tekitatakse elektriväli, mis paneb osakesed liikuma, mis paneb need nii kiirelt liikuma, et uued vabanevad laengud tekitavad kergesti mõõdetava voolutugevuse, triivkamber ioonkambri põhjas asetsevas traatvõrgustikus triivivad ioonid tekitavad võrgule piki elektrivälja jõujooni liikudes kujutise, milles kulgev info saadetakse otse arvutisse, pooljuht kamber tuhandete pooljuhtdioodide pingestatud siirdes tekib ioniseeriva osakese läbilennul lühike vooluimpulss, moodsaim tehnika, 15) standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi, see on relativistlikkvantväljateooria, mis ühendab kvantmehaanikat ja erirelatiivsusteooriat, kinnitati kvarkide olemasolu, avastati Higgsi boson, otsitakse teed edasi, mis aitab seletada
0,0005-0,0007 mm laiused, on arusaadav, et isegi 100-voldise staatilise potentsiaali kiire ühtlustumine on neile ohtlik. Inimene oma nahaga ei tunneta, elektroonikaseade on aga juba rivist väljas. Siin tuli juurde mõiste “kiirus”. Määrav on just nimelt potentsiaalide ühtlustumise kiirus. Kui ESD siirdub juhtivasse materjali, saab just see viga . Kui laengu siirdumine ei ole kontrollitud, tekib väga tugev vooluimpulss – 40 000 V potentsiaali korra kuni 70 A, seda väga lühikese aja (10-20 nanosekundi) jooksul. Kuidas kaitsta staatilise elektri eest? Ilma ESD-kaitseta on elektroonikaseadiste tootmine sisuliselt sama, mis praagi tootmine, sest tekkivaid vigastusi ei ole kahjuks enamikul juhtudel kohe võimalik määrata. Staatilise elektrilahenduse põhjustatud vigadest on ligi 90% varjatud vead, mis ei tule ilmsiks kohe, vaid alles nädalate või kuude pärast
· pingelang pärireziimis UF, antakse kas suurimal pärivoolul või kui mingil muul voolul, siis antakse pärivoolu väärtus; · suurim alalisvastuvool, mis on suurim lubatav vastuvool antud vastupingel; · vastutakistuse taastumiskestus trr, on ajavahemik päripingelt vastupingele lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni. LED (valgusdioodi tingmärk) SILDALALDI · Kuidas muuta nelja dioodiga vahelduvvool alalisvooluks? Tingmärgid: +- alalisvoolu pluss,-- alalisvoolu miinus. Lahendus: Sildalaldi ehk dioodsild vahelduvpinge alaldamiseks koosneb dioodide grupist, mis on ühendatud sisend- ja väljundklemmide vahele.
100 miljonit transistori ja ühendusrajad nende vahel on 0,0005-0,0007 mm laiused, on arusaadav, et isegi 100-voldise staatilise potentsiaali kiire ühtlustumine on neile ohtlik. Inimene oma nahaga ei tunneta, elektroonikaseade on aga juba rivist väljas. Siin tuli juurde mõiste “kiirus”. Määrav on just nimelt potentsiaalide ühtlustumise kiirus. Kui ESD siirdub juhtivasse materjali, saab just see viga . Kui laengu siirdumine ei ole kontrollitud, tekib väga tugev vooluimpulss – 40 000 V potentsiaali korra kuni 70 A, seda väga lühikese aja (10-20 nanosekundi) jooksul. ESD-standardite nõudeid tuleb arvesse võtta arvutiruumides, lennujuhtimiskeskustes, haiglates, elektroonikatööstuses, remondi- ja hoolduskeskustes. Standardites on elektriohutusnõudeid silmas pidades määratud materjalide juhtivuse ülem- ja alampiirid, nii et staatiline laeng maandaks ning inimene oleks võrgupinge alla sattumise korral kaitstud
Võimsate asünkroonmootorite otsevõrkukäivitus põhjustab elektriliinides suuri voolutõukeid. Otsevõrkkäivitus on kõige lihtsam käivitusmeetod, mille puhul ühendatakse mootor otse võrku, tavaliselt läbi pealüliti ja ülekoormuskaitse. Meetod on lihtne, ega vaja mingeid keerukaid juhtimissüsteeme, kuid kutsub esile kõige suuremat käivitusvoolu, mis võib olla kuni 8 korda suurem mootori nimivoolust. Kuna mootor pole algselt pingestatud, siis tegelik vooluimpulss võib olla kuni 14 korda suurem nimivoolust. Lisaks suurele käivitusvoolule on vajalik ka suur käivitusmoment, mis on mitu korda kõrgem kui nimitalitluseks vaja ja kutsub seega esile ebavajalikke jõude ja pingeid mehaanilistes ülekannetes. Sellele vaatamata kasutatakse seda meetodit lihtsuse pärast väga laialt. Täht-kolmnurkkäivituse meetodiga on võimalik vähendada käivitusvoolu kuni 30% ja käivitusmomenti kuni 25%
Siin on täielik analoogia vee voolamisega torustikus. Kui avame veekraani, ei pea me ootama, kuni vee molekulid Ülemiste järvest kraanini jõuavad. Vee surve mõjul hakkab vesi liikuma kogu toru pikkuses. Elektrivoolude liigutamine toimub selle järgi, kuidas muutub voolutugevus ajas. Kui elektrivoolu tugevus jääb nii suuruse kui suuna poolest kogu aeg ühesuuruseks, siis on tegemist alalisvooluga. Kui me lühistame laetud kondensaatori plaadid juhtme abil, siis läbib juhet vooluimpulss. Euroopas on olmevooluvõrgus vahelduvvoolu võnkesagedus 50Hz. Elektrivoolu iseloomust sõltuvad ka mitmesugused selle vooluga kaasnevad nähtused, millega tutvume edaspidi. 2. GALVAANIELEMENT Kuni 18. sajandi lõpuni osati elektripotentsiallide vahet (seega ka elektrivoolu) tekitada ainult hõõrdeelektri abil. Nii saadi küll suurim potentsiaalide erinevus, kuid suhteliselt lühiksei ja nõrku vooluimpulsse. Aastal 1800 avastas Itaalia füüsik A
homogeense dielektrikplaadi ja paigutame ta nii nagu on joonisel näidatud. 11. Laengute jaotus juhis. Elektrostaatiline induktsioon ja varjestus. Juhid on ained, mis sisaldavad laenguid, mis saavad liikuda mistahes kaugusele nõrga elektrivälja toimel. Välise elektrivälja puudumisel juhi pinnal elektriväli puudub, sest juhi enda laengud kompenseerivad üksteist. Väliselektrivälja toimel hakkavad laengud liikuma . Välisvälja toimel tekib vooluimpulss, mille tulemusena laengud liiguvad niikaua kuni tekib tasakaal. 12. Elektrimahtuvus. Kondensaatorid. Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta selle potentsiaali ühe ühiku võrra. 13. Laengute süsteemi, laetud juhi ja kondensaatori energia.
Ionisatsioonikamber teatud väljatugevusest hakkavad nad gaasi neutraalsete osakestega nii tugevasti põrkuma, et vabanevad uued laengud. Ei näita küll osakeste täpset teed, vaid registreerib nende läbilennu. Triivkamber ioonid tõmmatakse elektrivälja abil kambri põhja asetatud traatvõrgustikule. Pooljuhtkamber tuhanded pooljuhtdioodid, mille pingestatud siirdes tekib ioniseeriva osakese läbilennul lühike vooluimpulss. 12.Vaadeldud fundamentaalosakeste ja vastastikmõju süsteem kannab standardmudeli nime. Kujunes välja seoses c-kvargi ja leptoni avastamisega, t kvark samuti. Leidmata on veel Higgsi osake. Praegu otsib teadus edasi, et seletada standardmudeli põhiparameetreid: võimalikke uusi osakesi. 1931 ehitati esimene kiirendi. Elementaarosake - elektron, neutron, prooton, footon mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu tervik. I murrang(1932-1934):
Lühisrootoriga - Otsekäivitus - Suurem Leiab järjest Vahelduvvool asünkroonmooto - Lihtne meetod ja käivitusvool enam kasutust. r ehitus u (kuni 8x Tööstusseadmete - Ei vaja keerukaid suurem ajamid, võimsad juhtimissüsteeme nimivoolust) pumbad, tõste- ja - Madal hind - Tegelik teisaldusseadmed - Töökindel vooluimpulss , - Rasketes kuni 14x turbogeneraatorid talitusoludes suurem (elektrijaamas) vastupidav nimivoolust - Vähene jooksev - Pinged hooldus mehaaniliste s ülekannetes Faasiga - Madal hind - Rootori 1.faasiline: Vahelduvvool
pinge) Fotoelektronkordisti - toimub fotoelektronide voolu võimendamine elektronide sekundaarse emissiooni kaudu. Fotoelektron suunatakse esimesele dünoodile. Elektroodide vahele on rakendatud kiirendav pinge suurusjärgus 100V. Elektron saab piisava energia, et dünoodi pinnaga põrkudes lüüa välja mitu sekundaarset elektroni. Viimaseid kiirendatakse elektriväljas kuni nad põrkuvad järgmise dünoodiga jne. Tulemuseks võrdlemisi tugev, mürast selgelt eristuv vooluimpulss. 12.Molekulaarse absorptsiooni spektroskoopia põhimõte Meetod põhineb ultraviolett või nähtava elektromagnetkiirguse intensiivsuse muutumisel, kui ta läbib lahust, mis on asetatud läbipaistvasse küvetti. 13.Bouguer-Lambert- Beer´i seadus Uuritava aine kontsentratsioon on lineaarses sõltuvuses neelduvuse või läbilaskvusega. Seadus kehtib lahjades lahustes (C<0,01 M). 14. Neelduvusteguri omadused Neelduvustegur sõltub: ● esialgse valguse lainepikkusest
Triivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati, kuid teda on võimalik panna 'reetma' ka kolmandat. Selleks tuleb arvutada ioonide võrguni triivimise aeg. Nii saame aja projektsioonikambri. Kõige moodsamad oma töö kiiruse ja väikeste mõõdete tõttu on pooljuhtkambrid. Need kujutavad endast tuhandeid pooljuhtdioode, mille pingestatud siirdes tekib ioniseeriva osakese läbilennul lühike vooluimpulss. Detektorid paigutatakse tugevasse magnetvälja. Neutraalsed osakesed detektoris jälgi ei jäta. Fundamentaalosakeste ja vastastikmõjude süsteem kannab standardmudeli nime. 9 Kokkuvõte Elementaarosakesed ongi need väikseimad osakesed, mille sisemise koostise kohta puuduvad andmed,kuid millest koosneb kogu mateeria.
sõrmejälgi või muud mustus. 9. Detektorite eesmärk spektroskoopias. Fotoelektronkordisti tööprintsiip. Detektor on kiirguse vastuvõtja ehk fotodetektor konverteerib valguse intensiivsuse mingiks lihtsasti mõõdetavaks signaaliks nt elektriliseks signaaliks (voolutugevus, pinge). Fotoelektronkordisti põhimõte on "paljundada" iga footoni poolt tekitatud elektroni, et footoni neeldumise tulemusel tekiks võrdlemisi tugev, mürast selgelt eristuv vooluimpulss. Fotoelektronkordistis toimub fotoelektronide voolu võimendamine elektronide sekundaarse emissiooni kaudu. Fotoelektron suunatakse esimesele dünoodile. Elektoodide vahele on rakendatud kiirendav pinge suurusjärgus 100V. Sellise potentsiaalide vahe läbimisel saab elektron piisava energia, et dünoodi pinnaga põrkudes lüüa välja mitu sekundaarset elektroni. Viimaseid kiirendatakse elektriväljas kuni nad põrkuvad järgmise dünoodiga. 10
takistuse mõõtmisega andurit kontrollida. MRE-andur, ehk magnetresistor pöörlemissagedusandur MRE-anduri (ingl. Resistor < lad. Resistere vastupanu avaldama) sees on takisti, mille takistus sõltub magnetväljast. Lisaks on anduris veel signaalikäsitlusskeem, kus tekitatakse muutuv 7 mA / 14 mA vooluimpulss. Toitepinge on tavaliselt 12V ja väljundsignaal on püsiv pingesignaal, mille min/max väärtused sõltuvad juhtploki takistitest. Anduril on ainult kaks juhet ja ta suudab mõõta ka väga aeglast liikumist. Andur kannatab suhteliselt suurt õhuvahet. Tavaliselt on õhuvahe 0,5 ... 2 mm. Magnetrattaga andur
[21] Lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamiseks on mitu võimalust: Otsevõrkkäivitus on kõige lihtsam käivitusmeetod, mille puhul ühendatakse mootor otse võrku, tavaliselt läbi pealüliti ja ülekoormuskaitse. Meetod on lihtne, ega vaja mingeid keerukaid juhtimissüsteeme, kuid kutsub esile kõige suuremat käivitusvoolu, mis võib olla kuni 8 korda suurem mootori nimivoolust. Kuna mootor pole algselt pingestatud, siis tegelik vooluimpulss võib olla kuni 14 korda suurem nimivoolust. Lisaks suurele käivitusvoolule on vajalik ka suur käivitusmoment, mis on mitu korda kõrgem kui nimitalitluseks vaja ja kutsub seega esile ebavajalikke jõude ja pingeid mehaanilistes ülekannetes. Sellele vaatamata kasutatakse seda meetodit lihtsuse pärast väga laialt. Otsevõrkkäivituse mehaaniline tunnusjoon on toodud joonisel Joonis 2.11. Täht-kolmnurkkäivituse meetodiga on võimalik vähendada käivitusvoolu (kuni 30
· suurim lubatav vastupinge URMAX, mis antakse samuti kas alalis-, kesk- või maksimaalväärtusena; · pingelang pärireziimis UF, antakse kas suurimal pärivoolul või kui mingil muul voolul, siis antakse pärivoolu väärtus; · suurim alalisvastuvool, mis on suurim lubatav vastuvool antud vastupingel; · vastutakistuse taastumiskestus trr, on ajavahemik päripingelt vastupingele lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni. 26. Milleks kasutatakse stabilitroni? lk 66, lk 100 Stabilitron on gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. Stabilitron ehk Zeneri diood on ränidiood, mis töötab läbilöögireziimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna
kvartsklaasi korra alates 300 nm. Lähis-infrapuna kiirguse jaoks saab filmi ülemise tundlikkuspiiri tõsta 900 nanomeetrini. Kasutatakse mustvalgeid filme, värvifilme ja valevärvides filme infrapunakiirguse jaoks. Fotokordisti on väga tundlik kiiretoimeline mõõteriist. Tema puudused on tundlikkus mehhaanilistele vigastustele, suured mõõtmed ja kõrge tööpinge. Fotodiood on diood, millele rakendatud pinge toimel tekib vooluimpulss kui selles neeldub footon. Pidev valgus annab tulemuseks pideva voolu, mis sõltub valguse intensiivsusest. Fotodiood on fotokordistist väiksemate mõõtmetega, põrutuskindlam ja madalama tööpingega, seega kaugseires kõlblikum. Kujutise saamiseks tuleb moodustada maatriks üksikutest valgustundikest elementidest või skaneerida ühe elemendiga üle vaatevälja. Maatriksi moodustamiseks kasutatakse enim CCD vastuvõtjaid, mis on fotodioodist kompaktsemad
tagasi põrkumine välkkiirelt. Seega tekib kõigi tingimuste täitmise korral tohutult intensiivne, eriliste omadustega, väga lühiajaline valgusimpulss."4 3.2 Optiline pumpamine Optiline pumpamine mis tekitab pööratud jaotuse, toimub fluorestentsvalguse abil. Rubiin varrast ümbritseb ksenooniga täidetud spiraalne kvartstoru, mida omakorda piirab silindrikujuline peegel. Nüüd laetakse suur elektrokondensaator ning juhitakse läbi ksenoontoru võimas vooluimpulss. Kvartstorus tekib lühiajaline tohutult intensiivne ere valgusvälgatus, mille ümbritsev silindriline peegel rubiinvardale koondab. Just see võimas valgusimpulss põhjustabki pööratud jaotuse rubiinkristallis hajunud kroomiaatomites5. 4 TOLANSKY, S., Revolutsioon optikas, 1975, lk 178 5 TOLANSKY, S., Revolutsioon optikas, 1975 8 4. LASERI TÜÜBID
[4] Lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamiseks on mitu võimalust: Otsevõrkkäivitus on kõige lihtsam käivitusmeetod, mille puhul ühendatakse mootor otse võrku, tavaliselt läbi pealüliti ja ülekoormuskaitse. Meetod on lihtne, ega vaja mingeid keerukaid juhtimissüsteeme, kuid kutsub esile kõige suuremat käivitusvoolu, mis võib olla kuni 8 korda suurem mootori nimivoolust. Kuna mootor pole algselt pingestatud, siis tegelik vooluimpulss võib olla kuni 14 korda suurem nimivoolust. Lisaks suurele käivitusvoolule on vajalik ka suur käivitusmoment, mis on mitu korda kõrgem kui nimitalitluseks vaja ja kutsub seega esile ebavajalikke jõude ja pingeid mehaanilistes ülekannetes. Sellele vaatamata 45 kasutatakse seda meetodit lihtsuse pärast väga laialt. Otsevõrkkäivituse mehaaniline tunnusjoon on toodud Joonis 5.4.
RMAX 3. pingelang pärireziimis U ,- antakse suurimal pärivoolul, F 4. suurim alalisvastuvool I , mis on suurim lubatav vastuvool antud vastupingel; Rmax 5. vastutakistuse taastumiskestus t , niis on ajavahemik päripingelt vastupingele rr lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni (vt. joonis 2.1). Sõltuvalt konkreetsest dioodi kasutusotstarbest võidakse kasutada veel teisi parameetreid. 13 JOONIS 2.1 2.2. Alaldusdioodid (Rectifier Diode) Alaldusdioodid on ette nähtud vahelduvvolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel. Seega on nad suurevoolulised dioodid , mille lubatav pärivool on mõnesajast milliamprist sadade ampriteni
maksimaalväärtusena või impulssvooluna, viimasel juhul antakse ka impulsi kestus; 2. suurim lubatav vastupinge URMAX, niis antakse tavaliselt maksimaalväärtusena; 3. pingelang pärireziimis UF,- antakse suurimal pärivoolul, 4. suurim alalisvastuvool IRmax, mis on suurim lubatav vastuvool antud vastupingel; 5. vastutakistuse taastumiskestus trr, niis on ajavahemik päripingelt vastupingele lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni (vt. joonis 2.1). Sõltuvalt konkreetsest dioodi kasutusotstarbest võidakse kasutada veel teisi parameetreid. JOONIS 2.1 2.2. Alaldusdioodid (Rectifier Diode) Alaldusdioodid on ette nähtud vahelduvvolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel. Seega on nad suurevoolulised dioodid , mille lubatav pärivool on mõnesajast milliamprist sadade ampriteni.
suurene ega vähene hetkeliselt, vaid teatud ajavahemiku vältel ja seepärast erineb vool sisendpinge kujust eksponentsiaalse tõusu ja languse poolest, millede kestvus on ca. 3. Selleks, et säilitada raadioimpulsi ristkülikulist kuju st. võimalikult lühendada impulsi külgede kestusi, tuleb läbilaskeriba laiendada (vähendada hüvetegurit Q), mistõttu väheneb võnkeringil tekkiv pinge. Kui impulss lõpeb sel hetkel, kui vooluimpulss on saavutanud juba püsisuuruse , siis pikeneb väljundimpulss umbes 2x, sest esi- ja tagakülje kestused võrduvad sel juhul sisendimpulsi kestusega: 1...3 2 f ti Sõltuvalt lubatavast impulsi kuju moonutusest valitakse vajalik läbilaskeriba laius 2f tingimusest, mis on selle valemiga näidatud. Laialdast praktilist kasutamist ajamärkide saamiseks ossides kasutatakse rööpvõnkeringe, kus transistorvõtme abil võnkeringi katkestades tekivad aeglaselt
ka impulsi kestus; 2. suurim lubatav vastupinge U RMAX , mis antakse samuti, kas alalis-, kesk- või maksimaalväärtusena; 3. pingelang pärireziimis UF, antakse kas suurimal pärivoolul või kui mingil muul voolul, siis antakse pärivoolu väärtus; 4. suurim alalisvastuvool, mis on suurim lubatav vastuvool antud vastupingel; 5. vastutakistuse taastumiskestus t rr , niis on ajavahemik päripingelt vastupingele lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni (vt. joonis 5.1). JOONIS 5.1. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.28 Sõltuvalt konkreetsest dioodi kasutamise otstarbest võidakse kasutada ka veel teisi parameetreid. 5.2. Alaldusdioodid Rectifier Diode Alaldusdioodid on ette nähtud vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel
kolmefaasilisest vahelduvvooluvõrgust. See osutub lihtsaks, kuna antud lülitused sisaldavad minimaalse arvu aktiiv- ja passiivkomponente. Türistorid on võrguga sünkroniseeritud jõulülitid. Termin "võrguga sünkroniseeritud" tähistab teatud kommutatsiooni liiki, kus voolude üleminek ühest juhtivast elemendist teise toimub võrgupinge (toitepinge) kaasabil. Türistori avamiseks (sisselülitamiseks) on tarvis anda selle tüürelektroodile vooluimpulss. 14 Us ~ Ud = Us M Ud M = ~ a. b.
Väntvõlli otsale · kin - suletud. , nitatud püsimagnetrootor pöörleb süütepooli südamiku Hetkel, kui hooratta niagnetpooluse keeleke möödub poolusklngade vahel. Seetõttu läbib südamikku ja -mähi - anduri südamikust, indutseeritakse selle mähises 5- . . . seid muutuva suunaga magnetvoog, mis indutseerib pri - .... 8-V pingega vooluimpulss. Viimase negatiivne pool- maarmähises vahelduva suunaga emj, ( 6 . . . 7. V). Pri- periood sulgub läbi dioodi Dz, positiivne aga tekitab türis- maarmähises saavutab vool maksimumi hetkel, mil mag - tori T tüürahelas voolu. Türistor avaneb ja kondensaator netrootor on ne utraalseisust ara pöördunud (joon. 53, b) saadab läbi süütepooli primaarmähise tugeva tühjenemis- 8 .. ,.-.10°. Sel momendil lahutab nukkmuhv katkesti fcon-
annaabi.ee 
