Sümb luule nõuab lugejalt mõttepingutust, aktiivset suhtlemist tekstiga, kirjanik pigem varjab salastatud mõtet. Nii saab tekstist justkui mõistatus. Sümbolismis hakkas varakult levima ,,kunstkunstipärast" põhimõte. Olles pettunud ühiskonna väljavaadetes, kuulutati avalikult, et kirjaniku ja kunsti kohuseks ei ole kaasa elada sost sündmustele ega väljenda kõlbelisi ideaale, vaid et kunst peab piirduma iseendaga, st peen ja viimistletud kunst ongi kunsti ülim eesmärk. Vormieksperimendid. Kõlamaagia. Suur tähelepanu osutati luule meloodilisusele ja musikaalsusele, sest muusika oli sümbolistide jaoks kõige ülevam. Sellepärast uuendati ka luulekeelt. Võeti kasutusele vabavärss. Sümb luule on tihtipeale pessimistlik, kantud pessimistlikust filosoofiast. luuletajate sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on. Ei leppinud väljakujunenud suhtumisega ilusasse ja inetusse. Sümbolistid pidasid oluliseks
Apollinaire, eitamine. Propageeriti automaatset, mõistuse A.Ehin kontrollist vaba, kirjutamisviisi. Kasutati enam vabavärsilises lüürikas. Modernism 20 saj (I Algselt võeti kasutusele luules, hiljem ka teistes Oscar Wild, Franz pool) zanrites. Modernistlik romaan tekkis 1920ndatel. Kafka, Mihhail Iseloomulik: 1. Vormieksperimendid vorm ja keel Bulgakov on romaani, kui terviku loomisel sama tähtsad kui sisu. Loobuti kirjavahemärkidest, aeti segamini ajad. 2. Sisemonoloogia tehnika 3. Autor hoidub otsesest hinnangust tegelastele ja sündmustele (objektiseeriv kallak) Absurd 20 saj (II Sündis vastusena II maailmasõjale, Katastroofi üle S.Beckett, G.Grass,
mis on kirjandus?) Lastekirjandusel on kõik belletristikale omased jooned ( eepika, lüürika, draama) Kirjandusnähtuste üldine allumatus jäigale lahterdamisele ( kui laps loeb telefoniraamatut või vaatab reklaamkataloogi) 12. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Lugeja vanusega arvestamine Lugeja sooga arvestamine Ideed lihtsamas vormis Lapse tähelepanuga arvestamine Mustvalged tegelased Vormieksperimendid (lapse avatus) 13. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641 esimene eestikeelne aabits 1782 Fr. G. Arvelius “ Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” (80 juttu ja luuletust) eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19.sajandi keskpaika 1849 Carl Köber “Karjalaste luggemisse ramat” - esimene täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat 1866 Fr. R
maailmatunnetust Künnapu on valdavalt tundlikult ja pehmelt modelleeritud Täpselt on edasi antud tema lõuajoon koos isel. jonnaka peahoiakuga Kontrastiks kirjeldatud elegantsile on alle nina paele visatudkonarliku kontuuriga traatprillid Sujuvust ja pehmust näo modelleeringul pingestavad siin-seal sügavad rohmakad sisselõiked ja juuste rahutu rütm,mis nagu kriimustustena lõhuvadnatuuritruu modelleeringu idülli Kummatigi pole vormieksperimendid talle kunagi pelgalt formaalsed käeharjutused, vaid on alati rakendatud mingisse teemasse Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Ülo Õun - kelle looming tundub eesti kunstis väga erandlik Temaga tuli eesti skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grotesk, mis väljendus nii portreedes kui ka figuraalses vabaloomingus Õuna köitis skulptuuris värv, vormide voolavus ning muutlikus Õuna realismi poole kalduvatel skulptuuridel on alati
Modernistlik romaan omandas oma piirjooned ligilähedaselt 1920-ndate aastate keskpaigaks. Esmased tunnused - vormieksperimendid. Romaani vorm ja keel on niisama tähtis kui teose sisu. Loobuti kirjavahemärkidest, et edasi anda teadvuse voolu. Autorite püüdlus hoiduda otsesest hinnangust teose tegelastele ja sündmustele. Autor n-ö kaob. Teadlikuks taotluseks sai romaani mitmetähenduslikus - polnud üht ja kindalt "võtit", mille abil tähendust avada. Tunnusjoonteks ka rõhutatud filosoofilisus - kirjanduse ja filosoofia kokku sulamine. Kafka algatas maagilis-realistliku suuna romaanis, ülidist tähelepanu
proportsioneeritud hoone klassikat meenutav uusratsionalistlik käsitluslaad. Peetakse arhitekti loomingu tipuks, keerulise elu- ja loomesümfoonia finaaliks Tema loodud Lillepaviljon, Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama peahoone, Jäneda põllumajanduskooli õppehoone jt on objektid, mida kolleegid ja õpilased sõitsid vaatama kui näiteid, et ka nõukogude tingimustes annab kõrgetasemelist arhitektuuri luua. Julged vormieksperimendid, moodsate võtete ja erinevate materjalide kasutamine, aktiivselt liigendatud ning sujuvalt maastikku sulatatud ehitusmahud kõik need Valve Pormeistri ehitistele omased jooned mõjuvad tänagi värskelt, muutes need eripäraseks ning selgelt äratuntavaks. Mehelikult konkreetsed vormikombinatsioonid ühinevad siin naiseliku sooviga lepitada ehitised maastikuga, kujundada kauniks kogu ümbritsev keskkond.
küsimus, kas kõik, mida laps loeb, on lastekirjandus; lastekirjanduse alla kuuluvad kõik belletristika valdkonnad (eepika, lüürika, dramaatika). 4. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Kommunikatsiooni asümmeetria (kirjutavad täiskasvanud, kuid tarbivad nii lapsed kui täiskasvanud); on korraga nii ilukirjanduslik kui pedagoogiline. Arvestab lugeja vanuse, soo, tähelepanuvõimega, ideid esitatakse lihtsamas vormis, tegelased on mustvalgemad, vormieksperimendid on sagedasemad. 5. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641. esimene eestikeelne aabits; 1782 Arvelius „Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat”; 1849 Körber „Karjalaste lugemiseraamat”; 1866 Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud”; 1884 Kunder „Eesti muinasjutud”. 6. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks? Fantaasia areng, nendeta jääb laste hinge tühi koht; õpetlikkus; laps saab samastuda teat.
rahvusvahelise kirjandusorganisatsiooni "Clarté" vaadetele, oli nende tutvustajaks Eestis. Tegi katset reformida eesti luulet prantsuse eeskujul püüdes eesti kirjandusse tuua teaduse ja tehnika edusammudele vastavaid kiireid rütme. Kogus "Geomeetriline inimene" (1924) on valdav graafiline eksperiment ja kubistlik-konstruktivistlik tehnika. Järgmine kogu "Multiplitseerit inimene" (1927) jätkab käibetõdede lammutamist. Autori ekspansiivne luuletajakarakter ja väljakutsuvad vormieksperimendid ei leidnud 1920. aastate kirjanduselus küllaldaselt mõistmist. Kaasajal võib Barbaruse varasemasse loomingusse suhtumist segada teadmine, et tegu on hilisema nõukogude riigimehe Johannes Varesega (1940-1946). Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas (Friedebert Mihkelson, kuni 1923) -- (1886-1971) prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija. Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu
Anderson on kirjutanud novelle, nt ,,Muna". Tema I õpilane oli Hemingway. Algul oli Hemingway Andersonist hämmeldunud, aga kui ta kirjutas kehvemaid teoseid, siis Hemingway parodeeris teda, nt ,,Kevadised vood", mis näitab, kui primitiivne oli Andersoni teos. Õpikust: Romaaniuuendused 20.saj. Modernistlik romaan Romaanizanris ilmnesid uuendused aeglasemalt kui luule. Modernistlik romaan omandas oma piirjooned ligilähedaselt 1920ndatel. Modernismi esmased tunnused olid vormieksperimendid: uskumus, et romaani vorm ehk struktuur ja keel pole passiivsed ega välised, vaid et romaani tervikkujundi saavutamiseks on nad niisama olulised kui teose sisu. Püüeldi vormi ja keele poole, mis annaks täiuslikult edasi ja võimendaks teose sisu. · Loobuti kirjavahemärkidest, et anda vahetult edasi alateadvust. Oldi veendunud, et kirjavahemärgid on mõistuslikud tähised, mis irratsionaalsel alateadvusel ei lase end täiuslikult ilmutada. See tõi kaasa, et
- Ringjas tegevus (lõpp kordab algust, lõpp näitab, et kõik saab taas sama rada minna) - Müüdiline tasand: *kurjus hävitab iseennast *meeste saatust kuulutab ette pühapiltide maha kukkumine Moraalne tasand: *kasuahnete meeste uuestisünd *ühiskonnakriitika *püha Susanna naiivsed reageeringud toovad välja elukorralduse veidrused Modernlistlik proosa Tunnusjooned: - Vormieksperimendid: *romaani vorm ja keel ei ole passiivsed *vorm ja keel peaksid võimendama ning täiuslikult edasi andma teose sisu *sageli ka korrastamata struktuur (nt minevik ja olevik segamini) - Hoidumine otsesest hinnangust: *autor püüdis vältida hinnangute andmist tegelastele ja sündmustele *autor muudab end märkamatuks *teose mitmetähenduslikkus - Rõhutatud filosoofilisus – kirjanduse ja filosoofia kokkusulamine
Tema looming on suguluses vene sümbolismivärvinguga futurismiga. Esikkogu on 1917. a ilmunud ,,Amores", mis on ebaühtlusele vaatamata tuumakamaid ja isikupärasemaid esikkogusid eesti luuleloos, see on Visnapuu poeediisiksuse väljendus. ,,Amores" väljendab ebakõlalise maailma ja vastuoludes heitleva luuletajamina nägemusi. Keskne teema on armastus. 1920. a ilmus kolmikkogu ,,Talihari" (ajalaulud), ,,Hõbedased kujutised" (armastuslüürika) ja ,,Köo-orvik" (kõla- ja vormieksperimendid). Visnapuu arenes märgatavalt ja suundus oma teele ning murdis välja maailmavalisuse ajaluule ühekülgsusest. See viis ta aga eemaldumise ja üksiolemiseni. 1925. a ilmus uuenenud maailmaga raskelt kontakti leidva luuletaja ebaühtlane kogu ,,Ränikivi". Kindla pinna leidmiseks pöördus Visnapuu minevikumälestuste, kodu ja ajaloo poole. Tema 20. saj eesti isamaalüürika väljapaistvamaid kogusid on ,,Maarjamaa laulud" (1927). see on 1920ndate kõrgsaavutusi. Kodumaaluuletused
Modernism (pr moderne 'uudne, nüüdisaegne') uuenduslikkust taotlevate ja realsimiga vastanduvate 19. saj lõpu ja 20. saj kirjandusvoolude ning loomepõhimõtete ühisnimetus. Mõjukamad voolud dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrrealism, eksistentsialism, vabavärss, absurditeater. Põhimõtteliselt võib modernseks nimetada iga teost, mis on uudne, kaasaegne ja vastandub konservatiivsele, traditsioonilisele. Modernismi esmasteks tunnusteks romaanis olid vormieksperimendid, mille puhul oli peamine kokkulangevus uskumus, et romaani vorm ja keel ei ole midagi passiivset ega välist, vaid niisama olulised kui mitte tähtsamad kui teose sisu. Püüeldi vormile ja keelele, mis annaksid täiuslikult edasi ja võimendaksid teose sisu. Lisaks on iseäralik asjaolu, et autorid hoiduvad otsesest hinnangust teose tegelastele ja sündmustele. Autor peab n-ö kaduma, muutma end märkamatuks, et lugeja saaks ise tegelaste ja sündmustega suhelda vahetult ja neid ise hinnata
Scott Fitzgeraldi, Gertrude Steini ja William Faulkneri. Neid võib liigitada angloameerika modernismi, ka kõrgmodernismi alla, selle hiilgeaeg oli 1920. aastail. Modernistlik romaan tekkis 1920. aastatel. Taustaks ühiskondlikud vapustused ja psühholoogiateaduste areng (austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi alateadvusteooria, tema arvates olid kompleksid ja unenäod alateadvuse peegeldus). Ka tolleaegsed kirjanikud mõjutasid psühholoogiateadusi. Tunnused. Vormieksperimendid: vorm ja keel pidid täiuslikult edasi andma teose sisu, neid peeti sisust (sotsiaalsest, psühholoogilisest, filosoofilisest sõnumist olulisemaks. Näiteks loobumine kirjavahemärkidest nii luules kui ka proosas tuli taotlusest võimalikult vahetult edasi anda alateadvust. Korrastamata struktuur: sageli ei tee vahet, kas tegevus toimub olevikus või minevikus või milline tegelane parajasti räägib. Lugeja vastuvõtuvõimet hinnati üle. Teosed on mitmetähenduslikud
Modernism (pr moderne 'uudne, nüüdisaegne') uuenduslikkust taotlevate ja realsimiga vastanduvate 19. saj lõpu ja 20. saj kirjandusvoolude ning loomepõhimõtete ühisnimetus. Mõjukamad voolud dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrrealism, eksistentsialism, vabavärss, absurditeater. Põhimõtteliselt võib modernseks nimetada iga teost, mis on uudne, kaasaegne ja vastandub konservatiivsele, traditsioonilisele. Modernismi esmasteks tunnusteks romaanis olid vormieksperimendid, mille puhul oli peamine kokkulangevus uskumus, et romaani vorm ja keel ei ole midagi passiivset ega välist, vaid niisama olulised kui mitte tähtsamad kui teose sisu. Püüeldi vormile ja keelele, mis annaksid täiuslikult edasi ja võimendaksid teose sisu. Lisaks on iseäralik asjaolu, et autorid hoiduvad otsesest hinnangust teose tegelastele ja sündmustele. Autor peab n-ö kaduma, muutma end märkamatuks, et lugeja saaks ise tegelaste ja sündmustega suhelda vahetult ja neid ise hinnata
Kompositsioon oli abstraktne, peaaegu üksnes kahemõõtmeline, mõeldud vaatlemiseks nagu pilt - maja erinevatelt korrustelt ja terrassilt. Seos maja ja aia vahel oli olulisem kui aia ja ümbruse vahel. Aedade autoriteks olid kunstnikud ja arhitektid. Seetõttu oli kujundus küll kompsitsiooniliselt väga tugev, aga aiaga oli siin vähe ühist. Aed on teatavasti neljamõõtmeline kunstiteos, kus aeg on üks olulisemaid komponente - ja kujundajaid. 1920. a-te radikaalsed vormieksperimendid aianduses osutusid ka väga lühiealisteks - peaaegu kõik kadusid ühe kümnendi jooksul. ANDRÉ JA PAUL VERA NING MODERNISEERITUD BAROKK. André Vera, prantsuse maastikuarhitekt, oli üks neist, kes kritiseerisid historitsistlikku lähenemist maastikuarhitektuuris - eriti Le Nôtre'i oma - juba 1912. a. Tema kirjutised mõjutasid ka teisi tema kaasaegseid. Le Nôtre'i ja tema "tõeliselt traditsioonilises prantsuse stiilis" parke
annaabi.ee 
