Teine liigitus - kuidas mõjuvad 1) soodustav haldusakt annab midagi adressaadile juurde (lihtsad, konstakteeruvad) 2) topeltmõjuga akt - kui akseptmine mingit kitsendust , 3) koormavad aktid- riigi sunnijõuga täidetavad Kolmas liigitus õiguliku mõju kestvuse järgi liigitatakse 1) ühekordsed 2) kestva perioodi lõpuga seotud või määramatu tähtajaga Neljas liigitus iseloomu järgi 1) vormi järgi liigitades on Kirjalikud või suulised, vormilised või vormivabad Viies liigitus - akti nimetuse järgi 1) otsused 2) määrused 3) keskkirjad 4)korraldus Üldakt akt, millega haldus loob õigust, üldkehtiva mõjuga, adressaate pole, kõik peavad akti kehtivusega arvestama. Sisult on tegemist legislatiiv aktiga. Alluvad PS järelevalve kontrollile, kolleegiumis vaidlustada ei saa. Kõrgemmail tasandil on üldakt on dekreet - Volitusnorm peab olema kõige kõrgemal tasandil antud( selleks tasandks on ps andtud).
võõramaalsed, võisid kasutada enda õigust omavahel, või aint roomlastega asju ajades) ja dediticii(osutasid roomlastele vastupanu, eriti häbiväärsed et julgesid roomlastele vastu hakata, võeti ära õigus kasutada õigust, pidid kasutama ius gentiumit) suhteid rooma kodanikega ja osaliselt omavahel · Preetori ediktid · Vormivabad tehingud · us gentium/ius naturale (pmst ius naturale kui loomuõigus on omane kõigile rahvastele loomulikult; ius gentiumile lisandunud mõned aspektid, mida loomuõigus ei tunne). Eristus- allikad (kui leges, siis ius civile) ja kui vormivaba tehing või muud õigusallikad (ediktid nt) siis tegemist ius gentiumiga Preetoreid 2- roomlaste(loodi algselt, püsis esialgu ius civile pinnal) ja välismaalaste
Rooma õiguse süsteemid ja dualismid 1) Ius civile vs ius gentium Ius civile: Roma kodanike õigus Mos maiorum (tavaõigus), XII tahvli seadused, leges ja nende kommentaarid, plebistsiidid jm Formaalsed, pidulikud tehingud Ius gentium: Kehtib kõigi Rooma riig elanike / inimeste suhtes Reguleeris peregriinide ja dediticii suhteid Preetori ediktid Vormivabad tehingud 2) Ius civile vs Ius honorarium Ius civile: Range, formaalne õigus (nt mancipatio, legis actiones) Tavaõigus, seadused jm Ius honorarium: Vormivabad tehingud (nt emptio-venditio) Bona fides argumendina Preetori ediktid Formulaarprotsessi loomine 3) Ius publikum vs Ius privatum Ius publikum: Riigiõigus Karistusõigus Finantsõigus Sakraaõigus Ius privatum:
Rooma kodanike (nii avalik kui Kehtib kõigi Rooma riigi era-)õigus elanike/inimeste suhtes Mos maiorum, XII tahvli seadused, Reguleeris peregriinide ja dediticii leges ja nende kommentaarid, suhteid plebistsiidid jm Preetori ediktid Formaalsed, pidulikud tehingud Vormivabad tehingud 2. Ius civile vs ius honorarium Range, formaalne õigus (nt Bona fides argumendina mancipatio, legis actiones) Preetori ediktid Tavaõigus, seadused jm Formulaarprotsessi loomine Vormivabad tehingud (nt emptio- venditio) 3. Ius publicum vs ius privatum
4. Mõisted: ofert, oferent, akseptant, aksept, kontrahendid. Isikut, kes teeb teisele ettepaneku lepingu sõlmimiseks nim. oferendiks, tema ettepanekut aga oferdiks. (pakkumus) Isikut, kes ettepaneku vastu võttis nim akseptandiks, tema jaatavat vastest aga akseptiks. (nõustumus) Lepingu pooli nim kontrahentideks. 5. Tehingu vormid ja nende olemus. TsÜS S77lg1 sätestab tehingute vormivabaduse. Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Vormivabad lepingud on: *rendileping *müügileping *käsundusleping *ühise tegutsemise leping Suuline tehing – igapäevane. Lihtkirjalik tehing on dokument, *millele pooled on omakäeliselt alla kirjutanud või *poolte allkirjadega kirjavahetus –(tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm) Notariaalselt tõestatud tehing.- notar kontrollib lepingu sisu ja on vastutav selle õigsuse eest. (nõustab ka) 6. Tehingu kehtetus. Tühised ja vaieldavad tehingud.
Agent tegutseb iseseisvalt, kui tal on õigus kujundada vabalt oma tegevust ja määrata tegutsemisaega. 2.7.5. Komisjonileping Käesoleva lepinguga kohustub komisjonär komitendi jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud komisjonieseme. Komitent kohusutub komisjonärile maksma komisjonitasu (VÕS § 692 lg 1). Komisjonilepingud on vormivabad ning need on levinud kaubanduses, varahalduses ja investeerimistoimingute puhul. Komitent on kohustatud komisjonärile maksma komisjonitasu. Tasu määratakse kindlaks komisjonilepingus. 2.7.6. Maksekäsund Maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel maksekäsundi järgi soodustatud isikule raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta (VÕS § 703 lg 1).
dokumenti, mis sisaldab õigusnorme. Sellel alusel liigitatakse haldusakte: normatiivaktideks ja individuaalaktideks ei sisalda õigusnorme. 2. Liigitus vormi alusel. Jagunemine: a. Vormilised haldusaktid on sellised, millele kehtiv õigus on kehtestanud kindla vormi, kindla väliskuju. Nii vormilised kui ka vormivabad haldusaktid toimetatakse põhimõtteliselt kirjalikult, kuid mitte alati. Omaette haldusaktide kategooria moodustavad liiklusmärgid. Kuna kehtiv õigus on neile kehtestanud kindla vormi, siis võib nimetatud märguandeid ja märke tinglikult liigitada vormiliste haldusaktide kategooriasse. Näiteks ristteel liiklust reguleeriva politseiametniku märguanded on haldusaktid
jurisdiktsioonilist funktsiooni. Lahendatakse vaidlusi ja kaebusi, teenistuslikke distsiplinaarküsimusi ning haldusõiguserikkumise asju. Haldusleping – tekitavad, muudavad või lõpetavad õigussuhteid (võivad olla nii üld- kui üksikaktid) b. Vormi alusel – aktid võivad olla kas vormilised, millele kehtiv õigus on kehtestanud kindla vormi ja väliskuju või vormivabad, millistele nõuet püstitatud pole. c. Nimetuse alusel – seaduses on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi, minister määrusi ja käskkirju, KOV organid määrusi, otsuseid ja korraldusi. d. Avaliku halduse kandjate alusel – on kas riigihaldusorganite poolt vastu võetud
Küsimus on ka selles, millises vormis see volitus peab olema. § 118 lg 3. Kui tehingu tegemiseks on ette nähtud teatud vorm, siis ka volitus peab olema antud samas vormis. Kui volitus on antud kirjalikus vormis, siis on tegemist volikirjaga. Volikiri on volituse kirjalik väljendus. Juhul kui esindaja peab seadusest tulenevalt olema kirjalikus vormis, siis peab ka volitus olema kirjalikus vormis. Kui aga on tehingud, mis on aga vormivabad, siis iseenesest ka volitusel ei ole nendel puhkudel kohustuslikku vormi. Kolmas isik võib alati esindaja käest küsida, kuidas sa oma volitusi tõendad. Volituse puhul tuleb tähelepanu pöörata ka volituse kahele eriliigile: taluvusvolitus § 118 lg 2 juhul kui üks isik tegutseb teise nimel, ilma, et tal oleks tegelikult volitus ja see esindaja talub seda ja paneb kolmandat isikut uskuma, et ta on esindaja ??
Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik- õigusliku seisundi muutmisele. §3 Haldusakti liigid Liigitus formaalsete haldusaktide alusel a) õigusliku iseloomu alusel - üldaktid (õigustloovad aktid, normatiivaktid) - üksikaktid (mitteõigustloovad aktid) b) vormi alusel - kohustusliku vormiga (kirjalikud, liiklusmärgid) - vormivabad (suulised, nt politseiniku korraldused) c) nimetuse alusel - VV määrused, korraldused - ministri määrused, käskkirjad - KOV määrused, otsused, korraldused 31 d) avaliku halduse kandja alusel - riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktid - õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid (statuutid)
notari- ja perekonnaseisuameti aktid alluvad Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi kontrollile: halduse üldaktid Haldustoimingute liigitus: a. õigusliku iseloomu alusel - üldaktid (õigustloovad aktid, normatiivaktid) - üksikaktid (mitteõigustloovad aktid) b. vormi alusel - kohustusliku vormiga (kirjalikud, liiklusmärgid) - vormivabad (suulised, nt politseiniku korraldused) c. nimetuse alusel - VV määrused, korraldused - ministri määrused, käskkirjad - KOV määrused, otsused, korraldused d. avaliku halduse kandja alusel - riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktid - õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid (statuutid) 2. § 1 Haldusakti mõiste ja liigid
Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik- õigusliku seisundi muutmisele. §3 Haldusakti liigid Liigitus formaalsete haldusaktide alusel a) õigusliku iseloomu alusel - üldaktid (õigustloovad aktid, normatiivaktid) - üksikaktid (mitteõigustloovad aktid) b) vormi alusel - kohustusliku vormiga (kirjalikud, liiklusmärgid) - vormivabad (suulised, nt politseiniku korraldused) c) nimetuse alusel - VV määrused, korraldused - ministri määrused, käskkirjad - KOV määrused, otsused, korraldused d) avaliku halduse kandja alusel - riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktid - õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid (statuutid) §4 HALDUSE ÜLDAKTID dekreet dekreeti teostab ainult haldusorgan. See peab sisaldama õigusnormi
Teoorias mõistetakse normatiivakti all kompetentse organi ametlikku akti - dokumenti, mis sisaldab õigusnorme. Sellel alusel liigitatakse haldusakte normatiivaktideks ja individuaalaktideks. Viimased ei sisalda õigusnorme. 2. Liigitus vormi alusel Vormilised haldusaktid on sellised, millele kehtiv õigus on kehtestanud kindla vormi, kindla väliskuju. Vormivabadele aktidele sellist nõuet püstitatud ei ole. Nii vormilised kui ka vormivabad haldusaktid toimetatakse põhimõtteliselt kirjalikult, kuid mitte alati. Vormivabad aktid võivad olla ka suulised. Näiteks vormivaba suuline haldusakt on politseiametniku poolt oma kohustuse täitmisel avalikku korda kaitstes antud seaduslik korraldus. Selle tahtliku eiramise eest näeb haldusõiguserikkumiste seadustiku § 143 ette halduskaristuse. Omaette haldusaktide kategooria moodustavad liiklusmärgid. Näiteks ristteel liiklust reguleeriva politseiametniku märguanded on haldusaktid
Teoorias mõistetakse normatiivakti all kompetentse organi ametlikku akti - dokumenti, mis sisaldab õigusnorme. Sellel alusel liigitatakse haldusakte normatiivaktideks ja individuaalaktideks. Viimased ei sisalda õigusnorme. 2. Liigitus vormi alusel Vormilised haldusaktid on sellised, millele kehtiv õigus on kehtestanud kindla vormi, kindla väliskuju. Vormivabadele aktidele sellist nõuet püstitatud ei ole. Nii vormilised kui ka vormivabad haldusaktid toimetatakse põhimõtteliselt kirjalikult, kuid mitte alati. Vormivabad aktid võivad olla ka suulised. Näiteks vormivaba suuline haldusakt on politseiametniku poolt oma kohustuse täitmisel avalikku korda kaitstes antud seaduslik korraldus. Selle tahtliku eiramise eest näeb haldusõiguserikkumiste seadustiku § 143 ette halduskaristuse. Omaette haldusaktide kategooria moodustavad liiklusmärgid. Näiteks ristteel liiklust reguleeriva politseiametniku märguanded on haldusaktid
teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Lepinguid saab sõlmida isiklikult ja esindaja kaudu, va lepingud, mida tuleb sõlmida isiklikult. Millises vormis võime lepinguid sõlmida? Kui seadus ei kehtesta vorminõuet, võib teha mistahes vormis. Vormivabaduse põhimõte-lepingu pooled ise otsustavad, mis vormis leping sõlmitakse. Enamus VÕS sätestatud lepingutest on vormivabad, va lepingud, mille üheks pooleks on tarbija, nt vastavalt VÕS § 404 lg 1 peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Lepingu võib sõlmida: suulises vormis; kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; kirjalikus vormis; Notariaalses vormis. Vormi valikul tuleb arvestada ka tõendamist. (Helisalvestis, tunnistajad) Kui tahame kasutada lindistust, siis peab teist poolt teatama. Millal me peame isikule teatama kui hakkame lindistama
Sellisel juhul on õigustatud kaitsta aktseptandi usaldust, et aktsept jõuab oferendini õigeaegselt. Lepingu vorm TsÜS § 77 lg 1 sätestab vormivabaduse põhimõtte, mille kohaselt tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Samuti VÕS § 11 lg 1 lubab lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Enamus VÕS sätestatud lepingutest on vormivabad, va lepingud, mille üheks pooleks on tarbija, nt vastavalt VÕS § 404 lg 1 peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võivad lepingupooled ise kokku leppida, millistele nõuetele peab vastama nende poolt valitud vorm. See tähendab, et pooltel on näiteks õigus määrata, et kirjalik vorm on võrdsustatud e-kirja või faksiga.
Sellisel juhul on õigustatud kaitsta aktseptandi usaldust, et aktsept jõuab oferendini õigeaegselt. Lepingu vorm TsÜS § 77 lg 1 sätestab vormivabaduse põhimõtte, mille kohaselt tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Samuti VÕS § 11 lg 1 lubab lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Enamus VÕS sätestatud lepingutest on vormivabad, va lepingud, mille üheks pooleks on tarbija, nt vastavalt VÕS § 404 lg 1 peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võivad lepingupooled ise kokku leppida, millistele nõuetele peab vastama nende poolt valitud vorm. See tähendab, et pooltel on näiteks õigus määrata, et kirjalik vorm on võrdsustatud e-kirja või faksiga.
annaabi.ee 
