majandusteadus, retoorika ja poeetika. Tema väärtuslikuim teadustest on filosoofia, mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Aristoteles väidab, et inimesed ise loovad hüve ja õnne mõisted kooskõlas eluga, mis neil on. Nagu öeldakse, igaüks on oma õnne sepp. Eriti kõrgelt hindab Aristoteles armastust. Armastust on kolme liiki: armastus kasu pärast, armastus naudingu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Kõrge eesmärk ja voorus, mille poole inimesed püüdlevad, on õnn. Üksnes naidingust õnneks ei piisa. Õnnelik saab olla vaid see, kes järgib eesmärkide seadmisel mõistust, mitte tundeid. Ma arvan, et me kõik oleme erinevad, seega meid teevad õnnelikuks erinevad asjad. Mõnele piisab õnneks ka puhtast naudingust. Üks täiuslikumatest voorustest on õiglus. Võrdustav õiglus eeldab võrdsete osade jaotamist. Selles osas on kõik võrdsed. Kõik peaksid võrdselt saama.
arvamust. Võib väita, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale poliitika. Poliitika sai kõige aluseks. Inimesed olid võrdsed seaduste ees. Kõigil meestel alates 21. eluaastat oli õigus valida. 1793.aasta detsembris võttis Konvent vastu dekreedi usukultuse vabaduse kohta. Otsustati anda prantsuse rahvale uus religioon. Selleks pidi kujunema Kõrgema Olevuse kultus, mis koosneks ühelt poolt puhastatud kristlusest ja teiselt poolt andumusest vabariigile ja voorusele. Kristliku muusika asemel oli ette nähtud uued ilmalikud laulud. Minu arvates oli väga hea, et valimistel said kaasa lüüa kõik mehed. Kõigil oli nüüd õigus poliitikas kaasa lüüa ja oma sõna öelda. Algas üldine sõjaväekohustus. Revolutsiooni käigus ühinesid sõjaväega rahvahulgad, kuid viidi läbi ka sund värbamisi. Revolutsioonilise sõjaväe tuumiku moodustasid sõdurid, kellest kaks kolmandikku olid talupojad. Talupoegadele hakkas see amet meeldima ja soov tööd teha
arvamust. Võib väita, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale poliitika. Poliitika sai kõige aluseks. Inimesed olid võrdsed seaduste ees. Kõigil meestel alates 21. eluaastat oli õigus valida. 1793.aasta detsembris võttis Konvent vastu dekreedi usukultuse vabaduse kohta. Otsustati anda prantsuse rahvale uus religioon. Selleks pidi kujunema Kõrgema Olevuse kultus, mis koosneks ühelt poolt puhastatud kristlusest ja teiselt poolt andumusest vabariigile ja voorusele. Kristliku muusika asemel oli ette nähtud uued ilmalikud laulud. Minu arvates oli väga hea, et valimistel said kaasa lüüa kõik mehed. Kõigil oli nüüd õigus poliitikas kaasa lüüa ja oma sõna öelda. Algas üldine sõjaväekohustus. Revolutsiooni käigus ühinesid sõjaväega rahvahulgad, kuid viidi läbi ka sund värbamisi. Revolutsioonilise sõjaväe tuumiku moodustasid sõdurid, kellest kaks kolmandikku olid talupojad. Talupoegadele hakkas see amet meeldima ja soov tööd teha
annab kaasa erakordse armastuse oma järelsoo vastu inimesele on omane tõe uurimine ja selgitamine kihk olla juhtiv- loomupärane vaim soostub kuuletuma vaid sellele, kes juhendab või õpetab Igasuguse aulisuse lähteks on üks neljast: tõe tunnetamise oskus; inimühiskonna kaitsmine; üleva ja võitmatu vaimu suuruses ja jõus; kõige teokssaava ja öeldava korrapäeas ja määras, mis näitab vaoshoitust ja mõõdukust. Tõde in allutatud sellele voorusele(tõe selgitamine ja leidmine) otsekui aine, mida töödeldakse ja milles toimitakse. Kolmele ülejäänud voorusele on aga määratud säästa ja hoida asju, mis annavad tegevale elule sisu, et säiliks inimeste ühendus ja liit ning tuleks selgesti esile hinge suurus ja ülevus, niihästi hüvesid ja eeliseid endale ja oma lähedastele hankides ja suurendades kui ka- ning seda iseäranis- neid põlates.
ise ei otsusta, mis on õige ja mis on väär. Selle määrab otsus. Sellisel seisukohal oli eksistentsialist J-P Sartre. Teodeontoloogiline eetika väljendub näiteks Durhami piiskopi Joseph Butleri kuulsates moraalijutlustes: Kui ükskõik milline lihtne aus mees enne mingi teo ettevõtmist endalt küsib: kas see, mis mul on kavas, on õige või väär?[...] Ma ei kahtle mitte kõige vähematki, et see küsimus saab vastatud tõele ja voorusele meelepäraselt peaaegu ükskõik millise õiglase inimese poolt peaaegu ükskõik millises olukorras. Butler uskus, et meist igaühel on südametunnistus, mis suudab kindlaks teha õige ja väära igas olukorras. Intuitsioon ütleb meile neid asju, mis on õged ja väärad, meil pole vaja üldisi reegleid, reegleid ju nagunii rikutakse. Hinnangu aluseks on moraalne taju. · Inimeste moraalikoodeksid on erinevad. Kui on ühiskonnas üldised reegid ja tavad paika
Kuna enamik rahvast polnud valmis esiisade usust loobuma, muudeti uus kultus sunduslikuks, teiste uskude kirikud ja templid suleti. Osale poliitikutest sai siiski selgeks, et sunniviisiline käitumine võib olla revolutsioonile kahjulik. Seetõttu tekkis teine kultuse vorm. 2. Kõrgema Olevuse kultus alates 1794 aasta kevadest Robespierre pooldajate juhtimisel levitatud kultus, mis kujutas endast segu puhastatud kristlusest ja andumusest vabariigile ja voorusele. See kultus kritiseeris ateismi. Kirikumuusika asemel olid ette nähtud uued hümnid ja ilmalikud laulud. Kultus nägi ette mitmeid pidustusi ja tähtpäevade suurejoonelisi tähistamisi. Näiteks 14.juuli 1789 (Bastille vallutamise), 10.august 1792 (kuninga kukutamine), 21.jaanuari 1793 (kuninga hukkamise) ja 31.mai 1793 (jakobiinide võimuletulek) pidulik pühitsemine. Kõrgema Olendi kultus oli tugevalt
Looduse toimimine on samamoodi teleoloogiline: alati kui põhjused toimivad, realiseeruvad kavandid. Vastused küsimustele, toetudes Aristotelese mõttemaailmale: 1. Kõlbelise elu aluseks on Aristotelese arvates igavene õnn ja armastus. Aristoteles väidab, et inimesed ise loovad hüve ja õnne mõisted kooskõlas. Eriti kõrgelt hindab ta armastust, mida on olemas kolme liiki : Armastus naudingu pärast, armastus kasu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Voorused tähendavad eelkõige teadmist, mis on mõistuspärane ja loogiline. Kõrge eesmärk ja voorus on õnn, üksnes naudingust ei piisa. Õnnelik saab olla vaid see, kes järgib eesmärkide seadmisel mõistust, mitte tundeid. Tunded veavad sageli alt. Üks täiuslikum voorus on õiglus. Võrdsustav õiglus eeldab võrdsete osade jaotumist. Samuti väidab Aristoteles, et elu ei ole õiglane, seega võib esineda ebavõrdsust. Samuti oli tema eetikas üks peamine mõiste
Kehtiv religioosne eetika ja kehtiv filosoofiline eetika on sarnased. Moraaliseadus käsib meil olla moraalselt täiuslikud. Me peame olema võimelised moraalset täiust saavutama. Kuid me ei saa saavutada täiust selles elus, sest ülesanne on oma loomult lõpmatu. Järelikult peab ka olema teispoolne elu, kus me jätkame ideaali poole liikumist. Jumal jõustab moraaliseadust. Moraaliseadus lõpeb õiglase tasuga õnne näol, vastavalt voorusele kui „täielikule hüvele“. 5 Need, kes väärivad õnne, saaksid seda vastavalt oma moraalsele teenele. Kanti vaate kriitika 1. Vastuolus intuitsiooniga Kui reegel „räägi alati tõtt“ on absoluutne ja seda tuleb alati järgida, siis teatud tingimustes, kus tõe rääkimine on vägagi ebaeetiline ja kahjulik, on see reegel ka ise kahjulik, kuna välistab igasuguse vastutustunde 2. Emotsioonide roll
Vaimulikud said käsu abielluda ja lapsendada laps. Rahvale aga ei meeldinud see, et usku pole. Selle asemele pakuti Mõistuse kultust, mis pidi põhinema valgustuse põhimõtetel. See osutus aga läbikukkunuks. Poliitikud taipasid, et sunniviisiline dekristianiseerimine on poliitiliselt ohtlik ja kahjulik. Pakuti välja uus Kõrgema Olevuse kultus, mis pidi koosnema ühelt poolt puhastatud kristlusest, teiselt poolt aga andumusest vabariigile ja voorusele. Vaatamata hiilgavale algusele, kõiksugu kampaaniad ja esinemised, uus kultus rahva seas siiski ei juurdunud. SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON JA KULTUUR Revolutsiooniga kaasnes suur vaen igasuguste kiriklike varanduste ja monumentide suhtes. Mõne arvates tuli need kohe hävitada. Siiski loodi selle üle otsustama Monumentide Komisjon, mille tegevust jätkas hiljem Kunstide Ajutine Komisjon. Need organisatsioonid siiski soodustasid
Samas tajub ta Hamleti käitumises peituvat ohtu ja otsustab saata Hamleti Inglismaale maksuvõlgu sisse nõudma, et reis ja teine ümbrus ta mõtete suunda muudaksid. Poloniuski nõustub, et Hamlet ei või siin vabalt ringi liikuda. Kuningas: ,,...hull suurus ei või käia valveta". II stseen: Valmistutakse etenduseks. Hamlet annab näitlejale nõu, et ta mängides ei patustaks loomulike lihtsuse vastu, on ju näietkunsti otstarbeks hoida loodusel kui peeglit silme ees ja näidata nii voorusele kui ka lollusele ta õiget nägu. Näitleja usub, et nende kunst on paranemise teel. Hamlet palub ustaval Horatiol näidendi ajal kuningat silmas pidada, et hiljem tema käitumist omavahel analüüsida. Hamlet usub, et teda võis piinlema ahvatleda ka põrguvaim ja kui kuningas oma süüd ei reeda, ongi ta süütu. Hamlet istub Ophelia jalge ette. Näidend algab pantomiimiga, mis tutvustab sisu: kuninga ja kuninganna armutõotused, kuninga uinak ja mürgitamine teise mehe poolt, kuninganna
teine ümbrus ta mõtete suunda muudaksid. (lk 59) Missugune on Poloniuse plaan? Poloniuse plaan-Ta ütles kuningale, et las kuninganna manitseb peale näitemängu Hamletit ning ta ise kuulaks salaja pealt nende jutuajamist kuninga loal. (lk 59) II stseen Mida ootab H. näitlejatelt? Hamlet annab näitlejale nõu, et ta mängides ei patustaks loomulike lihtsuse vastu, on ju näietkunsti otstarbeks hoida loodusel kui peeglit silme ees ja näidata nii voorusele kui ka lollusele ta õiget nägu. (lk 60- 61) Kuidas käitub H. enne etendust ja mida palub Horatiolt? Näitlejale seletab veel kõik igaks juhuks üle. Kui kuningas tuleb ta teeskleb, et on põrunud. Hamlet palub ustaval Horatiol näidendi ajal kuningat silmas pidada, et hiljem tema käitumist omavahel analüüsida. (lk 60- 62) Mis on näidendi sisu? Näidendi sisuks on stseen, kuidas oletatavalt tapeti Hamleti isa. "Kohe ilmub teine mees,
Indust. Müüdi probleem in kaotab oma iseseisvuse ja muutub osa masinaks. Kõiges mida in teeb oleme me masinate determineerimise ohvrid. Järjest enam märkame et oleme programmeeritud oma valikute tegemisel. Seksuaalrevolutsioon olemus vabanemine seksuaalsuse kaudu. Eros pidi võitma Thanadose. See pidi olema vastus mehhaniseeritusele. Eestis hakkasid 80-datel ilmuma seks ajakirjad. J.Orwell raamatust ,,lihtne difrentseerimata iha, mis purustab partei, ei süütusele, ei voorusele, mida rikutum seda parem" Punkrocki tulek seks.rev.i vastane. Kiindumist kehasse puudus ja välditi. Keha kui teatav ebatäiuslik masin. Nine inch nails & Marilin Manson Sex Pistols ,,Bodies" abordi dialoog 19.saj. Mehhanistlik maailmapilt kogu inimese tegevus algab deterministlikult Vitalistlik maailmapilt. Darwin ja tema teooriad liikide tekkest 1859. Kuidas kõik elusorganismid alluvad korduvatele mehaanilistele protsessidele
usust. Tema käed on sirutatud õnnistavas žestis, ta kutsub üles Lk 2 keskenduma, et olla võimeline kuulama Taevast Häält, summutama endas kirgede ja instinktide müra. Ülempreester tähistab nii usumaailma kui ka lihtsalt sügavat usaldust. Ta on juhendaja ja õpetaja ning selleks et omandada tema tarkust tuleb järgida distsipliini ja kõrgemaid väärtusi. Kaart vihjab ka eetikale ja voorusele, samuti moraalsetest väärtustest tekkivatele isiklikele kavatsustele. Ennustamisel välja tulles, kinnitab Hiromant ka plaanitud asjade soodsat kulgemist. Kaart number VI: Armastajad Astroloogiliselt vastab see kaart Kaksikute märgile. Kaardil on kujutatud Aadam ja Eeva paradiisiaias. Ta viitab ühtsusele kui tervikule kuid armastus pole vaid ühtsus, tihti on ta ka kiusatus. Armastajate kaart viitab otsustele, mis nõuavad langetamist. Tasakaalu leidmisele kohustuste ja
ole kohta hveliselt korraldatud riigis. Eetilisest aspektist mjutab kunst eelkige inimese ihalevat, afektiivset poolt. Kunsti puhul pidasid kreeklased eelkige silmas draamakunsti. See kujutas kangelase saatuse dramaatilisi prdeid, mida jlgides oli inimene haaratud kaastundest kangelase vastu, elades nii oma hinges lbi neid samu hirme, kurbusi jt. erutavaid lbielamisi, mis tragdiakangelanegi. Ihaleva hingejao vooruseks on Platoni jrgi aga mdukus. Kunst toimib seega voorusele vastupidiselt: phjustab hingeliste lbielamiste paisutamist, selle asemel et aidata neid mdu piires hoida, mis peaks olema inimese eetiliseks pdluseks. Peale sellist massiivset kriitikat kunsti aadressil tekib muidugi ksimus, miks siis midagi niisugust ldse kasvava plvkonna harimiseks rakendatakse? See toimub hda sunnil. Platoni jrgi ei ole mistuslik hingejagu kuni 20. eluaastani veel piisavalt kps, et teda saaks tema loomu kohaselt harida.
Eetilisest aspektist mõjutab kunst eelkõige inimese ihalevat, afektiivset poolt. Kunsti puhul pidasid kreeklased eelkõige silmas draamakunsti. See kujutas kangelase saatuse dramaatilisi pöördeid, mida jälgides oli inimene haaratud kaastundest kangelase vastu, elades nii oma hinges läbi neid samu hirme, kurbusi jt. erutavaid läbielamisi, mis tragöödiakangelanegi. Ihaleva hingejao vooruseks oli Platoni järgi aga mõõdukus. Kunst toimib seega voorusele vastupidiselt – põhjustab hingeliste läbielamiste paisutamist, selle asemel, et aidata neid mõõdu piires hoida, mis peaks olema inimese eetiliseks püüdluseks. Peale sellist massiivset kriitikat kunsti aadressil tekib muidugi küsimus, miks siis midagi niisugust üldse kasvava põlvkonna harimiseks rakendatakse? See tulevat teha häda sunnil. Platoni järgi ei ole mõistuslik hingejagu kuni 20. eluaastani veel piisavalt küps, et seda saaks tema loomu kohaselt harida
Too jumalik voorus kaob libedusse ja tema kõrgemaile, auväärseile ja taevastele osadele põimitakse külge loid ja jõuetu lojus. Too teine rahu ei anna küll ise hingele midagi juurde, kuid ta eemaldab takistused; nauding aga lagundab ja nõrgestab igasuguse jõu. Kust leida nii mittesobivat kehade ühendust? Kõige tugevamale asjale lisatakse kõige jõuetum, kõige tõsisemale vähe tõsine, kõige pühamale verepilastuseni ohjeldamatu. (11) "Kuidas siis," öeldakse, "kui voorusele ei kujune takistuseks hea tervis ja rahu ja valude puudumine, kas sa neid siis ei taotle?" Miks ei peaks ma neid taotlema? Mitte et nad hüved oleksid, vaid sellepärast, et nad on loodusega kooskõlas, ja sellepärast, et ma valin nad hea otsuse põhjal. Mis oleks siis nendes hüve? Ainult see, et hästi on valitud. Sest kui ma valin sobiva riietuse, kui ma jalutan nõutaval määral, kui
mõistus ei saa nende kohta midagi öelda, ta võimaldab nende kasutamise vaid regulatiivsete ideedena. Muus osas jätab ta aga ruumi neisse uskuda. Praktiline mõistus viib palju kaugemale: See paneb meid neisse uskuma. Seda, kuidas kategoorilise imperatiivi tõsiasjast meis vabaduse teadvus kujuneb, oleme juba näidanud. Sama kindlalt tunneme aga, kuigi me ei suuda seda tõestada, et on olemas surematus. Moraaliseadus nõuab meilt, et elaksime kõrgeimale voorusele kõrgeimale õnnele vääriliselt. Kui me aga maailma käiku ilma eelarvamusteta vaatleme, siis näeme, et see seisund on inimese poolt maapeal saavutamatu. Selle saavutamiseks peaksime olema puhtalt mõistuslikud olendid ja mitte aheldatud meelelisusesse. Veel enam maises elus näeme, et õnn mis üksikule saab osaks ei ole sõltuv tema vooruslikkusest. Kui eetilise seaduse hääl meis kõneleb ja nõuab, et me ei püüdleks üksnes maise õnne poole - see oleks rohkem osavuse kui
Su nõidusvägi ja su halvav õud ju kohe neelab kõigilt elujõud. HAMLET: Ja ära kätega liiga palju vehi. Palun väldi seda. Juhtigu sind su enda vaist. Kohanda tegevus sõnale, sõna tegevusele, silmas pidades, et sa looduse mõõdukust ei ületa. Sest kui seda nõuet ei arvestata, eemaldutakse mängu mõttest, mille eesmärk oli ja on hoida loodu ees peeglit; näidata voorusele tema võlu, lollusele tema enda palet ja ajastule tema toimimist ja vormi. Ülemängimine, mis küll harimatuid naerma ajab, võib üknes nukrusega täita intelligentse inimese hinge, kelle arvamus peab teie jaoks üles kaaluma kogu ülejäänud saalitäie vaimustuse. Ma olen näinud laval mõningaid näitlejaid, kelle puhul olen end tabanud mõttelt inimene on mõne Looduse palgatöölise
mis kehtib) Platonile ja Aristotelesele on õigus ja seadus olulised ainult polise kujundamiseks – põhikorrad on alati õiguslikud korrad. Tekib küsimus, mis on õiguse allikaks, kui see pole valitseja tahe? P – ideeõpetus: õigus on headuse idee. Õigus on samaaegselt kujundatud ka õigluse idee osana ja õiguse kujunemine ei ole esitatud tahte, vaid mõistuse probleemina. P – seadusandlus ja riikliku korra loomine on täielikumaid vahendeid, et jõuda voorusele. A tuleb eraldada otsuseid, mis põhinevad looduslikule õigusele, neist otsustest, mis põhinevad ühe õigusühistu positiivsetele seisukohtadele. Eraldab avalikku- ja eraõigust (põhiseaduslik õigus ja muu õigus) põhieaduslikule (politeia) omistab ta eesõiguse, muud seadused peavad sellel põhinema. 3. ÕIGUS KUI INIMESE LOOMUPÄRASE SEADUSLIKKUSE VÄLJEND Roomas omava keskset kohta stoikud (peaesindaja Zeno 295-261 eKr) ja Cicero (106-43 ekr)
Siin on hiigelsuur vahe, ehkki see jääb tänapäeva mahajäänud, niinime-tatud "riigitegelastele" täiesti arusaamatuks. Meie riigimehed arvavad, et nad võivad riigi üles ehitada eranditult majan-dusele, tegelikult aga on riik iidsest ajast olnud ja on ainult selle tegevuse ja nende omaduste produkt, mis on pandud esmajärjekorras tahtesse säilitada liik ja rass. Need viimased omadused pole omased kaubanduslikule egoismile, vaid kangelaslikule voorusele, kuna liigi olemas-olu säilitamine eeldab tingimata indiviidide-poolset valmisolekut eneseohverduseks. Selles peitubki poeedi poolt välja-öeldu mõte: "ja kes oma elu andma valmis pole, see elu omama ei ole väärt". Valmisolek ohverdada isiklik olemasolu on vajalik, et säilitada liik. Siit on selge, et tähtsaimaks eelduseks riigi moodustamiseks ja säilitamiseks on eelkõige teatud ühistunde olemasolu, mis põhineb kuuluvusele ühesugusesse sugukonda ja liiki, valmisoleku
annaabi.ee 
