§ ATS 2013 § TLS 2009 õigus/kohustus/ võrreldav tingimus viide Ametnik Töötaja Avaliku võimu teostamine § 7 lg 2 jah ei Finantseerimine riigi või KOV eelarvest § 6 lg 1 jah ei § 5 lg 1; § Avalik huvi 51 lg 2 jah ei Erahuvi ei § 1 lg 1 jah Võib nõuda tööülesannete ei või
Peeter- advokaat(teeb kõik mis võimalik), käsundusleping Siim-vanglaametnik,avalik teenistus,ATS. Äriühingu juht Toomas võttis Tarvi tööle. Töölepingus katseaeg 2 kuud aga oleks võinud ollaoleks pidanud 4kuud ,kuna 4 kuuks läks tööle. Tarvil pidid olema enda tööriistad- 3 kuud oli tööl, siis puudus(haigusleht vajalik) ei teavitanud ja tuli purjus peagaa tööle(vigastuste oht,fikseerimiseks kutsuda politsei) ja teise töötaja asjad olid samuti kaduma läinud. Toomas saab Tarvi vallandada, pöörduda maakohtusse Tarvi saab pöörduda kohtusse(maakohus, kuna tegemist töösuhtega ja töövaidlus) Kristiina töölkäimise näide: Lepinguta baaris 18-22ni, 2l õhtul kuni 02ni. Nõudis lisatasu, kuid ei saanud seda. Miks? Sireti tööleping. 17 Probleemid: peale 17 ei saa töötada
Perekonnanormid (abielu ainult mehe ja naise vahel) Asjaõigusenormid o Dispositiivsed e kokkuleppelised pooled võivad igal moel kokku leppida v.a kui see on otseselt seadusega keelatud Lapsele nime valimine o Suhteliselt määratletud kuuluvad rakendamisele kas poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Töölepingu seaduse järgi saata töötaja lähetusse ainult tema nõusolekul. IV Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi o Regulatiivsed määravad isikute õigused ja kohustused, kuidas isik peab käituma teatud situatsioonis. Abiellumiseks on vaja teha kindlad sammud (jah ütlemine, allkirjastamine, prudi sammud) o Kaitsvad õigusnormid (millised karistused on ette nähtud) Tähtaega ajavahemik (kevadest suveni)
Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööleping on käsundusleping. Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks- See hakkab omandama üha suuremat rolli. EV algusaastatel hakkas silma, päris jubedaid olukordi, kus töökaitsele pööras tööandja vähem rõhku. Töötajate ohutust tuleb jälgida
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus pe
3) osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena); 4) linnavalitsuse ametid; 5) kohalike omavalitsuste liitude bürood. 4. Teenistuse liigid on riigiteenistus ja kohaliku omavalitsuse teenistus. 5. Avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd riigi v6i kohaliku omavaIitsuse ametiasutuses. 6. Avalike teenistujate liigid : 1) ametnikud; 2) abiteenistujad; 3) koosseisuvälised teenistujad. 7. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks. 8. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja 9. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 10
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord
5. Millistele tegevusaladele ei laiene töölepingu seadus? Need töölepingu tingimused, mis on halvemad, võrreldes seadusega, haldusaktiga või kollektiivlepinguga ette nähtud tingimustest, on kehtetud. 6. Mis on tööleping? Millist osa etendab ta töösuhtes? Tööleping on leping, mille alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile; tööandja aga maksab töötajale töö eest tasu. 7. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed? · Töötaja ja tööandja nimi, isiku- või registreerimiskood, elu- või asukoht · Lepingu sõlmimise aega ja töötaja tööle asumise aeg · Tööülesannete kirjeldus · Ametinimetus, kui kaasneb õiguslik tagajärg · Töötasu, arvutamise viis ja maksmise kord, palgapäev · Muud hüved · Tööaeg · Töötegemise koht · Puhkuse kestus · Lepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad
Kõik kommentaarid