Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vooluallika kasutegur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kasuteguri, graafik, sõltuvus, välistakistus, sisetakistus, voolutugevus, välistakistuse, suhtest, graafikud, usaldusnivoolÜliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 3 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kuivelemendi, kasuteguri määramine sõltuvalt kahe (või kolme) reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning sise- ja välistakistuse suhtest. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast. Voolu tugevus on määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, siis võib edaspidi arutluses neid mitte arvestada, lugedes nende takistuse võrdseks nulliga
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3 OT: VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kasuteguri määramine sõltuvalt kuivelemendi, kahe (või kolme) voolutugevusest ning sise- ja reostaadi ja lülitiga. välistakistuse suhtest. Skeem Joonis 1. Voltmeetri stendi skeem TEOORIA Vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast. Voolu tugevus on määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, siis võib edaspidi arutluses neid mitte arvestada, lugedes nende takistuse võrdseks nulliga
18 15 7,5 24 2,4 18 85,71 0,40 53,33333 320,00000 6,00000 19 10 5 25 2,5 12,5 89,29 0,30 60,00000 500,00000 8,33333 20 5 2,5 26,5 2,65 6,625 94,64 0,15 60,00000 1060,00000 17,66667 =2,8 V Ampermeeter: 0,5 xmA Voltmeeter: 0,1 xV Kasutatud mõõteriistad Ampermeeter Mõõdetav suurus: Voolutugevus I; *Amper+. Mõõteriista tüüp: numbriline mõõteriist. Kasutatavad mõõtepiirkonnad: 0xmA 100xmA Täpsusklass: 1,0 Jaotiste arv skaalal: 100 Voltmeeter Mõõdetav suurus: Pinge U; *Volt+ Mõõteriista tüüp: numbriline mõõteriist Kasutatavad mõõtepiirkonnad: 0xV 28xV Täpsusklass: 1,5 Jaotiste arv skaalal: 50. Vooluallika kasutegur
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 3 TO: Vooluallika kasutegur Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku Stend voltmeetri, ampermeetri, võimsuse ja kasuteguri kahe kuivelemendi, kahe (või määramine sõltuvalt kolme) reostaadi ja lülitiga voolutugevusest ning sise- ja välistakistuse suhtest Skeem: 3.Katseandmete tabelid Vooluallika kasuteguri ja kasuliku võimsuse määramine Jrk nr I, mA U, V N1, mW % -U, V r, R, R/r = ........ V 4. Arvutused Kasuliku võimsuse N1 arvutamine: I, U, N1 = I*U, mA V mW
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3. TO: Töö eesmärk: Vooluallika kasuliku Töövahendid: Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe võimsuse ja kasuteguri määramine kuivelemendi, kahe (või kolme) reostaadi ja sõltuvalt voolutugevusest ning sise- ja lülitiga. välistakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused Andmed: Jrk nr I, mA U, V N1, η% E-U, V r, Ω R, Ω 𝑅 mW 𝑟 1. 2. 3. 4. 5. ε= Arvutuskäigud Kasulik võimsus:
Vooluallika kasutegur 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku vimsuse ja kasuteguri määramine sltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid. Vooluallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaat. 3. Töö teoreetilised alused. Mistahes vooluringi võib vaadelda koosnevana sise- ja välisosast: siseosa koosneb vooluallikast ja tema takistusest, välisosa ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormustakistusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud vooluallika elektromotoorjõu (emj - ) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus
1023 13.29016 0.2978 110.5000 29.5000 3.745763 12.27001 14.44354 0.4370 171.4286 28.5714 6 9.447795 15.66095 2.5270 318.7500 31.2500 10.2 6.585305 16.62205 1.1857 1345.0000 55.0000 24.45455 3.712747 17.51905 616.9719 30.1611 Ua(rkesk) 3.8564 uliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus voolutugevusest kasulik võimsus, nW kasutegur, % U C Nl I U C U 2 U U C I 2 I U C U U U C I 2 Kasuliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus välis
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 9 OT allkiri: VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kasuteguri määramine sõltuvalt elemendi, kolme reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast (koormusest). Voolu tugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud: 28.03.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 9 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe elemendi, kolme reostaadi määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja lülitiga. ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Reostaatide liugkontaktid asetage selliselt, et r oleks maksimaalne ning R1 ja R2
U-I karakteristikud 15 10 Klemmipinge, V 5 0 0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5 4 4.5 5 Koormusvool, A Stend adapter Patarei Graafik 1. U-I karakteristikud 1.3.3. Allikate sisetakistus Allikate sisetakistus 0.60 0.50 0.40 Sisetakistus, 0.30 0.20 0.10 0.00 0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5 Koormusvool, A Stend adapter patarei
seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon.1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge Ug=IgRg, kus Ig on siis voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Avaldame siit eeltakisti väärtuse Re Tähistame U/Ug=n, saame Re=Rg(n-1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 3 Töö käik 1
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Vooluallika kasutegur Õppeaines: FÜÜSIKA II Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. Töövahendid. Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaatid. Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi voib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast,ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega
R.I Vooluallika kasutegur FÜÜSIKA LABORATOORSE TÖÖ aruanne Õppeaines: Füüsika II Transporditeaduskond Õpperühm: AT21 Juhendaja: Tallinn 2014 VOOLUALLIKA KASUTEGUR. 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid. Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaatid. 3. Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi voib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast,ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3 TO: Töö eesmärk: Vooluallika kasuliku Töövahendid: Stend voltmeetri, võimsuse ja kasuteguri määramine ampermeetri, kahe kuivelemendi, kahe sõltuvalt voolutugevusest ning sise- ja (või kolme) reostaadi ja lülitiga. välistakistuse suhtes. Skeem 1. Teoreetilised alused Mistahes vooluringi võib vaadelda koosnevana sise- ja välisosast: siseosa koosneb vooluallikast ja tema takistusest, välisosa ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormustakistusest).
Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn eeltakisti Re (joonis 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge Ug=IgRg, kus Ig on voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Avaldame siit eeltakisti väärtuse Re U Re=Rg( Ug −1 ¿ Tähistame U/Ug=n, saame Re=Rg(n-1)
0,5 0,5 7,8 3,80 4,85 0,95 3,90 1,0 1,0 6,6 3,10 9,7 3,10 6,60 1,5 1,5 5,7 2,67 14,55 6,00 8,55 Rk=0 3,44 0,0 2,82 33,37 33,37 0,00 Graafik U-I karakteristikud Graafik Sisetakistuse sõltuvus voolutugevusest Graafik 3 Väljundvõimsuse sõltuvus voolutugevusest Graafik 4 Väljundvõimsuse sõltuvus koguvõimsusest 2. Ülekandeliinide/juhtmete takistuse mõju uurimine Töö eesmärk 1. Tutvuda erinevat tüüpi juhtmete ja kaablitega 2. Saada ülevaade juhtlem oleva pingelangu suurusest ning kadudest ülekandeahelates Katseskeem: Tabel Katseandmete ja arvutustabel R juh
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 1 1 Hoonete amortisatsiooninorm % 1 1 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näiteks 2013.a. oktoober, siis alustage prognooside täitmist alates ja
60 / 5 = 12 5 on siin operaatorite arv. Nüüd vaatad, et samm on 5MHz, seega 12 ei sobi. 10 on hea vastus. Ja Ja lõpuks jääb 10 MHz üle, mida kellegi vahel ei jagata. 12 ~ 10 Igale operaatorile eraldatav sagedusala on 10MHz üles ja 10MHz alla. 5. Milline on Euroopa standarditele vastava telefonijaamaga ühendatud abonenditerminaali tarbitav võimsus, kui abonendiliini takistus on 2000 oomi ja telefoni sisetakistus režiimis „toru hargilt võetud“ on 400 oomi. Jaama enda sisetakistus ~= 0. Standardpinge on 48 V. I = U/R =48/(2000+400)=0.02A P = U * I = 48*0.02 = 0.96 W (telefonijaama kohta) 6. Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis, kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km.
3. Töökäik U Ohmi seaduse valem (ahela osa kohta) on: I = . R Vool on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi, tulemused kanda tabelisse a ja b. Teha järeldus: kuidas sõltub vool pingest ja kuidas sõltub vool takistusest. Töö teostamine toimub kahes järgus: tabelid a ja b a) Voolu sõltuvus pingest. Jrk. nr. U (V) I (A) R () 1. 10 V 3 lampi 2. 20 V 3 lampi 3. 30 V 3 lampi Järeldus: b) Voolu sõltuvus takistusest. Jrk. nr. U (V) I (A) R () 1
0 0.00 40.00 80.00 120.00 160.00 200.00 H (cm) Vooluhulk Q (m3/s) 200.00 180.00 160.00 140.00 120.00 Vooluhulk Q (m3/s) 100.00 80.00 60.00 40.00 20.00 0.00 1/1/1977 3/1/1977 5/1/1977 7/1/1977 9/1/1977 11/1/1977 Nähtusete graafik 250 200 150 200 150 100 50 0 1/1/1977 3/1/1977 5/1/1977 7/1/1977 9/1/1977 11/1/1977 Q=f(H) 200.00 f(x) = 1.5493234963 exp( 0.0281418817 x ) 180.00 R² = 0.8515393477 160.00 140.00 120.00
elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõuks pingeallikas (nimetatakse ka toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu
elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõuks pingeallikas (nimetatakse ka toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu
elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõuks pingeallikas (nimetatakse ka toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
opinions of the Commission or its departments. 2 Sisukord 1 Alalisvool 3 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) 3 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge 4 1.3 Elektrivool 5 1.4 Voolutihedus 8 1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1
Mehhanismi kasutegur on kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhe. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast muudab masin kasulikuks tööks. = (Qkasulik/Qkogu) 100% = (Q1-Q2) / Q1 100% Ideaalne soojusmasin on selline, mis tagab isoleeritud süsteemis parima soojuse ärakasutamise, st suurima kasuteguri. Ideaalse soojusmasina kasutegur: ideaalne soojusmasin on selline, mis tagab isoleeritud süsteemis parima soojuse ärakasutamise, st suurima kasuteguri. Ideaalse soojusmasina kasutegur = (T1-T2) / T1 100%, kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur. 54. Külmkapi ja soojuspumba töö põhimõte. Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. 55. Termodünaamika II seadus- isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas
Võrdetegur B iseloomustab magnetvälja ning seda nimetatakse magnetinduktsiooniks. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus 2 Fm =B I Lsin (1) kus : Fm - vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas [ N ] B - magnetvälja induktsioon [ T ], I - voolutugevus läbi juhtme [ A ] L - vooluga juhtme pikkus [m ] - voolu suuna ja magnetvälja jõujoonte vaheline nurk F=( mI -m0 ) g (2) kus : F - jõud [ N ] g - 0,0098 [ N/g ] mI - juhtmele mõjuv jõud [N] m0 - magnetpaketi kaal ( mI m0 ) kaalude vahe, mis on proportsionaalne jõuga, mille tekitab vool magnetväljas
2018 p 265,5 ln t sat 610,5 , ºC, kui p<610,5Pa p 21,875 ln 610 ,5 Veeauru küllastusrõhu psat sõltuvus temperatuurist t. t, ºC psat, Pa (temperatuuri kümnendikel) 0,0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 -25 63 62 62 61 60 60 59 59 58 57 -24 69 69 68 67 67 66 65 65 64 63 -23 77 76 75 74 74 73 72 72 71 70
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee.
Täiskasutegur = v h m , ehk 10 = Q / ( Q + q ) × H / Hteor × g ( Q + q ) Hteor / 1000 P = Phk / P. Tänapäeva pumpade üldine kasutegur on piirides = 0,6 ...0,9 Pumba ajami võimsus peab olema pumba võimsusest suurem ajamis kulutatava võimsuse võrra . Ajami kasutegur a = P / Pa , kus P on pumba võimsus ja Pa - on ajami võimsus. Küsimus 6. Kolbpumpade tootlikkus: üksik-ja mitmekordse tegevusega pumpade tootlikkuse graafikud ja ebaühtlusaste, selle tuletamine. R L x S S=2R Kui on tegemist ühekordse pumbaga st. pump töötab ainult kolvi ühe poolega, võrdub pumba poolt antava vedeliku hulk Q = D 2 S 60nm ( m3/h) 4 n - väntvõlli pöörete arv minutis D - silindri sisemine diameeter S - kolvi käik
355 J2 27J -20ºC Legeeritud ehitusteras 275 K2 40J -20ºC 355 N 27J -20ºC 420 NL 27J -50ºC 460 Terase olulisemad näitajad on voolavuspiir fy, tõmbetugevus fu, löögisitkus ja murdevenivus u mis peaks olema vähemalt 15%. TERASE LIHTSUSTAATUD PINGE-DEFORMATSIOONI GRAAFIKUD TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 6/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut TERASE PINGE-DEFORMATSIOONI GRAAFIK (-) Terase tõmbekatse tulemusena saadakse seos pinge, deformatsiooni ja elastsusmooduli vahel. Kuni voolavuspiirini fy (punkt B) käitub teras elastselt, st pingete ja deformatsioonide vahel on lineaarne
2. Pinnase omaduste määramine on keerukas. Proovide võtmisel, transportimisel ja katseseadmesse paigutamisel on raske tagada pinnase looduslikku struktuuri ja osakeste vaheliste sidemete säilimist. Seepärast ei anna katsed alati pinnase looduslikule olekule vastavaid tulemusi. 3. Pinnased on oma olemuselt keerukamad kui enamik ehitusmaterjale nad on kihilise ehitusega, anisotroopsed, deformatsiooni sõltuvus pingest ei ole lineaarne. 4. Tegemist on tasand- või ruumiülesannetega ja sellest tulenevalt on vajalik leida vastavalt 3 või 6 üksteisest sõltumatut pinge ning pine (suhteline deformatsioon) komponenti ning määrata seosed nende vahel. 5. Mudelkatsete tegemine teoreetiliste seoste kontrollimiseks on keerukas kuna on tülikas modelleerida pinnase omakaalu mõju.
pinge 400 V. Kui ühendada see mootor tähtühendusse langeb mähistele aga pinge 230 V ning mootori ressurss ei ole optimaalselt ära kasutatud. Sellist mootorit tohib ühendada tähte mõnda tööstuslikku elektrivõrku, kus on kolmefaasiline toide liinipingega 690 V. 11. Voolutugevuse mõõtmine. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse elektriahelasse järjestiku nii, et tema mähist läbib kogu ahela voolutugevus. Järelikult ampermeetri sisetakistus on väike. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine sildava takistiga. Sildav takisti (ka šunt) - erikonstruktsiooniga takisti, millega laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda. Magnetelektrilisele mõõteriistale ehitatakse sildav takisti tavaliselt ampermeetri sisse, ent valmistatakse ka sildavaid takisteid, mida vajaduse korral saab vahetada. rA - ampermeetri sisetakistus. Imax - maksimaalselt mõõdetav vool
annaabi.ee 
