Utilitarismi maksiim käitu nii, et sinu tegude tagajärgedes oleks väimalikult palju õnne. Reegli utilitarismi printsiip käitu alati reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa palju õnne. Vastuväited: kuidas õnne mõõta? - kui mõtleme tagajärgede kaudu, ei ole miski välistatud. Miski meis ei tahaks nõustuda, et see on eetiliselt õige lahendus. Midagi peaks olema arvestusest välistatud. 11. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. Voluntaristlik Õnnelik olemine sõltub meie tahtest. (Sartre) Absoluutne vabadus. Inimene sünnib inimesena alles siis kui ta võtab ülesande, mis varem oli jumalal väärtuste loomine. (Nietzshe) Fatalistlik - Ei ole minu teha, kas olen õnnelik või ei ole. Asi on saatuses või geenides. (Herakleitos) 12. Mida tähendab eetiline relativism
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, uurimus inimesest ja tema loomusest, mis uurib inimese nn toimemehhanisme, tema omadusi, mis eristavad teda teistest olenditest/ isenditest. Inimese olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile omane strateegia, tänapäeval on inimloomuse seletamiseks läbiv konstruktivistlik ja strukturalistlik käsitlus, samuti on materialistlik strateegia, 19. saj lõpust psüühika mõiste kerkimisest "hinge" asemele on psühholoogiline, fenomenoloogiline ning psühhoanalüütiline käsitlus, ning vaimu ja keha vahekorda käsitlev analüütilisele filosoofiiale omane strateegia. 2
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on filosoofiline uurimus/õpetus inimesest ja tema loomusest. Uurib, millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb jne. Filosoofilise antropoloogia paradigmad: etoloogiline, eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik ja struktualistlik, voluntaristlik, materialistlik, psüholoogiline, psühhoanalüütiline, fenomeloogiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia Lähtutakse küsimusest, milline on inimese eripära muu bioloogiliselt elava loodusega võrreldes. Antiik ja keskajal iseloomustati inimest kui mõtlevat looma. Tänapäeval on selles
Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline atropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest ja tema loomusest. Mõtteviisid, mis võimaldavad meil inimest avada, niiviisi et rakendades neid arusaamasid ükskõik millisele inimesele need aitaksid meil selle inimese kohta midagi teada saada. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline sisemine loomus, millest koosneb jne. Etoloogiline, voluntaristlik, eskistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest? Inimene on mõtlev loom
paremini, on õnnelikumad. Teo utilitarism: käitu nii, et sinu teo tagajärjeks oleks võimalikult palju õnne. Reegli utilitarism: käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Vastuväide: kuidas õnne mõõta, et õigest reeglist juhinduda. Midagi ei ole välistatud (lapse piinamine, selleks et maailmas oleks rahu). 11. Milles seisne fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. Nietzsche üleinimene: inimene sünnib alles siis kui ta võtab enda peale ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale: väärtuste loomine. Eetilises kontekstis tuleks seda mõista ka kui moraali väärtuste loomine. Sartre absoluutne vabadus. Otsused ja tahe algavad alles, siis kui me näeme ja
· analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia 1) Filosoofiline antropoloogia tegeleb inimese, tema loomuse ja toimemehhanismide filosoofilise uurimisega, küsides seejuures näiteks järgnevaid küsimusi: * Kas inimene on oma loomult heatahtlik? * Millised tunnused eristavad meid loomadest? * Kuidas suhestuvad inimesel keha ja vaim? Filosoofilise antropoloogia paradigmad, erinevad lähenemised uurimisel on näiteks etoloogilne, voluntaristlik, kristlik, klassikaline, eksistentsialistlik, materialistlik, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, romantismile omasest strateegiast lähtuv, konstruktivistlik ja strukturalistlik jne 2) Inimest mõistetakse vastavalt filosoofilise antropoloogia suunale järgnevalt: Etoloogiline antropoloogia – Inimese olemuse määratlemine lähtuvalt bioloogiast ehk tema võrdlemine loomadega ning kuidas mõistus ja keelekasutus meid loomariigist eristab. Küsib
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1
3. Mis on poliitiline kohustus? Poliitiline kohustus on kohustus alluda igale seadusele sellepärast, et see on seadus, mitte tingimata sellepärast, et sel seadusel meie arvates mingit sõltumatut moraalset õigustust oleks seaduse järgimine seaduse enese pärast. 4. Millises vahekorras on poliitiline kohustus riigi õigustamisega? Riik kirjutab ette poliitilise kohustuse. Poliitilised kohustused kehtivad kõigile, kes elavad selle riigi piires. 5. Mis on voluntaristlik riigi õigustamine? Voluntarism: poliitiline võim minu üle saab tekkida ainult minu vabatahtlike aktide tulemusena ja teisel inimesel saab olla minu üle poliitiline võim ainult siis, kui ma ise olen talle selle võimu andnud. 6. Mis on ühiskondliku lepingu teooria? Iga inimene peab olema kohustatud (universalism) ja poliitilised kohustused tekivad üksnes nõusoleku läbi (voluntarism). 7. Millised küsimused tekivad seoses ühiskondliku lepingu teooriaga?
Füsioloogiaks peab ta aga sõprust, mis vabastab inimese vaenust. 3.Nädal 1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofia haru, mis uurib inimest ja tema loomuse koostist. Üritades leida selliseid mõistuse omadusi, mis rakenduksid kõikidele inimestele. Filosoofiline antropoloogia jaguneb erinevate paradigmade järgi rühmadeks. Need on etoloogiline, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romatismile omane strateegia, matemaatiline strateegia, psüholoogiline strateegia, fenomenoloogiline strateegia ja psühoanalüütiline strateegia 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · Etoloogiline antropoloogia on filosoofia haru, mis uurib mille poolest erineb inimene teistest loomadest. Inimese peamiseks erinevuseks loomadest peetakse mõistust. Mõistus annab
panna tähele õiglast ja ebaõiglast ongi see, mis eristab neid teistest, sest inimene on vaid võimeline eristama head ja halba... Homo sapiens sapiens on kahejalgne primaat hominiidide perekonnast, kellel on kõrgeltarenenud aju, mis võimaldav abstraktset mõtlemist ja arenenud keelekasutust. Mõtlev loom. Kas kõik mõistust kasutavad loomad on inimesed? Kas inimene kui loom oma tunnusjoonega on parem või halvem kui teised loomad? Kas meil on eelis või kompensatsiooni mehhanism? · Voluntaristlik- inimesest räägitakse läbi tema tahte · Eksistentsialistlik inimene on kahe maailma vahepealne. Miks inimene on armetu? Võõrastusefekt inimese ja maailma vahel. Heidegger- kohalolu. Kus siin see inimene siis on? See siin on maailmas. Maailmas olemine. Seda iseloomustab inimese sotsiaalsus, enda määratlemine teiste kaudu. Meeleolu, mis on Heidengeri termin õigele toonile, mis teda oma olemise põhiküsimusele häälestab. Ka mõistmine ja sattumuslikkus. Keel- olemise koda
ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu". Vaen kahjustab inimest, eriti nõrka inimest. Tugev inimene ei võta kõike enda sisse. 30. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofililist antropoloogiat mõistetakse kui filosoofilist uurimust inimesest ja tema loomusest. Loomus- inimesele omased toimemehhanismid, sisemine loomus jne. Filosoofilise antropoloogia strateegiad on etoloogiline, voluntaristlik, eksestentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 31. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: ·etoloogiline antropoloogia ·klassikaline filosoofiline antropoloogia ·kristlik antropoloogia ·romantismile omane antropoloogia
10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone:Teo utilitarism - käitu nii, et sinu teo tagajärjeks oleks võimalikult palju õnne. Reegli utilitarism - käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Vastuväide 1: Kuidas õnne mõõta, et reeglist juhinduda saaks? Vastuväide 2: Kui mõtleme tagajärgede kaudu, siis miski pole välistatud. 11. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Nietzshe - üleinimene: inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda peale selle ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale: väärtuste loomine, ka eetikaväärtuste loomine. Sartre - absoluutne vabadus. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Moraalifilosoofiline
Otsutavateks on tagajärjed : eetiliselt õige tegu on selline, mille tagajärjel inimesed elavad paremini, on õnnelikumad. Käitu nii, et sinu teo tagajärjeks oleks võimalikult palju õnne. Õnne kogusumma oleks võimalikult suur. Reegli utilitarism: käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Kuidas minu teo tagajärjel õnne muuta? Tagajärgede kaudu pole ükski asi välistatud. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. Nietzshe, üleinimene: inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda peale selle ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale: väärtuste loomine, ka eetikaväärtuste loomine. Mida saavutatakse kui inimesed looksid ise väärtusi? Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Eetiline relativism on
Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine. Iseenda eitamise võime ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja ta ei ole kunagi see, mis ta on"
Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei moodustamine ja Gotha programm (Marxi kriitika), Erfurti programm. Demokraatlik evolutsiooniline sotsialism vs revolutsiooniline sotsialism. Suurbritannias Fabian Society (Sidney ja Beatrice Webb). Natsionalism e. rahvuslik liikumine Rahvus kui uus kvalitatiivne tunnus. Mis on rahvus? Hans Kohni Lääne (civic) ja Ida (etniline) mudel. "Objektiivsed" tunnused, Johann Gottfried Herder (Volkslieder, Volksgeist) ja Johann Gottlieb Fichte. Subjektiivne (voluntaristlik) kontseptsioon. Ernest Renan’i argumentatsioon. Millal tekkisid rahvused? Modernistlik seisukoht (E. Gellner), konstruktsionistlik "kujutletud kogukonnad" (Benedict Anderson), marksistid (Hobsbawm, Liebknecht). Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith). Saksa rahvuslik liikumise algus – saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu. Üliõpilasliikumine (Wartburgfest, raamatute põletamine, poliitiline programm, H
Saksa rahvusliku ärkamise kesksed figuurid olid Fichte ja Herder. Mõlemad pidasid rahvuse defineerimisel oluliseks keelelist-kultuurilist aspekti. Herder peab keeli keskseks kultuuri identiteediks. Niikaua kui püsib rahva keel, püsib ka rahvas. Ta räägib rahvavaimust ehk Volksgeistist. Saksamaal on misioon kanda edasi Euroopa kultuurilist pärandit. Kuna seda ei saa teha ilma poliitilise võimuta, tuleb luua rahvusriik. Subjektiivne (voluntaristlik) kontseptsioon. Ernest Renan'i argumentatsioon. On rahvus midagi subjektiivset ehk tunnetuslikku ja kokkuleppelist? Renan- Kõik rahvused on nii segunenud ,et geneetilist alust kindlasti rahvusele ei ole. Keel kui rahvuse alus- mille poolest ameeriklased brittidest erinevad või kuidas seletada sveitsi rahvust. Rahvus kui ühine religioonitunnetus- väga erinevad usud on ka võimalik. Rahvus kui kindla territooriumil olijad- ei, kuna ühe rahvuse territoorium on ajaloos muutuv.
Kui Moskvasse jõudis, siis oli selge, et midagi hakkab toimuma, sest lennujaamast kutsuti ta kohe NLKP KK Presiidiumi koosolekule. Ei saanud seda vältida, tema kaasvõitlejad olid selle kokku kutsunud, see oli üsna üksmeelne otsus olnud. Kremlis NLKP KK Presiidiumi koosolekul põhisõnavõtuga esines Mihhail Suslov, kes punktide kaupa võttis ette Hruštšovi tegevuse, süüdistades teda mitmetes möödalaskmistes, selles, et käitub isepäiselt oma kolleegide arvamust arvestamata, on voluntaristlik. Jutt lõppes sellega, et on teised otsustanud, et kõige sobilikum lahendus oleks see, et Nikita ise tagasi astuks, nii parteijuhi kui valitsusjuhi kohalt. Kuna ülekaal KK Presiidiumis oli suur, H-l sisuliselt pooldajaid ei olnud, siis ei hakanud H ka eriti vastu puiklema, tal polnudki tegelikult selleks erilist võimalust. Õhtul koju jõudes oli ta juba tegelikult vaba mees, olgugi et ametlik kinnitus tuli järgmisel päeval, kui tuli kokku NLKP KK pleenum
pretsedent; õiguse üldised printsiibid; prejudikatiivne õigus, kasuism; õigusloome allikas; pretsedendid ehk prejudikaadid; tuntud juristide kommentaarid, USA näidiskriminaalkoodeks; ratio decidendi, obiter dictum (obiter dicta), stare decisis; prejudikaatide siduvus: ratio decidendi < > ratio legis, kasuistlik norm, õiguse analoog, teistmine, kohtuvigade parandus, apellatsioon (apelleerima), kassatsioon (kasseerima), sõltuvus - doktrinäärne, ametlik (ofitsiaalne); voluntaristlik suvaõigus, diskretsioon, tõkend, kvalifikatsioon; kohtuistungi protokoll, kohtu liikme eriarvamus. 38 TEEMA II. ÕIGUSSUHE § 1. Õigussuhte mõiste ja liigid P.1. Õigussuhte mõiste Õigussuhteks nimetatakse õigusnormide alusel tekkivat tahtelist seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. Õigussuhe on õigusnormi sisuks.