Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vürtsid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vürts, pipar, vürtsid, roogade, ingver, safran, maitseaine, nelk, marinaadid, kastmed, kaneel, köögivilja, terav, kardemon, lihatoidud, pasta, praetud, supid, idamaised, kana, koogid, jäätis, grillitud, ulukiliha, marinaadides, gristi, ürdid, rosmariin, köömen, salvei, tüümian, aniis, kurkum, vürtspipar, maitselt, kohvis, jookides5 vürtsi 5 ürti. Ülle Schönberg TT12 2012.a. Vürtsid on... Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede: Seemnetest (nelk, safran) Koorest (kaneel) Risoomist (ingver) Vürtsid, mida armastan! Ingver Aroomilt värske lõhnaga, maitselt vürtsine ja teravalt mõrkjas On olemas ka ingverijuurt Kasutatakse india ja hiina köökides Jahvatatud ingverijuur sobib hästi küpsetistesse, eelroogadesse Soodustab seedimist, mõjub hästi maksale, hajutab kõhugaase, tõstab potentsi.
Referaat 2008 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Vürtsitamiskunst.......................................................................... 3 Vürtsikaubanduse ajalugu............................................................4 Tänapäeva kaubandus..................................................................5 Maitsetaimed ja vürtsid meditsiinis.............................................5 Enimkasutatavamad vürtsid ........................................................6 Pipar........................................................................................................................... 6 Nelk............................................................................................................................6 Kaneel....................................................................................
Janika Lensment KK-12 Juhendaja: Heli Kruusamägi PÄRNU 2012 SISUKORD: Sissejuhatus Oma iseseisva töö tegin Ülejõe Selveris leiduvatest maitseainetest ja ise internetis juurde otsides. Toidu saame maitsestada maitseainetega. Maitsetaimede abil saad kerge vaevaga ka tetud tuntud toiduainetele anda uusi erinevaid maitseid. Maitseainetega saame anda toidule uue värvuse, lõhna või maitse. Kõik vürtsid ehk maitseained on taimsed saadused. Vürtsitaimi leidub enam kui kolmekümnes taimesugukonnas. Maitseaineid saab õigesti ja asjatundlikult kasutada üksnes siis, kui neid ja nende omadusi hästi tuntakse. . Maitseained jagatakse nelja rühma:Klassikalised vürtsid , Kohalikud maitseained , Vüstsisegud ja kunstlikud maitseained . Poes möödavad maitseined ja gruppid, kuhu nad kuuluvad. 1.KLASSIKALISED MAITSEAINED Klassikalisteks maitseaineteks nimetatakse klassikalisi vürtse
Vürtsid Pipar on kõige tähtsam ja enim Nelk on tugeva aroomiga õienupp, mis kasutatav vürts. Jaguneb roheliseks-, on kuivatatuna kõva ja pruunikasmust. mustaks- ja valgeks pipraks, mis kõik Parim kasutamiseks tervena, kuid saadakse ühest ja samast taimest Piper saadaval ka jahvatatuna. Jõulude ajal Nigrum. Piprataimel on peenikesed kasutatakse kaneeli laialdaselt oksad, südamekujulised lehed ja hõõgveiniga ja ka pikituna jõulusingi tagasihoidlikud õiekobarad. Viimastest kaunistamiseks. Sobib uluki- ja
(pudingid, želeed, saia-, makaroni- ja riisivormiroad, vahud, kohupiimakreemid, kompotid, keedised jne). Lääne-Euroopas maitsestatakse kaneeliga puuviljasalateid, aga ka spinatist, punasest peakapsast, kõrvitsast, melonist, porgandist ja suhkrumaisist valmistatud toite. Eriti hästi sobib kaneel toitude juurde, mille koostises on õunad, pirnid ja kirsid. Klassikalistest vürtsidest täiendab kaneeli kõige paremini nelk. Maitsesegu valmistamiseks võtke 10 osa kaneeli ja 1 osa nelgipulbrit. Idamaa köögis on kaneel tavaline lisand linnupraele ja linnulihasalatitele, lamba- ja ka sealihale. Kaneel kuulub pea kõikide karrisegude koostisesse. Tais olles sain hõrku peekonit, mis oli hautatud kaneeliga maitsestatud meekastmes. Kaneelil on omadus muuta rasvane liha maitsvamaks. Tavaliselt võetakse idamaades ½–1 tl peenestatud kaneeli ühe kilo riisi, kohupiima, liha või taina kohta.
KÖÖGILEKSIKON Sisukord 1Sissejuhatav tund..................................................................................................... 6 1.1Piprad (must, roheline, valge)............................................................................ 6 1.2Rosé pipar.......................................................................................................... 8 1.3Safran................................................................................................................. 8 1.4Vanilliin............................................................................................................... 9 1.5Vanill................................................................................................................... 9 1
Piimatoodetest kastmed(hapukoor) Majoneeskastmed Mahlakastmed · Köögiviljavaagnad dipikastmega o Väikesed terved köögiviljad(redis,kirsstomat) Suuremad tükleduskujud(sektorid,kangid) · Kõik kuumtöötlemisevõted, ka mitmekordne kuumtöötlemine · Maitsetamine o Sool,suhkur o Maitseürdid o Maitseroheline o Vürtsid · Maitsetsta ettevaatlikut · Toidu välimus · Serveermistemperatuur · Iseseisev toit 200-300g lisand prae juurde 50-150g Keetmine o Värsked kületatud konserveeritud o Järjesta tükeldatud köögiviljad keetmise aja järgi Keedetudköögiviljadtoidud o Keedetud kartul jt. o Köögiviljapudrud,püreed o Pudigud,terriinid,timbalid-vesivannil TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Hautatud köögiviljatoidud
Cappuccino - Itaalia kohv, mis saadakse, lisades tassile mustale kohvile espressomasina aurutorus kuumutatud piima, kohvile võib puistada kakao-, kohvi- või kaneelipulbrit. D Dattel puuvili, kasutatakse nii värskelt, kui ka kompottides. Dijoni sinep - Prantsusmaalt pärinev kange sinep, mille eripäraks on sinepipulbri segamine mitte äädikaga, vaid poolküpsete viinamarjade mahla või veiniga. Dipikastmed - paksud, hästi maitsestatud külmad kastmed, mis võivad sisaldada hapukoort, majoneesi, jogurtit, ketshupit, tomati- või sojakastet, köögiviljatükikesi või -püreesid ja veel palju muudki. Durumnisujahu - kasutatakse pastatoodete valmistamiseks Dzemm marjakeedis Dolmad - meie kapsarullidega sarnanevad Kreeka või Türgi päritoluga lihapakikesed, mille täidiseks on keedetud riis ja lambahakkliha. E Edam - on populaarne poolkõva või kõva hommikusöögijuust
on suurimad selle koorimisel, tükeldatult õhuhapniku ja valguse käes hoidmisel, metallriividel riivimisel, hakkmasinast läbiajamisel. 22. Miks ei tohi köögivilja hoida puhastatult ja tükeltatult vees? 23. Miks asetatakse hea puljongi saamiseks liha keema külma veega? 24. Miks asetatakse köögivili keema soolaga maitstatud keeva vette? 25. Miks marineeritakse liha enne kuumtöötlemist? 26. Miks keetetakse liha nõrgas kuumuses. 3. MAITSEAINED JA ROOGADE MAITSESTAMINE 1. Miks toite maitsestatakse? Selleks, et neid veelgi väärtuslikumalt ja isuäratavamaks muuta. 2. Mis on maitseaine? On sellised toiduained, mida kasutatakse toitude, jookide, küpsetiste maitse täiendamiseks ja parandamiseks ning neile maitsenüansside lisamiseks. 3. Mida nimetatakse klasikalisteks vürditeks? On enamikus pärit troopikast või lähitroopikast. Need on piprad, ingver, kaneel, kappar, kardemon, loorber, muskaat, nelk, vürts, vanill, safar. 4
Köögiviljadest: tomat, porgand, hernes, uba. Puuviljadest: tsitruselised, maasikad. Pähklid, sokolaad, kakao. Mõnikord põhjustab toiduallergiat mitte toiduaine vaid toiduainete lisandid, näit. toiduvärvid. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite lehekülg 165-167 Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Ühele portsjonile arvestatakse 100-200 g liha väikestena tükkidena hautatud roogade puhul 5-6 tükki) ja 1-1,5 dl (100-150 g) kastet. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures pehmeks. Maitsestamiseks kasutatakse soola, erinevaid pipraid, paprikat, karri, kaneeli, nelki, loorberilehti, köömneid, koriandrit. Hautamisvedelikuks on puljong, millele võib lisada tomatipastat, veine, et happed kiirendaksid liha valmimist.
portsjonis 140 150 g, hautatakse, lisatakse sibul, tomatipasta ja porgand. 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5 · Kartulipuder kartul keedetakse pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks. Lisatakse kuum piim ja või ning segatakse hoolikalt. Serveeritakse iseseisva roana mitmesuguste kastmetega, praetud sibulaga, sulavõiga, maitserohelisega või lisandina teiste roogade juurde. · Küüslaugukartulid - kartulid tükeldatakse kuubikuteks ja praetakse rasvas, lisades ka tükeldatud sibul. Pruunistunud kartulitele lisatakse koor, maitsestatakse soola ning küüslauguga. Sobib hautatud ja praetud kalaroogade/liharoogade ning ka hakkliharoogade lisandiks. · Pariisi kartulid Toorestest kartulitest võetakse kuulikesed läbimõõduga 1,5
Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108 Toitude maitsestamise põhimõtted 113 Puljongid ja supid 117 Kastmed 126 Salatid ja võileivad 132 Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad 139 Munatoidud 143 Kalatoidud 147 Lihatoidud 162 Köögiviljatoidud ja -lisandid 174
Rohkem soolatakse rasvarikkamaid kalu, mis soolamisel valmivad, st. muutuvad toidukõlblikuks ilma kulinaarse töötlemiseta heeringlased, lõhelased, makrelllased. Peale vahetu toiduks tarvitamise soolatakse ka kalu, mis lähevad edasisele töötlemisele külmsuitsutamine, vinnutamine. Soolamisviisid on kuivsoolamine, märgsoolamine (soolvees), segasoolamine, erisoolamine (lisatakse väikeses koguses suhkrut ja konservante), vürtsisoolamine (lisatakse suhkrut ja maitseaineid pipar, loorber, ingver, nelk, muskaatpähkel). Olenevalt keedusoola osamassist eristatakse nõrgalt (4...10%), keskmiselt (10,1...14%) ja tugevalt (üle 14%) soolatud kala. Marineeritud kala. Kasutatakse peamiselt heeringlasi. Eelnevalt soolatud või kergelt soolatud kalad valatakse üle marinaadiga, mis sisaldab äädikat, suhkrut, maitseaineid jt. lisandeid. Suitsutatud kala. Suitsutamisel avaldavad konserveerivat toimet suitsus leiduvad
Veega sõtkutud pastatainas peab jääma pehmeks ja vormitavaks massiks, mis keetmisel lihtsalt üheks klimbiks ei keeks ega kliisterduks. Pasta jaguneb: · kuivpasta - valmis pasta kuivatatakse niiskete õhuvooludega, liiga aegalsel kuivamisel hakkab pasta hallitama, liiga kiirel muutub rabedaks. · värske pasta ehk toorpasta - kuivatamata, keeb 3 min., paisub keetes 3 korda. Keedetud toorpasta sisse imenduvad kastmed paremini. Liigitus kuju järgi (ainult veest ja jahust valmistatud pasta): · Pikk pasta - kõrretaolised (spagetid), niitnuudlid (vermisellid) ja ribataolised (tagliatelled) · Väike pasta - toruksed (penne), merekarbid, spiraalid (fusilli), nuudlid jne. · Täidetud pasta - ravioolid, torteliinid jne. Ravioolid ja tortellid on ühesuurused, kas värsked või külmutatud, täidiseks tavaliselt liha või juust, torteliinid on juustutäidisega väiksed kuivatatud pastatooted
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
annaabi.ee 
