinik HAPPELISED OKSIIDID ; ; ; ; ; ; 1) happeline oksiid + hape nt. + 2) happeline oksiid + aluseline oksiid sool nt. + 3) happeline oksiid + alus sool + nt. + + ALUSELISED OKSIIDID ; ; ; ; ; ; happeline 1) aluseline oksiid + alus nt. + 2) aluseline oksiid + happeline oksiid sool nt. + 3) aluseline oksiid + hape sool + nt. + + MUUNDUMISRAKTSIOONI VÕRRAND a) väävel vääveloksiid väävelhape magneesiumsulfit 1. 2. 3. b) alumiinium alumiinium(III)oksiid alumiinium(III)kloriid alumiinium(III)hüdroksiid alumiinium(III)sulfiid 1. 2. 3. 4. IOONID (elektronide, neutronite ja prootonite arvu määramine) 18 10 18 10 18p 16p 15p 14p 17n 16n 16n 14n OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE, REDUTSEERIJA JA OKSÜDEERIJA
o Saadakse kõrge suhkru konsentratsiooniga vesi ja madala suhkrusisaldusega tooraine 5) Suhkrumahla puhastamine kuuma lubja abil o Mahl filtreeritakse, kuumutatakse 90 kraadini ja lisatakse lubjapiim valgud sadenevad välja (hele mahl koos helvestega) o Helvestega mahl satureeritakse lisatakse süsinikoksiid (sadeneb lubi) o Sulfiteerimine mahla värvi intensiivsuse vähendamine, lisatakse vääveloksiid 6) Mahla paksendamine aurutis keedetakse üleliigne vesi välja o Keemilised reaktsioonid nagu pH langus, värv intensiivistub 7) Suhkru kristalliseerimine siirupi konsentreerimine vaakumaparaadis kuni suhkru üleküllastumiseni o Kiirendamiseks lisatakse suhkrutolmu o Saadakse siirupi ja suhkru kristallide segu täitemass 8) Suhkru tsentrifuugimine o I etapp: täitemassist eraldub valge suhkur
kasvuhoonegaasid · Seda suurenemist põhjustavad: 1) autode heitgaasid , 2) vulkaanipursked, 3) keskkonnaohtliku prügi vale kõrvaldamine · Selle tagajärjed on: 1) kliima soojenemine , 2) kliimamuutustega mittekohanevate liikide välja suremine, 3) kõrbete laienemine ja tundrate pindalade vähenemine, 4) üleujutused, tormid jms , 5) maailmamere taseme tõus 8. Õhusaaste · Peamised õhusaasteained: vääveloksiid (vulkaaniline tegevus), lämmastikoksiid (äikeses), süsinikoksiid (vingugaas), süsinikDIoksiid (KHE tegur), lenduvad orgaanilised ühendid (ladestuvad kehale, tekitavad kroonilisi haigusi), raskemetallid (toksilised, ladestuvad organismides), radioaktiivsed ained · Õhu saastetagajärjed: atmosfääri läbipaistvus väheneb, pinnale jõuab vähem päi- kesekiirgust, õhk soojeneb, maapind ei jahtu nii palju, inimeste hingamiselundid
Atmosfäär (õhkkond): · Troposfäär seal paikneb 80% õhkkonna massist. Leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused (tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, tekib ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Ulatub 8 (polaaraladel)- 16(ekvaatoril) km-ni. Temp langeb 6°C km kohta. · Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Troposfääri peal. · Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni. Moodustab 20% atmosfääri massist. Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma, kuna seal paikneb osoonikiht, mis neelab päikeselt tuleva UV- kiirguse. · Mesosfäär (50-85km). Osoonikihti seal enam pole ning temp langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on seal väga hõre. · Termosfäär Õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Selle õlemist piiri on võimatu määrata, tinglikult on õhkkonna...
· Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. · Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3. 3. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid. Nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks (HNO3, H2SO4). Atmosfääris oleva vee normaalne pH on umbes 5,6 (CO2 sisalduse tõttu), kuid lisandunud lämmastiku ja väävli ühenditega on pH 3-4 või veelgi madalam. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad
Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. o Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid. Nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Puhas aurust kondenseeruv vesi peaks olema neutraalne (pH=7). Kui isegi saastamatu atmosfääris on vihmavesi CO2 sisalduse tõttu nõrgalt happeline (pH 5,6 vt joon. 1.10). Kui sellele lisanduvad lämmastiku ja väävli ühendid, on pH 3-4 või veelgi madalam. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest
mikroorganismide ainevahetuse kõrvalproduktid. Tertsiaarsed tioolid on kõige intensiivsemad aroomiained. Küüslauk ja sibulad Alliumi perekonna taimi iseloomustab tugev, läbitungiv aroom. Perekonna tähtsamad esindajad on: 1) Sibulad prekursoriks on S-(1-propenüül)-L-tsüsteiin sulfoksiid 2) Küüslauk prekursoriks on S-(2-propenüül)-L-tsüsteiin sulfoksiid 3) Porrulauk 4) Murulaugud 5) Salotid Lakrimatoorne = pisaraid tekitav tiopropanaal vääveloksiid (seostatakse värskete sibulate üldaroomiga) Valge kapsas, punane kapsas, rooskapsas Perekond Cruciferae hõlmab Brassica taimi 1) Kapsas 2) Brüsseli kapsas ehk rooskapsas 3) Naerid 4) Pruun sinep 5) Vesikress 6) Redised 7) Mädarõigas Peamised komponendid on 2-propenüül-3-butenüül-isotiotsüanaadid ja 2-fenüületüül- isotiotsüanaadid. Pürasiinid Paprika pipar ja tsillid sisaldavad suurtes kontsentratsioonides 2-isobutüül-3-
► Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? See põhineb energi jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääro sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. CO2 tekke tõttu kasvab Maa temperatuur. ► Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Põhjused – fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik-ja vääveloksiid (NO, SO). Need lahustuvad vihmatilkades ning muudavad vihma happeliseks. Vesi peaks olema neutraalne (pH=7), happevihmades on pH aga 3-4 Mõju – looduslikud veekogud ja muld muutuvad happelisteks. Taimede kasvutingimused mullas halvenevad. Vees toimuvad muutused elavate organismide liigilises koosluses (paljud organimsid hukkuvad). Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni. ► Atmosfääri saaste. Saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid
Selliste omadustega on näiteks lämmastikoksiid ja süsihappegaas. Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid. Need lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koosluses. Paljud organismid hukkuvad. Atmosfääri saaste
laskma lühilainelist kiirgust. Selline efekt sai nimetuse kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. 3. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid. Nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Puhas aurust kondenseeruv vesi peaks olema neutraalne (pH=7). Kuid isegi saastumatus atmosfääris on vihmavesi CO2 sisalduse tõttu nõrgalt happeline (pH 5,6). Kui sellele lisanduvad lämmastiku ja väävli ühendid, on pH 3-4 või isegi veel madalam. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja mul happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede
CO2 kogus seda täielikum on olnud küttesegu põlemine. Mootori silindrites kütuse põlemise ajal jääb CO2 14% kanti. Selle ajaga, kui heitgaasid läbivad katalüsaatori ja jõuavad heitgaasitorustiku väljundini, tõuseb süsinikdioksiidi mahuprotsent 15% 16%-ni. · Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osakesed (tahm). SÜSINIKMONOOKSIID EHK VINGUGAAS (CO) · ... tekib siis, kui mootori silindrisse tuleva segu koostises on liiga vähe hapnikku. Hapniku kogust võib mõjutada aga ummistunud õhufilter ja drosselklapi asend (kinni või avatud), muidugi ka suletud asendisse unustatud õhuklapp mängib oma osa. Suurenenud CO kogus tekib, kui tegemist on liiga rikka seguga. Mootori tööiga sõltub silindritesse saabuva segu koostisest.
Denitrifikatsioon NO3- NO2- NO N2O N2 FOSFORIRINGE · Varud peamiselt kivimites Fosfor on: oluline komponent nukleiinhapetes (DNA, RNA) oluline komponent rakumembraanides oluline komponent luudes ja hammastes osaline rakusisestes protsessides energiaülekandjana VÄÄVLIRINGE · Varud maakoores kips (CaSO4) ja püriit (FeS2), veekogudes sulfaat (SO42-), H2S ja S0. Mullas sulfaat, atmosfääris vääveloksiid (SO2), H2S Väävel on: oluline komponent mitmetes aminohapetes osaline bakteriaalses ainevahetuses BIOLOOGILINE RINGE Glükoosi molekuli lagundamine · Kõige olulisem dissimilatsiooniprotsess (= lagundamine) C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP · Glükoosi lagundamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O · toimub ühtmoodi nii taime kui loomarakus Fotosüntees · Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (= süntees)
Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosofriitides, biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastavad veeslahustuvad P-ühendid. Biomassi minerilisatsioon toimub mikrobiaalselt Liigfosfor tekitab eutrofeerumist. 20. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 21. Väävli anorgaanilised varud on peamiselt maakoores kips (CaSO4) ja püriit (FeS2), veekogudes sulfaat (SO42-), H2S ja S0. Mullas sulfaat, atmosfääris vääveloksiid (SO2), H2S. Nagu lämmastikulgi, on väävlil mitu oksüdatsiooniastet (valents 2 - 6).Kõige oksüdeeritum vorm on sulfaat (SO 42-), kõige redutseeritum sulfiid (S2-). Anaeroobsetes tingimustes saab sulfaati kasutada hingamisel oksüdeerijana (anaeroobne hingamine SO 42- S2-). Aeroobsed hingajad kasutavad selleks otstarbeks hapnikku. Sulfiidi (S2-) on omakorda võimalik kasutada redutseerijana fotosünteesil (fotoautotroofsed bakterid),
Denitrifikatsioon NO3- NO2- NO N2O N2 FOSFORIRINGE Varud peamiselt kivimites Fosfor on: oluline komponent nukleiinhapetes (DNA, RNA) oluline komponent rakumembraanides oluline komponent luudes ja hammastes osaline rakusisestes protsessides energiaülekandjana VÄÄVLIRINGE Varud maakoores kips (CaSO4) ja püriit (FeS2), veekogudes sulfaat (SO42-), H2S ja S0. Mullas sulfaat, atmosfääris vääveloksiid (SO2), H2S Väävel on: oluline komponent mitmetes aminohapetes osaline bakteriaalses ainevahetuses BIOLOOGILINE RINGE Glükoosi molekuli lagundamine · Kõige olulisem dissimilatsiooniprotsess (= lagundamine) C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP · Glükoosi lagundamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O · toimub ühtmoodi nii taime kui loomarakus Fotosüntees · Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (= süntees)
NO3- → NO2- → NO → N2O → N2 FOSFORIRINGE Varud peamiselt kivimites Fosfor on: – oluline komponent nukleiinhapetes (DNA, RNA) – oluline komponent rakumembraanides – oluline komponent luudes ja hammastes – osaline rakusisestes protsessides energiaülekandjana VÄÄVLIRINGE Varud maakoores kips (CaSO4) ja püriit (FeS2), veekogudes sulfaat (SO42-), H2S ja S0. Mullas sulfaat, atmosfääris vääveloksiid (SO2), H2S Väävel on: – oluline komponent mitmetes aminohapetes – osaline bakteriaalses ainevahetuses BIOLOOGILINE RINGE Glükoosi molekuli lagundamine • Kõige olulisem dissimilatsiooniprotsess (= lagundamine) C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP • Glükoosi lagundamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6 O2 → 6 CO2 + 6 H2O • toimub ühtmoodi nii taime – kui loomarakus Fotosüntees • Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (= süntees)
lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid. Mauna Loa, Mauna Kea Hawaii saarestikul; ka Islandil Kihtvulkaanid (stratovulkaanid) toituvad räni- ja gaasirikkast happelisest ehk graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked (sest laava tardub juba pealõõris ja moodustab nn laavakorke). Moodustub korrapärane koonusjas kuju. Etna ja Vesuuv Itaalias Vulkaanipursetega võivad kaasneda lõõmpilved gaaside (veeaur, süsinik- ja vääveloksiid, lämmastik-, kloor- ja fluorühendeid) ja hõõguva vulkaanilise tuha segu. [Vesuuv Pompei]. Väga laastavad võivad olla mudavoolud ehk lahaarid, mis tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel (lume/liustike sulamisel) ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. Fumaroolid ehk väävlijoad ning geisrid ehk kuuma vee ja auru sambad. Tulekahjud. Kuumaks täpiks nim maapinnale vahevööst kerkivad kuumade ja sulavate kivimmasside ehk pluumide tõusukohti
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
