oma uurimisobjektiga? 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? 4 10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Slaidide lehel. 11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Slaidide lehel. 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? 5 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? 6 + K. J. Peterson ja Fahelmann 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus?
1. Folkloori teine elu arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude keskkonda, uutesse zanritesse, nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk 2. Pärimusrühma sõltuvusest või kitsendusest vabanemine rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega, uurijakogukonna rollide ülevõtmine 3. Folkloori kultuurpoliitiline kasutamine pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama 8. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. Spordifolkloori kandjate rühmad: sportlased, spordihuvilised ja spordivõhikud. 1. Sportlaste rühma kuuluvad sportlased, treenerid, õpetajad, spordimetoodikud, spordiajakirjanikud, meedikud jne. Sportlased on kõige kitsama spordifolkloori kandjaskond, nt ühine sõnakasutus, terminid, släng. Folkloor on küll vähe tuntud, kuid on väga püsiv ja
iseloomustamiseks vähemalt üks näide. 1. Toimub folkloori liigutamine uutesse zanritesse nt Viljandi folgil tänapäeva bändid esitavad pärimusmuuusikat tänapäevases võtmes. Pärimusrühma sõltuvusest vabanemine – kohanetakse uute oludega. 2. Folkloori esitajate toetamine – nt „Seto lauluemade toetamine“ enne teist maailmasõda. 3. Rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine nt koolitatakse TÜ-s india tudengeid. 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? Üldistavad väited nt Ergo petab; aforistlikud mõtteterad; minakeskne grafiti; sina- pöördumised; süntaktilised stereotääbid – kes teeb seda, on see... . 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad nt vanavene leetopissid; Läti Henriku Liivimaa kroonika, reisikirjad ja kohtudokumendid 14
uurivad ainest uuel eesmärgil. Teatud folkloorirühmad võivad „teises elus“ saada riiki ja rahvast esindava rolli. Nad liigutavad inimeste rahvuslikke tundeid ja neid võetakse üldiselt kindla rahvuse kultuurina, folkloor muutud teatavas mõttes kõigi omaks. Lisaks kasutatakse folkloori hariduslikel eesmärkidel koolis, peale selle võimalik folkloori õppimine ülikoolis, tehakse rahvusvahelist koostööd, tekivad uurijate võrgustikud jne. 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? Ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, üldistavad väited (ainult matsid sodivad seintele, intelligendid joonistavad), parafraasid, aforistlikud mõtteterad (Milleks see kiire, mis kuhugi ei vii? Thoreau), minakeskne grafiti (Igatsen valgust), sina- pöördumised (Sa oled see mida lood/jood). 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta?
muusikaäris ja turismis, nt. Simon&Garfunkeli „El Condor Pasa“ Teine elu (III): 17. pärimuskultuuri ja folkloori kaitsmine: UNESCO programmid ja nimistud, vastuolu keskvalitsuse ja kohalike pärimusrühmade vahel, nt seto leelo, kihnu kultuuriruum. 18. Folkloor kooli õppeprogrammides: folkloori kasutamine hariduslikel eesmärkidel, uurijakoolitus 19. Pärimusrühma vajaduste rahuldamine: Uurijate osalus pärimusrühmade nõustamisel, ürituste korraldamisel jms. 9. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. 1. Sportlased ja sporditegelased: sportlased, spordipedagoogid(treenerid, kehalise kasvatuse õpetajad, spordimetoodikud), sporditegelased (spordiametnikud, -ajakirjanikud,,,-meedikud jne.) 2. Spordihuvilised: fännid, juhuharrastajad, võistluspublik, nn. tugitoolisportlased. 3. spordivõhikud 10. Too esile kettkirjale kui folkloorižanrile iseloomulikud vormitunnused.
8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "teise elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Teine elu: 14. Pärimusrühma kitsendustest vabanemine toimub rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega, samuti toimub uurijakogukonna rollide ülevõtmine 15. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama 16. Folkloori kaubaks muutmine Folkloori kaubastamine muurikaäris ja turismis 9. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. 1.Sportlased ja sporditegelased(spordipedagoogid, spordiametnikud, ajakirjanikud, meedikud, treenerid) Repertuaar: ühe ala piires levinud sõnakasutus, terminid ja släng, millest muu ala harrastaja midagi ei pruugi taibata 2.Spordihuvilised(fännid, juhuharrastjad, võistluspublik) Repertuaar: fännilaulud, fännihüüded ja hüüatused 3.Spordivõhikud
7. Pärimusrühma vajaduste rahuldamine: – Uurijate osalus pärimusrühmade nõustamisel, ürituste korraldamisel jms; 8. Folkloori esitajate toetamine: – Esitaja õiguste küsimus; – Nt Seto “lauluemade toetamine” enne Teist maailmasõda; 9. Rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine: – Nii kogukondade kui uurijate võrgustikud; – Nt TÜ-s India tudengite koolitamine 10. Folkloori asendi määratlus – Kultuurilise identiteedi toetamine 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? Paröömiline grafiti = folkloori lühivormid (ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, nende paroodiad jms) grafitis; tekstiline pool grafitist Eriistada saab: Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused; • Aforistlikud mõtteterad; • Minakeskne grafiti; • Sina-pöördumised; • Süntaktilised stereotüübid 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta?
Uku Masing ,,Eesti usund" 42. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt kahte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. 43. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. 44. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide. 45. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost. 46. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? 47. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivi-materjali põhises folkloori uurimises. 48. Missugused on variatsiooni liigid folkloristikas? 49. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik? 50. Kas ja mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet?
- Uurijate osalus pärimusrühmade nõustamisel, ürituste korraldamisel jms 7.1.20. Folkloori esitajate toetamine: - Esitaja õiguste küsimus 7.1.21. Rahvusvaheline koostöö ja võrgustamine: - Nii kogukondade kui uurijate võrgustikud 7.1.22. Folkloori asendi määratlus: - Kultuurilise identiteedi toetamine 9. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi. Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. 9.1. Sportlased ja sporditegelased (kõige kitsam ja spetsiifilisem folkloori kandjaskond, tegelevad spordiga ise, huvituvad konkreetsetest spordialadest, kasutavad oma sõnavara nt treeningutel): - Sportlased - Spordipedagoogid (treenerid, kehalise kasvatuse õpetajad, spordimetoodikud)
- Uurijate osalus pärimusrühmade nõustamisel, ürituste korraldamisel jms 7.1.20. Folkloori esitajate toetamine: - Esitaja õiguste küsimus 7.1.21. Rahvusvaheline koostöö ja võrgustamine: - Nii kogukondade kui uurijate võrgustikud 7.1.22. Folkloori asendi määratlus: - Kultuurilise identiteedi toetamine 9. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi. Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. 9.1. Sportlased ja sporditegelased (kõige kitsam ja spetsiifilisem folkloori kandjaskond, tegelevad spordiga ise, huvituvad konkreetsetest spordialadest, kasutavad oma sõnavara nt treeningutel): - Sportlased - Spordipedagoogid (treenerid, kehalise kasvatuse õpetajad, spordimetoodikud)
43. Omapärane võistlusala oli 100m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Võitja aeg 2.20,4 oli enam kui tagasihoidlik. 12 tunni jalgrattasõit. Võitja Adolf Schmal läbis 295,300 km. Olümpial osalesid 12riigi (Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA) sportlased. Sportlaste arv kõigub eri allikates 19 ja 311 vahel.Tiit Kuninga ja Kalle Voolaiu raamat "Ateena 1896" pakub 262 osalejat. Eriti ebaselge on Kreeka laskurite ja võimlejate arv. Naised ei võistelnud. Suurim võistkond oliKreekal, oletatavalt 186 võistlejat. Ühe sportlasega osalesid Austraalia, Bulgaaria ja Rootsi. Tsiili, Venemaa ja 4 Itaalia sportlast küll registreerusid ja mõni mitmelgi alal, tsiillane koguni 9 alal, kuid ükski neist ei võistelnud.Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade
traditsioonilist e. pärismõistatust, mis annavad mingist objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see kirjeldus on üldjuhul orienteeritud tolle objekti füüsilistele (esmajoones visuaalselt või auditiivselt tajutavaile) omadustele (nt Üks hani, neli nina? - Padi). 45. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. Arvo Krikmann – „Netinalju Stalinist“ 46. Mis on parömioloogiline grafiti? Missuguseid rühmi saab (nt P. Voolaiu artikli järgi) eristada parömioloogilises grafitis? Parömioloogiline grafiti omab lausena esitatud (sententsiaalsete) tekstide seoseid vanasõnade (nii klassikaliste kui ka vanasõnavormi rakendatud uute modifikatsioonide) ja fraseologismidega (mille hulka kuuluvad ka killud, käibefraasid, loosungid jne) A. Suurima rühma moodustavad indikatiivsed väited, üldistavad sententsiaalsed implikatsioonid. B
meelelahutusmeedias. 39. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Too ka näiteid. Need jagunevad selgelt. Tsentrikesksed on tavaliselt välisel vaatlusel põhinevad mõistatused. (nt lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata) Perifeeriad ei põhine kirjeldustel, vaid küsimustel ja mõistatustel. (nt Millal hakkavad pardid ujuma? Siis, kui jalad põhja ei puutu.) 40. Mis on parömioloogiline grafiti? Missuguseid rühmi saab (nt P. Voolaiu artikli järgi) parömioloogilises grafitis eristada? Paröömiliseks nimetatakse grafitit, mille autor on oma sõnumi edasiandmisel rakendanud ütlusi vanasõnalistest mõtteüldistustest (sh klassikalised vanasõnad, nende modifikatsioonid ehk nn antivanasõnad, uusvanasõnad) ja aforistlikest autoritsitaatidest kuni humoristlike ja mahlaka kujundlikkusega lendlausete, loosungite, käibefraasideni välja. A) indikatiivsed väited, üldistavad sententsiaalsed implikatsioonid
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Koostanud Reemo Voltri Jaan Poska Gümnaasiumist. Koostaja on kasutanud Enn Pärtli, Henn Voolaiu ja Kalev Tarkpea materjale Maailm, loodus, mina ja füüsika Reemo Voltri Maailm ja loodus Reemo Voltri Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse
arvamiseks õieti mingit võimalust. 4. Mõned osad perifeeriast ei eelda nähtavasti üldse mõistatamist kui sellist, vaid on loomuldasa kas mingi absurdile, kalambuurile vms rajatud lühijutu "pauseeritud" esitused või mingite verbaalsete, graafiliste, pantomiimiliste vm. trikkide demonstratsioonid; sedakaudu jõuab mõistatuszanr kokkupuutesse lühijuttude ja mängudega.) 40. Mis on parömioloogiline grafiti? Missuguseid rühmi saab (nt P. Voolaiu artikli järgi) parömioloogilises grafitis eristada? Paröömiliseks nimetatakse grafitit, mille autor on oma sõnumi edasiandmisel rakendanud ütlusi vanasõnalistest mõtteüldistustest (sh klassikalised vanasõnad, nende modifikatsioonid ehk nn antivanasõnad, uusvanasõnad) ja aforistlikest autoritsitaatidest kuni humoristlike ja mahlaka kujundlikkusega lendlausete, loosungite, käibefraasideni välja. A
annaabi.ee 
